lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-12451/5

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-12451/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 404 lg 1Kirjalik menetlus kohtu määramiselTsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahendVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-12451

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-16-12451

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2017, Jõhvi kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

KÜ Põhja allee 24 hagi D. E.`i vastu võlgnevuse 243,48 euro nõudes. Hagihind 243,48 eurot.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

KÜ Põhja allee 24 (RK 80175185)

Hageja lepinguline esindaja:

Jaanek Pahka (volikirja alusel, e-post [email protected] )

Kostja:

D. E. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.KÜ Põhja allee 24 hagi D. E.`i vastu võlgnevuse 243,48 euro nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D. E.`ilt hageja KÜ Põhja allee 24 kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, majandamiskulude, sh halduskulude, vee- ja kanalisatsiooni, koristusteenuse võlgnevus seisuga 18.08.2016 summas 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 90 senti.
3.Jätta menetluskulud 50% ulatuses kostja D. E.`i kanda ja välja mõista D. E.`ilt KÜ Põhja allee 24 kasuks menetluskulud kogusummas 102 (ükssada kaks) eurot 50 senti, sh 1⁄2 riigilõivust 37,50 eurot ja 1⁄2 õigusabikuludest 65 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
4.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

HAGEJA NÕUE

1.KÜ Põhja allee 24 esitas 17.08.2016 Viru Maakohtule hagi D. E.`i vastu võlgnevuse 243,48 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, omanik. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Põhja allee 24. Kostja on jätnud oma kohustused osaliselt tasumata ning selle eest tekkis tal võlgnevus hageja ees, mis hagi esitamise seisuga moodustab 243,48 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 243,48 eurot, samuti menetluskulud kogusummas 205 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 130 eurot (tl. 2-20).

KOSTJA VASTUS

2.Kostja esitas 18.08.2016 kohtule vastuse, milles nõustus võlgnevusega summas 80 eurot, kuna kostja vend, kes korteris elab, tasus 06.08.2016 hagejale 59,58 eurot ning tasu 18.08.2016 veel 100 eurot. Kostja ei nõustunud hagihinnaga, kuna hagi esitamise hetkel moodustas võlgnevus mitte 243,48 eurot, vaid 180 eurot (59,58 eurot oli selleks hetkeks tasutud). Kostja teatel ei ole hageja ega hageja esindaja kordagi teavitanud kostjat sellest, et kavatsetakse esitada hagi kohtule, kostjale tundub imelik, et kohtule esitati hagi 2 päeva pärast arve maksetähtaja saabumist. Kostja ei nõustunud riigilõivuga summas 75 eurot ja õigusabikuludega 130 eurot. (tl. 30-33).

ASJA EDASINE KÄIK

3.05. detsembril 2016.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 22. detsembrini 2016.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
06.jaanuaril 2017 kell 16.00 kantselei kaudu (tl. 37). Menetlusosalised kohtule täiendavaid taotlusi/täiendusi ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Kohtla-Järvel, xxx, (registriosa xxx, tl. 7). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kohustatud hagejale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale (tl. 814) ja seadusele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
9.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 243,48 eurot (hageja ei ole märkinud, kas tegemist on ainult põhivõlgnevusega või on nimetatud summa sisse arvestatud ka viivised, seega arvestab kohus nimetatud summat kui põhivõlgnevust). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas hagile ühe kostjale väljastatud arve ning arvete väljavõtte ajavahemiku märts 2016-juuni 2016 eest (tl. 16-17, 18). 18.08.2016 vastuses tunnistas kostja võlgnevust summas ca 80 eurot, kuna juba enne hagi esitamist, so 06.08.2016 oli kostja venna poolt (kes antud korterit kasutab) tasutud 59,58 eurot, ning vastuse esitamise päeval, so 18.08.2016 oli tasutud veel 100 eurot. (tl. 33). Kostja märkis, et hagi esitamise seisuga moodustas kostja võlgnevus mitte 243,48 euro, vaid ca 180 eurot (tl. 30).
10.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ning kostja osalise õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja poolt oli hagejale hagi esitamise seisuga, sh enne arve tasumise tähtaja saabumist, tasumata võlgnevus summas 183,90 eurot; 18.08.2016 seisuga moodustab tasumata võlgnevus 83,90 eurot (183,90-100), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulud

11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
12.Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot ja kandnud õigusabikulusid summas 130 eurot, kokku 205 eurot. Kostja menetluskuludega ei nõustunud, kostja arvamuse kohaselt on riigilõivu summa 75 eurot ebamääraselt suur, samuti ei nõustunud kostja õigusabikuludega summas 130 eurot.
13.Kohus peab vajalikuks selgitada kostjale, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 sätestatud riigilõivumäärale (riigilõiv hagihinnalt kuni 350 eurot moodustab 75 eurot), seega ka väiksema nõude korral tulnuks hagejal tasuda riigilõiv 75 eurot.
14.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot (hageja ei ole täpsustanud, kas nimetatud summas sisaldab käibemaksu või mitte). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega.
15.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas, s.o 50% ulatuses kostja D. E.`i kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus lähtub menetluskulude jaotuse määramisel muuhulgas ka sellest, et hageja enne hagi esitamist ei kontrollinud võlgnevuse tegelikku suurust, samuti ei nähtu hagist, et hageja oleks üritanud lahendada võlgnevuse küsimust kohtuväliselt – nagu nähtub kostja vastusest, siis puudus hagejal vajadus kohtusse pöördumiseks, kuna küsimuse oleks saanud lahendada pooltevahelise kompromissi teel. Kuna hageja ei ole enne hagi esitamist kasutanud võlgnevusega seotud küsimuse lahendamise võimalust kohtuvälises korras, siis leiab kohus, et ei ole põhjendatud jätta hageja menetluskulusid täies ulatuses kostja kanda.
16.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude kogusummas 102,50 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust 37,50 eurot ja 1⁄2 õigusabikuludest 65 eurot. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 102,50 eurot.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostja võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.

18.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
19.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-24-131243/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval