lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-115770/10

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-115770/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1234
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 88 lg 1, 4Täitmine erinevate kohustuste katteksTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 168 lg 2Nõude loovutamise tõendid

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-115770

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-115770

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2017, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina OÜ Aktiva Finants hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes

Kohtuasi

260, 62 eurot

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post [email protected] ) Kostja: K. K. (IK xxx elukoht xxx e-post xxx )

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Aktiva Finants OÜ hagi K. K. vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finants OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-26-119023/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
TsMS § 637

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

2-16-115770

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 03.01.2013 liitumislepingu nr 2265554. Kostjale esitati igakuiselt osutatud teenuste eest arveid. Kostja jättis perioodil 03.01.2014 - 01.04.2014 esitatud arved tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 nõude kostja vastu hagejale summas 267, 92 eurot koos õigusega nõuda kõrval nõudeid. Elisa Eesti AS kui senine võlausaldaja on hagejale andnud VÕS § 168 lõikes 2 nimetatud tõendi. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv (VÕS § 170). Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
2.Kostja poolt tasutud 267,92 eurot (88,96 eurot +113,96 eurot +65 eurot) on arvestatud sisse nõutavaks muutunud viiviste katteks summas 260,26 eurot ja põhinõude katteks summas 7,66 eurot, seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 260,26 eurot. Elisa Eesti AS on kostjale selgitanud, et ta on mänginud detsembris veebiviktoriini, mille reeglitega saab tutvuda tereeurod.com lehelt, sõnumid on telefoninumbrilt 1891 ja kõik on õige. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 113 lg 1, palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt võlgnevus 260, 62 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

II KOSTJA VASTUS

3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja tasus põhivõlgnevuse täies ulatuses mõistliku aja jooksul peale Elisa Eesti AS-ilt meeldetuletuskirjast teadasaamist. Võla 267, 92 eurot tasus Elisa Eesti AS-le kolme maksega, so. 12.12.2015 summas 88, 96 eurot ja 65 eurot ning 13.12.2015 summas 113, 96 eurot selgitusega „tõendamata arve, mobiiltelefoni järelmaks, viitenumber 82570532“. Põhivõlgnevus on tasutud, kuid hageja nõuab viiviseid ja sissenõudmiskulusid. Nõue on ebaselge. Kuna põhivõlgnevus on 2015 detsembris tasutud (kaasaarvatud alusetult esitatud arve teenuste eest, mida ma pole tellinud) ja on täiesti ebaõiglane ning mitteproportsionaalne nõuda veelkord mingite summade tasumist, mis on 2 korda suuremad, kui oli põhivõlgnevus (267, 92 eurot). Kostjale jääb arusaamatuks, milliste teenuste eest tasumist nõutakse, kui teenust tellitud ei ole. Eritariifselt numbrilt teenust ei ole tellinud. Kahtlusi tekitab nõude tegelik üleandmise aeg 18.11.2015. Elisa Eesti AS müüs nõude inkassofirmale 26.11.2015. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kohtumenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4.Arvestades hagi hinda 260, 26 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus 267, 92 eurot Elisa Eesti AS-le 13.12.2015 aastaks (tl 82-84). Hageja väitel on ta nõude kostja vastu omandanud loovutusega. Kostja sisulisi vastuväiteid nõude loovutamisele esitanud ei ole, kuid on kahelnud nõude loovutamise tegelikus ajas. Toimiku materjalide kohaselt on senine võlausaldaja, Elisa Eesti AS saatnud 19.11.2015 kostjale teate nõude loovutamise kohta hagejale 18.11.2015 (tl 29), millist teatist saab lugeda loovutamisdokumendiks VÕS § 168 lg 2 mõistes. Seega saab lugeda nõue loovutatuks hagejale eeltoodud ajal. Samas on Elisa Eesti AS teavitanud 31.12.2015 kostjat nõude loovutamisest hoopis Julianus Inkasso OÜ-le 26.11.2015 (tl. 9), mitte hagejale. Kuna aga Elisa Eesti AS loovutas eelnevalt nõude hagejale, siis puudus Elisa Eesti AS nõue mida loovutada hiljem Julianus Inkasso OÜ-le.

2-16-115770

5.Hageja tugineb sellele, et arvestas kostja poolt tasutud 267, 92 eurost viiviste katteks 260, 26 eurot ja põhinõude katteks 7, 66 eurot. Kostja hagi ei tunnista, kuna on võlgnevuse tasunud. VÕS § 88 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üle antud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Kostjale Elisa Eesti AS poolt 01.04.2014 esitatud arvest nr 2009142348 summas 267, 92 eurot maksetähtajaga 18.04.2014 ja teenuste alajaotusest (tl. 42, 43) nähtub, et kostja poolt tehtud maksete selgituses märgitud viitenumber ja järelmaksu osamakse summa 65 eurot kattuvad. Lisaks kattub ka kostja tasutud summa 88, 96 eurot kostjale esitatud arvega (tl. 36). Kostja poolt 65 euro tasumise maksekorralduses (tl. 84) on selgitusse märgitud järelmaks. Kostja poolt 113, 96 euro tasumise maksekorralduses (tl. 83) on selgitusse märgitud tõendamata arve, käsitlus jms. tasud ning 88, 96 euro tasumise maksekorralduses (tl. 82) on selgitusse märgitud siiani tõendamata arve.
6.Eeltoodu alusel on selgelt arusaadav, et kostja on tasunud põhivõla, st. täitnud kohustuse ulatuses, mis vastas kostjale esitatud arvetele. VÕS § 88 lg 1 järgi võib eelkõige võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab. Kuna kostja on määranud millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis, ei ole hagejal õigust arvestada (määrata), et kostja tasutud summad loetakse viiviste katteks ja nõuda kostjalt sellest tulenevalt väidetava põhinõude tasumist. Lepingu üldtingimuste p 7.8 järgse viivise määra osas 0,15% leiab kohus, et selline tüüptingimustes tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe on VÕS §-de 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi tühine ning VÕS § 41 järgi võib tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mitte hageja arvestatud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja taotluse kaasata menetlusse senine võlausaldaja Elisa Eesti AS jätab kohus rahuldamata, sest selleks puudub vajadus. Täiendavas seisukohas on hageja selgitanud, millise teenuse eest (veebiviktoriini mängimine) kostjalt tasu nõutakse. Kohus märgib, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõude osas, kohustada hagejat kustutama maksehäire registrist märge kostja võlgnevuse kohta, et hagiavalduse vastuses esitatud nõudeid kohus ei menetle. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 260, 26 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

2-16-115770 Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, millest kohus järeldab, et kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus ei määra seega kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-25-20996/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.09.20262-25-10862/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja