Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. juuli 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-12121
Tsiviilasi
Meelis Maksi hagi Eesti (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu täitmiseks või kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
47 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Meelis Maksi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Meelis Maks (ik: XXX), esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu), esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva
esindajad
Vabariigi kohustuse
Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli lepingu eesmärk pooltel ühesugune – tagada kaladele rändetee avamine. Kohus leidis, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole toonud endaga kaasa hageja õiguste rikkumist lepingu p-s 3.10 ja p-s 3.3 sätestatud kohustuse täitmata jätmises. Kostja on teinud lepingu p-s 3.3.3 märgitud muid töid lähtudes eesmärgist parandada Õhne jõe ökoloogilist seisundit. Need muud tööd on veskihoone toestamine selleks, et veskihoone kokkuvarisemine uuesti kalade rändeteid ei sulgeks, st garantii andmist juba tehtud tööde säilimisele. Lepingu p 3.11 näeb ette, et kasutaja taastab p-s 3.3 loetletud tööde tegemise järel kinnistu seisukorra, milles see oli enne tööde teostamise algust. Kinnistu seisukorra taastamine toimus veskihoone kindlustamisega, millise ettepaneku tegi I. Hiiemäe. Seega kinnistu seisukord taastati sellisel kujul, nagu see parimal moel võimalik oli. Kostja on esitanud veskihoone harilikuks väärtuseks enne tööde tegemise algust 21 000 eurot (Uus Maa kinnisvarabüroo eksperthinnang). Hageja on esitanud hoone väärtuseks peale vundamendi lagunemist 17 000–22 000 eurot (Domus Kinnisvara ekspertarvamus). Sellest saab järeldada, et hoone seisukord tema hariliku väärtuse mõistes on jäänud samaks ja hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist hoone väärtuse alanemisega. Kuna veskihoone vundamendi toestamisega ei ole hagejale rahaliselt väljendatavat kahju tekkinud, ei saa nõuda sellise kahju tasumist ka kostjalt. Mis puudutab veskihoone välimuse muutumist, siis sellest tulenevat kahjunõuet ei ole hageja esitanud. Hageja jäi hagis esitatud nõude summa moodustumise aluse juurde ka viimasel istungil 06.09.2016. Mis puudutab hageja nõuet kohustada kostjat endine olukord taastama, siis ei ole ka hageja jaoks otstarbekas taastada katkine ja lagunev vundament, mis oleks jätkuvalt ohuks kalade rändeteele. Kui paigaldatud vaiad (töö on kiidetud heaks kasutusloa andmisega) tagavad kalade rändetee avatuks jäämise, siis endise olukorra taastamine hageja nõutud viisil tagaks küll projekti eesmärgi, kuid rikastaks alusetult kostjat, mis ei olnud algse projekti eesmärgiks. Veskihoone vundamendi jätkuvat lagunemist näitavad fotod tl 26 (11.11.2005), 87 (14.02.2011), tl 89 (10.05.2011) ning tl 69 ja 92 (07.05.2013). Hageja ei ole vundamendi lagunemist ise peatada püüdnud, kuigi on olnud teadlik, et kaladele tuleb rändetee avada hiljemalt 01.01.2013.. Eeltoodule tuginedes ei saa hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja vundamendi taastamist tuginedes VÕS § 108 lg-le 2. Kostja ei ole kohustust rikkunud, vaid on taastanud endise olukorra. Kohustuse täitmist ei saa vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 ja § 77 lg-le 1 nõuda, kuna kohustus on vastavalt lepingule täidetud ning kahjutasu ei saa samuti nõuda, kuna vastavalt VÕS § 132 lg-le 3 ei ole hagejale kostja tegevuse tulemusel kahju tekkinud.
kaasnevate riskide maksimaalset maandamist. Ilma selleta ei oleks hageja kinnistule rasketehnikat lubanud. Kostja oli lepingu sõlmimisel professionaalina kursis nii hoone vundamendi seisundiga (lepingu p 2.2.1) kui ka toestamistööde kavandatud viisiga. Seega oli poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel see, et varisemise vältimiseks kindlustatakse vesiveski vundament enne tööde alustamist; 2) on vale kohtu järeldus, et vundamendi varisemine oli ettenägematu sündmus. Kostja teadis, et vundamendi varisemine on tõenäoline ja oleks pidanud ettevaatusabinõud tarvitusele võtma. Ettevaatusabinõude kasutusele võtmisega arvestati ka lepingu p-s 3.11 sätestatu kokkuleppimisel. Vundamendi varisemine oli kostja risk. Kui kostja oleks kasutanud ettevaatusabinõusid, oleksid taastamiseks vajalikud tööd olnud minimaalsed; 3) leidis kohus vääralt, et kostja on taastanud endise olukorra. Hoone vundamendi vaiadega toestamine võis olla vajalik edasise varingu vältimiseks, kuid tegemist on ajutise lahendusega, mida on ka Keskkonnaagentuur oma 11.11.2013 kirjas hagejale kinnitanud. Kohus ei ole tuvastanud, et taastamine pole võimalik (VÕS § 108 lg 2 p 1) või et see oleks võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas (VÕS § 108 lg 2 p 2). Hageja soovib täitmisnõudena, et kohus kohustaks kostjat taastama kinnistu endine seisukord; 4) hindas kohus ebaõigesti tõendeid, jättis olulised asjaolud piisavalt välja selgitamata ja tegi sellest meelevaldse järelduse. Kohus oleks pidanud selgitama pooltele täiendavate tõendite esitamise vajadust.
Kinnisvara ekspertarvamus, mille kohaselt jääb veskihoone turuväärtus vahemikku 17 000– 22 000 eurot, ei ole standardit järgiv eksperthinnang.
hagejale (I kd, tl 95-96) nähtub üheselt, et osaliselt hävinenud vundamendi toestamisega ei taastatud mitte veskihoone endist seisukorda lepingu p 3.11 mõttes, vaid toestamise eesmärgiks oli veskihoone edasise varisemine vältimine. Kostja tugines maakohtus VÕS § 108 lg-le 2 ning kinnitas, et vundamendi taastamine on ebamõistlikult koormav ja kulukas, kuna tööde maht oleks hinnanguliselt ca 50 000 eurot. Samas ei esitanud ka kostja tõendeid, millest nähtuks vundamendi taastamiseks vajalike tööde kulutuste suurus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale TsMS § 230 lg-st tulenevat nõuet tõendada omapoolseid vastuväiteid. Alles seejärel, kui pooled on saanud esitada tõendeid veskihoone vundamendi taastamiseks vajalike kulutuste suuruse kohta, on maakohtul võimalik hinnata, kas kostja tuginemine VÕS § 108 lg-le 2 on põhjendatud või mitte.
tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Hageja poolt uute tõendite esitamisel ja nõude täpsustamisel peab maakohus andma kostjale võimaluse esitada omapoolne seisukoht hageja tõenditele ja nõude täpsustamisele ning vajadusel omapoolsed tõendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.