lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-114241/11

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 26.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-114241/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKÜS § 7 lg 4Põhikirja § 3TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 403 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-114241

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-16-114241

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2017, Jõhvi kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

KÜ Jõhvi Vahe 8 hagi N. A. vastu võlgnevuse 2 412,88 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 3 029,37 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

KÜ Jõhvi Vahe 8 (RK 80170880, seaduslik esindaja Olga Zimina, e-post [email protected] )

Hageja lepinguline esindaja:

Paul Paas (volikirja alusel, e-post [email protected])

Kostja:

N. A. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.KÜ Jõhvi Vahe 8 hagi N. A. vastu võlgnevuse 2 412,88 euro nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt N. A.`lt hageja KÜ Jõhvi Vahe 8 kasuks korteriomandi, asukohaga Vahe 8-15, Jõhvi, majandamiskulude, sh halduskulude, remondifondi, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus ajavahemiku 01.07.2013 31.10.2016 eest summas 2 412 (kaks tuhat nelisada kaksteist) eurot 88 senti.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-26-119023/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahend
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
Välja mõista kostjalt N. A.`lt KÜ Jõhvi Vahe 8 kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (2 412,88 eurolt) alates 01.11.2016.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni 0,07% päevas.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja N. A. kanda ja välja mõista N. A.`lt KÜ Jõhvi Vahe 8 kasuks menetluskulud summas 660 (kuussada kuuskümmend) eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 360 eurot.
5.Välja mõista N. A.`lt KÜ Jõhvi Vahe 8 kasuks viivis menetluskuludelt (660 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

HAGEJA NÕUE

1.KÜ Jõhvi Vahe 8 esitas 05.07.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. A. vastu võlgnevuse 2323,59 euro nõudes. Kohus tegi 21.07.2016 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 02.09.2016. Võlgnik esitas 16.09.2016 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.10.2016 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.01.11.2016 esitas hageja kohtule hagi kostja N. A. vastu võlgnevuse 2 412,88 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub korteriomandist, aadressil Vahe 8-15 Jõhvi linn, 3⁄4 E. A. ́le ja 1⁄4 N. A. ́le. E. A. suri 14.05.2015. E. A. oli N. A. ema. 15.04.2016 pärimistunnistuse kohaselt on E. A. pärijaks N. A.. Järelikult on kostja ainuisikuliselt N. A. pärandi vastu võtnud ja teisi pärijaid ei ole. Kuna N. A. on E. A. pärandi vastu võtnud, siis on kostja sellega muutunud korteriomandi Jõhvi, Vahe 8-15, ainuomanikuks. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Jõhvi Vahe 8. Iga kuu on hageja esitanud kostjale põhjalikud arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt. Viru Maakohtu 19.12.2013 kohtuotsusega mõisteti E. A. ́lt ja N. A. ́lt välja võlgnevus osas, mis oli korteriomandil kuni 01.07.2013. Viru Maakohtu 19.12.2013 kohtuotsuse kohaselt olid korteriomanikud kohustatud tasuma kokku 2323,78 eurot, hagejale seda laekunud ei ole. Hagejale on laekunud hagetaval perioodil kostjalt kokku 475 eurot. Alates 2013 aasta juulikuust kuni 2016 septembri kuu eest kaasa arvatud on kostjale esitatud arveid summas 2887,88 eurot. Seisuga 31.10.2016 on hagetav võlgnevus 2412,88 eurot põhivõlga (2887,88-475). Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 2412,88 eurot ja alates 01.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni viivised 0,07% viivitatud summalt päevas, samuti menetluskulud kogusummas 660 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 360 eurot ning viivise menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1. (tl. 17-83).

KOSTJA VASTUS

3.Kostja esitas 19.12.2016 kohtule vastuse (vastuväite), milles märkis, et on tsiviilasjast nr. 2-13-17958 tulenevad nõuded tasunud täies ulatuses 2016. aastal (august-november). Käesolevas hagis esitatud nõude osas märkis kostja, et nõustub hagiga summas 2065,43 eurot, 347,45 euro ulatuses palus kostja kohaldada aegumist (nõuded 2013.a. juuli-november). Kostja leiab, et kuna hagi on kohtule esitatud novembris 2016, siis nõuded kuni november 2013 on aegunud. (tl. 96-102).

ASJA EDASINE KÄIK

4.Hageja esindaja esitas 23.12.2016 seisukoha kostja 19.12.2016 vastusele. Hageja ei nõustunud kostja väitega nõude osalise aegumise osas TsÜS § 154 lähtuvalt. Seega hageja poolt kostjale esitatud 2013 aasta arvete puhul hakkab 3-aastane aegumistähtaeg kulgema 2013 aasta lõpust ja lõppeb 2016 aasta lõpus. Kuna hagi on kohtule esitatud 2016 aastal, siis 2013 aasta arvetes märgitud kostja kohustused ei ole aegunud. Kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks muid vastuväiteid esitanud, siis on kostja muus osas hagiga nõustunud. Esindaja palus rahuldada hagi täies ulatuses (tl.105-106).
5.05. aprillil 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 17. aprillini 2017.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
26.aprillil 2017 kell 16.00 kantselei kaudu (tl. 109)
6.Kostja esitas 13.04.2017 kohtule taotluse avalduste, tõendite tähtaja pikendamiseks (edasilükkamiseks, tl. 113-116). 17.04.2017 kirjaga jättis kohus taotluse rahuldamata (tl. 117).
7.Hageja esindaja esitas 17.04.2017 seisukoha, mis oma sisult on analoogne 23.12.2016 esitatud seisukohaga (lisatud on laused kostja võlgnevuse kohta vastuse esitamise seisuga, samuti selle kohta, et hageja ei hakka käesoleva asja raames nõuet suurendama). Esindaja palus rahuldada hagi täies ulatuses, hageja menetluskulud moodustavad 660 eurot. (tl. 121-122).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
9.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Vahe 8-15, Jõhvi (registriosa 1273008). Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub E. A.`le 3⁄4 korteriomandist ja N. A.`le kuulub 1⁄4 korteriomandist (tl. 27). Jõhvi notar Andrei Lõssenko poolt 15.04.2016 väljastatud pärimistunnistusest nähtub, et N. A. on oma ema E. A. (surnud 14.05.2015) ainsaks pärijaks (tl. 28-29). Seega on N. A. korteriomandi Vahe 8-15, Jõhvi, ainuomanikuks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kohustatud hagejale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale (tl. 74-80) ja seadusele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 2412,88 eurot, samuti lisanduva viivise alates 01.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni 0,07% viivitatud summalt päevas. Hageja lisas hagile kostjale väljastatud arved ajavahemiku 05.08.2013-05.10.2016 (kokku 38 arvet, tl. 34-71). 05.08.2013 arvest nr. 323 nähtub, et teenustasu 2013 aasta juulikuu eest moodustas 57,62 eurot ja võlgnevus 2323,78 eurot, tasumisele kuulus 2381,40 eurot. Võlgnevus summas 2323,78 eurot on kostjalt välja mõistetud Viru Maakohtu 19.12.2013 kohtuotsusega (võlgnevus kuni 01.07.2013). 19.12.2016 vastuses tunnistas kostja põhinõuet osaliselt, summas 2065,43 eurot. Kostja esitas hagist tuleneva nõude osas vastuväite, leides, et perioodi juuli 2013-november 2013 (k.a.) eest, so summas 347,45 eurot, on nõue aegunud.
14.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud aegumise väitega ja peab vajalikuks selgitada, et 2013. aastal esitatud nõuete suhtes algab aegumistähtaeg 01.01.2014 ja lõpeb 31.12.2016. Kuna hagi on esitatud 2016, siis ei ole antud nõuded aegunud (2013. aasta eest esitatud nõuded oleksid aegunud, kui hagi oleks esitatud 2017. aastal).
15.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale 31.10.2016 seisuga tasumata võlgnevus summas 2412,88 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista kostjalt alates 01.11.2016 kuni põhivõla (2412,88 eurot) tasumiseni viivised 0,07% viivitatud summalt päevas vastavalt Põhikirja § 3.1 p 10, KÜS § 7 lg 4 ja TsMS § 367. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Jõhvi Vahe 8 Põhikirja § 3.1 p 10 kohaselt, „Eelpool nimetatud loetelus toodud majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates“ (tl. 76).
17.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 660 eurot, TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited menetluskulude osas ei esitanud.

19.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 660 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (660 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostja võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostja endi kanda.
20.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
21.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-25-20996/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.09.20262-25-10862/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja