Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud Aktsiaselts xxx on esitanud 28.07.2006 Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 3 498.95 krooni nõudes. Hagimaterjalid on kostjale 14.10.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 14.11.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Pooled on 12.03.2004 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. 28.05.2004 on OÜ xxx ja kostja sõlminud ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel OÜ xxx müüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 35101, vastav IMEI kood 353373002255242. Kostja kohustus teleteenuse ja mobiiltelefonide eest tasuma. Vastavalt mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu p-le 3.3. on OÜ xxx delegeerinud kostja nõusolekul lepinguga seotud arveldamise protseduurid AS-ile xxx. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas kostjale arveid, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3 456.73 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingutest on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu nõuab hageja kostjalt perioodi 11.08.2004 kuni 08.06.2006 eest viiviste tasumist summas 42.22 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 3 498.95 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 3 456.73 krooni ning viivis 42.22 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

2-06-20000

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.