Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-999
Haldusasi
X kaebus Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistuse 25. oktoobri 2004. a korralduse nr 109 ja 2. septembri 2004. a korralduse nr 86 ning Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 7. veebruari 2012. a korralduse nr PV 1-15/12/58 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja EJ Kolmas isik aktsiaselts MIKSKAAR, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aktsiaseltsi MIKSKAAR apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde kolmanda isiku 18. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebuse lisad 1– 12, 5. novembri 2021. a menetlusdokumendi lisa ja 17 mai 2022. a menetlusdokumendi lisad 1–4 ning kaebaja 19. novembri 2021. a vastuse lisad 1–3. Rahuldada aktsiaseltsi MIKSKAAR apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2021. a otsus asjas nr 3-20-999. Teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
3-20-999 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus (KKT) otsustas
2.septembri 2004. a korraldusega nr 86 anda AS-le MIKSKAAR (edaspidi AS Mikskaar) maavara kaevandamise loa Soosaare turbamaardlas Aimlametsa turbatootmisalal pärast maakasutusõiguse tekkimist. Loamenetluses toimus keskkonnamõju hindamine (KMH), mille aruande kiitis Viljandimaa KKT heaks 26. juulil 2004.
2.Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa KKT otsustas
25.oktoobri 2004. a korraldusega nr 109 väljastada AS-le Mikskaar maavara kaevandamise loa Soosaare turbamaardlas Raba-Jaani turbatootmisalale. Kaevandamisluba nr VILM023 väljastati
3.novembril 2004. Mäeeraldise suurus on 9,71 ha (koos teenindusmaaga 13,23 ha) ja kaevandatavad varud kokku on 62 000 tonni. Aastatoodangu alam- ja ülempiir on vastavalt 3000 ja 7000 t. Loa kehtivus on 25 aastat.
3.Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 7. veebruari 2012. a korraldusega nr PV 115/12/58 muudeti 2. septembri 2004. a korraldust ning anti AS-le Mikskaar kaevandamisluba nr L.MK/321240 Soosaare turbamaardlas Aimlametsa tootmisalale. Mäeeraldise pindala on 132,61 ha (koos teenindusmaaga 151,3 ha), kaevandatav varu kokku on 353 200 tonni. Keskmine ja maksimaalne aastamäär on vastavalt 13 000 ja 15 000 tonni. Loa kehtivus on 30 aastat. Loa andmisel seati kõrvaltingimused (keskkonnamõju leevendamise meetmete rakendamise kohustus), mille aluseks oli 26. juulil 2004 heaks kiidetud KMH aruanne.
4.X esitas 13. aprillil 2020 Keskkonnaametile (KeA) vaide kaevandamislubade nr VILM023 ja L.MK/321240 tühistamiseks. KeA tagastas vaide 23. aprilli 2020. a käskkirjaga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel läbivaatamatult.
5.X esitas 25. mail 2020 halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa KKT
25.oktoobri 2004. a korralduse nr 109, kaevandamisloa nr VILM023, Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa KKT 2. septembri 2004. a korralduse nr 86, KeA PärnuViljandi regiooni 7. veebruari 2012. a korralduse nr PV 1-15/12/58 ja kaevandamisloa nr L.MK/321240 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja on Niilu kinnistu omanik. Niilu kinnistu omanikke ei kaasatud haldusmenetlusse; 2) kaevandamisluba omab mõju kaevuveele, põhjaveele, pinnaveele ja veerežiimile. KeA seatud leevendusmeetmed ei ole piisavalt detailsed, et tagada pika aja jooksul kvaliteetne vesi. Turba kaevandamine mõjutab kaevuvee kvaliteeti. Uue kaevu rajamine on kulukas; 3) KMH aruandes märgitakse, et kuivenduse mõju ulatus on 100–150 m kaevandusalast. Teadusuuringud kinnitavad, et mõju võib ulatuda kuni 440 m kaugusele. Seega 150 m ei pruugi olla piisav kaugus. Võidakse rikkuda õigust kaitsta kinnistul asuvat looduslikku kooslust. Tegeliku mõju ulatus on jäetud välja selgitamata; 4) KMH käigus pole sisuliselt hinnatud, kas ja kuidas mõjutab turbakaevandamine vee kvaliteeti nõrgalt kaitstud põhjavee piirkonnas. Reostunud pinnasevesi võib sattuda põhjavette. 2(20)
3-20-999 KMH aruanne ei arvesta, et kuivenduskraavid võivad veepidet täiendavalt kahjustada ja seeläbi võib põhjavette sattuda suurem kogus reostunud vett. Joogivee võimaliku vähendamise küsimuses tulnuks teha põhjalik hüdroloogiline uuring; 5) KMH aruandes on valesti hinnatud eluhoonete kaugust maardlast. Niilu talu hooned asuvad kinnistu piirist umbes 250 m kaugusel. Keskkonnahäiringute minimeerimiseks puudub vajalik metsavöönd. Lähimad eluhooned asuvad umbes 250–700 meetri kaugusel maardlast. Teaduskirjandusest leiab kinnitust, et turbatolm ohustab tervist. Piirkonna elanikke mõjutab masinate müra. Kuna KMH eksperdid hindasid kaugusi ekslikult, jäeti hindamata ka riskitsoonid ja tegelik risk. Isikud jäeti ära kuulamata. Ärakuulamine oleks taganud parema informeerituse ja oleks võinud välistada haldusaktide andmise; 6) sooaladele kaevanduste loomine mõjutab mesilaste pidamist negatiivselt; 7) 17 aastaga on arusaamad muutunud. Looduslikes rabades kaevandamine ei ole enam lubatud; 8) KMH tehti lühikese aja jooksul (2004. a veebruar–märts). Sellise aja jooksul ei ole võimalik keskkonnamõjudest ülevaadet saada. Eksperdid pole hinnanud õigesti eluhoonete ja tiheasustuse kaugusi; 9) kuna puudub leevendusmeede ehk 50 m laiune metsariba, tulnuks loa andmisest keelduda; 10) turbakaevandamisest tekib tuleoht. KMH aruande üldsõnalised viited tuleohu vähendamise küsimuses ei arvesta tegeliku olukorraga. Mäeeraldise ümber puudub piisav kaitsev metsariba; 11) kaevandamisload ei vasta Kolga-Jaani valla üldplaneeringu p-dele 4.7.4, 5.2.2 ja 5.4 ning kaevandamislubadel puudub kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek (maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6). Tõendatud pole, et Kolga-Jaani vald oleks andnud nõusoleku kaevandamistegevuseks suuremal osal vaidlusaluste kaevandamislubadega hõlmatud aladel. Kuna turbatööstus on üldplaneeringu mõttes keskkonda ohustav tööstusobjekt, tuli algatada detailplaneering ja hinnata keskkonnamõjusid. Viljandi valla uue üldplaneering nägi ette nõude hinnata täiendavaid mõjusid, kui uus maardla avatakse.
6.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlustatud korralduste andmise hetkel kehtis Keskkonnaministeeriumi kantsleri 27. aprilli 2004. a käskkiri nr 344 „Keskkonnaministeeriumi dokumentide loetelu kinnitamine“, mille kohaselt tuli maapõue valdkonna alast kirjavahetust alles hoida 3 aastat ja maavarade kaevandamislubade taotlusi ja kaevandamislube 5 aastat pärast haldusmenetluse lõppemist. Haldusaktid anti 8 ja 14 aastat tagasi, mistõttu ei ole praegu enam võimalik kogu haldusmenetlust taastada. Puudub alus eeldada, et rikutud oleks menetlusnorme. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Tänastest teadmistest ei saa asja lahendamisel lähtuda. Näiteks toona võidi menetlusse kaasata üksnes need isikud, kelle õigusi haldusakt võis rikkuda. Kuna dokumente ei ole säilinud, on raske arvata, kas ja kes ning mis põhjusel kaasati või kaasamata jäeti. Kaebajale kuuluv kinnistu piirneb Aimlametsa turbatootmisalaga, mitte Raba-Jaani turbatootmisalaga. Seega on asjakohatud kaebaja väited tema kui piirinaabri kaasamata jätmise kohta kaevandamisloa VILM-023 andmise menetlusse; 2) kaevandamislubade nr VILM-023 ja L.MK/321240 alusel kaevandamisel tuleb järgida kehtivaid müra ja peenosakeste piirväärtusi. Kui seda ei tehta, on õigus kaevandamisload kehtetuks tunnistada; 3) kaevandamistegevus ei ole enne vee erikasutuse keskkonnaloa saamist võimalik. Vastustaja ei ole andnud veeluba Aimlametsa ja Raba-Jaani turbatootmisalale. Kui vastustajale esitatakse taotlus veelubade saamiseks, avatakse uuesti ka kaevandamisload ja vaadatakse läbi lubadele kantud tingimused (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4); 4) kaevandamisloa VILM-023 menetlus toimus avatud menetlusena. Kuna kaebaja ei olnud selles menetluses menetlusosaline, ei tulnud teda isiklikult ära kuulata. Menetlusvigu pole tehtud;
3(20)
3-20-999 5) kaevandamisloa L.MK/321240 menetlus toimus avatud menetlusena. 2004. a-l kehtinud haldusmenetluse seadus (HMS) ei nõudnud piirinaabrite menetlusse kaasamist, vaid hinnata tuli, kas luba võib piirinaabrite õigusi piirata. Kuna kaevandamisloa andmisest oli möödunud 7 aastat, pidas vastustaja vajalikuks kaevandamislube kaasajastada. See ei tähenda haldusmenetluse uuendamist. Kõiki toiminguid ei tulnud uuesti korrata. Korrigeeritud andmete alusel anti luba L.MK/321240; 6) Aimlametsa tootmisala KMH tehti 2004. a-l. KMH aruanne kiideti heaks tolleaegsete normide ja teadmiste alusel. Hilisemaid asjaolusid ei tule arvesse võtta, muutunud asjaoludel saab vajadusel loa tingimused üle vaadata. KMH algatati 25. veebruaril 2004 ja kinnitati 24. aprillil 2004 ning see kiideti heaks 26. juulil 2004. Seega menetleti seda umbes 5 kuud. Selle ajaga oli võimalik keskkonnamõju välja selgitada. Täiendavad uuringud ei olnud kohustuslikud. KMH-l kasutati olemasolevat teavet. Täiendavad väliuuringud on põhjendatud, kui olulise teguri kohta andmed puuduvad. Alusandmetena võib kasutada asjakohast kirjandust ja teiste riikide uuringuid. KMH ekspert ei otsusta seda, kas ja millistel tingimustel võib kavandatavat tegevust lubada, sh tegevusloale määratavaid tingimusi; 7) KMH aruandes (lk 8) on nimetatud turbamaardla vahetus naabruses olevad kinnistud, sh Niilu talu. Kuna dokumente tuli säilitada 5 aastat, ei ole võimalik tuvastada, keda KMH-st kirjalikult teavitati. Selleks võis olla ka Niilu kinnistu omanik; 8) kaevandamist välistav planeering ei anna alust keelduda kaevandamisloa andmisest. Kaevandamisluba ei anna õigust tegutseda vastuolus kehtiva õigusega. Näiteks, kui on vaja kehtestada detailplaneering, tuleb see enne kaevandamise alustamist kehtestada; 9) väide, et turbatootmisalal asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, on alusetu. Veeloa taotluse esitamisel korraldab KeS ühtse keskkonnaloa menetluse, mille käigus on võimalik lisada täiendavaid leevendusmeetmeid, välja selgitada kaebaja väidetud joogivee probleemid ning leida neile kõiki osapooli rahuldav lahendus. Samuti selgitatakse välja, kas kaebajale kuuluv kaev on nõuetekohane ja tehniliselt korras, kas vee taseme kõikumine võib olla seotud ilmastikutingimustega. Kui kaevandaja tegevus mõjutab kaevuvee kvaliteeti, on kaevandajal kohustus rajada uus kaev; 10) kaevandamisloale L.MK/321240 on kantud järgmised leevendusmeetmed: väljavedu tuleb teostada turbatolmu heite vähendamiseks kinniste autodega; vajadusel tuleb arendajal teid perioodiliselt hooldada ning suvel teha tolmutõrjet; turba väljavedu peab toimuma tööpäevadel kell 8.00 kuni 19.00. Kui loa omaja ei pea kinni kehtivatest piirväärtusnormidest, on õigus luba kehtetuks tunnistada; 11) kaebaja saab kaitsta enda, mitte teiste isikute õigusi.
7.Kolmas isik taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) load vastavad nende andmise hetkel kehtinud õigusele. Tehti nõuetekohane KMH, milles järeldati, et tegevus ümbruskonnale mõju ei oma ja kaevandamine on lubatav. Kaebaja pole negatiivset mõju tõendanud. Ala on elupaigavaene, seal ei asu kaitsealuseid liike ning mõju väljapoole ala on mitteoluline. Turbatolmu teket mõjutab tehnika ja tehnoloogia. Kolmas isik kasutab vaakummeetodit ja tehnika on varustatud tolmupüüdjatega; 2) Kolga-Jaani vallavalitsus nõustus turbatootmisväljade rajamisega; 3) Kolga-Jaani üldplaneering ütles selgelt, et tööstuslikult kasutatava turba tootmisalad asuvad Tässi, Soosaare ja Paprika rabades. Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 ei näinud ette turbamaardla jaoks detailplaneeringu kehtestamise kohustust; 4) kaevandamislubade andmise ajal ei omanud kaebaja kaevu ja ta ei pidanud mesilasi; 5) KMH vastas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS) § 13 lg-le 2 ja keskkonnaministri 31. jaanuari 2001 määrusele nr 4 „Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded“. KMH p-s 5.2.1 on Niilu talu selgelt nimetatud. KMH koostaja on Niilu talu olemasoluga ning maardla mõjuga Niilu talule arvestanud. KMH p 5.2.5 4(20)
3-20-999 toob välja turbatoomise positiivsed ja negatiivsed mõjud ning tekst on keskmisele mõistlikule isikule arusaadav. Õigusaktid ei nõudnud, et KMH koostaja oleks pidanud tegema sotsioloogilised uuringud ja hüdrogeoloogilise uuringu. Kaebaja ei ole tõendanud, et KMH väited kohaliku elanikkonna huvide kohta oleksid ebaõiged; 6) vastustaja lubas turbamaardlaid kohta, mis on ette nähtud tööstuslikult kasutatava turba tootmisalana Kolga-Jaani üldplaneeringus. Tegemist ei ole rahvusvahelise tähtsusega märgalaga. Ala on kantud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning sobivate turbaalade nimekirja; 7) kaebaja ei ole tõendanud, et kolmandale isikule kaevandamislubadega lubatud tegevus rikuks konkreetseid keskkonnanõudeid. Kaebaja ei too välja ega tõenda, et nendel kinnisasjadel oleks eriline looduskaitseväärtus. Kaebajal ei ole õigust puutumatule keskkonnale; 8) avalikes huvides on turbakaevandamise jätkamine ja kaebaja peab seda tagajärge taluma; 9) alates 3. aprillist 2005 kehtiv KeHJS ei näinud ette ajalist piirangut KMH kehtivusele ; 10) vastustaja ei pidanud 2012. a-l nõudma uut KMH-d (KeHJS § 11 lg 6). Kaebaja pole põhjendanud, et uus KMH oleks mõjutanud loa nr L.MK/321240 sisu; 11) tühistamisnõude lahendamisel tuleb arvestada õiguskindluse põhimõttega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 p 3). Haldusaktid on juba pikka aega kehtinud. Kolmas isik on kandnud märkimisväärseid kulusid (s.o 100 700,73 eurot). Samuti jääks kolmas isik tulust ilma; 12) kaebaja kuritarvitab oma õigusi. Pärast Riigikohtu 16. juuni 2021. a määrust ilmnesid uued tõendid, millest järeldub, et kaebaja pidi olema vaidlusalustest lubadest teadlik palju varem; 13) kui kohus kaebuse rahuldab, tuleb otsuses määrata ka täitmise viis. Kaebuse rahuldamise korral tuleb otsuses määrata 60-päevane tähtaeg, mille jooksul tuleb uuenenud menetluses otsustada kaevandamisloa väljaandmise küsimus.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 17. septembri 2021. a otsusega kaebuse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat ei kaasatud lubade andmise menetlusse; 2) alates 2. aprillist 1997 oli Niilu kinnistu kaebaja ja Q kaasomandis. Kaebaja on kinnistu ainuomanik 28. augustist 2015; 3) kaebajat kui piirinaabrit tuli teavitada KMH algatamisest ja aruande valmimisest, kuna tema maal asus kaev ja tegevus võis kaevuvee kvaliteeti mõjutada. Kaebajale tuli tagada võimalus esitada oma seisukohad enne vaidlustatud haldusaktide andmist. Kaebajale tuli vaidlustatud aktid teatavaks teha. Vastustaja rikkus kaebaja kaasamise ja ärakuulamise kohustust. Kaebajale kuuluv kinnistu piirneb nii Aimlametsa kui ka Raba-Jaani turbatootmisaladega. Raba-Jaani kinnistu omab ühist piiripunkti Niilu kinnistuga. Kuna dokumente pole säilinud, on raske arvata, keda menetlusse kaasati; 4) kaasamiskohustuse rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada vee-erikasutuse keskkonnaloa menetluses (KeÜS § 41 lg 4), mida praeguseks ei ole alustatud ja mille menetluse käik ja lõpptulemus ei ole teada. Samuti pole teada, kas selles menetluses kaebaja viidatud KMH puudus üldse kõrvaldatakse; 5) Aimlametsa tootmisala kaevandamisloa p-dega 1.9.1–1.9.3 seatud täiendavad tingimused Niilu talu veetaseme ja komponentide kontrollimiseks on selged osas, mille kohaselt tuleb tingimusi täita kogu kaevandamisloa kehtivuse aja jooksul ning veekvaliteeti tuleb K+ ja N03 komponentide osas jälgida 5 aasta jooksul. Kui selgub, et vesi ei vasta nõuetele, tuleb kohe meetmed kasutusele võtta. Loast aga ei selgu, kui suur erinevus peaks vee kvaliteedi näitajates olema (kas vesi peab olema muutunud täiesti joogikõlbmatuks) ning kui suur veetaseme alanemine peaks esinema ning kui pika aja jooksul ning kes ja millal otsustab puurkaevu rajamise vajaduse. Need asjaolud peaksid haldusaktist üheselt ja selgelt nähtuma, kuivõrd puhta joogiveega varustatus on isiku oluline õigus, mida tuleb vajadusel kaitsta;
5(20)
3-20-999 6) KMH aruandes ei ole piisavalt analüüsitud mõju põhjaveele, pinnaveele ja veerežiimile üldiselt. KMH aruandes ei viidata põhjavee kaitstuse Eesti kaardile ega võeta seisukohta selles osas, et kaevandamisala asub nõrgalt kaitstud põhjavee alal, kuigi asjaomased andmed olid olemas nii KMH koostamise kui ka vastustaja viidatud geoloogilise uuringu tegemise ajal. KMH ja vastustaja viidatud Eesti Geoloogiakeskuse uuring ei sisalda selles küsimuses põhjalikku analüüsi. Puudub hinnang naftatoodete alale sattumise kohta. KMH aruandes puudub analüüs kuivenduskraavide ja nende rajamisel olemasoleva vähese veepideme kahjustamise kohta, mille tulemuseks võib turbatootmisalalt lähtuv, suurema reostuskoormusega vesi takistusteta põhjavette liikuda. Kuna KMH aruandes ei analüüsitud kaevandamise mõjusid põhjaveele, ei olnud vastustajal piisavalt teavet, et teha kaalutletud otsus Aimlametsa turbatootmisala ala osas kaevandamisloa väljastamiseks; 7) Aimlametsa turbatootmisala KMH aruandes on hinnatud kaevandamise mõju ulatust mõnekümnest meetrist kuni 100 meetrini. Kaebaja on välja toonud, et mõju võib ulatuda kuni 400 meetrini ehk Niilu kinnistuni. Kaebaja soovib olemasoleva veerežiimi säilimist. Kuna kaebajat menetlusse ei kaasatud, ei teinud vastustaja kaalutletud otsust. Isegi kui lähtuda KMH aruandes antud mõju alast 100 meetrit, siis ulatub ka sellisel juhul mõju kaebaja kinnistule. Vastustaja pole esitanud kaalutlusi, miks kaalub kolmanda isiku huvi kaevandada üles kaebaja huvi säilitada tema kinnistul endine looduslik režiim või milliseid meetmeid saaks ja tuleks tarvitusele võtta, et tagada kaebaja kinnistu veerežiimi säilimine. Kui kaebaja oleks ära kuulatud, oleks ta saanud nendele asjaoludele tähelepanu juhtida ja see oleks võinud mõjutada asja otsustamist ja kaevandamisloa sisu; 8) Raba-Jaani tootmisala võimalikke mõjusid kaebaja kaevule ja sellele, kas see võiks mõjutada kaebaja joogivee kättesaadavust või kvaliteeti, ei ole hinnatud. Samuti ei ole Raba-Jaani tootmisala puhul hinnatud selle mõju pinnaveele ja veerežiimile; 9) kuigi kõike, mis puudutab kaevandamise mõju põhjaveele, pinnaveele ja veerežiimile, on vastustajal võimalik analüüsida ja kaaluda vee erikasutusloa menetluses (siinsel juhul kompleksloa menetluses), ei muuda see vaidlustatud kaevandamislube õiguspärasteks; 10) Maa-ameti kaardirakenduse järgi asuvad Niilu talu hooned umbes 250 m kaugusel Niilusoo piirist. KMH ekspert HO on KMH tegemisele järgnenud aastal magistritöös jõudnud turbatolmust tekkiva ohu osas teistsugusele seisukohale kui KMH aruandes, leides, et turba lendtolmust ohustatud tsoon on 1–2 km raadiuses. Raba-Jaani ja Aimlametsa kaevandusalast tulenevate keskkonnahäiringute minimeerimiseks puudub suuremas osas vajalik metsavöönd (vähemalt 50 m). See tingimus on seatud KeA 7. veebruari 2012. a korraldusega nr PV 115/12/58. KMH aruandes toodud väide, et lähedal asustus puudub, on vale. Kui kaebaja oleks menetlusse kaasatud ja ta oleks ära kuulatud, oleks ta saanud andmete ekslikkusele tähelepanu juhtida ja see oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja on rikkunud selles küsimuses ka uurimispõhimõtet, kuna pole kaebaja elamu kaugust maardlast välja selgitanud. Pidev ja pikaajaline keskkonnahäiring, mis otseselt tuleneb vaidlustatud kaevandamislubadest (müra, tolm, halb õhukvaliteet), võib piirata kaebaja õigust puhtale elukeskkonnale. Asjaolu, et vastustaja võib loa kehtetuks tunnistada KeÜS § 62 alusel, ei muuda lube õiguspärasteks. Häiringud tuli välja selgitada ja häiringute olemasolul tuli ette näha minimeerimismeetmed. Viimati märgitut aga pole tehtud; 11) kui kaebaja oleks haldusmenetlusse kaasatud, oleks kaebaja saanud vastustajale esitada HO magistritöö ja vastustaja oleks saanud sellega arvestada kaevandamisloa nr L.MK/321240 andmisel; 12) kaevandamislubades puuduvad eraldi nõuded tuleohutuse tagamiseks. Kuigi KMH aruandes on tuleohutuse kohta iseenesest piisavalt teavet ning vastustaja sai selle põhjal oma otsuse teha, ei ole vastustaja tuleohutuse küsimust kaalunud. Vastustaja ei ole ka ühtegi KMH aruandest tulenevat soovitust sätestanud kaevandamislubade tingimustes. Kui kaebaja oleks menetlusse nõuetekohaselt kaasatud, oleks ta saanud oma seisukoha avaldada ning vastustajal oleks tulnud asjaolusid kaaluda ning teha põhjendatud otsus; 6(20)
3-20-999 13) kuna Kolga-Jaani üldplaneeringu kaart on loetamatu, ei ole võimalik võtta lõplikke seisukohti, kas load vastavad sellele. Seletuskirja ja kaarti tuleb hinnata koos. Täiendavate tõendite kogumine pole vajalik, kuna see ei oma otsustavat tähtsust. Kaevandamisluba ei anna õigust kaevandada, kui kehtiv õigus seda keelab. Vajadusel tuleb muuta maakasutuse sihtotstarvet ja kehtestada detailplaneering. Kehtestamata detailplaneering ei muuda lube õigusvastaseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 15 ja p 19); 14) lubade ajal kehtinud MaaPS § 34 lg 1 p 16 ei nõudnud kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekut. KeA edastas 7. veebruaril 2012 Kolga-Jaani Vallavalitsusele teadmiseks kaevandamisloa nr L.MK/321240. Kui kohalik omavalitsus ei olnud loaga nõus, tuli tal see vaidlustada. Kaebaja ei saa esitada kaebust kohaliku omavalitsuse huvide kaitseks; 15) vastustaja ei pidanud lubade andmisel arvestama arengukavadega, mida ei olnud olemas. Samuti ei saanud vastustaja arvestada üldplaneeringu menetluses koostatud KSH-ga; 16) tähtsust ei oma see, kas kaebaja peab mesilasi. Salvkaevu ei tulnud registrisse kanda. Lubades on kaevu olemasolule viidatud; 17) väited, mis puudutavad kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivaid turbaalade nimekirja, jäävad tähelepanuta. Nimekiri võeti vastu
27.detsembril 2016. Samal põhjusel jääb tähelepanuta ka AP arvamus; 18) Riigikohus on kaebetähtaja küsimuse lahendanud ja uuesti ei tule seda lahendada; 19) kaebajal ei lasunud kohustust tuua välja konkreetsed leevendusmeetmed, mida vastustaja oleks pidanud kaaluma. Naaber saab keskkonnaloa vaidlustada, kui see rikub tema õigusi. Kolmanda isiku viide asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 143 ei mõjuta otsustust, kuna joogivesi, veerežiim ja tolm on olulised mõjutused, mida vastustaja oli kohustatud välja selgitama; 20) kaevandamisloast ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud, kas tal on piisavalt teavet, et teha otsus varasema KMH põhjal (KeHJS § 11 lg 6); 21) tühistamisnõuet ei saa jätta rahuldamata asjaolu tõttu, et möödunud on pikk aeg (RVastS § 3 lg 1 p 3). Menetlusnõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Kolmas isik oli teadlik, et kaebaja on jäetud õigusvastaselt menetlusse kaasamata; 22) vastustajal tuleb kolmanda isiku 26. juuni 2004 taotlust (Raba-Jaani) menetleda kehtiva õiguse alusel (MaaPS § 130 lg 1 ja lg 2). Taotluse menetlus jätkub algusest ehk olukorrast, kus esitatud on üksnes taotlus (vajadusel tuleb lasta vastustajal taotlust täpsustada, juhul kui see ei vasta kehtivale õigusele). Varasemaid haldusmenetluse toiminguid ei saa tulenevalt varem tehtud vigadest arvestada; 23) koostada tuleb uus KMH (MaaPS § 130 lg 2). Menetlus tuleb korraldada kehtiva õiguse alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kolmas isik taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist või alternatiivselt asja halduskohtule tagasi saatmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus jättis valesti vastu võtmata KeA 8. juulil 2021 esitatud tõendi, millest nähtub, et Anti Talves, kes on kaebaja elukaaslane, oli palju varem vaidlustatud otsustest teadlik ning kaebus pole kohtule esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et A. Talves oli haldusaktidest varem teadlik, omab mõju RVastS § 3 lg 3 p 2 kohaldamisel ja haldusaktid tulnuks jätta kehtima; 2) eeldada ei saa seda, et kaebajat haldusmenetluses ära ei kuulatud. Haldusmenetluse dokumendid pole säilinud. Kaebaja pöördus kohtusse aastaid hiljem. Halduskohus pole põhjendanud, mille alusel ta järeldab, et kaebajat ära ei kuulatud; 3) halduskohus on põhjendamatult eeldanud, et kaasamata jätmine mõjutas kaevandamislubade tingimusi. Haldusakti tühistamine on põhjendatud vaid juhul, kui kohus tuvastab, et isiku kaasamata jätmine mõjutas ka sisuliselt asja otsustamist, mida halduskohus ei ole teinud. KMH 7(20)
3-20-999 käsitles kõiki asjakohaseid teemasid ning kaevandamisloas on seatud eritingimused nii veerežiimi kui õhukvaliteediga seoses. Seda arvestades on kaebaja kinnistu ning sellele avalduvad mõjud kaevandamislubade menetluses tähelepanu saanud ja puudub alus eeldada, et kaebaja kaasamine mõjutanuks oluliselt lubade väljastamist . Halduskohus jättis arvestamata, et tehnoloogilised lahendused ja nõuded selguvad kaevandamisprojekti järgselt vee erikasutusloa ja õhusaasteloa menetluses. Olukorras, kus lisaks kaevandamisloale on tarvis ka keskkonnaluba, mille menetluses täiendatakse vett ja õhku puudutavaid tingimusi, ei ole kaevandamisloa tühistamine proportsionaalne; 4) KMH käigus hinnati piisavalt ja asjakohaselt mõju veerežiimile, õhule ja tuleohutusele. KMH käigus teostatud analüüsis leiti, et turba kaevandamine ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid ning kaevandamine on põhimõtteliselt võimalik loas toodud tingimustel. Vee erikasutuse ja välisõhu puhul toimub loa andmise menetlus, mille käigus tegeletakse uuesti ja täpsemalt võimalike mõjudega. Negatiivseid mõjusid veerežiimile ei ole tuvastatud haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses. Niilu kinnistu veerežiim on niigi oluliselt mõjutatud maaparandusest, mistõttu puudub alus eeldada, et turbatootmine omaks veerežiimile suuremat mõju. Turbatootmisala kuivendamise mõju ei saa ulatuda kaugemale maaparandussüsteemi kraavidest. Kõige intensiivsem on kuivendamise mõju 20–30 m kaugusel kraavist. Kaugemal mõju väheneb oluliselt, kadudes täielikult üldjuhul 150–200 m kaugusel. Turbatootmine alandab veetaset soosetete veekihis, mille vett veevarustusallikana aga ei kasutata, mistõttu mõju Niilu kinnistu kaevule ei ole. Niilu talu ning kaev asuvad lähimast kinnistu piirist ligikaudu 237 meetri kaugusel. Kuivenduskraavid ise jäävad Niilu talust ja kaevust veelgi kaugemale. Aimlametsa tootmisala asub kõrgemal kui selle kõrval asetsev ala ning Niilu talu asukohas on maapind samuti kõrgem. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu kohtu uuritud tõenditest nähtuvale, et ala kuivendatakse isevoolselt ehk vesi voolab kõrgemal asuvalt rabaalalt kraavide kaudu ära. Niilu talu kaevuga on KMH aruandes ja loas arvestatud, kuivõrd kaev ja selle seire vajadus on nimeliselt välja toodud. Raba-Jaani mäeeraldise kohta tuleb märkida, et see mäeeraldis jääb Niilu talust umbes 500 meetri kaugusele. Raba-Jaani mäeeraldise ning Niilu kinnistu vahele jääb maaparandussüsteem. Mõjuga välisõhule on arvestatud ja leevendusmeetmed on sätestatud. MO magistritöö käsitleb kütteturba tootmisel tekkida võivat mõju, mis ei ole antud juhul asjakohane. Kütteturba ehk rohkem lagunenud turba tootmisel tekib arvestatavalt rohkem tolmu kui vähelagunenud turba tootmisel. KMH kohaselt vähendab tolmu mõju metsariba säilitamine. Halduskohtu seisukoht, et metsariba ei ole, on ekslik. Turba kaevandamise tehnoloogia on arenenud ja tekitab vähem tolmu. Pikaajalised keskmised mõõdetud tuule kiirused selles piirkonnas on vastavalt 2,7, 2,3 ja 2,3 m/s, mis võrreldes teiste asukohtadega (ja Eesti keskmisega 3,5 m/s) on madalad. Arvestades, et Niilu kinnistu asub tootmisalast kagus, tähendab see, et võimalik tolm kandub pigem Niilu talust eemale ning kirde suunas, kus majapidamised paiknevad turbatootmisalast kaugemal ning neid eraldab ka kõrgem ja tihedam mets. Tuleohutuse küsimus on reguleeritud riiklikul tasemel õigusaktidega, mistõttu puudub vajadus seada kaevandamisloas täiendavaid tingimusi. 4) kaevandamislubade tühistamine riivab ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi; 5) halduskohus pole välja toonud seda, mis tingib KMH õigusvastasuse. Konkreetne õiguste rikkumine tuvastati kaebaja suhtes. Andes kaebajale võimaluse esitada oma seisukohad ja vastuväited, on võimalik menetlusvead kõrvaldada ilma vajaduseta korrata kogu KMH menetlust. Halduskohus ei saa ära otsustada seda, kuidas peab vastustaja uue menetluse korraldama.
10.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde;
8(20)
3-20-999 2) halduskohtul tuli kaebetähtaega puudutavad tõendid võtta , asja juurde ja nendega arvestada. Halduskohtul tuli arvestada õiguskindluse põhimõttega ja arvestada kolmanda isiku õigustatud ootust, et 2004. a ja 2012. a kaevandamisload jääksid kehtima; 3) halduskohus eeldas ekslikult, et kaebajat ei kaasatud kaevandamisloa menetlusse. Toona kehtinud õiguse kohaselt tuli menetluse dokumente säilitada kuni 5 aastat pärast haldusmenetluse lõppemist. Menetlus toimus 17 ja 9 aastat tagasi, mistõttu pole võimalik kõiki dokumente välja selgitada. Kuna dokumente pole säilinud, ei ole võimalik arvata, keda haldusmenetlusse kaasati. Halduskohus pole selgitanud, mille alusel ta järeldas, et kaebajat menetlusse ei kaasatud. Kuna kaebus esitati kohtusse nii palju hiljem, ei saa kogu tõendamiskoormus lasuda vastustajal. Kaebaja pole tõendanud, et ta ei olnud 2004. a-l ja 2012. a-l väljastatud kaevandamislubadest teadlik; 4) kaevandamisloa menetluses tehti KMH, milles hinnati piisavalt mõju veerežiimile, õhule ja tuleohutusele. Halduskohus on ekslikult eeldanud, et võimalik kaasamata jätmine mõjutas kaevandamislubade tingimusi ning et vastustajal ei olnud piisavalt teavet. Kaebaja väidetud asjaolusid on KMHl hinnatud ning leitud, et kaevandamine on võimalik. Tõendatud on, et Niilu kinnistu ja Aimlametsa turbatootmisala vahel asub metsariba ja seda saab 50 meetri laiusena säilitada. Kaevandamisprojektis määratakse kindlaks tootmismaa ja teenindusmaa osa, mis tagab 50 meetri laiuse metsariba säilimise. Metsariba on leevendusmeede, mille kasutamisel lokaliseeritakse õhukvaliteedi ja müra mõjud ning need ei ulatud Niilu taluni. KMH aruanne sisaldab piisavalt teavet tuleohtu puudutavate asjaolude kohta. Lubades ei tule korrata kõiki õigusaktides ja eeskirjades sätestatud nõudeid, mille järgimine on nii või teisiti kohustuslik. Ajas võivad need nõuded muutuda; 5) halduskohus ei hinnanud Raba-Jaani ja Aimlametsa kaevandamislube eraldi; 6) kaevandamisload avatakse vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse menetluses, milles vaadatakse läbi kaevandamisloale kantud tingimused ja hinnatakse nende asjakohasust. Selles menetluses hinnatakse, kas loas määratud seirevajadus on piisav. Samuti hinnatakse, kas loas määratud tingimustel on mõjud kaevudele välistatud või saab võimalikke mõjusid leevendada; 7) kaevandamislubade tühistamine riivab ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. Halduskohtul oleks tulnud tuvastada, kas kolmas isik oli teadlik piirinaabrite õigusvastasest menetlusse kaasamata jätmisest. Kolmas isik ei pea teadma, kas vastustaja kaasab isikuid menetlusse. Kolmas isik on kandnud kulutusi ja ka täna on võimalik leevendusmeetmeid seada; 8) kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb MaaPS § 103 lg 2 kohaselt kaevandamisloa menetlused liita ühte menetlusse ja asja menetleda kehtiva õiguse kohaselt.
11.Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidluse põhiküsimuseks on, kas kaebaja tuli kaasata haldusaktide andmise menetlusse ja mis on kaasamata jätmise õiguslik tagajärg. Kaebaja ei pea tõendama asjaolu, et kaevandamisega kaasneb kaebajale negatiivne mõju. Vastustaja ja kolmas isik peavad tõendama, et kaebaja menetlusse kaasamine ei oleks asja otsustamisele mõju omanud. Kui kaebaja oleks menetlusse kaasatud, oleks ta saanud juhtida tähelepanu KMH ning lubade puudustele. Kaebajal pole võimalik tõendada seda, et teda haldusmenetlusse ei kaasatud; 2) kuna kolmas isik on viivitanud kaevandamistegevuse alustamisega enam kui 15 aastat, ei ole halduskohtu lahend tema suhtes ebaõiglane; 3) halduskohus on õigesti jätnud AT puudutavad tõendid tähelepanuta. Tema ülekuulamiseks puudub vajadus. Kaebetähtaja küsimus on juba ära otsustatud; 4) apellatsioonkaebuses esitatud tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata, kuna need oli võimalik esitada halduskohtule. Need tõendid ei tõenda seda, et kaebaja oli kaasatud haldusmenetlusse; 5) kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine mõjutas asja otsustamist. Hilisemad võimalikud menetlused ei muuda vaidlustatud lube õiguspäraseks. KMH aruandes tuli välja tuua kõik mõjud. Vastustajal lasus kohustus koguda kokku kogu vajalik teave, sh eluhoonete 9(20)
3-20-999 kaugus turbatootmisalast. Ilmne on, et viie kuu jooksul ei ole võimalik teha põhjalikku KMHd. KMH aruandes on refereeritud üldiseid geoloogia alaseid teooriaid, millel puudub seos konkreetse alaga, sh Niilu kinnistuga. Selles pole käsitletud mõju pinnaveele, sh seda, kas kuivendusvee ärajuhtimine mööda maaparandussüsteemi on võimalik ja millised mõjud sellega kaasnevad. Kuivendusvee maaparandussüsteemi juhtimine mõjutab Niilu kinnistu niiskusrežiimi. Ka Põllumajandus- ja Toiduamet on juhtinud tähelepanu, et vee hulgale; 6) KMH-l pole piisavalt arvestatud mõju välisõhule, samuti pole arvestatud müra küsimust. KMH-l lähtuti valedest eeldustest, kuna Niilu talu on 250 m kaugusel turbatootmisala piirist ja Kolga-Jaani asula 700 m kaugusel. Aimlametsa mäeeraldise ja Niilusoo kinnistu piiri vahele jääb umbes 25 meetri laiune riba ning Raba-Jaani mäeeraldise puhul on see veelgi väiksem. Samuti soovitati KMH aruandes, et turbatootmisala ümbritsevad okaspuud tuli tuleohutuse eesmärgil maha raiuda. Kuna Raba-Jaani kinnistul on AS Mikskaar täies ulatuses metsa maha võtnud ca 15 a tagasi, ei ole ka seal leevendusmeetmena vajalikku 50 m metsariba. Lisaks on 2021. a sügisel teostatud Jaani kinnistul lageraie. Varasem tuulekoridor (ca 15 m lai) RabaJaanilt Niilu kinnistu suunas on tänu lageraiele laienenud veelgi (ca 150 m) ning seega puuduks tulevikus tolmu ja müra leevendav meede täielikult ka naaberkinnistu metsa arvelt. Naaberkinnistutel olev mets on raieküps ja selle arvelt pole võimalik metsariba tagada. Aimlametsa tootmisalal on suur osa kaevandatavast turbast hästilagunenud turvas ning seetõttu on Viide HO magistritööle asjakohane, kuna tolm levib 1–2 km kaugusele; 7) tuleohutuse osas pole KMH aruandes märgitud ettepanekuid kavandamisloa kõrvaltingimustena kehtestatud. Kaevandamisprojekt, milles pannakse paika täpsemad tuleohu vältimise meetmed, ei ole haldusakt. Kaevandamisloas oleks tulnud täpsustada tuleohutusnõudeid. Kuivatatud turvas süttib kergesti; 8) kolmandal isikul pole tekkinud kaitstavat usaldust, et kaevandamisload kehtima jääksid; 9) kui kolmas isik on huvitatud turba kaevandamisest, tuleks koostada uus KMH.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde järgmised kolmanda isiku esitatud tõendid, kuna need puudutavad siinset vaidlust ja võivad omada asjaolude tuvastamisel tähendust: 1) Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa KKT 2. septembri 2004. a korraldus nr 86 (apellatsioonkaebuse lisa 1); 2) kaevandamisload nr VILM-023 ja L.MK/321240 (apellatsioonkaebuse lisad 2–3); 3) Raba-Jaani keskkonna memorandum (apellatsioonkaebuse lisa 4); 18. detsembri 2003. a Soosaare turbamaardla kaguosa geoloogiline uuring (apellatsioonkaebuse lisa 5); Aimlametsa turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlus (apellatsioonkaebuse lisa 6); maaparandussüsteemide ja kõrgusandmete kaardid (apellatsioonkaebuse lisad 8–9); Aimlametsa turbatootmisala mäeeraldise plaan ja geoloogilised läbilõiked (apellatsioonkaebuse lisad 10–11); Raba-Jaani maavara kaevandamise loa taotlus (apellatsioonkaebuse lisa 12); Eesti Geoloogiateenistuse
29.oktoobri 2021. a kiri nr 1-4/21-146 (5. novembri 2021. a menetlusdokumendi lisa); Reaalprojekt OÜ eksperthinnang KeA-le (17. mai 2022. a menetlusdokumendi lisa 1); KeA 5. mai 2022. a kiri nr DM-115553-22, millega teavitati, et Aimlametsa turbatootmisala keskkonnaloa L.MK/321240 muutmise taotlus on menetlusse võetud ja haldusmenetlus kohtuasja nr 3-20-999 tõttu peatatud (17. mai 2022. a menetlusdokumendi lisa 2); KeA 11. mai 2022. a kiri nr DM-119681-7, millega teavitati, et Raba-Jaani turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-023 muutmise taotlus on menetlusse võetud ja haldusmenetlus kohtuasja nr 3-20-999 tõttu peatatud (17. mai 2022. a menetlusdokumendi lisa 3); Aimlametsa turbatootmisala kaevandamisprojekt (17. mai 2022. a menetlusdokumendi lisa 4). 10(20)
3-20-999
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud tõendid, kuna need puudutavad siinset vaidlust ja võivad omada asjaolude tuvastamisel tähendust: 1) Reaalprojekt OÜ 15. aprilli 2021. a eksperthinnang lisavee juhtimise kohta maaparandussüsteemide eesvoolukraavidesse Aimlametsa ja Raba-Jaani turbatootmisala kuivendamisel (kaebaja vastuse lisa 1); 2) Põllumajandus- ja Toiduameti 27. aprilli 2021. a kiri nr 6.2-2/6994-3, millega jäeti lisavee juhtimise kooskõlastuse taotlus läbi vaatamata (kaebaja vastuse lisa 2); ning 3) kaevandamisprojekti eelnõu (kaebaja vastuse lisa 3). II
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja menetlusse kaasamine oli menetluse ajal kehtinud õiguse kohaselt obligatoorne, ja ei korda selles osas halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Õige pole halduskohtu eeldus, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, kas kaebaja kaevandamisloa andmise menetlusse kaasati. Vastustaja pole võtnud omaks asjaolu, et kaebaja jäi menetlusse kaasamata, vaid ta on seisukohal, et enam pole võimalik tuvastada, kas kaebaja kaasati menetlusse. Vastustaja toob välja, et Keskkonnaministeeriumi kantsleri 27. aprilli 2004. a käskkirja nr 344 kohaselt tuli maapõue valdkonna alast kirjavahetust alles hoida 3 aastat ja maavarade kaevandamislubade taotlusi ja kaevandamislube 5 aastat pärast haldusmenetluse lõppemist. Nüüdseks on kaevandamislubade andmisest möödunud enam kui 9 aastat. Peale kaebaja selgituste, et teda menetlusse ei kaasatud, pole asjas teisi tõendeid, mis kaebaja väidet kinnitaksid või ümber lükkaksid. Siiski nähtub vastustaja 7. veebruari 2012. a korraldusest, et viimati nimetatud korraldus edastati tutvumiseks kolmandale isikule, ning tal puudusid vastuväited korraldusele (selle kohta vt dtl 201). Usutav on, et kui korraldus oleks saadetud tutvumiseks ka kaebajale, oleks see korralduses leidnud sarnast kajastamist nagu kolmanda isiku puhul seda tehti. Seetõttu loeb ringkonnakohus usutavaks kaebaja väite, et korraldust ei ole talle tutvumiseks saadetud ja selle kohta pole temalt arvamust küsitud.
15.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuna Riigikohtu 16. juuni 2021. a määrusega on lahendatud kaebetähtaja küsimus ja jäetud jõusse halduskohtu määrus, millega loeti kaebus tähtaegseks, siis ei saa selle küsimuse juurde uuesti tagasi tulla. Asjaolu, et vastustaja esitas alles pärast Riigikohtu 16. juuni 2021. a määrust tõendi, mis võib omada mõju ka kaebetähtaja küsimuses, ei väära fakti, et õiguslikult on kaebetähtaja küsimus jõustunud lahendiga otsustatud (HKMS § 176 lg 1 ja § 178 lg 3).
16.Vastustaja seadis 7. veebruari 2012. a korralduse p-dega 1.9.1–1.9.3 kaevandamisloale järgmised täiendavad tingimused: 1) enne turbatootmise algust ja selle käigus tuleb kaks korda aastas teha veetaseme kontrollmõõdistamised Niilu talu kaevus ja esitada veetasemete mõõtmisandmed maavara kaevandamise loa andjale; 2) enne turbatootmise algust ja viie aasta jooksul kord aastas tuleb kontrollida Niilu talu kaevu veekvaliteeti K+ ja N03- komponentide osas ja esitada analüüside andmed maavara kaevandamise loa andjale; 3) juhul, kui veetase või vee kvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue puurkaevu. Halduskohus on õigesti märkinud, et tingimuste p-e 1.9.1. ja 1.9.3 tuleb täita kogu kaevandamisloa kehtivuse aja jooksul ning veekvaliteeti K+ ja N03- komponentide osas tuleb jälgida 5 aasta jooksul. Tegemist on selgete ja arusaadavate tingimustega. Samuti on 11(20)
3-20-999 halduskohus õigesti leidnud, et loa sõnastuse ja mõtte kohaselt tuleb kolmandal isikul nõutavaid meetmeid võtta viivitamatult, kui selgub, et joogivesi ei vasta nõuetele. Ringkonnakohus ei jaga aga halduskohtu seisukohta, et loast ei selgu, kui suur erinevus peaks vee kvaliteedi näitajates olema ja kuhumaani veetase peab olema alanenud ning kes otsustab vajadusel puurkaevu rajamise. Viidatud nõuded on loodud kaitsma seda, et olemas oleks joogikõlbulik vesi. Joogivee kõlbulikkust on võimalik vajadusel hinnata analoogia korras sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ alusel ja meetodite kohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-17796, p 13.1). Samuti on võimalik tingimuse p 1.9.3 mõista selliselt, et kui veetase on alanenud tasemele, mis ei ole piisav joogivee vajaduse katteks, tuleb tarvitustele võtta abimeetmed. Kui tegemist on lühiajalise joogivee taseme alanemisega, ei tingi see uue kaevu rajamist, vaid joogivesi tuleb tagada muul viisil. Kui tegemist on aga alalise alanemisega, tuleb rajada uus kaev. Kui kaebaja ja kolmas isik ei peaks selles küsimuses kokkuleppele jõudma, tuleb vastustajal see küsimus lahendada. Vajadusel on vastustajal õigus teha riiklikku järelevalvet, kontrollimaks kaevandamisloast tulenevate tingimuste täitmist (MaaPS § 107 lg 1).
17.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaevandamislube ei tule tühistada põhjusel, et kohalik omavalitsus ei ole andnud nõusolekut kaevandamislubade väljastamiseks MaaPS § 49 lg 6 kohaselt. MaaPS § 49 lg 6 jõustus 1. jaanuaril 2020. MaaPS-i varasemates redaktsioonides nõusoleku küsimise kohustust polnud, v.a MaaPS 2012. a-l kehtima hakanud § 34 lg 1 p 16, mis sätestas, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Keskkonnaamet edastas 7. veebruaril 2012 Kolga-Jaani Vallavalitsusele teadmiseks AS-le Mikskaar antud turbatootmisala maavara kaevandamisloa nr L.MK/321240, millele kohaliku omavalitsuse üksus keelduvat vastust ei andnud.
18.Samuti on halduskohus õigesti märkinud, et vastustaja ei pidanud arvestama arengukavadega, mida lubade väljastamise ajal ei olnud olemas.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluste kaevandamislubade kontekstis ei oma määravat tähendust küsimus, kas Kolga-Jaani üldplaneering näeb vaidlusaluses kohas ette turba kaevandamise või mitte. MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte ning kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada (Riigikohtu halduskolleegiumi
15.oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 19).
20.Halduskohtu otsust võib mõista selliselt, et kaevandamisload tuli tühistada põhjusel, et kaebaja jäeti menetluses ära kuulamata ja see viga võis mõjutada asja otsustamist. Halduskohus tegi kaevandamisloa menetlusele ja kaevandamislubadele kokkuvõtlikult alljärgnevad etteheited.
20.1.Kaebaja oleks menetlusse kaasamise korral saanud selgitada, et ta ei soovi oma kinnistule kuivendamisest tingitud mõjusid, misjärel oleks vastustaja saanud leida erinevate huvide vahel tasakaalu. Samuti oleks kaebaja saanud selgitada kinnistu kaugust ja metsariba puudutavaid küsimusi, mis seonduvad õhukvaliteediga. Halduskohtu hinnangul rikkus vastustaja ka uurimispõhimõtet, kui ei selgitanud välja kaebaja kinnistu kaugust kaevandamisalast ega analüüsinud, kas tolmu ja müra kaitseks on võimalik säilitada 50 m laiune metsariba. Ühtlasi oleks kaebaja saanud tuleohutuse küsimuses avaldada oma seisukoha ja tuua välja, et KMH aruandes märgitud soovitusi pole tingimustena kaevandamislubades kehtestatud.
12(20)
3-20-999
20.2.KMH on puudulik: 1) KMH aruandes ei ole piisavalt analüüsitud mõju põhjaveele, pinnaveele ja veerežiimile üldiselt. KMH aruandes ei viidata põhjavee kaitstuse Eesti kaardile ega võeta mingit seisukohta selles osas, et kaevandamisala asub nõrgalt kaitstud põhjavee alal; 2) KMH aruandes puudub analüüs selle kohta, mis puudutab kuivenduskraave ja seda, kas nende rajamisel võidakse olemasolevat vähest veepidet kahjustada, mille tulemuseks võib olla turbatootmisalalt lähtuva suurema reostuskoormusega vee takistusteta põhjavette liikumine; 3) Raba-Jaani tootmisala võimalikke mõjusid kaebaja joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile ning pinnaveele ja veerežiimile pole hinnatud; 4) KMH aruandes on märgitud ekslikult, et lähimad majad asuvad kaevandusalast umbes 1,5 km kaugusel, kuid Kolga-Jaani asula asub umbes 700 m ja kaebaja elamu 250 m kaugusel. Samuti on ekslikult märgitud, et Raba-Jaani ja Aimlametsa kaevandusala piirab 50 m laiune metsavöönd. III
21.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et KMH aruandes pole piisavalt analüüsitud mõju põhja- ja pinnaveele ning veerežiimile.
21.1.Aruandes on mõju põhjaveele, pinnaveele ja veerežiimile analüüsitud p-des 3.5, 5.1.1 ja 5.2.1 järgmiselt: „Rabades on reeglina autonoomne veerežiim, mis on eraldatud ümbruskonna veetasemest. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga, mis reageerib sademete hulgale, mis mõjutabki veetaseme muutusi rabas. Rabas diferentseerub turbalasund aktiivseks ja inertseks kihiks ehk akrotelmiks ja katotelmiks. Ülemises aktiivses kihis (alkotelmis) toimub tegelik kogu sademetevee filtratsioon ja äravool, sest turvas on seal vähelagunenud ja kohev ning vee liikumistingimused head. Alumise kihi all lasuv katotelm on alaliselt veega küllastunud hästilagunenud turbakiht, milles vee liikumine on väga aeglane (Kink jt., 1998). Rabades kujuneb veerežiim iseseisvalt, ümbritsevatest aladest sõltumata. [---] Antud hetkel on ala kuivendamata kuna võimaliku tulevase tootmisala piires pole seni turba tootmist olulises ulatuses toimunud. Kuivenduskraave on rajatud ala lähedusse melioratsioonitööde käigus ja nendeks on Soosaare peakraav ja Kapsaare kraav. Viimaste peamiseks eesvooluks on Pedja jõkke suubuv Põltsamaa jõgi, vesikonna pindala umbes 1280 km2. Soosaare peakraavi suudmes on Põltsamaa jõe põhja absoluutne kõrgus 36,22 m. Jõe säng on siin osaliselt lõikunud Adavere lademe dolomiitidesse, mis jõe põhjas paljanduvad. Jõe pikaajaline vooluhulga keskmine Põltsamaa vaatluspostil 10,3 m3/s; siinse ala pikaajaline äravoolumoodul aga 9 1/s km2. Jõe säng on meandrite rohke, voolu kiirus jões on 0,2-0,3 m/s. Põltsamaa jõe vesi n keemiliselt tüübilt hüdrokarbonaatne kaltsiumiline. Soosaare peakraav on uuringualale rajatud maardla ekspluateerimise seisukohalt olulise tähtsusega, kuna see: • suunab valgalalt tuleva suurema osa veest Põltsamaa jõkke • kaitseb uuringuala viimasest kõrgemale jääva (kuni 48,2 m), loodes asuvaSoosaare soo peamassiivi vete eest. Soosaare peakraav on uuringuala loodepiiriks. Kraavi laius on 2 m, ülemine laius 9,4 m ja kraavi sügavus umbes 1,5 m. Kraavi keskmine langus on 1 m kilomeetri kohta, mis tagab vee voolamise kraavis. Oma asendil sobib Kapsaare kraav hästi vee ärajuhtimiseks tootmisalalt. Kraavi alguse kogupikkus on 6,4 km. Kraavi languse gradient on 0,86 m/km. Kraavi laius suudmes on 6 m ja sügavus 1,5 m. Soosaare peakraavi üks läänepoolsematest harudest ühineb Kapsaare kraaviga Põltsamaa-Viljandi maanteest vahetult põhjas. See kraav on mitmete haardega ja vee voolamise kirjeldamiseks selles peaks seda kraavi detailsemalt uurima. Kraav 13(20)
3-20-999 jääb uuringualal lõunapiirist lõunasse 100-250 m ja pakub seega teatud võimalusi vee ärajuhtimiseks tootmisalalt. Kraavi üks harudest suubub Põltsamaa jõkke Kapsaare kraavi suudmest tublisti lõuna pool. Aasta keskmine äravool on 0,016 m3/s. Kevadisel lumesulamisajal võib äravool ulatuda kuni 0,20 m/s. [---] Üldine veerežiim soo äärealadel on juba mõnevõrra muutunud seoses ümberkaudsete alade kuivendamise ja peakraavide rajamisega. Kuivõrd turvas lasub Soosaare soos järvemudal, savil, moreenil ja aleuriidil, ei ole ohtu, et soovett satuks põhjavette. Nimetatud setted moodustavad põhjavee kaitseks arvestatava veepideme. Samuti on turvas looduslikult puhas. Kahjulike elementide sisaldused on väikesed. Keskmised ja maksimaalsed sisaldused (mg/kg) on järgmised: S (0,17%; 0,59%), Cd (0,008; 0,041), Cr (1,5; 5,6), Cu (2,0; 5,8), Hg (0,06; 0,08), Ni (2,3; 7,3), Pb (0,8; 3,9), Sr (10,3; 37,7), Zn (3,5; 13,6), Th (0,36; 2,92), U (0,39; 1,26). Kõikide elementide sisaldus on allpool lubatud piirnormi. Võimaliku tootmisala ümber majapidamised puuduvad. Soo moodustab küll arvestatava puhta vee reservuaari, kuid selle kasutamine joogiveena ei ole võimalik. Esiteks on selle pH liiga kõrge ja teiseks on seal väga madal mineraalainete sisaldus. [---] Kuivõrd tootmisala laiendamisel suurenevad kuivendussüsteemi juhitavad rabavee vooluhulgad, siis võivad pinnavee kvaliteeti hakata mõjutama kuivendusvee reostusnäitajad. Rabavesi erineb oma koostiselt tunduvalt nii põhja- kui pinnaveest ja selle iseloomulikumad tunnused on: happeline reaktsioon, madal mineraalainete sisaldus, kõrge orgaanilise aine sisaldus, kollane kuni pruun värvus. Antud alal pole rabavett analüüsitud, kuid kui vaadata Vapo OY andmeid aastaist 1992-2002, siis on kuivendatud aladelt ärajuhitav rabavesi sisaldas keskmiselt 5,8 mg/l hõljuvainet, KHT 40 mh/, Pa 0,054 mg/l, Nuia 0,018 mg/l, NH3 0,205 mg/l ja rauda 3,175 mg/l. Kui kuivendamisel kuivendussüsteemi juhitavat vett käsitleda heitveena, siis antud näitajad jäävad tunduvalt allapoole Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusega nr. 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" kehtestatud piirnorme. Võimalikku kuivendusveest tulenevat negatiivset mõju aitab vähendada settebasseinide rajamine kuivenduskraavide lõppu. Nii on arendaja ka projektis ette näinud. Turba kaevandamise alustamine muudab kardinaalselt soo veerežiimi, kuid ekspertide arvates mõju ümbruskonna põhjavee ja pinnavee kvaliteedile ei ole oluline. Turvas lasub vettpidavatel setetel, seega ei ole ohtu, et turba tootmisel satuks soovett põhjavette. Turvas on looduslikult puhas ja kahjulike elementide sisaldus allpool lubatud piirnorme. Kuna läheduses elumajad puuduvad, siis ei tohiks olla mõju ümbruskonna veevarustusele märkimisväärne. Siiski alternatiivi rakendumisel tuleks ümbruskonna taludes veetaset kontrollida ja vajadusel rajada sügavamad kaevud. Veetaset kontrollitakse Niilu talus ning Soosaare ja Kapsaare peakraavidel enne nende suubumist Põltsamaa jõkke (ptk. 8). Üks olulisemaid keskkonnamõjusid igasuguse turbamaardla rajamisel on selle kuivendamise mõjud. Kuna soodel ja rabadel on loomulikult väga kõrge veetase, siis võivad muutused veerežiimis põhjustada kahjustusi liigilistele kooslustele. Kindlasti sõltub see konkreetsest olukorrast, kuid enamasti jääb mõnekümne kuni 100 meetri vahele, vahel ka veidi kaugemale. Mõju kaugematele aladele on väga pikaajaline, mis küll võib tuua kaasa muutusi soopindmises taimestikus, kuid kuna antud alal kaitsealuseid taimi ei ole, ei ole ka mõjuoluline. Taimestiku muutumisega ei lange veel väärtus. Küll mõjub kuivendamine positiivselt ümbritsevale metsaribale, mis praegu on kevad- ja sügisperioodil liigniiskuse tingimustes.“
21.2.KMH-st järeldub, et uuringu autor pole mõju põhjaveele pidanud oluliseks kokkuvõtlikult põhjusel, et Soosaare soos lasub turvas vettpidaval setetel (savi, moreen ja aleuriit). Viimati märgitut järeldust kinnitab ka OÜ Eesti Geoloogiakeskuse uuring (lk 5): „Turba lamamiks on tihke, vettpidav sinakashall savikas aleuriit ja ainult ala põhjaservas – piiratuid ulatuses – savikas moreen.“ Halduskohtu seisukohast pole võimalik aru saada, millise 14(20)
3-20-999 tõendi alusel saab järeldada, et põhjavee analüüs pole piisav. Halduskohtu seisukoht, et KMH aruandes ei viidata põhjavee kaitstuse Eesti kaardile ega võeta seisukohta küsimuses, et kaevandamisala asub nõrgalt kaitstud põhjavee alal, ei ole KMH aruandes antud hinnangute ümberlükkamiseks oluline. Praegusel juhul on uuritud konkreetset maa-ala ja leitud, et sellel asuv turvas on ladestunud vettpidavale pinnasele. Viimati märgitud väite tõele vastavust pole halduskohus kahtluse alla seadnud. Kui teistsugused eriteadmistega isikute hinnangud puuduvad, siis tuleb eeldada uuringu autori järelduse õigsust, et tegelikku ohtu põhjaveele ei esine. Halduskohtu viidatud andmete alusel pole võimalik järeldada ka seda, et KMH oleks pinnavee ja veerežiimi osas puudulik. Soosaare turbamaardla kaguosa geoloogilises uuringus (lk 12–13) tõdetakse, et kuivendustööd ei alanda ümbruskonna kaevude veetaset ega riku kaevude vee kvaliteeti; kuivendusega tekitatav depressioonilehter on veepideme olemasolu ja turba kehva veeandluse ning filtratsiooniliste omaduste tõttu tühine ning seepärast dünaamilisi veevarusid võib siin mitte arvestada; kuivendusvõrgu projekteerimiseks on loodud uuringuala reljeefi vektormudel. Maavarade kaevandamisloa taotlusele on koostanud seletuskirja OÜ Eesti Geoloogiakeskus rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna juhataja, mille p-s 7 on märgitud järgmist: „Taotletaval mäeeraldisel on soosetete vesi alumistest põhjaveekihtidest eraldatud suhteliselt vettpidava moreeni ja savikate jääjärvesetetega. Seetõttu ei mõjuta kaevandamine ümbruskonna salvkaevude veetaset (lähimad majapidamised paiknevad umbes 0,5 km kaugusel). Kaevandamine planeeritud sügavuseni on võimalik ilma eesvoole süvendamata, seega puudub kavandataval tegevusel oluline mõju ümbruskonna pinnaveekogude seisundile. Nimetatud mõju minimeerimiseks on kuivendusvete ärajuhtimine kaevealalt lubatud ainult läbi nõuetekohaste pindala ja mahtu omavate settebasseinide [---]“ (dtl 1388–1395). Sarnast seisukohta on väljendatud ka Eesti Geoloogiateenistuse 29. oktoobri 2021. a vastuses (dtl 1420– 1422). Olemasolevad tõendid seega lubavad järeldada, et turbatootmisala paikneb vettpidavatel setetel ning raba veerežiim on ümbruskonnast ja põhjaveest eraldatud. Halduskohus pole tuginenud oma hinnangus tõenditele, mis lubaksid järeldada vastupidist.
21.3.Praegusel juhul ei oma määravat tähendust see, kas kaebaja salvkaev saab oma vee maapinna lähedastest veekihtidest või põhjaveest. Võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ongi vastustaja näinud 7. veebruari 2012. a korralduse p-des 1.9.1–1.9.3 ette kaebaja huve kaitsvad tingimused (vt käesolev otsus, p 16). Võimalikku negatiivset mõju kaebaja huvidele on kaevandamisloa menetluses seega arvestatud hoolimata sellest, et kaebajat tõenäoliselt menetlusse ei kaasatud.
21.4.Kolmas isik toob apellatsioonkaebuses välja, et piirkonna veerežiimi juba mõjutab olemasolev maaparandussüsteem. Kolmas isik toob välja ka selle, et kaebaja kinnistu on ümbritsetud maaparandussüsteemist (MPS kood 2103000010060), mis mõjutab kinnistu veerežiimi. Kõige lähem kraav asub talust 50 m kaugusel ning Niilu kinnistu asub tootmisala piirist 160 m kaugusel, samuti ulatuvad kuivenduskraavid Niilu kinnistu põhjapoolsesse ossa. Kolmas isik selgitab, et turbatootmisala kuivendamise mõju ei ulatu kaugemale maaparandussüsteemi kraavidest, kuna kuivenduskraav piirab turbaalalt lähtuvat mõju Niilu kinnistule. Kolmas isik lisab, et Aimlametsa tootmisala asub kõrgemal kui seda ümbritsev ala, samuti asub kõrgemal Niilu talu asukoht. Kolmas isik lisab, et vee äravool on ette nähtud isevoolsena ning kaevandusalast väljapoole uute kraavide rajamist ei kavandata. Kõrgemalt alalt ei liigu vesi uuesti kõrgemale alale. Kolmanda isiku viimati kajastatud seisukohti pole ümber lükatud ning ringkonnakohtul puudub seetõttu alus nende paikapidavuses kahelda. Üksnes väidetud hüpoteetiline mõju ilma konkreetsetele eriteadmistega isikute arvamusele ja tõenditele viitamata ei ole piisav kaevandamislubade tühistamiseks.
15(20)
3-20-999 Kaebaja viide Põllumajandus- ja Toiduameti 27. aprilli 2021. a vastusele, millega jäeti kolmanda isiku lisavee juhtimise kooskõlastuse taotlus läbi vaatamata (dtl 1455 – 1456), ei ole enam asjakohane. Pärast muudatuste tegemist on Põllumajandus- ja Toiduamet taotletud tegevusele ehk maaparandussüsteemi lisavee juhtimisele 6. jaanuaril 2022 kooskõlastuse andnud (17. mai 2022. a seisukoha lisa 1). Seejuures pole neid tõendeid esinenud kaevandamislubade andmise ajal.
22.Asjaolust, et Raba-Jaani tootmisalast lähtuvaid võimalikke mõjusid pole hinnatud, ei järeldu, et kaevandamisload rikuksid kaebaja õigusi. Raba-Jaani kaevandamisloa väljastamisel koostati keskkonnamemorandum, mille kohaselt sellised negatiivsed mõjud puuduvad, mis tingiksid uue KMH (dtl 1336–1343). Kuna Aimlametsa ja Raba-Jaani tootmisalad asuvad kõrvuti, on vastustaja põhjendatult märkinud, et Aimlametsa kaevandamisloa menetluses koostatud KMH-ga on võimalik arvestada ka Raba-Jaani tootmisalal, kuna tegemist on sarnaste mõjudega. Vastupidiseid tõendeid, mis seaksid eespool märgitu kahtluse alla, pole esitatud.
23.Vastustaja juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et vajadusel tuleb keskkonnakompleksloa menetluses põhja- ja pinnavee ning veerežiimi puudutavaid küsimusi uuesti analüüsida. Tänaseks on vastustaja algatanud mõlema turbatootmisala kaevandamisloa muutmise menetluse vee erikasutust puudutavas osas, mis on küll võetud menetlusse, kuid mille menetlus on siinse kohtuvaidluse tõttu peatatud. IV
24.KMH-s on õhukvaliteedi, müra ja tolmu küsimusi analüüsitud p-des 5.2.2 ja 5.2.5 järgmiselt: „Paratamatult tekib turbatootmise käigus mõningal määral turbatolmu, mis mõjutab õhukvaliteeti ennekõike lenduvate tahkete osakeste poolest. Tekkiva turbatolmu hulka mõjutab eelkõige turba kaevadamiseks kasutatav tehnika ning tehnoloogia. Kuna arendajal on kavas hakata turvast tootma vaakummeetodil, siis on see kindlasti mõnevõrra vähem tolmu eraldav kui tootmine traditsioonilisel freesmeetodil. Eestis puuduvad uuringud turbatolmu mõjust inimeste tervisele, kuid Soomes läbiviidud uuringute kohaselt ei ole tegemist olulise ohuga. Kuna lähedal asustus puudub ning tootmisala jääb metsaga piiratuks - on turbatolmu mõju vaid lokaalse iseloomuga. Mõningal määral eraldub turbatolmu ka turba transpordi käigus. Kuna pakketsehh asub tootmisalale lähemal, siis tegelikult võrreldes praeguse olukorraga eralduva turbatolmu kogused vähenevad. Tsehhis pakendatakse turvas plastikaatkottidesse ning hilisemat turbatolmu eraldumist ei toimu. Turba transpordil kaasneb ka liiklusest tingitud keskkonnamõju ümbruskaudsele alale. Kõige tähtsamad liikluses lenduvad heitgaasid on süsinikdioksiid (CO2), süsinikoksiid (CO), lämmastikoksiid (NOx) ja ka vääveldioksiid (SO2). Kasutatavad masinad peavad vastama Keskkonnaministri 12. juuni 2003. a. määrusele nr. 51 "Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused". Müra turbatootmise käigus (30-35 detsibelli) ei ületa lubatud norme, mis 01.07.2002. a. jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse nr. 54, 25.01. 2002. a. "Töökeskkonna füüsiliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" (RTI, 2002, 15, 83) on 85 detsibelli.
16(20)
3-20-999 Turbatootmisala kuivendamisel anaeroobsed tingimused pealmistes kihtides kaovad ning metaani, kui kordi ohtlikuma kasvuhoonegaasi kui süsinikdioksiid eraldumine seega seiskub. Selles osas on mõju mõnevõrra positiivne. Negatiivne on aga olukord, kus tarbitakse lühikese aja jooksul turbana ladestunud süsinik, mis põletakse või tarbitakse taimede elutegevuse käigus. Lõpptulemuseks on siiski CO2. Antud mõju on pigem siiski globaalne kui lokaalne, samuti ei ole see kindlasti tugev. Kuna kaevandamisala vahetuses läheduses ei paikne suuri elamupiirkondi (lähimad majad 1,5 km kaugusel), puhkealasid ega muid hooneid ning raba on piiratud metsakaitseribaga, ei mõjuta masinate müra ning tolm ja ka transport ümbruskonna elanikke oluliselt. [---] Peamised negatiivsed mõjud inimese tervisele turba tootmisel on tolmu levikust tulenev mõju õhukvaliteedile [---] Ümberkaudsete inimeste heaolu ja tervist kaevandamisest tulenev müra ja tolmulevik oluliselt mõjutada ei tohiks, kuna elamud on piisavalt kaugel ning tolmu ja müra levik nii kaugele ei küündi.“
24.1.KMH aruande kohaselt vähendab negatiivset mõju kasutatav tehnoloogia. Aruande kohaselt põhjustab vaakummeetod vähem tolmu kui freesmeetodil turba tootmine.
24.2.HO magistritööle ei saa praeguse vaidluse kontekstis omistada määravat tähendust, kuna HO uuris oma magistritöös mõjusid esmajoones turbatööstuse töötajatele ja Tartu linna elanikele turbakütuse kasutamisel (magistritöö, lk 6, 8–9).1 Samas on magistritöö autor märkinud ka järgmist: „Turbatootmisel tekkiv lendtolm ohustab ka turbatootmisele lähedal asuvat inimasustust. [---] Turba lendtolmust ohustatud tsoonis (1–2 km raadiuses) elab vähe inimesi, turbatootmise aeg on lühikene ning tuule suunad muutlikud. Ohuks ümberkaudsetele elanikele on pigem tulekahjud [---].“ (Magistritöö, lk 9). Viidatud magistritööst järeldub, et autor on eristanud väga ohtliku, ohtliku ja väheohtliku tolmusisaldusega ala. Kõige ohtlikum ala piirneb vahetult turbatootmisalaga ning väheohtliku tolmusisaldusega ala võib ulatuda 1–2 km raadiusesse (magistritöö lk 9 ja lk 31). Magistritöö ei sea kahtluse alla KMH aruandes esitatud seisukohti, kuna selles pole asutud määratlema tolmusisalduse alade erinevate ohtlikkuse astmetega alasid ning seda pole tehtud vastuolus magistritöös kajastatuga. Magistritöö uurimisobjektiks ei olnud negatiivsete mõjude ulatus väljapoole turbatootmisala, vaid uuriti mõju turbatootmisalal töötavatele inimestele.
24.3.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendamatult suure tähenduse omistanud KMH aruandes märgitud kaugustele (lk 24): „Kuna kaevandamisala vahetuses läheduses ei paikne suuri elamupiirkondi (lähimad majad ~1,5 km kaugusel), puhkealasid ega muid hooneid ning raba on piiratud metsa-kaitseribaga, ei mõjuta masinate müra ning tolm ja ka transport ümbruskonna elanikke oluliselt.“ Ligikaudse kauguse 1,5 km all mõeldi suuremat elamupiirkonda, mitte üksikuid elamuid, sh kaebaja kinnistut. Aruande viidatud lause mõtteks oli selgitada, et kaevandamisala vahetus läheduses ei asu eluhooneid. Kaebaja hooned aga ei asu Raba-Jaani ja Niilusoo kinnistute piiril ega väga ohtliku tolmusisaldusega alal. Kõige lähem puutepunkt Raba-Jaani ja Niilusoo kinnistuga jääb hinnanguliselt 250 m kaugusele, kusjuures Raba-Jaani kinnistu omab kaebaja kinnistuga üksnes ühte puutepunkti ning suurem osa RabaJaani kinnistust jääb kaebaja kinnistul asuvates hoonetest hinnanguliselt 570 m kaugusele. Viimati märgitut võimaldab järeldada ka turbatootmisala mäeeraldise plaan (dtl 1400). Ka Niilusoo kinnistu pindala suurem osa jääb valdavalt kaugemale kui 250 m. Asjaolust, et Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.yumpu.com/xx/document/read/29433121/ka-1-4-tteturbakaevandamise-ja-kasutamisega-seotud-tartu-alikool
17(20)
3-20-999 Niilusoo kinnistu piirneb kaebaja kinnistuga, oli nii KMH koostaja kui ka vastustaja teadlik, ning puudub alus arvata, et kaebaja huve ei arvestatud (KMH, lk 8). KMH-s on nimetatud kaebaja kinnistut kui turbamaardla ümbruses olevat maaüksust, mis oleks tootmisest mõjutatud.
7.veebruari 2012. a korralduse p 1.91. kohaselt tuli kaebaja kinnistul asuva kaevu veetaset kontrollida. Kas Kolga-Jaani asula kaugus on ligikaudu 1,5 km või 0,7 km, see ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kaebaja ei saa Kolga-Jaani asula elanike kaitseks kaebust esitada.
24.4.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaevandamislubade tühistamise tingib asjaolu, et vastustaja ei uurinud, kas on võimalik luua 50 m laiust metsariba kaitseotstarbel . KMH on ette näinud negatiivseid mõjusid leevendava meetmena metsariba säilitamise. Keskkonnaloa L.MK/321240 p-ga 6 on seatud kõrvaltingimus säilitada tootmisala ümber metsariba (vähemalt 50 m) ümbruskonna elanike häiringute minimeerimiseks ja rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Aimlametsa turbatootmisala mäeeraldise plaani kohaselt ei lange Niilusoo kinnistu piir kokku taotletava mäeeraldise piiriga, vaid mäeeraldise piir on markeeritud kinnistu piirist sisse poole. Tootmisala ümber on kavandatud 50 m laiune metsariba, lisaks metsaribale veel 25 m laiune tuletõkestusriba. Kolmas isik juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et Maa-ameti ortofoto kinnitab, et Niilusoo kinnistul asub kinnistu piirist vähemalt 50 m ulatuses metsariba. Kolmas isik märgib, et vastava metsariba säilitamine nähakse ette kaevandamisprojektis, milles määratakse nii teenindusmaa osa kui tootmisala. Aimlametsa ja Raba-Jaani turbatootmisala kaevandamisprojektis on ettenähtud kinnistute äärde 50 m laiune metsavöönd ja selle ette 25 m laiune tuletõkestusriba (vt kolmanda isiku 17. mai 2022. a seisukoha lisa 4). Raba-Jaani turbatootmisala on kavandatud ümbritseda istutatava metsaga (vt kolmanda isiku 17. mai 2022. a seisukoha lisa 4). V
25.Tuleohutust puudutavaid küsimusi on KMH aruandes käsitletud ning selles viidati omakorda tuleohu osas turbatootmise eeskirjadele (lk 12, 23, 27 ja 30–31). Halduskohtu hinnangul oli vastustaja kohustatud kaaluma, millised tuleohutust puudutavad tingimused tuli KMH-st lubadele lisada. Halduskohus pole aga viidanud ühelegi normile, millest vastustajale selline kohustus tuli.
25.1.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrus nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ (määrus nr 172) kehtestab ohutusnõuded kaevandamisele. Turbakaevandamisala ja turba kaevandamise ohutusnõuded on sätestatud §-des 217–218 (6. märtsist 2011 kehtiv redaktsioon; varasemas redaktsioonis § 24). Näiteks peavad olema juurdepääsuteed korrastatud ja läbitavad ning sissepääsude juures vastavad hoiatustähised; kuivenduskraavid peavad olema stabiilsed, ülesõidukohad määratakse projektidega; masinate hoiuplatsid, pesemis- ja tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja hooldatud; masina parkimisel tuleb tagada ohutus ning masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu; turbakaevandamisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Tulekaitseribal ei tohi kasvada mets; võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbakaevandamisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Samuti peab turbakaevandamisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid; masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega; tuleohutuse tagamiseks tuleb turbakaevandamisalal jälgida tuule kiirust. Mõõtmise ja 18(20)
3-20-999 kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis; aunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida, isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis.
25.2.Määrus nr 172 sätestab üksikasjalikud tuleohutusnõuded. KMH-s on samadele tuleohutust puudutavatele aspektidele tähelepanu juhitud. Halduskohtu seisukohast pole võimalik aru saada, miks oli vastustaja kohustatud tuleohutusnõuded, mis niigi tulenesid määrusest nr 172 ja selle alusel koostatud projektidest ja juhenditest, kõrvaltingimusena vaidlustatud lubades eraldi veelkord välja tooma. Seejuures pole halduskohus toonud välja konkreetset tingimust, mida määruses nr 172 ei käsitleta, aga oleks olnud eraldi vaja kehtestada vaidlustatud loa kõrvaltingimusena. Tuleohutusnõuete kordamise kohustust vastustajal ei lasunud. Kaevandamisprojektis, sh tööohutusjuhendites kirjeldatakse ja nähakse ette tuleohutusmeetmed ning koostatakse ka tuleohutuskava (MaaPS § 75 lg-d 2 ja 3). Seega ei esinenud ringkonnakohtu hinnangul olukorda, kus vastustajal lasus kohustus eraldi kaaluda mõne kindla tingimuse üle.
25.3.Aimlametsa ja Raba-Jaani turbatootmisalade kaevandamisprojekt näeb ette 25 m laiuse tuletõkestusriba (vt kolmanda isiku 17. mai 2022. a seisukoha lisa 4). VI
26.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalik õigusvastane ärakuulamata jätmine ei olnud selline viga, mis oleks mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Asjaolust, et turbakaevanduse läheduses asub Niilu kinnistu, millel on hooned ja kaev, olid nii KMH koostaja kui ka vastustaja teadlikud, ning kaebaja huvide kaitseks olid ette nähtud leevendusmeetmed. Vastustaja toob õigesti välja, et kaevandamistegevus enne vee erikasutuse keskkonnaloa andmist ei ole võimalik (veeseaduse § 187 p 6). Kui vee erikasutus ja kaevandamine on omavahel seotud, antakse nendeks tegevusteks keskkonnaluba, mille raames vaadatakse üle ja kaasajastatakse kaevandamislubadele kantud tingimused (KeÜS § 41 lg 4).
27.Kuna kaevandamislubade tühistamiseks ei ole alust (RVastS § 3 lg 3 p 1), puudub vajadus analüüsida, kas kolmanda isiku õiguspärane ootus tingiks tühistamisnõude rahuldamata jätmise (RVastS § 3 lg 3 p 2).
28.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse ja jätab kaebuse rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8 esimene lause). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes kantud 17 848,68 euro ja halduskohtus kantud 8877,40 euro hüvitamist. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda hoolimata asjaolust, et kaebus jäi rahuldamata. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kuigi kaebus jääb rahuldamata, on tuvastatud, et kaebaja jäeti õigusvastaselt menetlusse kaasamata ja ära kuulamata. Kolmanda isiku tegevus toimub kinnistul, mis piirneb kaebaja kinnistuga, ja see puudutab kaebajat. 19(20)
3-20-999
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 24.05.2023 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2022. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2021. a otsuse resolutsioon, muutes selle põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3630 eurot 50 senti. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.