lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-13552/16

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-13552/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1690
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKÜS § 7 lg 4TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahendTsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 158Aegumise katkemine nõude tunnustamisega

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-13552

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2017.a Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

KÜ Pisuhänna 5 hagi A. B.`i vastu võlgnevuse 2 825,49 euro nõudes. Hagihind 2 825,49 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

06. märts 2017

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

KÜ Pisuhänna 5 (RK 80038525)

Hageja seaduslikud Galina Agafonova (juhatuse liige) esindaja: Vadim Vedehhov (juhatuse liige) Kostja:

A. B. (IK xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

KÜ Pisuhänna 5 hagi A. B.`i vastu võlgnevuse 2 825,49 euro nõudes rahuldada.

2.Välja mõista A. B.`ilt KÜ Pisuhänna 5 kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, majandamiskuludest tulenev võlgnevus 2 825 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) eurot 49 senti, millest 2 784,74 eurot on põhinõue ja 40,75 eurot seisuga 30.09.2016.a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses A. B.`i kanda ja välja mõista A. B.`ilt KÜ Pisuhänna 5 kasuks menetluskulud summas 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 80 eurot.

Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-26-119023/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.KÜ Pisuhänna 5 esitas Viru Maakohtule hagi Õ. M. vastu võlgnevuse 2697,38 euro nõudes. Viru Maakohtu 08.09.2016 määrusega võeti hagi menetlusse ja anti kostjale tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja esitas omapoolse vastuse, milles selgitab, et tema ei ole korteri omanik ning pikemat aega elab seal teine isik. Hageja esitas 18. novembril 2016.a kohtule taotluse kostja asendamiseks. Viru Maakohtu 21.11.2016 määrusega asendati senine kostja Õ. M. kostja A. B. ́iga (IK xxx, elukoht: xxx, tl. 47).

HAGEJA NÕUE

2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Pisuhänna 5 elamus korteri nr xxx omanik. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Pisuhänna 5. Korteriühistu esitas esialgse hagi korteri endise omaniku Õ. M. vastu, kuid menetluse käigus sai hageja teada, et korteri nr 5 uueks omanikuks on A. B.. Hagejale ei ole teada, millisele kokkuleppele tulid omanikud korteril olevate võlgade suhtes. Kahjuks ei ole võlgasid tasunud ka uus omanik, so A. B., samuti ei maksa ta täiel määral jooksvaid arveid. 30.09.2016 seisuga moodustab võlgnevus 2 825,49 eurot, sh põhivõlgnevus 2 784,74 eurot ja viivised 40,75 eurot. Võlg hakkas moodustuma alates 2012. aastast. KÜ põhikirja p 31 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma õigeaegselt siht- ja osamakseid ühistu üldkoosoleku poolt märgitud korras. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 2 784,74 eurot ja viivise 40,75 eurot, samuti menetluskulud (tl. 37-46).

KOSTJA VASTUS

3.Kostja tunnistas 09.12.2016 kohtule esitaud vastuses hagi osaliselt. Kostja on teadlik, et uuele korteriomanikule läks üle ka eelnev võlgnevus. Samas leiab kostja, et enne 2013.

aastat tekkinud võlgnevus on aegunud ning tuleks seega võlgnevuse summast maha arvestada. Kostjal puudub võimalus võlgnevuse koheseks tasumiseks, samuti vajab täpsustamist võlgnevuse suurus. Menetluskulud palus kostja jätta kas poolte endi kanda või mõista välja 50% ulatuses, kuna hageja ei ole teinud midagi probleemi lahendamiseks kohtuväliselt. (tl. 51-52).

KOHTUISTUNG

4.06.03.2017 kohtuistungil jäid hageja esindajad esitatud hagi juurde. Kostja tasus makseid, kuid ei märkinud, mille eest ta maksis. Kostja poolt makstud summad olid arvestatud eelneva võla katteks. Seoses sellega leiab hageja, et aegumist ei ole ning hageja nõuab kogu summa tasumist. Maksegraafikut ei ole nõus sõlmima, varem oli kostjaga graafik tehtud, kuid ta ei maksnud. Kostjaga on palju tööd tehtud hageja ei soovinudki kohe kohtuse tulla, kostjat paluti maksta kasvõi midagi. Viivis tuleneb üldkoosoleku otsustest. Hageja ei ole nõus kompromissi sõlmima, kostja ei ole usaldusväärne. Kostja palus otsuse teha vastavalt seadusele. Arved esitatakse, kuid mingit üldkoosolekut ei olnud. Peaks koostama võla tasumise graafiku, kostja on võimeline maksma iga kuu 150 eurot pluss jooksev arve (tl. 60).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Põhinõue
6.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Kohtla-Järvel, Pisuhänna 5-5, (registriosa 1302307, tl. 44). Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kui uuele korteriomanikule on üle läinud endise omaniku võlad – kostja on antud asjaolu tunnistanud 09.12.2016 kohtule esitatud vastuses (tl. 51-52). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kohustatud hagejale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt esitatud arvetele (tl. 43-44) ja seadusele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 2 825,49 eurot, sh 2 784,74 eurot põhivõlgnevus ja 40,75 eurot viivised. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 09.12.2016 vastuses tunnistas kostja võlgnevust osaliselt, märkides, et võlgnevus kuni 2013 on aegunud, seega tuleks võlgnevuse summat täpsustada. (tl. 51-52). Hageja esindajad 06.03.2017 kohtuistungil aegumisega ei nõustunud, sest kostja on arveid osaliselt tasunud. Kuna kostja ei märkinud, mille eest ta tasub, siis arvestati kostja poolt tasutud summad eelnevate võlgnevuste katteks. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 158 kohaselt, aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
11.Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud aegumise väitega ja peab vajalikuks selgitada, et aegumine katkeb kostja poolt nõude tunnustamisega. Kuna kostja on võlgnevust osaliselt tasunud, märkimata, mille eest tasub (kas võlgnevuse katteks või jooksvaid arveid), siis arvestas hageja kostja poolt tasutud summad eelnevate võlgnevuste katteks. Kostja antud tegevust ei vaidlustanud – seega teeb kohus järelduse, et kostja on hageja nõuet tunnustanud ning nõude aegumine antud olukorras ei kohaldu. Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja põhivõlgnevus seisuga 30.09.2016 summas 2 784,74 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
12.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist vastavalt KÜS § 7 lg 4. KÜS § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Hageja arvestab viiviseid ajavahemiku 01.12.2014 – 30.09.2016 eest (tl. 40-41) KÜS § 7 lg 4 alusel 0,07% päevas põhivõlgnevuselt summas 40,75 eurot.

13.Kohus leiab, et viivise summas 40,75 eurot nõue on põhjendatud täies ulatuses ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 80 eurot, kokku 355 eurot. Kostja palus jätta menetluskulud kas poolt endi kanda või rahuldada 50% ulatuses, kuna hageja ei ole teinud midagi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. 06.03.2017 kohtuistungil teatasid hageja esindajad, et on korduvalt pöördunud kostja poole probleemi lahendamiseks kohtuväliselt, samuti oli koostatud maksegraafik, mida kostja ei täitnud. Kostja vastuväiteid hageja esindajate väitele ei esitanud, seega puudub alus menetluskulude osaliseks väljamõistmiseks ning hageja menetluskulud summas 355 eurot (sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 80 eurot) jätab kohus täies ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud (kui nad tekkisid) jätab kohus täies ulatuses kostja enda kanda.
15.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
16.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-25-20996/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.09.20262-25-10862/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja