Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-07-48959
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. jaanuar 2008.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-48959
Tsiviilasi
BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS hagi Sxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse 154 837,80 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja esindaja: Artur Maljukov Kostja: Sxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Välja mõista Sxxxx Kxxxxxxxx BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS-i kasuks 154 837 (ükssada viiskümmend neli tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) krooni 80 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 80 532,44 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 6216,36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6587,69 krooni viivis, 16 501,31 krooni leppetrahv ja 45 000 krooni kahjuhüvitis. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Sxxxx Kxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 1 (3)
päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas 23.11.2007.a kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 154 837,80 krooni nõudes. Võlgnevusest moodustab 80 532,44 krooni tagastamata krediidisumma, 6216,36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6587,69 krooni viivis, 16 501,31 krooni leppetrahv ja 45 000 krooni kahjuhüvitis. 29.11.2007.a määrusega võttis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393, kohustades teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 20. detsembriks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 30.11.2007.a, kuid ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja Sulev Kruusi vahel on 08.08.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0601219/15st. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Kostja rikkus lepingut jättes kohaselt tasumata tarbijakrediidilepingust tulenevad osamaksed. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises. VÕS § 115 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse võlgniku poolt kohustuse rikkumisel, nõuda koos kohustuse täitmisega võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju muuhulgas saamata jäänud tulu ning lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus: 2 (3)
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 401, § 402; TsMS § 138 lg 2; § 139, § 162; § 173; § 174; § 407, § 442, § 444; § 436. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.