lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-100530/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-100530/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1447
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-100530

Tsiviilasi

Berger Financial Group OÜ hagi Eva Jursi (end Schütz) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

1353,30 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Berger Financial Group OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Berger Financial Group OÜ (rk: 12041300), esindaja Kaili Siilak Vastustaja (kostja): Eva Jurs (end Schütz) (ik: XXX)

esindajad

Tartu Maakohtu 26. septembri 2017 otsus

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. septembri 2017 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Berger Financial Group OÜ kanda.
3.Maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Berger Financial Group OÜ (hageja) esitas 11.01.2017 Eva Schützi (uus nimi Jurs) (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 07.03.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 5128,05 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.03.2017 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4249,34 eurot, intress 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 28.03.2017 seisuga 387,07 eurot ja viivis 0,08% päevas 4249,34 eurolt alates 29.03.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.11.2015 laenulepingu nr 201511180195, mille alusel sai kostja 6000 eurot laenu Tuuliku Autoaed OÜ-lt sõiduauto ostmiseks. Intressimääraks lepiti kokku 30% aastas ja laen tuli tagastada vastavalt maksegraafikule. Kostja jäi alates 20.07.2016 osamaksete tasumisega viivitusse. 28.09.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, milles tunnistas kohustust ja palus tasumiseks ajapikendust. 20.12.2016 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, mille kostja sai kätte 21.12.2016. Leping lõppes ülesütlemisega 06.01.2017.
2.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 26. septembri 2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 4249,34 eurot, intressi 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 21. juulist 2016 kuni 6. jaanuarini 2017 (laenulepingu ülesütlemiseni) 29,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 7. jaanuarist 2017 kuni 28. märtsini 2017. a 75,44 eurot, viivise alates 29. märtsist 2017 kuni 26. septembrini 2017. a 169,51 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt (4249,34 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27. septembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Hagi sissenõutavaks muutunud viivise 282 eurot osas jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 18% hageja kanda ja 82% kostja kanda ning kostja kulud kostja enda kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 450 eurot (riigilõiv) ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 369 eurot. Õigusabikulude osas teeb kohus eraldi määruse hageja vastava taotluse esitamisel. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4249,34 eurot ja intressi 750 eurot. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Lepingu kohaselt on viivisemääraks 0,08% päevas, s.o 29,2% aastas.

Kohus leidis, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamata. Riigikohus on leidnud, et ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Samuti on Riigikohus leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (3-2-1-118-16, p-d 17, 18; 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16, p-d 12, 13). Lepingu tüüptingimustes sätestatud viivisemäär 0,08% päevas ehk 29,2% aastas ületab peaaegu 4-kordselt seadusjärgse viivisemäära. Vaatamata asjaolule, et kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud õigeaegselt, on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega. Kõrge viivisemäär ei täida ka eesmärki motiveerida võlgnikku kohustust täitma. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär on seadusandja seisukohalt olnud piisav saavutamaks viivise eesmärki. Seega on lepingutingimus, mille kohaselt on viivisemäär 0,08% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine ning hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Seadusjärgne viivis alates 21.07.2016 kuni 06.07.2017 (lepingu ülesütlemiseni) on 29,63 eurot ja alates ülesütlemisest kuni 28.03.2017. a 75,44 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Berger Financial Group OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
26.septembri 2017 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude 282 euro ulatuses, mõistis välja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.03.2017 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis maakohtus rahuldamata jäänud osas 28. märtsi 2017 seisuga 282 eurot, viivis 0,08% päevas 4249,34 eurolt alates 29. märtsist 2017 kuni kohustuse täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei või tarbijalt VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause näevad ette erinevad viivisemäärad. Riigikohus on leidnud (3-2-1-120-08), et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kohus tuvastas, et hageja nõuab viivist lepingujärgses intressimääras, ent hindas selle määra vastuolus tarbijakrediidilepingu piirangutega ebamõistlikult kõrgeks, kuigi see vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatule. Kohtu hinnang, et hagejal on õigus nõuda viivist ainult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, on ebaõige. Hageja nõue on õiguspärane, kuna see vastab seaduses ettenähtud viivisemäärale – lepinguga kokkulepitud intressimäär oli 30% aastas, seega on hagejal õigus nõuda viivist 0,08% (30%/365) tasumata summalt päevas; 2) palub hageja jätta maakohtu menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustas maakohtu otsuse hageja kostjalt väljamõistetud viivise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
26.septembri 2017 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka vaidlustatud osas ning nõustudes maakohtu vastavate põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme ning põhjendatult mõistnud kostjalt välja viivise seaduses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses) sätestatud määras. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Iseenesest õige on hageja esitatud seisukoht, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt võivad pooled ka tarbijakrediidilepingus leppida kokku seadusjärgsest (VÕS § 113 lg 1 teine lause) viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et kui kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge, on võimalik tuvastada selle tühisus ning sel juhul tuleb viivise arvestamisel lähtuda seadusjärgsest määrast. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist 0,08% päevas, s.o laenulepingu üldtingimuste p-s 1.4 sätestatud määras. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et laenulepingu üldtingimuste p 1.4, mis sätestas viivise määra 0,08% päevas, on käsitletav tüüptingimusena. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 42 lg-t 1 ja § 42 lg 3 p-i 5 ning põhjendatult tuvastanud, et viivise määr 0,08% päevas on tühine, kuna see ületab kolmekordset seadusejärgset viivisemäära ja kahjustab seetõttu tarbijast kostjat ebamõistlikult. Maakohtu selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga ning vastavatele Riigikohtu lahenditele on maakohus oma otsuses viidanud. Nii on Riigikohus leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel tuleb silmas pidada lepingulise viivisemäära ja seaduses (VÕS § 113 lg 1 teine lause) sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Vaidlusalusel perioodil, s.o juuli 2016 kuni septembrini 2017 oli seadusjärgse viivise määr 8% aastas ning lepingus kokkulepitud viivisemäär 29,2% ning seega ületas kokkulepitud viivisemäär enam kui kolm korda seadusjärgset viivisemäära. Maakohtu poolsele viivise arvestusele ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega puudub alus muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda. Õigusabikulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud ning märkis, et õigusabikulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus eraldi määrusega. Maakohtu vastav seisukoht on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 4 sätestatuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja