lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-1171/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-1171/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1841
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 163 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 133 lg 2Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-1171

Tsiviilasi

Hannora OÜ hagi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

23 239,97 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helrich OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Helrich OÜ (rk: 12567189), esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Vastustaja (hageja): Hannora OÜ (rk: 10019638), esindaja Ferenc Koso

esindajad

Helrich

OÜ vastu

võlgnevuse

Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus mõistis Helrich OÜ-lt Hannora OÜ kasuks välja menetluskulud 1600 eurot, sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 600 eurot, samuti menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus 60% ulatuses Helrich OÜ kanda ja 40% ulatuses Hannora OÜ kanda.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 231 lg 1Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada hagi osaliselt.
4.2.Välja mõista Helrich OÜ-lt Hannora OÜ kasuks põhivõlg 20 176,64 eurot ja viivis perioodi 13.04.2016-30.05.2017 eest 1917,94 eurot, kokku 22 094,58 eurot.
4.3.Välja mõista Helrich OÜ-lt Hannora OÜ kasuks alates 31.05.2017 viivis põhinõudelt 20 176,64 eurot põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõue 20 176,64 eurot.
4.4.Jätta menetluskulud maakohtus 60% ulatuses Helrich OÜ kanda ja 40% ulatuses Hannora OÜ kanda.“
5.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hannora OÜ (hageja) esitas 23.01.2017 maakohtule Helrich OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 21 476,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 476,64 eurot. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa (söödanisu) ja väljastas kostjale kauba eest arve nr 160024 summas 28 976,64 eurot. Vastavalt arvele pidi kostja tasuma kauba eest hiljemalt 12.04.2016. Kostja oli hagi esitamise seisuga tasunud 7500 eurot ja tasumata oli 21 476,64 eurot. Vastavalt arvele on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas iga makseaja ületanud päeva eest. Kostja võlgneb hagejale viivist perioodi 13.04.2016 kuni 23.01.2017 eest 30 604,21 eurot. Hageja nõudis viivist põhisumma ulatuses. 18.04.2017 vähendas hageja põhinõuet 20 176,64 euroni, kuna kostja tasus 03.03.2017 põhivõlgnevusest 1300 eurot. Hageja märkis, et kostja on arve kätte saanud ja ei ole enne kohtumenetlust viivisemäärale vastu vaielnud, mistõttu kostja pidi olema teadlik, et hageja arvestab viivist sellises määras. Hageja palus alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et viivise määr 0,5% päevas on ebamõistlikult kõrge, mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis perioodi 13.04.2016 kuni 04.03.2017 eest 1730,60 eurot ja alates 19.04.2017 seadusjärgne viivis (0,022% päevas) tasumata põhivõlalt iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Kostja vaidles hageja põhinõudele vastu osaliselt ja viivisenõudele täies ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja peale hagi esitamist, kuid enne kostjale kättetoimetamist, tasunud täiendavalt 1300 eurot ja tasuda jäi veel 20 176,64 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub kirjalik leping, kus oleks kokku lepitud viivisemääras, on esitatud viivisenõue põhjendamatu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 30. mai 2017 otsusega hagi ning mõistis Helrich OÜ-lt välja OÜ Hannora kasuks põhivõla 20 176,64 eurot, seadusjärgse viivise perioodi 13. aprill 2016 kuni 30. mai 2017 eest 1917,94 eurot, kokku 22 094,58 eurot, ning alates 31. maist 2017 viivise põhinõudelt (20 176,64 eurolt) põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus otsustas, et kostjalt väljamõistetav viivis kokku ei tohi ületada põhinõuet 20 176,64 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1600 eurot, sh õigusabikulu 600 eurot ja riigilõiv 1000 eurot, ning väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui menetluskulude (1600 eurot) ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust asjaolus, et hageja müüs kostjale kaupa ja väljastas kauba eest arve summas 28 976,64 eurot maksekuupäevaga 12.04.2016. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kostja hagejale võlgu veel 20 176,64 eurot. Kostja tunnistab antud nõuet tema vastu. Vaidlus tuleb lahendada VÕS sätete alusel, mis sätestavad müügilepingut ja lepingu täitmist ning selle eest tasumist, s.o VÕS § 208 lg 1, ning võlg 20 176,64 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-1-144-09, ei ole hagejal õigust nõuda viivist 0,5% päevas, kuna ainuüksi arve väljastamist antud viivisemääraga ei saa lugeda poolte kokkuleppeks ja kostja poolset arve vastuvõtmist viivisemääraga nõustumiseks. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi 13.04.2016–03.03.2017 eest 1528,78 eurot (võlgnevuse summa 21 476,64 eurot) ja perioodi 04.03.–30.05.2017 (s.o kuni otsuse tegemiseni) eest 389,16 eurot (võlgnevuse summa 20 176,64 eurot), kokku 1917,94 eurot. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Helrich OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja menetluskulude jaotuse osas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ja jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa asjaolust, et kostja on hageja arve osaliselt tasunud, tuletada ülejäänud nõude omaksvõttu. TsMS § 231 lg 1 järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine. Sellist nõustumust kostja kohtule adresseeritud avaldused ei sisalda; 2) isegi juhul, kui kostja hageja nõudele selgesõnaliselt vastu ei vaielnud, ei vabasta see kohut otsuse põhjendamise kohustusest. Kohus ei ole tuvastanud, millal ja mis vormis leping sõlmiti ning mida selle alusel müüdi. Otsusest jääb arusaamatuks, milles poolte õigussuhe seisnes, millised olid poolte kohustused, milles seisnes rikkumine. Kohus ei ole täitnud otsuse põhjendamise kohustust, samuti ei tugine otsus asjas esitatud ja kogutud tõenditel (TsMS § 436 lg 2). Hageja on nõude tõendamiseks esitanud vaid arve, mis on ebapiisav, et lugeda poolte

vahel sõlmituks müügileping. Kauba üleandmist ja kogust hageja tõendanud ei ole, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus arve osalisest tasumisest tuletada kostja nõustumise ülejäänud nõudega; 3) jättis kohus menetluskulud valesti täies ulatuses kostja kanda. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 21 746,64 eurot. Kohus rahuldas viivisenõude summas 1917,94 eurot. Seega hagi rahuldati osaliselt (50,8% ulatuses) ja lähtuda tuleb TsMS § 163 lg-st 1. Lisaks TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on kompromissläbirääkimistel pakkunud hagejale sarnast summat, nagu kohus kostjalt välja mõistis.

5.OÜ Hannora vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja apellatsioonkaebuses välja toonud ühtegi uut tõendatud asjaolu ja tugineb sisuliselt samadele vastuväidetele, millele maakohus on hinnangu andnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1600 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevuse 21 476,64 euro ja viivise 21 476,64 euro väljamõistmist. Hageja märkis hagihinnaks 42 953,28 eurot (21 476,64+21 476,64) ning tasus sellelt riigilõivu. Viivise arvestamisel lähtus hageja viivisemäärast 0,5% päevas. Maakohus leidis, et viivisenõude rahuldamisel on põhjendatud lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise määrast. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 13.04.2016-30.05.2017 eest 1917,94 eurot ja viivise põhinõudelt 20 176,64 eurot alates 31.05.2017 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust nähtub, et hageja viivisenõue rahuldati osaliselt ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud seoses hagi rahuldamisega jätta täielikult kostja kanda. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
8.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 163 lg-t 1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt tasus kostja pärast hagi menetlusse võtmist hagejale 1300 eurot ning sellest tulenevalt mõistis maakohus kostjalt välja põhivõlgnevuse 20 176,64 eurot (21 476,64-1300). TsMS § 168 lg 5 kohaselt ei mõjuta nimetatud asjaolu menetluskulude jaotust.

Hageja nõudis kostjalt viivist 21 476,64 eurot ning maakohus rahuldas viivisenõude 1917,94 euro ulatuses. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja viivise põhinõudelt 20 176,64 eurot alates 31.05.2017 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivisenõude hagihind on sellisel juhul TsMS § 133 lg 2 järgi 3532,07 eurot (1917,94+1614,13). Menetluskulude jaotuse tähenduses oli hageja nõue põhjendatud ca 60% % ulatuses (põhinõue 21 476,64 eurot ja kõrvalnõue 3532,07 eurot). Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel on põhjendatud jätta poolte menetluskuludest 60% kostja ja 40% hageja kanda. Apellandi tuginemine alternatiivselt TsMS § 163 lg-le 2 ei ole antud juhul põhjendatud.

9.Riigikohus asus 20.04.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 seisukohale, et kui maakohus määrab kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning maakohus ei määranud kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust, tuleb poolte menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtul.
10.Muus, s.o põhinõude 20 176,64 euro rahuldamise osas, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust jätta hageja põhinõuet rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud suuline ostu-müügileping, mille alusel müüs hageja kostjale söödanisu. Kostja tasus talle müüdud söödanisu eest arve nr 160024 alusel 7500 eurot ning jättis tasumata ülejäänud arvel märgitud summast 21 476,64 eurot. Seega põhines hageja nõue kostjapoolsel müügilepingu rikkumisel ning põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtuotsusest ei ole arusaadav, millist kohustust on kostja rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et vastuses hagile selliseid vastuväiteid kostja ei esitanud ning kinnitas, et tal on täitmata müügilepingust tulenev kohustus summas 20 176,64 eurot. Väide, et maakohtu otsus põhineb omaksvõtul, ei ole õige.
11.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium