Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
22.11.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-18186
Tsiviilasi
MA hagi AT’i ja MA vastu nõuda välja asuv elamu kostjate AT’i ja MA ebaseaduslikust valdusest omaniku MA valdusesse.
Menetlusosalised
Hageja MA Hageja esindaja vandeadvokaat VV Kostja AT Kostja MA
Istungi toimumise aeg
10.11.2006.a., Tallinn
Istungil osalesid
Hageja MA Hageja esindaja vandeadvokaat VV
Kohtuotsuse resolutsioon
Välja mõista kostjalt AT’ilt 6530 kr ja MA`lt 6530 kr hageja menetluskulu katteks MA kasuks.
Välja mõista kostjalt AT’ilt 1845 kr riigilõivu katteks ja MA`lt 1845 kr riigilõivu katteks riigi tuludesse.
Välja mõista kostjalt AT’ilt 125,35 kr postikulu katteks ja MA`lt 125,35 kr postikulu katteks riigi tuludesse. Postikulu tasuda riigituludesse , maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus , menetluskulu“.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hageja palub välja nõuda asuv elamu kostjate AT’i ja MA ebaseaduslikust valdusest omaniku MA valdusesse, kohtukulud summas 17641 krooni, sh käibemaks 2691 krooni ning tasutud riigilõiv vastavalt 60 krooni ja 3000 krooni, kokku 3060 krooni. jätta kostjate kanda. .a. hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt hageja on kõnealuse elamu, asukohaga omanik. Kostja AT ei ole (kaas)omanik ning on kaotanud seadusliku aluse viibida kõnealuses elamus peale vallasvara enampakkumise toimumist. Kostja koos MAga keelduvad elamu vabastamisest, kuigi nendel puudub elamus viibimiseks igasugune seaduslik alus. Kostja A.T kuritarvitab alkoholi, korraldab joominguid ja skandaale ja on viinud hageja vara antisanitaarsesse olukorda. Oma tegevusega on kooselu kostjatega ühes majas võimatu. Kostja seisukoht Kostjad ei ole hagile mingeid vastuväiteid esitanud. Kostjad ei ole ühelegi kohtu määratud istungile ilmunud.
Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Osundatud sätte mõte on tagada omanikule võimalus saada talle kuuluv asi tagasi iga isiku käest, kes asja õigusliku aluseta valdab. Selleks, et hageja MA saaks nõuda asuvat elamut ebaseaduslikust valdusest välja, peavad olema täidetud AÕS § 80 lg 1 toodud eeldused so et asja saab ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ainult omanik ja et kostjate valdus on ebaseaduslik. Ehitisregistri .a. andmete kohaselt on MA asuva elamu omanik. Vastupidine millegagi tõendatud ei ole. Asja kohtuliku arutamise käigus asjaolu, et kostjatel oleks õiguslik alus vallata elamut st et nende valdus on seaduslik, tõendamist leidnud ei ole. Eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades asjaolu, et kostjatel puudub õiguslik alus asuva elamu valdamiseks, tuleb elamu kostjate AT’i ja MA ebaseaduslikust valdusest omaniku MA valdusesse välja nõuda. Menetluskulu Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kulud õigusabile summa 17641 kr sh käibemaks ja tasutud riigilõiv summa 3060 kr. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle
kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades asjaolu, et kohus hagi rahuldas, jäävad hageja kohtukulud kostjate kanda. Hageja kulu tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, millise summa palub kostjatelt välja mõista, moodustab 17641 kr. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja sellele kulutatud aega, et hageja vajalik ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest on 10 000 kr, milline summa tuleb kostjatelt hageja kasuks võrdsetes osades välja mõista. Tuginedes TsMS § 52 p 5 tuleb postikulu kokku summas 250,70 kr ja tuginedes TsMS § 64 lg 1 tuleb riigilõiv summas 3690 kr, so lõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja mõista kostjatelt võrdsetes osades riigi tuludesse. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.