lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1679/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiOsaliselt jõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1679/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1454
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 47 lg 1, 2Kohtueelne menetlusHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1679/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.12.20223-22-1679/23Riigikohtu halduskolleegium30.11.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (35)

lahend.ee
3-25-3127/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.03.20263-25-1287/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.01.20262-25-18959/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.01.20263-24-2073/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.09.20252-25-11628/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.08.20253-21-2759/55Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.07.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1679

Määruse kuupäev

25. august 2022

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

XX kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustajad – Viru Vangla ja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas 3-22-1679.
2.Jätta riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 8. augustil 2022 XX kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja osutab, et Viru Vangla kohaldas 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1, 8. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/164, mida täiendati 9. juuli 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/241, tema suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel üksikvangistust. Üksikvangistuse ajal piirati kaebaja õigusi ja vabadusi: kaebaja ei saanud liikuda päevakavas sätestatud aegadel koos teiste kinnipeetavatega, suhelda teiste kinnipeetavatega, kasutada osakonnas olevat trenažööri sportimiseks, osaleda võrdselt teiste kinnipeetavatega perepäevadel ning kasutada võrdselt teiste kinnipeetavatega kolm korda päevas telefoni helistamiseks lähedastele. Samuti ei võimaldatud kaebajale vaimselt ja füüsiliselt ergastavaid tegevusi, õppimist, sotsiaalprogramme ega psühholoogilist nõustamist. Kaebaja osutab, et Viru Vangla 8. augusti 2019. a käskkirja nr 6-4/194-1 alusel üksikvangistuse kohaldamise ajal sooritas ta enesetapukatseid ning lõpuks vajas psühhiaatriahaiglasse paigutamist. Kaebaja märgib, et kaebuses viidatud käskkirjad on jõustunud kohtuotsustega haldusasjades nr , nr ja nr tunnistatud õigusvastasteks ja tühistatud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on pikka aega kohelnud teda ebaseaduslikult, piiranud tema õigusi ja

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-20-759/33
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
08.07.2025
3-22-491/31Riigikohtu halduskolleegium04.07.2025
3-22-1384/55Riigikohtu halduskolleegium19.06.2025
3-25-1464/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.06.2025
3-23-829/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.05.2025
3-24-2710/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.04.2025
3-24-25/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.03.2025
3-23-993/55Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.03.2025
3-24-2978/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.01.2025
3-24-822/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.11.2024
3-23-1134/31Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.11.2024
3-24-2480/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.10.2024
3-24-2099/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.10.2024
3-24-1335/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.10.2024
3-22-2225/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.2024
3-23-1278/26Riigikohtu halduskolleegium10.09.2024
3-24-1928/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja23.07.2024
3-24-1335/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.2024
3-24-200/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.06.2024
3-24-1737/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.06.2024
3-23-2385/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.06.2024
3-23-2385/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.05.2024
3-20-331/38Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.05.2024
3-23-2834/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.03.2024
3-19-656
3-19-1803
3-20-1314

3-22-1679

vabadusi ning kahjustanud tema vaimset ja füüsilist tervist. Kaebaja on seisukohal, et vangla tegevus tema kohtlemisel oli tahtlikult alandav, ebainimlik ja piinav, millega tekitati talle moraalset kahju. Kaebuse kohaselt on kaebaja üksikvangistuse ajal korduvalt pöördunud Justiitsministeeriumi poole, paludes algatada üksuse juhi ja direktori suhtes karistusseadustiku § 324 alusel kriminaalasi ning sekkuda vangla õigusvastasesse tegevusse. Justiitsministeerium kas ei ole kaebaja pöördumiste osas midagi ette võtnud või on siis üksnes leidnud, et vangla tegevus kaebaja puhul on õiguspärane. Kaebaja hinnangul tuleb hüvitis mõista välja Viru Vanglalt summas 15 000 eurot ning Justiitsministeeriumilt summas 15 000 eurot. Kaebaja taotleb jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VangS § 11 lõige 8 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lõige 1 ja/või otsekohaldada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 13 ning võtta kaebus menetlusse. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 10. augustil 2022 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
3.Tartu Halduskohus jättis 12. augusti 2022. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse § 9 lõike 1 alusel süüliselt väärikuse alandamise ning tervise kahjustamise eest. Kui kaebaja selle tõlgendusega ei nõustunud, tuli tal viivitamata kohut teavitada. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebaja on esitanud hüvitamisnõude seoses Viru Vangla
8.veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaebetähtaega rikkudes, siis andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 22. augustil 2022 kaebuse täiendus, milles kaebaja teatab, et taotleb haldusasjas 3-22-1679 kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmisega, mitte väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebuse ja vanglale 18. novembril 2020 esitatud kahjunõude nr 6-16/187-1 asjaolud on erinevad, seega ei ole kaebuses sisalduv kahjunõue seoses Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel julgeolekuabinõude kohaldamisega esitatud kaebetähtaega ületades.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3-22-1679

6.HKMS § 47 lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
7.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4). Kaebaja teatas kaebuse täpsustuses, et taotleb kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmisega. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Seega peab kaebajal enne vangla vastu hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist olema sama nõude ja samade asjaolude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
8.Kohus palus 9. augusti 2022. a kohtunõudes vanglal teatada, kas kaebaja on kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse. Viru Vangla 10. augusti 2022. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on esitanud vanglale 18. novembril 2020 kahju hüvitamise taotluse seoses Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/38-1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Selles kahjunõudes on kaebaja viidanud, et jõustunud kohtulahendiga tuvastati, et Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkiri nr 6-4/38-1 on õigusvastane, ning märkinud, et üksikvangistuses viibimine tekitas stressi, millega vangla tekitas talle moraalset kahju ja mis kuulub hüvitamisele. Seega on kaebaja 18. novembri 2020. a kahjunõudes viidanud kahjuliku tagajärjena ainult stressi tekitamisele, mis on käsitatav tervise kahjustamisena. Kaebaja ei ole 18. novembri 2020. a kahjunõudes nõudnud kahju hüvitamist vabaduse võtmise eest. Viru Vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja teiste kaebuses märgitud käskkirjadega seoses vanglale kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks vanglale samasisulisi kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Seega ei ole kaebajal antud ajal Viru Vangla vastu esitatud hüvitamisnõudes läbitud VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus ei ole tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav.
9.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus XX hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
10.Kaebaja on palunud jätta asjas kohaldamata VangS § 11 lõige 8 ja HKMS § 47 lõige 1, tunnistada need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja/või otsekohaldada EIÕK artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 13. Kohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja palub jätta asjas kohaldamata sätted, mis takistavad kaebuse esitatud kujul menetlusse võtmist. Kohus osutab, et Eesti Vabariigi õiguskantsler on hinnanud VangS § 11 lõike 8 ja HKMS § 47 lõike 2 kooskõla põhiseadusega. Õiguskantsler on 3. juuli 2012. a seisukohas nr 6-1/120922/1203217 avaldanud, et VangS § 11 lõige 8 ning HKMS § 47 lõige 2 ei ole vastuolus põhiseadusega. Kohus osutab, et kuigi õiguskantsler hindas HKMS § 47 lõike 2 kooskõla põhiseadusega, siis sisuliselt andis ta hinnangu õigusaktidest tulenevale kinnipeetava kohustusele enne vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtupraktikas ei ole asutud teisele seisukohale, seega ei ole kohtul alust jätta VangS § 11 lõiget 8 ja HKMS § 47 lõiget 1 kohaldamata. Ka ei ole kohtueelse menetluse läbimise nõue vastuolus EIÕK artikli 6 lõikega 1 ja artikliga 13.

3-22-1679

11.Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi vastu esitatud hüvitamisnõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lõige 1). See tähendab, et isik saab kohtus kaitsta talle mõnest õigusaktist tulenevat subjektiivset õigust. Kui õigusaktist subjektiivset õigust ei tulene, ei ole isikul ka kaebeõigust.
12.Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 vastu võetud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkti 481 kohaselt on vanglate osakonna põhiülesanne vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve. Praegusel juhul on kaebaja suhtes haldusakte andnud ja toiminguid sooritanud Viru Vangla ametnikud, mitte Justiitsministeeriumi ametnikud. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium sekkuks Viru Vangla otsustesse, mis seonduvad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, või algataks mõne Viru Vangla ametniku suhtes menetluse. Tegu on Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla vahelise n-ö sisesuhtega. Kuna kaebajal ei ole Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigust, tuleb kaebus vastavas osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
15.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Riigikohtu 30.11.2023 määrusega.

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 25. augusti 2022. a ja Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2022. a määrused osas, mis puudutavad Viru Vangla 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1 seosesesitatud kahju hüvitamise nõuet. Lõpetada selles osas haldusasja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu.
3.Jätta muus osas haldus- ning ringkonnakohtu määrused muutmata.
4.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõendi kogumiseks.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja