Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

OÜ Torma Soojus esitas 07.11.2007.a. hagi AxxxxxxxxxxKxxx vastu hooldus- ja kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevuse summas 9986,58 krooni nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 hagile vastama. Axxxxxxxxx Kxxx edastas 21.11.2007.a. kohtule vastuse, milles teatab, et võtab esitatud hagi õigeks ja ei oma haginõudele vastuväiteid. Kostja avaldab, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata TsMS § 440 lg 3 alusel, kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et hagi varalise nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on sõlmitud 10.09.2004.a. erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa haldusleping. Lepingu järgi kohustub hageja elamu valitsejana muu hulgas teostama elamu hooldustöid, tagama majaprügi regulaarse äraveo, varustama korterit külma veega, juhtima ära olmereovee ühiskanalisatsiooni ning varustama korterit kaugkütte võrgu kaudu soojusenergiaga. Kostja korteriomandi xxxxxxxxxxxxx omanikuna kohustub tasuma valitsejale tema poolt tehtavate kulutuste ja osutatavate teenuste eest hooldustasu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 näeb ette, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale tema poolt tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Hageja on nõude esitanud Võlaõigusseaduse § 271, § 292 ja § 294 alusel. Nii hagiavalduses kui ka kohtule esitatud kirjalikes tõendites on pooltevahelist suhet nimetatud üürilepinguks. Hageja on nõude alusena tuginenud üürilepingu sätetele. Samas on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et kostja on korteri kui vallasasja omandanud 17.08.2004.a. müügilepingu alusel. Seega ei saa poolte vahel olla tegemist üürilepinguga ja suhtega üürileandja- üürnik. Pooltevaheline suhe, mille raames kostja ostab hagejalt kommunaalteenuseid on müügisuhe, mis kuulub kvalifitseerimisele Võlaõigusseaduse § 208 lg.1 (prügiveoteenus) ja § 208 lg.3 ( vee, kanalisatsiooniteenuse ja soojuse müük ühendusvõrgu kaudu) järgi. Pooled on sõlminud eluruumi halduslepingu (tl.10-12), milles on leppinud kokku, et kostja tasub hooldustasu (p.3.9). Seega tuleneb hooldustasu (hageja nimetanud üüriks) maksmise kohustus pooltevahelisest lepingust ja see on kooskõlas KOS § 13 lg.1. Hageja viidatud Eluruumide erastamise seaduse § 151 lg.1 on kehtetu alates 01.07.2001. TsMS § 436 lg.7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, TsMS § 438 lg.1 järgi kohus otsustab, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seetõttu kohus kvalifitseerib hageja esitatud faktilised asjaolud õiguslikult ümber ja lähtub hagi rahuldades VÕS §-st 208 lg.1, lg.3, Eluruumide erastamise seaduse § 152 lg.3, analoogia 2 (3)