lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-114637/8

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 31.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-114637/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1362
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KÜS § 151 lg 1TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKOS § 13 lg 1KÜS § 4 lg 2TsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-114637

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-114637

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2017, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

KÜ Narva mnt 43 hagi T. V. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

428, 41 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: KÜ Narva mnt 43 (RK 80162277) Hageja lepinguline esindaja: Jaanek Pahka (e-post [email protected] ) Kostja: T. V. (IK xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta KÜ Narva mnt 43 hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud KÜ Narva mnt 43 kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-26-119023/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 637

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga Narva mnt 43-30, Jõhvi vald omanik ja alates 08.02.2002 korteriühistu Narva mnt 43 liige. Hageja teostab elamus

2-16-114637 asukohaga Narva mnt 43 Jõhvi haldamist ja majandustegevust. Kostja lõikas 09.2001 korterist välja keskkütte radiaatorid, sest ei ela korteris. Alternatiivküttele ei ole kostja üle läinud. KÜ uus juhatus tellis 2012 aastal OÜ-lt RevPro Est eksperthinnangu „Küttekulude jaotamiseks korterelamus Narva mnt 43 korterite nr 18 ja 30 (kostja korter) hoone ühtsest küttesüsteemist lahti ühendamisel". Akti kohaselt on kostja korteriomandi soojuskulude protsentuaalne jaotus korteri pinnast (45, 7 m2) peale radiaatorite välja lõikamist 62, 17 % s.o 28, 41 m2. Hageja on esitanud kostjale perioodil 30.09.2013 - 30.06.2016 igakuiselt arveid võttes aluseks aktis märgitud protsendi. Kuna kostja oma vastuses möönab, et tal on KÜ Narva mnt 43 ees tekkinud võlgnevus palub hageja hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja tugineb KOS § 13 lg 1 ja 2, KÜS § 151, VÕS) §-le 76 lg 1, 100, 108 lg 1 ja põhikirja p-le 4.2.6 -4.2.6.14 palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 428, 41 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda.

II KOSTJA VASTUS

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ela alates 01.2003 korteris. Radiaatorite väljalõikamiseks oli olemas juhatuse 11.06.2002 nõusolek. Küttepinna arvestuse teostas sertifitseeritud firma OÜ „TAMMIKU MAJA" , mille kohaselt on küttepinnaks 12, 98 m2. Kuni 04.2013 esitati arved küttepinna 12,98m2 kohta ja need on regulaarselt tasutud. Alates 09.2013 arvetes on küttepinna suuruseks 28,41 m2. Juhatus ei ole teavitanud ega esitanud koosoleku otsust küttepinna suuruse muutmise kohta. Kostja tasus arveid 12, 98 m2 eest. Kostja palub teda vabastada prügiveo maksetest, kuna ta ei ela korteris juba 10 aastat. Võlgnevus tühistada. Jätta hagi rahuldamata.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3.Arvestades hagi hinda 428, 41 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriomandi asukohaga xxx omanik (tl 15), korterelamus Narva mnt 43 on asutatud korteriühistu (tl. 14) ja kostja on korteriühistu liige. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi on majandamiskuludeks ka tasu elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte). Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ning majandamise kulude tasumise alused ja kord nähakse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Kostjat ei vabasta majandamiskulude tasumisest see, et kostja korteris ei ela. 4 Riigikohus on selgitanud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14).

2-16-114637

5.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsust küttepinna suuruse muutmise kohta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab tasu kütte eest suuremas ulatuses kui eelnevalt, st. on tasu suurust muutnud ning ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. Toimiku materjalidest tuleneb, et tasu suurust on muudetud juhatuse 20.10.2013 otsusega alates 01.10.2013 tulenevalt OÜ RevPro Est hinnangust korteri köetava pinna jääkväärtuse kohta. KÜS § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Põhikirja p 4.2.7 kohaselt on üldkoosolekul õigus otsustada erinevate maksekohustuste määramise üle küttekulude arvestamisel liikmetele, sh. liikmetele kes on ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta eraldunud ühtsest keskküttesüsteemist. Kohus leiab, et selliste otsuste vastuvõtmine ei ole juhatuse pädevuses. Lisaks ei saa otsusele anda tagasiulatuvat jõudu (otsus võeti vastu 20.10.2013 ja arvestust hakati pidama alates 01.10.2013). Kohtu hinnangul on küttekulude arvestamise aluste ja tasu suuruse muutmise küsimuse otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses. Sellist otsust hageja esitanud ei ole.
6.Kohus märgib, et hageja viidatud põhikirja p 4.2.6.14 reguleerib tasu maksmist prügiveo eest, mitte keskkütte eest. Keskkütte eest tasumist reguleerib põhikirja p 4.2.6.3, mille kohaselt arvestatakse tasu keskkütte eest tarnija poolt esitatud arvete alusel ja jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt korteriomandite ruutmeetritele, so. pindalapõhiselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit oma nõude tõendamiseks, millest oleks võimalik järeldada kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajatele, sh. kütte eest tasuma ja kuidas need korteriomanike vahel jaotati. Hagiavaldusele ei ole lisatud ka ühtegi kostjale väljastatud arvet. Iseenesest arved võlgnevuse olemasolu ei tõenda, kuid samas nähtuks arvetelt kuude lõikes, kui milliseid kulusid ja suures ulatuses kostjalt nõutakse, mis teeks võlgnevuse kujunemise arusaadavaks.
7.Kostja poolt kohtule esitatud arvest nr. 13109 (tl. 63) nähtub, et kostjal tuleb tasuda oktoobri kütte eest 36,64 eurot (maksetähtaeg 25.11.2013) ja ka teiste majandamiskulude eest, kokku 61, 55 eurot. Hageja esitatud arvete ja laekumiste koondtabeli järgi on kostjal 31.10.2013 seisuga võlgnevus 61, 55 eurot. Kuna arve summa kattub hageja tabelis sama numbri all toodud summaga, järeldub sellest, et hageja ei nõua tasu mitte ainult kütte eest, vaid ka teiste majandamiskulude eest. Milliseid majandamiskulusid peale kütte ja millises ulatuses hageja nõuab, seda hagis välja toodud ei ole. Samuti pole hageja välja toonud kuidas majandamiskulusid on arvestatud ja korteriomanike vahel jaotatud. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul võlgnevuse kujunemine jälgitav, hageja ei ole täitnud TsMS § 230 lgtest 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud millised majandamiskulud ja kui suures ulatuses on kostja jätnud tasumata. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus märgib, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõuete osas (vabastada prügiveo eest tasumisest, tühistada võlgnevus), et hagiavalduse vastuses esitatud nõudeid kohus ei menetle. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 428, 41 eurot, mis on ka hagi hinnaks.

2-16-114637 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud ei ole ja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-25-20996/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.09.20262-25-10862/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja