Tallinna Halduskohus Eesistuja Tristan Ploom, liikmed Kadri Sullin ja Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2022, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
3-21-2476 X kaebus Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirjale nr 1.1-6/42 ja 04.11.2021 käskkirjale nr 1.16/43, millega Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele X kaebus Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirjale nr 7-6/1883 ja 04.11.2021 käskkirjale nr 76/1889, millega Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele X ja X kaebus Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirjale nr 1-3/7 ja 03.11.2021 käskkirjale nr 1-3/8, millega Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele X kaebus Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirjale nr 7-6/1883 ja 04.11.2021 käskkirjale nr 76/1889, millega Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele X kaebus Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirjale nr 1-3/1 ja 04.11.2021 käskkirjale nr 1-3/2, millega Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele
Menetlusosalised
Kaebaja I: X, seaduslik esindaja X Kaebaja II: X, seaduslik esindaja X Kaebaja III: X ja X, seaduslik esindaja X Kaebaja IV: X, seaduslik esindaja X Kaebaja V: X, seaduslik esindaja X Vastustaja: Tallinna linn Kaasatud haldusorgan I: Haridus- ja Teadusministeerium Kaasatud haldusorgan II: Terviseamet
4.Tuvastada Tallinna linna järgmiste otsuste õigusvastasus:
4.1.Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirja nr 1.1-6/42 p 1 ja 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-6/43 p 1;
4.2.Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirja nr 7-6/1883 p 1 ja 04.11.2021 käskkirja nr 7-6/1889 p 1;
4.3.Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirja nr 1-3/7 p 1 ja 03.11.2021 käskkirja nr 1-3/8 p 1;
4.4.Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkirja nr 1-3/1 p 1 ja 04.11.2021 käskkirja nr 1-3/2 p 1.
5.Keelata Tallinna linnal, s.o ka koolidel distantsõppe rakendamine COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil: - järgimata Terviseameti epidemioloogilisi hinnanguid või põhjendamata, miks Terviseameti epidemioloogilist või muud sarnast hinnangut ei järgita; - kaalumata alternatiivseid piiranguid ja meetmeid; sh Tallinna linna tasandil ja kooli tasandil; - kaalumata õpilastele ja nende peredele tekkivaid tagajärgi ja võimalikke leevendusmeetmeid; - jättes teavitamata, et distantsõpe ei ole iseseisvalt liikumis- või koolihoones viibimiskeeld, või kaudselt/konkludentselt keelates või takistades koolihoones viibimist.
5.Mõista Tallinna linnalt iga kaebaja - X (ik xxxxxxxxxxxx), X (ik xxxxxxxxxxx), X (ik xxxxxxxxxxx), X (ik xxxxxxxxxxxx), X (ik xxxxxxxxxxx) ja X (ik xxxxxxxxxxx) - kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
6.Asendada lahendi avaldamisel kaebajate ja nende esindajate nimed ning klasside nimetused tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linnavalitsus (edaspidi Tallinn) ja Tallinna munitsipaalkoolide juhid otsustasid 26.10.2021, et pärast koolivaheaega lähevad Tallinna munitsipaalkoolid osalisele
distantsõppele: 01.11-05.11.2021 on distantsõppel 4.-8. klassid. Tallinna linnavalitsus tegi selle kohta 27.10.2021 pressiteate1.
2.Tallinna Kristiine Gümnaasiumi (edaspidi TKG) direktor koostas 29.10.2021 käskkirja vastavalt 26.10.2021 kokkuleppele. Samasisulise käskkirja koostasid 29.10.2021 Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi (edaspidi TMG), Tallinna Nõmme Gümnaasiumi (edaspidi TNG) ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi (edaspidi TKVG) direktor. Vaidlustatud käskkirjad aitas koolide jaoks ette valmistada Tallinna linna õigusteenistus koostöös Tallinna Haridusametiga (Tallinna 03.12.2021 menetlusdokument, p 15, lk 3). Seetõttu on kõik vaidlustatud käskkirjad ja nende põhjendused identsed.
3.Käskkirjade põhjendused olid järgnevad. Kool peab tagama õpilaste ning ka kooli personali tervise kaitse (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 44 lg 1). Kooli õppetegevuse korraldamine kuulub kooli pädevusse. Seega on koolil kohustus suunata oma tegevus COVID19 puhangu ja epideemilise leviku ajal personali ja õpilaste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Koolipersonali ja õpilaste turvalise õpi- ja töökeskkonna loomiseks on koolil õigus rakendada abinõusid, mis aitavad ära hoida nakatumist ning viiruse levimist tervetele inimestele (PGS § 44 lg 3). Seadusandja on andnud koolidele võimaluse ise määrata õppe toimumise viisi. Õpe võib toimuda loengu vormis, e-õppena või õppekäiguna (PGS § 24 lg 5 teine lause). Õppe korraldamist virtuaalses keskkonnas võimaldavad ka riiklikud õppekavad. Kooli kõrge nakatumisohu tingimustes on üheks võimaluseks nakkusohu vähendamiseks korraldada kooliõpe ümber viisil, kus osade õpilaste õpe toimub distantsõppe kaudu. Terviseameti (edaspidi TA) õigus teha epideemia tingimustes ettepanekuid meetmete rakendamiseks ja otsustada koolihoonete sulgemise üle (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, edaspidi NETS § 28 lg 2 p 1) ei piira ega lõpeta PGS-is sätestatud kooli pädevust, õigusi ja kohustusi. TA ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi LTKH) andmetel on nakatamiskordaja R püsinud viimase kuu jooksul 1,2 juures, mis näitab, et viiruse levik on kiire ja laialdane. Tallinna koolides on enim kasvanud 10-14 aastaste õpilaste COVID-19-sse nakatumine, kelle seas on nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kõige kõrgem. Viimase nelja nädala jooksul on koolikollete arv kahekordistunud ning seda just 10-14 aastaste õpilaste hulgas. Nakatumisnäitaja on jätkuvalt kasvutrendis, mis toob kaasa vajaduse rakendada koolis täiendavaid meetmeid ning minna osaliselt üle distantsõppele. Hoolimata sellest, et praegusel ajal on elanikkonna vaktsineeritus kõrgem kui pandeemia varasemas staadiumis, on haigestunute hulk ja viiruse levik oluliselt laiem. Viiruse laialdase leviku üheks oluliseks põhjustajaks on suur inimestevaheliste kontaktide arv. Enamus õpetajate puhul on möödunud vaktsineerimisest oluline ajavahemik, mille tõttu on vaktsiinide toime oluliselt vähenenud (eriti AstraZeneca vaktsiini puhul). Distantsõppele minnakse üle üheks nädalaks, mis on asjaolusid arvestades väike ajavahemik ega mõjuta õpilaste õigust hariduse kättesaadavusele. Distantsõppe puhul lähtub kool samadest õpetamise alustest ning tagab kvaliteetse õppetöö jätkumise. Otsus lähtub Terviseameti avalikkusele antud seisukohast, et distantsõppele üleminek on epidemioloogilises olukorras põhjendatud.
4.Distantsõppe kasuks ei otsustanud Tallinna Reaalkool ja Tallinna Prantsuse Lütseum 2 . Tallinna Reaalkool pöördus 29.10.2019 TA poole selleks, et küsida seisukoht distantsõppe kohta. TA vastas 29.10.2019, et kool võib jätkata õppetegevust talle sobival viisil (TA 15.12.2021 menetlusdokument, lisa 4).
5.Tallinna linnavalitsus koos koolijuhtidega tegi 03.11.2021 otsuse pikendada 4.–8. klasside distantsõpet 08-12.11.2021. 3 Vaidlusaluste koolide direktorid koostasid vastava sisuga käskkirjad 03.11.2021 ja 04.11.2021. Kõik vaidlustatud käskkirjad ja nende põhjendused on identsed.
6.Käskkirjade põhjendused kordasid õigusliku aluse osas varasemaid 01.-05.11.2021 kehtinud käskkirju. Epidemioloogilise olukorra osas täiendati varasemaid käskkirju järgnevalt. Haiglad on viidud maksimaalse võimekuse piirini ja ülekoormatud. Kuu ajaga on haiglas viibivate COVID-19 põdevate patsientide arv enam kui kahekordistunud (03.11 seisuga on haiglates 610 patsienti) ning viiruse leviku tõttu on see number kasvamas (LTKH prognooside kohaselt on novembri lõpus oodata üle 800 COVID-19 hospitaliseeritud patsiendi). Suure nakatumise tõttu on tõusutrendis surmade arv. LTKH andmetel on kolme nädalaga surmade arv pea kolmekordistunud (40. nädalal oli surmajuhtumeid 27 ja 43. nädalal 69). Pandeemia algusest hospitaliseeritud isikute seas on surmaga lõppenud 13,2% juhtudest, kusjuures noorim oli 11-aastane. TA andmetel on tänasel päeval koolikolletes 12% õpetajaid ning 88% õpilasi. Neist kolletest enamik paikneb Põhja-Eestis, mistõttu on nakatumisahelate katkestamine oluline just Tallinnas, kus on rahvastiku tihedus oluliselt suurem kui mujal Eestis. Distantsõppele üleminek ei mõjuta õpilaste õigust hariduse kättesaadavusele. Kuna distantsõpe on vahelduva eduga toimunud juba peaaegu 2 aastat, siis on mitmed korralduslikud kitsakohad likvideeritud ning üleminek kontaktõppelt distantsõppele toimub ladusalt. Kool tagab vajadusel ka õpilastele õppetööl osalemiseks arvuti. Distantsõppe puhul lähtub kool samadest õpetamise alustest ning tagab kvaliteetse õppetöö jätkumise.
7.Tallinna linnavalitsus ei kooskõlastanud distantsõppele suunamise ega selle pikendamise otsust TA-ga (11.11.2021 istungi protokoll) ega Haridus- ja Teadusministeeriumiga (edaspidi HTM) (HTM 02.12.2021 menetlusdokument, lk 7).
8.Tallinna linnavalitsus tegi koos koolijuhtidega 09.11.2021 otsuse pikendada munitsipaalkoolide osalist distantsõpet kahe nädala võrra. Otsustati, et täpsemalt teevad otsuse koolijuhid4. Tallinna esindaja selgitas 11.11.2021 istungil, et vaidlusaluste koolide 4.-8. klass naasevad 15.11.2021 kontaktõppele. Selles konkreetses vanuserühmas leiti, et distantsõpet ei ole mõistlik pikendada nende konkreetsete koolide osas. Koolijuhid, Haridusamet ja Tallinna Linn saavad regulaarselt kokku ja olukorda arutatakse. Kõik sõltub, milliseks olukord kujuneb. Kohus küsis Tallinna esindajalt: kas Te ei välista olukorda, et kui nakatumisnäitaja peaks minema kõrgemaks, siis võib tulla uus otsus, et koolid lähevad uuesti distantsõppele? Tallinna linna esindaja: Olukorda ei saa ette näha. Tallinna linn leiab, et õppeviisi vaheldumine on kõige parem lahendus ja soovib vältida eelmise aasta kevadel toimunud olukorda (11.11.2021 istungi protokoll, 09:12:47 kuni 09:16:32).
1) Keelata TKG-il ilma TA eelneva nõusolekuta koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt TKG-i x klassi distantsõppele suunamine kuni 23.12.2021; 2) Keelata TNG-il ilma TA eelneva nõusolekuta koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt TNG-i x klassi distantsõppele suunamine kuni 23.12.2021; 3) Keelata TKVG-il ilma TA eelneva nõusolekuta koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt TKVG-i x klassi distantsõppele suunamine kuni 23.12.2021.
10.Vastustaja esitas 12.11.2021 TNG-i ja TMG-i direktorite käskkirjad, mille kohaselt naasevad nende koolide 4.-8. klass 15.11.2021 kontaktõppele.
11.Kohus menetleb alates 19.11.2021 kaebusi järgmistes nõuetes: 1) tunnistada õigusvastaseks TKG-il 29.10.2021 käskkirja nr 1.1-6/42 punkt 1 ja 04.11.2021 käskkirja nr 1.1-6/43 punkt 1, millega TKG-i 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele; keelata TKG-il koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt TKG-i x klassi distantsõppele suunamine; 2) tunnistada õigusvastaseks TMG-i 29.10.2021 käskkiri nr 7-6/1889 punkt 1 ja 04.11.2021 käskkiri nr 7-6/1889 punkt 1, millega TMG-i 4.- 8. klassi lapsed suunati distantsõppele; keelata TMG-il koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt TMG-i x klassi distantsõppele suunamine (kaebaja II ja IV ühine nõue); 3) tunnistada õigusvastaseks TNG-i 29.10.2021 käskkirja nr 1-3/7 punkt 1 ja 03.11.2021 käskkirja nr 1-3/8 punkt 1, millega TNG-i 4.- 8. klassi lapsed suunati distantsõppele; keelata TNG-il koroonaviiruse COVID-19 levikust tulenevalt TNG-i x klassi distantsõppele suunamine; 4) tunnistada õigusvastaseks TKVG-i 29.10.2021 käskkirja nr 1- 3/1 punkt 1 ja 04.11.2021 käskkirja nr 1-3/2 punkt 1, millega TKVG-i 4.- 8. klassi lapsed suunati distantsõppele; keelata TKVG-il COVID-19 levikust tulenevalt TKVG-i x klassi distantsõppele suunamine.
12.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.12.2021 esialgse õiguskaitse määrused.
13.Vastustaja esitas 07.01.2022 taotluse lepitusmenetluse läbiviimiseks.
14.Kaebaja II ja IV esitasid 12.01.2022 taotluse tõendite kogumiseks.
KAEBAJATE NÕUETE PÕHJENDUSED
Kaebaja I
15.Distantsõppele suunamine piirab kaebaja võimalust omandada haridust.
16.Distantsõppel on järgmised negatiivsed mõjud: 1) vaimne tervisele - kannatab lapse sotsiaalse suhtlemise vajadus; 2) füüsiline tegevusele - puuduvad mängulised tegevused koolikaaslastega vahetunni ajal ja sporditegevus kehalise kasvatuse tunnis; 3) õpiharjumustele - lõdvendab seni välja kujunenud õppedistsipliini (lapse tähelepanu hajub lihtsamini digitaalse suhtluse korral õpetaja ja klassikaaslastega, lapsel on võimalik õppetööga paralleelselt tegeleda nt telefoni või veebilehtede sirvimisega); 4) sotsiaalsetele oskustele, arutlusoskusele ja kontaktsete grupitööde tegemise oskusele kujunemist, mida arendatakse kooli kontaktõppes; 5) kiirusele ja põhjalikkusele õppekava läbimisel - vastavalt TKG distantsõppe juhendi p-le 10 ei lisandu täieliku distantsõppe korral tunnitöö mahule täiendavat kodutööd. Kaebaja selgitas kontakt- ja distantsõppe erinevusi:
Kehaline kasvatus - kui tavapäraselt saab laps 3 korda nädalas 45 minuti aktiivselt liikuda, siis distantsõppe esimesel nädalal tuli lapsel tegeleda üldarendavate harjutustega ja joonistada pilt endast sporti tegemas; teisel nädalal tuli samuti tegeleda üldarendavate harjutustega, teha kaks treeningut ning saata treeningute kirjeldused e-kooli kaudu. Kaebaja joonistas ja kirjeldas oma sporditegevust koolivälises jalgpallitrennis. Tehnoloogia/käsitöö - videotunde ei toimunud, esimesel ja teisel distantsõppe nädalal tuli teha kodus tikkimise iseseisev töö (erinevad tikkimispisted). Õppematerjaliks olid juhendid ja Youtube’i videod. Kuna kaebaja on vasakukäeline, kuid õppevideos õpetati tikkimist paremakäelisele, tekkis kodus probleem ülesandest arusaamisel ja sooritamisel. Kontaktõppe puhul oleks õpetaja saanud jooksvalt juhendada, kuidas vasakukäeline peaks tikkimise töö sooritama. Muusika: videotunde ei toimunud, lapsed ei saanud harjutada laulmist, iseseivaks tööks oli muusikaõpikust moll-kolmkõla peatüki läbilugemine. Sellesisulises teadmiste kontrollis (tunnikontroll) kukkusid kõik klassi lapsed (v.a üks õpilane) novembri lõpus läbi ja pidid selle tõttu uuesti sooritama. Huviringid - robootikas anti iseseisev töö, millega signaliseeriti, et kooli x klassi lapsi, sh kaebaja, ei ole oodatud. Male huviringi x klassi õpilastele ei toimunud ehkki maleringi tegevus oli 1.-3. klasside õpilastele avatud (kaebaja 3. klassis käivad vennad osalesid male huviringis kohapeal). Male huviringis ei antud distantsõppel õpilastele iseseisvat tööd. Tabel 1. Tallinna Kristiine Gümnaasiumi x klassi tunniplaan – Tavanädal versus distantsõppe nädalad (01.-05.11. ja 08.-12.11.) Ainetund
Tavanädal
Kehaline kasvatus Tehnoloogia/käsitöö Kunstiõpetus Muusika Inglise keel Eesti keel Matemaatika Loodusõpetus Digitund Huviring - Robootika Huviring - male
KOKKU
*Antud iseseisev töö
Videotundide arv esimesel distantsõppe nädalal (01.-05.11.21) 0* 0* 0* 0* 3* 4* 2* 1*
0*
Videotundide arv teisel distantsõppe nädalal (08.12.11.21) 0* 0* 0* 0* 2* 4* 2* 1* 0* 0*
17.Distantsõppe põhjendusena tuuakse käskkirjades üldsõnaline vajadus tagada kooli õpilaste ning personali tervise kaitse. Ei nähtu piirkondlikke ja koolipõhiseid erinevusi, milline on vahetu põhjuslik seos haiglate COVID-19 patsientide ravikoormuse ja 4.-8. klassi õpilaste distantsõppekorralduse vahel ning miks soovitakse distantsõppe rakendamist just nende klasside osas. Eestis ei ole võimalik vaktsineerida 10- ja 11-aastaseid lapsi (4.-5. klassi õpilaste vanus), küll aga 12-15-aastaseid (6.-8. klassi õpilased). Teadusuuringuid kinnitavad, et vaktsineeritus vähendab oluliselt nii COVID-19 nakkushaiguse edasikandmist kui ka tõsist haigestumust. Seega tulnuks koolijuhil analüüsida klassikomplektide kaupa, milline on vaktsineerituse olukord koolis ning milline on seonduv viiruse leviku oht ja terviseriskide tase.
Kaebaja analüüsis vastustaja esitatud lisamaterjali COVID-19 nakkushaiguse kollete kohta Tallinna koolides (Lisa4_Kolded_Tallinna_koolides_26.10_t88deldud.xlsx), kus on teatud koolide osas, sh TKG, eristatavad andmed viiruse levimuse dünaamika kohta 1.-4. klassi ja 5.9. klassi lõigetes. Töödeldud andmete põhjal on näha, et nii piirkondade kui koolide võrdluses ei tõuse Kristiine piirkonna koolid ega TKG kummaski kooliastmes esile viiruse suure leviku poolest. Nende andmete põhjal oli oktoobri lõpus viirusekollete näitajate poolest tipus Tallinna Reaalkool, mis aga TA-ga konsulteerimise, konkreetse olukorral kaalumise ning leevendusmeetmete rakendamise tulemusena jätkas möödunud nädalal lastele kontaktõppe pakkumisega. Andmed koolikollete kohta, millele nii Tallinna linnavalitsus kui ka TKG direktor võivad olla distantsõpet puudutavate käskkirjade andmisel tuginenud, on ebapiisava detailsusastmega ega võimalda põhistada 1.-3. klassi, 4.-8. klassi ja vanemaid klasse eristavaid otsuseid õppekorralduse kohta. Nimelt on andmed koolikollete kohta esitatud 1.-4. klassi ja 5.-9. klassi lõigetes. Haigestumuse näitajad 4.-8. klasside õpilaste kohta, kelle põhiõigusi käesolev distantsõppe korraldus riivab, on osaliselt hõlmatud mõlema vanuserühma andmetes ning ei ole selge, millistes klassides õigupoolest kolded on tekkinud ning millised õpetajad (klassiõpetajad, aineõpetajad) on haigestunud. Haigestumuse ja läbipõdemise andmestik klasside lõikes on koolijuhil olemas ning seda tuleks distantsõppe otsust tehes tingimata arvesse võtta lapsi säästvaimate töökorralduslike õppelahenduste kaalumisel. Algklasside, mille hulka kuulub ka 4. klass, õppekorraldus erineb põhikooli õppekorraldusest (peamiselt annab tunde klassiõpetaja). Erinevate õppekorraldusviisidega koostoimes tuleks kaaluda konkreetsete klassikomplektide õpetajatega seonduvaid riskitegureid, sh vanust (kaebajale teadaolevalt on TKG 4. klasside klassiõpetajad nooremapoolsed ning risk tõsisemalt haigestuda on selle tõttu väike) ja vaktsineerituse (sh vaktsineerimise aeg ja tõhususdoosid) ning viiruse läbipõdemise näitajaid.
18.Kooli direktor ega Tallinn ei toetunud otsuse tegemisel TA detailsemale statistikale Tallinna õpilaste ja koolipersonali COVID-19 läbipõdemise näitajate kohta. ERR-is 05.11.2021 avaldatud artikli „Noorte vaktsineerituses on Tallinnas suured käärid“ andmetel on Nõmmel, Kristiines, Kesklinnas ja Pirital vaktsineeritud üle 60 protsendi kooliõpilasi vanuserühmas 12– 17 aastat, samas kui Lasnamäel on see näitaja alla 34 protsendi. Kristiines on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi 63,2 protsenti nimetatud vanuserühma õpilastest.
19.Koolijuht ei ole distantsõppe otsuse tegemisel küsinud TA hinnangut konkreetsele epidemioloogilisele olukorrale koolis. Seetõttu ei ole täidetud haldusakti formaalse kehtivuse eeldusena pädevusnõue. Seadusandja ei ole andnud kohalikule omavalitsuse üksusele pädevust anda distantsõpet puudutavat üldkorraldust viiruse leviku takistamise eesmärgil. Tallinna Linnavalitsuse kui koolipidaja 03.11.2021 korraldus nr 1196 saab seega olla haldusesisene suunis koolidele kaaluda viiruse leviku tõsidust ja võimalikke vastumeetmeid konkreetses koolis.
20.TKG x ja x klassijuhatajate kirjadest nähtuvalt olid 01.-05.11.2021 kooli oodatud 1.-3. ja 9.-12. klasside õpilased. 4.-8. klasside õpilastest olid kooli oodatud üksnes need õpilased, kes osalesid eripedagoogilises või ainepõhises õpiabis ja kes selleks ise soovi avaldasid. Sellest järeldub, et ülejäänud 4.-8. klasside õpilased ei olnud koolihoonesse oodatud. TKG juhtkonna suuniste kohaselt oli lapsevanematel võimalus taotleda distantsõppe perioodiks koolilt arvuti ning toidupakk. Järelikult oli kooli soov, et lapsed koolis ei viibiks. Sama kehtib 08.-12.11.2021 kohta. TKG x klassijuhataja märgib lisaks 04.11.21 e-kirjas, et järelevastamine on alates novembri esimese nädala lõpust korraldatud Teams’i vahendusel.
Seda järeldust kinnitab Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 korraldus nr 1196, mis ütleb, et üldhariduskoolide osade klasside õppetegevus korraldatakse distantsõppe vormis ning suhtlus toimub elektrooniliste kanalite kaudu. Selle korraldusega anti koolidele suunis viia 4.-8. klasside õpilaste (välja arvatud hariduslike erivajaduste õpilaste õppetegevus) õppetegevuse korraldamine 08.-12.11.2021 üle distantsõppele. Kaebajad II, IV, V
21.Käskkirjadega võeti kaebajalt põhjendamatult ära õigus saada haridust kontaktõppes. Distantsõppe õppekvaliteet on oluliselt halvem kui kontaktõppes. Koroonaviiruse leviku tingimustes toimunud distantsõpe on probleemne. Muu hulgas on õpiraskustega õpilaste arv õpetajate hinnangul peaaegu kahekordistunud, õpet ei ole kogetud sama tõhusana võrreldes kontaktõppena, eriti vanemates klassides. Suur osa õpilastest ja õpetajatest tajus distantsõppe ajal stressi ja heaolu langust (uuring https://www.hm.ee/sites/default/files/vaheraport_do_tlu_final.pdf). Seega piirab kaebaja suunamine distantsõppele tema põhiõigust kvaliteetsele haridusele, tekitab temal õpiraskusi, tekitab kaebajal stressi ja heaolu langust, s.t. tekitab kaebaja tervisele kahju.
22.Kooli direktor põhjendas käskkirju erinevate väidetega koroonaviiruse epideemilise leviku kohta. Kooli direktoril puudub pädevus anda hinnangut koroonaviiruse epideemilise levikule ja ohule. Vastavalt seadusele seda saab teha TA. Kaebaja III
23.Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) juurde moodustatud teadusnõukoda ei ole koolide sulgemist vajalikuks pidanud.5 Distantsõppele suunamisega ei ole võimalik viiruse levikut ära kaotada ning kontaktõppe taastudes ei ole viiruse edasine levik selle võrra raskem. 7. klassi lapsed ei kuulu üldjuhul COVID-19 riskigruppi ja vaktsineeritud inimesed, kelleks on enamik klassi õpilastest ja nende õpetajatest, põevad haigust kergemini. Kõigile riskigruppides olevatele inimestele Eestis on COVID-19 vaktsiin kättesaadav ja nakatumise edasilükkamine aitab viiruse levikut vaid edasi lükata. Sellises olukorras ei saa tervise kaitse põhiõigust (PS § 28) pidada kaalukamaks kui õigust haridusele (PS § 37).
24.Distantsõppe vormis õpe ei toimu kontrollitud keskkonnas ja teadmiste omandamine on raskem. 6 Haridus- ja Teadusministeerium on pidanud distantsõppele üleminekut ebasoovitavaks.7 Kaebaja selgitas kontakt- ja distantsõppe erinevusi: Kunst - mõlemal nädalal anti sama kodune ülesanne – koostada abstraktne autoportree. Veebitunde ei toimunud. Muusika – veebitunnid toimusid 02.11.2021 ja 09.11.2021, kuid mitte kogu aine õppimise mahus. Tehnoloogia - teisel distantsõppe nädalal tehnoloogias ühtegi ülesannet ei esitatud, veebitunde või juhendatud õpet ei toimunud. Käsitöö ja kodundus – esimesel nädalal veebitundi ei toimunud, anti kodune ülesanne, teisel nädalal toimus veebitund ja anti kodune ülesanne. Kehaline kasvatus – kaebajad suunati kõndima, jooksma või rattaga sõitma ning oma tegevus tuli jäädvustada.
Kaebajatel on tunniplaani järgi 30 koolitundi nädalas ja täiendavalt kodused ülesanded. Distantsõppe nädalatel oli kokku kavandatud 23/24 tundi. Seejuures jäi üks veebitund ära (õpetaja veebiühenduse probleemide tõttu) ja muudel juhtudel oli mõnel juhul tund lühem või veebiühenduse probleemide tõttu heli katkendlik. Veebitunnid moodustasid alla 38% tavapärasest kontaktõppe mahust. Muudel juhtudel on õpilastele antud õppimiseks ülesanded, kuid juhendamine ei vastanud neile tingimustele, mida juhendatud õppe puhul nõutakse. Eelduslikult oli iseseisva õppe maht seega üle 60%. Distantsõppe nädalal tuli vanemal kaebajaid kas korraga või eraldi, sõltuvalt teemast ja õpetatavast ainest, juhendada ca kaks-kolm tundi päevas, sest veebitundides oli veebiühendus vahel katkendlik, õpetaja ei omanud iga õpilase probleemidest tunni ajal piisavat ülevaadet või olid antud juhised liiga ebaselged, et neist kohe aru saada. Suur osa juhendamisest kulus selleks, et motiveerida kaebajaid distantsõppes (välja arvatud veebitunnid) osalema, sest klassikaaslastega vahetu suhtluse puudumisel ja koolis viibimata on huvi õppimise vastu oluliselt raskem leida. Samuti tuli vanematel kaebajaid aidata igal distantsõppe päeval lõunasöögi pakkumisega, sest PGS § 42 lg-s 1 nimetatud toitlustamist koolis ei pakutud. Üks kord nädalas koolist saadud toidupakk ei sisaldanud sooja ega valmistoitu. Keskmiselt kulus selleks ca üks tund igal koolipäeval.
25.Viiruse leviku piiramise üldiste meetmete üle ei saa otsustada kool ega Tallinna linn koolipidajana. Üldiste piirangute üle viiruse leviku takistamiseks saavad otsustada vaid TA ja VV, kes on seda ka teinud.
26.Käskkirjasid on põhjendatud sellega, et otsus tehti ühiselt kõigi Tallinna koolide kohta, mida lõpuks kaks kooli eirasid. Distantsõppele ülemineku otsus ei ole seega seotud viiruse leviku olukorraga konkreetses klassis ega koolis, vaid üldise nakatumisolukorraga Eestis. Käskkirjades ei ole näidatud, et viiruse leviku piiramine oleks vajalik koolimajas Raudtee tn 73, Tallinn, kus õpivad ainult 7. – 12. klasside õpilased. Selle koolimaja kohta ei ole välja toodud nakkuskollete arvu ega tõenäosust, samuti seda, et selles koolimajas või klassis kontaktõppe piiramine nädalaks oleks vajalik. TNG-s on vaktsineeritud 91% õpetajatest ja 73% vaktsineerimisealistest õpilastest. Seejuures käivad need koolilapsed, keda ei ole lubatud vanuse tõttu vaktsineerida, teises koolimajas kui 7. ja 8. klasside õpilased. Viiruse levik 7. klasside õpilaste kaudu kontaktõppel koolis on võimalik vaid nende inimeste kaudu, kes on juba vaktsineeritud ehk kelle kaudu viiruse leviku võimalused on piiratumad, või inimeste kaudu, kes ei ole ise soovinud või kelle vanemad ei ole nõustunud oma lapse vaktsineerimisega.
27.Distantsõppele ülemineku asemel tuli vastustajal kaaluda teiste, hariduspõhiõigust vähem riivavate abinõude kasutamist viiruse leviku tõkestamisel. Seejuures on koolides võimalik õpilaste ja õpetajate iganädalane testimine, õhupuhastite kasutuselevõtt, hübriidõppe sisseviimine nakatunud õpilastele jne. Distantsõppele suunatud lastel on jätkuvalt lubatud koolivälised kontaktid nt kinos jm vabaaja ja meelelahutustegevustes.
28.TNG õppealajuhataja 28.10.2021 ja 03.11.2021 eKooli teadete kohaselt on 01.-05.11.21 ja 08.-12.11.2021 distantsõppel 4-8 klassi õpilased, välja arvatud hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed. Kool võimaldab soovijatele nädalasi toidupakke ning arvuti. Distantsõppe juhend näeb ette suhtlemise õpilaste ja õpetajate vahel ainult läbi veebikeskkondade või muudel sarnastel viisidel. Järeldust, et 4.- 8. klasside õpilased, v.a HEV lapsed, ei olnud koolihoonesse oodatud, kinnitab Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 korraldus nr 1196: õppetegevus korraldatakse distantsõppe vormis ning suhtlus toimub elektrooniliste kanalite kaudu. Korraldusega anti koolidele suunis
viia 08.-12.11.2021 4.-8. klasside õpilaste (välja arvatud hariduslike erivajaduste õpilaste õppetegevus) õppetegevuse korraldamine üle distantsõppele.
29.Tuvastamisnõue on pärast tühistamisnõudega vaidlustatud haldusaktide kehtivuse kaotamist ainus võimalik nõue haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Isegi kui keelamiskaebuse puhul tuleb tuvastada, et vastustaja ei saanud kaebuse esitamise ajal kaebajaid distantsõppele suunata, ei kontrollita selle nõude lahendamisel distantsõppele suunamise kohta antud haldusakti õiguspärasust selle andmise ajal. Keelamisnõude rahuldamata jätmise aluseks võib olla see, kui enne asjas tehtava lõpliku kohtulahendi tegemist kehtestab Riigikogu distantsõppe läbiviimiseks seadusliku aluse, reguleerib selle toimumise korra ja tingimused ning lubab distantsõpet rakendada koolil või (nagu praegusel juhul) kooli pidajal ilma eelnevalt Terviseameti arvamust küsimata või ettepanekut ootamata. Sellisel juhul ei ole kaebajatel võimalik oma õigusi ilma tuvastamisnõudeta üldse kaitsta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
30.Kaebused tuleb jätta rahuldamata.
31.Otsus 4-8. klassi õpilaste distantsõppele suunamiseks puudutas 18 856 õpilast. Selle otsuse tegid koolijuhid, kes olid oma otsustes iseseisvad. Tallinna linnavalitsus toetas koolijuhte ning tegi omalt poolt kõik võimaliku, et koole nende otsustes toetada ning vajadusel nõustada ja abistada.
32.Vaidlustatud käskkirjad aitas koolide jaoks ette valmistada Tallinna linnavalitsuse õigusteenistus koostöös Tallinna Haridusametiga. Tegemist on sisemise töökorralduse küsimusega, millest ei saa teha kaugemale ulatuvaid järeldusi. Üheski Tallinna koolis ei tööta juriste. Seetõttu on Tallinna Haridusametil koostöös Tallinna linnavalitsuse õigusteenistusega kohustus tagada koolide õigusalane teenindamine ja nende tööks vajalike haldusaktide ettevalmistamine. 1. nädala ja 2. nädala korralduste põhjendused on osaliselt kattuvad: epidemioloogiline olukord, kooli õigused tulenevalt PGS-st, COVID-19 nakkushaiguse eest kaitstavad isikud, distantsõppe korraldus on kõikide koolide puhul universaalsed. Väär on kohtu järeldus, nagu saaks konkreetsete koolide käskkirjades esitatud põhjenduste osas pidada vastutajaks Tallinna linnavalitsust.
33.Distantsõppe kasuks otsustamisel arvestati kõigi COVID-19 nakkushaiguse leviku kohta kättesaadavate andmetega. Esimese nädala käskkirja puhul arvestati Teadusnõukoja liikme Krista Fischeri 25.10.2021 koostatud COVID-19 ülevaatega hetkeseisust. Vastustaja arvestas otsust tehes üleüldist epidemioloogilist olukorda, tervisespetsialistide (Arkadi Popov, Ester Öpik) nõuandeid, TA seisukohti ning Haigekassa ülevaadet vaktsineeritute osas.
34.Valdade ja Linnade liidu nõupidamisel (https://youtu.be/ibQzDdKUjL4) 22.10.2021 ütles TA peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, et epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt toetab TA koolide distantsõppele saatmist. Samasugusele seisukohale viidati minister Kersna intervjuus (https://www.err.ee/1608383936/kersna-tallinna-otsus-koolide-kohta-onvaktsineeritute-suhtes-ebaoiglane). Kuna TA oli seisukoht vastustajale teada, siis puudus vajadus täiendavaks kooskõlastamiseks.
35.TA pädevus koolide ajutiseks sulgemiseks NETS § 28 lg 2 p 1 alusel ei piira PGS-s sätestatud kooli pädevust, õigusi ja kohustusi. TA võib otsustada kooli sulgemise, samuti anda koolidele soovitusi ennetavate meetmete rakendamiseks, kuid ametil ei ole pädevust otsustada õppevormi üle. PGS § 44 lg 1 kohaselt peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Koolipersonali ja õpilaste turvalise õpi- ja töökeskkonna loomiseks on koolil õigus rakendada abinõusid, mis aitavad ära hoida viiruse
levimist tervetele inimestele (PGS § 44 lg 3). See annab koolile õiguse reageerida enne, kui viirus on saavutanud epideemilised mõõtmed.
36.TA-l puudub võimekus koguda andmeid nakatunute kohta klasside kaupa ja neid ei koguta. TA loeb koldeks ja peab arvestust COVID-19 kollete kohta, kus on 5 ja enam haigusjuhtu, mis on omavahel epidemioloogiliselt seotud (indeksjuhtu ei arvestata sisse). Indeksjuht on haigusjuhtum, kes teisi nakatas ja on teadaolevalt nakkusallikaks. Seega ühte koldesse kuuluvad ainult teadaolevalt samast allikast nakkuse saanud isikud (nö 1. põlvkond). Kui nakatumine toimub kooli/töökollektiivis, siis haigestunud pereliikmed ei ole selle kolde osa, vaid juba uus kolle. Kui aga ka samas klassis peaks olema haigestunud õpilasi, kes ei kuulu koldesse, siis neist ei tea TA ja nendest õpilastest koolidele ei teatata. Kool saab neist nakatunutest teada üksnes siis, kui õpilane või tema vanem vastava teate koolile edastab.
37.Tallinn oli teadlik HTM-i infokirjadest koolidele, mille eesmärgiks oli haridusasutustes viiruse leviku ohjamine, et kontaktõpe ja õpilaste huvitegevused saaksid jätkuda. Tallinn ei konsulteerinud HTM-iga enne, kui tehti otsus korraldada õppetöö distantsõppe vormis. Otsus koolide osalisele distantsõppele suunamiseks oli meede, mis hoidis ära terve riigi taassulgemise. Tallinn ei kaalunud enne otsust viiruse leviku ennetamise ja tõkestamise meetmete – kiirtestimine, vaktsineerimata lähikontaktsete õpilaste PCR-testimisele suunamine, tõhustusdoosid õpetajatele – võimalikku mõju. Testimine koolides algas alles 01.11.2011 (https://www.hm.ee/et/tegevused/koroona/kiirtestimine-koolides), see tähendab samal ajal kui rakendati distantsõpet. Teadaolevalt tekitas testimine vähemalt esimestel nädalatel palju segadust nii korralduses (osad testid olid kõlbmatud, lapsed pidid esimest korda ise ennast testima) kui ka tulemustes (nende fikseerimises ja tulemuste usaldusväärsuses). Samas oli ja on ikka veel palju juhtumeid, kus COVID-19 testi tegemisest keeldub laps ise või ei nõustu sellega tema vanemad, kuid nemadki võivad kontaktõppes õppimist jätkata. Oli ilmselge, et rakendades meetmeid kogumis, on nakatumiste leviku piiramine tõhusam. Vaktsineerimata lähikontaktseid õpilasi ei oleks saanud PCR-testimisele suunata, sest koolil puudusid andmed, kes õpilastest on vaktsineerimata või lähikontaktne. Tõhustusdoosid õpetajatele ei oleks andud loodetud tulemust, sest vaktsineerimine (ka tõhustusdoos) on vabatahtlik ning COVID-19 nakkushaiguse kaitse ei teki koheselt pärast vaktsineerimist.
38.Lisaks koolide osalisele distantsõppele minekule rakendas Tallinna linnavalitsus ka teisi meetmeid nakkusohu vähendamiseks. Alates 01.11.2021 rakendas Tallinna linnavalitsus kollast stsenaariumi, mis tähendas linna asutuste töötajate suures osas kaugtööle jäämist ja suhtlemist elektrooniliste kanalite kaudu. Samuti organiseeriti igasse linnaossa täiendavad vaktsineerimispunktid, et viiruse levikut seeläbi katkestada. Munitsipaalpolitsei jagas tasuta maske linnaelanikele ning Tallinn maksab haigushüvitist 1. haiguspäevast, et nakatunud inimesed saaksid ennast kodus ravida ja ei levitaks nakkust töökohtadel jne. Nakkusohu vältimiseks jäeti ära Tallinna linnavalitsuse ja tema ametiasutuste ühisüritused, sh 10. detsembrile planeeritud linna struktuuriüksuste töötajate jõulupidu.
39.Distantsõppe ajal ei olnud õpilastel keelatud koolihoones viibimine.
40.Kaebajad esitasid esialgselt käskkirjade tühistamise nõude. Kuna menetluse käigus asjaolud muutusid, siis suunas kohus kaebajad tühistamisnõudelt üle minema tuvastusnõudele. Võttes menetlusse ka keelamisnõude on kohus läinud vastuollu HKMS § 45 lõikega 2, sest on tuvastanud, et tuvastamisnõudele on alternatiivseid nõudeid, s.o keelamisnõue. Keelaminõue
sisaldab õigusvastasuse tuvastusnõuet. Kuna keelamisnõue oleks teoreetiliselt tõhusam vahend kaebaja õiguste kaitseks, puudub vajadus tuvastamisnõude esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal olema eriline preventiivne huvi (Riigikohtu lahendis nr 3-19-882, p 23.1). Kaebajal peab seega olema põhjust arvata, et tema õigusi asutakse (taas kord) rikkuma ja selle rikkumise kõrvaldamine või heastamine kohtu poolt (järelkontroll) on võimatu või ebamõistlikult raske. Tallinna Ringkonnakohus märkis 08.12.2021 määruse punktis 29.2, et saab lähtuda sellest, et kaebajad suunati distantsõppele võrdlemisi lühikeseks ajaks ja vaidlustatud määruste allkirjastamise ajaks oli see aeg kohtule teadaolevalt lõppenud. Kaks nädalat ei ole nii pikk ajavahemik, et selle jooksul võiks eeldada oluliste õpilünkade tekkimist vm olulisi negatiivseid tagajärgi, mida järgneva kontaktõppega ei saa tasandada. Ehkki vaidlustatud määruste tegemise ajal ei saanud välistada kaebajate uuesti distantsõppele suunamist enne 23. detsembrit 2021 (st sama õppeveerandi jooksul), ei olnud see tõenäosus väga suur. Praeguseks oluliselt taandunud üldisi nakatumisnäitajaid arvestades ei ole klasside kaupa distantsõppele suunamine enne õppeveerandi lõppu ilmselt enam päevakorral. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumiseks oleks piisavalt kindel oht.
41.Halduskohus võttis keelamisnõude menetlusse ebaõigesti, sest keelamisnõude sisuks on kaebajate klasside distantsõppe suunamise keelamine. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.12.2021 määruses, et keelamisnõue saab puudutada üksnes konkreetseid kaebajaid (määruse p 24). Halduskohus märkis keelamisnõuet menetlusse võttes, et keelamisnõude määratlemisel lähtub kohus kaebajate tahtest (HKMS § 2 lg 4), milleks on distantsõppe keelamine. Eelkõige on kaebajad toonud välja Terviseameti nõusoleku puudumist. Kuid kaebaja III on samuti viidanud asjaolule, et haldusmenetlus on olnud puudulik ja otsuse tegemisele ei ole eelnenud oluliste asjaolude väljaselgitamist. /.../ Seetõttu ei pruugi kaebajate huvides olla keelamisnõude määratlemine üksnes Terviseameti nõusoleku puudumisest lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus keelamisnõuded menetlusse üldisema sõnastuse alusel. Ringkonnakohus selgitas 08.12.2021 määruse punktis 28.2, et kaebajatel on võimalik vaidlustada tulevased võimalikud distantsõppele suunamise käskkirjad, aga kui need antakse sarnaselt vaidlusaluste käskkirjadele vahetult enne distantsõppe aja algust, võib kaebajatel olla keeruline oma õigusi tõhusalt kaitsta. Samas ei saa kohus ennetavalt keelata distantsõppe rakendamist sõltumata asjaoludest. Distantsõppe rakendamine on kooli kaalutlusõigus, millesse kohus saab sekkuda piiratud ulatuses. Halduskohus ei saa nii abstraktses sõnastuses keelamisnõuet menetleda: selliselt puuduks koolidel õigus kaebajate (kaebajate klasside) suunamiseks distantsõppele igasugusel COVID19 nakkushaiguse levikust tuleneval põhjusel, mis ringkonnakohtu seisukohtadest lähtuvalt ei ole lubatav. Ringkonnakohus leidis 08.12.2021 määruse punktis 28.2 (viidetega Riigikohtu lahendi nr 3-171398, p 12), et HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega. Selle järgi peab olema põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ja 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või hilisemal vaidlustamisel, st õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase toimingu kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Ringkonnakohus leidis, et keelamiskaebuste eduväljavaateid ei saa pidada päris olematuks, aga need ei ole ka väga suured, põhjendades oma väidet neljast erinevast aspektist (määruse punktid
29.1 kuni 29.4). Ei kohus ega kaebajad ei ole antud asjas välja toonud, miks peaks olema alust arvata, et vastustaja justnimelt kaebajad (kaebajate klassid) taas kord distantsõppele saadab.
42.VV poolt on algatatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (http://eelnoud.valitsus.ee), millega antakse õigus õpilaste õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist kooli ruumides lühiajaliselt piirata nii VV-le, TA-le, kooli pidajale kui ka kooli direktorile. Eelnõu valguses ei ole keelamiskaebus kaebajate õiguste kaitseks vajalik.
HTM SEISUKOHT
43.Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lõige 2). Üldjuhul õpitakse koolimajas, kuid on võimalus korraldada e-õpet (PGS § 24 lõige 5). Distantsõppe puhul tähendab juhendatud õpe seda, et õpilastele on antud selged õpijuhised kust, mida ja kuidas õppida, milliseid õpistrateegiaid kasutada, kust leida lisamaterjale ja õppimise tuge. Samuti tuleb anda tagasisidet õppimise kohta, näiteks mis õnnestus hästi, millised olid vead ja millest need võivad olla tingitud ja mida teha selleks, et tehtud vigu parandada ja õpitavast paremini aru saada. Juhendatud õpe peab toimuma õppetunni ajal. Õpilasele peab olema tagatud võimalus individuaalseks suhtluspõhiseks juhendamiseks ja tagasisideks.
44.Ei saa välistada, et kool ei ole konkreetsel juhul distantsõppe käigus taganud juhendatud õpet. See ei ole aga käskkirjade õiguspärasuse hindamise küsimus. Kui õpilasel on õigus tingimata saada kontaktõpet, siis ei oleks liikumispiirangu ajal võimalik teistsugust õpet tagada. Eelnevast tulenevalt puudub põhjus analüüsida, kas õpilaselt ja vanemalt võeti midagi põhjendamatult ära või mitte.
45.Distantsõpe on õppekorralduslik meede, mitte tervisekaitse meede. Meetme rakendamine ei eelda faktilise olukorra kirjeldamist ja vaktsineeritute, läbipõdenute jne andmete analüüsimist.
46.Kool saab pöörduda TA poole hinnangu saamiseks nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu kohta. TA ohuhinnang on aluseks kooli poolt õpilaste distantsõppele viimise kohta. TA ei andnud ohuhinnangut enne vaidlusaluste koolide 4.–8. klassi õpilaste distantsõppele viimise otsust. TA ei ole senini ühtegi kooli sulgenud, kuna see on üsna äärmuslik meede ning puudutaks vahetult kõiki konkreetse kooli õpilasi. Samas on TA pidanud vajalikuks koolides viiruse levikul nakkusahelad ühel hetkel siiski katkestada, milleks on vajalik osa õpilastest (terve klass või terve kooliaste) saata koju. See on toonud kaasa vajaduse distantsõppe läbiviimiseks, kuna õpilastele tuleb õppe- ja kasvatustegevusest osavõtmiseks võimalus jätta.
47.Distantsõpe ei ole meede liikumise ja/või viibimise piiramiseks. Kui piirangut ei ole kehtestatud (nt VV korraldusega), siis ei ole õpilasel keelatud kooli õppehoones viibida ning kontaktõppest osa saada.
48.HTM poolt 28.10.2021 koolidele saadetud infokirjas märgitud viiruse leviku ennetamise ja tõkestamise meetmed – kiirtestimine, vaktsineerimata lähikontaktsete õpilaste PCR-testimisele suunamine, tõhustusdoosid õpetajatele – ei aita olukorras, kui on juba tekkinud suurem nakkuskolle konkreetse kooli ühes klassis või teatud klassides. Sel juhul võib olla vajalik vähemalt need klassid, kus õpivad viirusega nakatunud õpilased, saata koju ja viia neile läbi distantsõpet.
Ühel hetkel võidakse viirusnakkuse levikuga jõuda punkti, kus „lihtsustatud karantiinireeglid“ – COVID-19 haigega koolis kokku puutunud (koduse kokkupuute korral mitte) isik sai oma senist õppe- ja kasvatustegevust koolis jätkata – enam ei aita nakkusahelaid katkestada. Iga kooli direktor pidi enda kooli olukorda eraldi vaatlema ning välistada ei saa, et tegelikkuses olid mõnes koolis kolded hoopis muu vanuserühma hulgas ning koju oleks tulnud saata mõne teise klassi õpilased ehk mitte tingimata igas koolis 4. – 8. klassi õpilased. Kõige häirivamaks on distantsõppele mineku initsieerimine Tallinna linnavalitsuse poolt, mis tähendab, et kool ei saanud olukorda ja vajadust arvestada. Koolipoolsed otsused (direktori käskkirjad) vormistati esimese nädala osas tagantjärele, kui oldi aru saanud, et Tallinna linnavalitsusel ei ole pädevust sellist otsust kogu koolivõrgu osas teha.
49.Distantsõppe rakendamise osas on õiguslik lünk, mida püütakse PGS muutmise eelnõuga lahendada. Eelnõus on välja pakutud lahendus, et õpilaste ja koolitöötajate füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks võib piirata kooli ruumides õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist. Piiramine on võimalik juhul, kui: 1) VV on kehtestanud epidemioloogilise olukorra tõttu liikumispiirangu koolis; 2) TA on sulgenud nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli; 3) kooli pidaja on sulgenud nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kooli; 4) kooli direktor on otsustanud, et see on vajalik õpilaste füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse tagamiseks. Distantsõpe on piirangu kehtestamisele järgnev tegevus (õppeülesannete ja õppekava täitmise ning õppetöös osalemise piiramise ajal rakendatakse õpilastele kooli poolt korraldatud juhendatud õpet, kus õpetaja ja õpilane ei viibi füüsiliselt ühes ruumis). Piirangu kehtestamine direktori poolt (kuni 5 õppepäevaks) ei eelda TA nõusolekut, kooskõlastust ega luba. TA nõusolek on vajalik alles selle piirangu pikendamisel (üle 5 õppepäeva). TA ei anna hinnangut õppekorraldusliku meetme rakendamisele, vaid liikumispiirangu kehtestamisele (selle pikendamisele).
TA SEISUKOHT
50.Kui vaidlusalused koolid oleksid enne käskkirjade andmist pöördunud TA poole arvamuse või soovituse saamiseks, siis oleks TA esitanud seisukoha klassi(de) kohta. TA oleks sel juhul vastanud, et kontaktõppega tuleb jätkata 1.-4. klassides ning kuna nakatunute lisandumine oli viimase kahe nädala jooksul aeglustunud, siis ka 5.-9. klassis. TA esitas andmed vaidlusaluste koolide klassides positiivse PCR testi andnud laste, õpetajate ja teiste töötajate ning koolide haiguskollete kohta. Haiguskoldeid küll oli, kuid nakatumisi oli lisandunud vaid üksikuid ja erinevatesse klassidesse. Sellest tulenevalt ei oleks TA näinud epidemioloogilist põhjendust terve kooli osas distantsõppele üleminekuks.
51.TA peab eraldi arvestust COVID-19 kollete kohta, kus on viis ja enam haigusjuhtu, mis on omavahel epidemioloogiliselt seotud. Indeksjuhtu (st juhtu, kes teisi nakatas ja nakkusallikas on) ei loeta koldes olevate inimeste hulka, st kui indeksjuht nakatab nelja inimest, siis ei ole tegemist viie juhtumiga koldega, vaid nelja juhtumiga koldega. Aktiivne kolle on kolle, mille viimasest haigestumise juhtumist ei ole möödunud kaks peiteperioodi pikkust, st COVID-19 puhul ei ole viimasest haigestumisest möödunud 28 päeva.
52.Kui Tallinna Reaalkool pöördus distantsõppe küsimuses TA poole, ei olnud nakatunute arv koolis viimase kahe nädala jooksul tõusnud. Koolis oli kaks eraldi kollet: algklassides (s.o 1.4. klass) 26 juhtumiga ja põhikoolis (s.o 5.-9. klass) 54 juhtumiga. Põhikooli kooliastme koldes oli nakatunuid kokku palju, kuid viimane nakatunu lisandus koldesse 16.10.2021, kusjuures viimane õpetaja lisandus koldesse 10.10.2021. Sellest tulenevalt ei näinud TA epidemioloogilist põhjendust distantsõppele minekuks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
53.Kohus jätab rahuldamata vastustaja 07.01.2022 taotluse lepitusmenetluse läbiviimiseks ning kaebaja II ja IV 12.01.2022 taotluse tõendite kogumiseks. Kohus rahuldab kaebused, tuvastab vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse ja keelab rakendada Tallinna linnal distantsõpet, arvestamata kohtu suuniseid. Taotluste lahendamine
54.Kaebaja II andis nõusoleku lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid kaebajad I, II, IV ja V ei ole andnud nõusolekut lepitusmenetluse läbiviimiseks. Seega ei ole täidetud lepitusmenetluse eeldused (HKMS § 137 lg 1) ning vastustaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.
55.Kaebaja II ja IV taotlevad, et kohus korraldaks tõendite kogumise, mis puudutavad distantsõppe rakendamise otsustamist (Tallinna linnavalitsuse kohtumine koolijuhtidega), käskkirjade koostamist (linna õigusteenistuse ja Tallinna Haridusameti kirjad koolidele), käskkirjade põhjendusi ja õppemetoodikat (kontakt- ja distantsõpe). Kohus kogub tõendeid, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole tähtsust, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud (HKMS § 62 lg 2). Kohus kogus vastustajale kohtunõuete esitamisega tõendid, mis on vajalikud otsuses distantsõppe rakendamise otsustamise ja käskkirjade koostamise küsimuse lahendamiseks. Vastustaja selgitas (04.01.2022 menetlusdokument), et käskkirjade põhjendustes esitatud arvandmed pärinevad TA-lt. Käskkirjade põhjenduste kujunemise detailne analüüs ning õppemetoodika hindamine ei oma otsuse tegemisel tähendust. Seetõttu jätab kohus kaebaja II ja IV taotluse rahuldamata. I Tuvastamis- ja keelamisnõude olemus ja eesmärk
56.Kohus ei nõustu vastustajaga, et õigusvastasuse tuvastamisnõue ja keelamisnõue on teineteist välistavad. Kaebajad läksid põhjendatult tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele käskkirjade tähtaja lõppemise tõttu. Kaebajate eesmärk on näidata, et vastustaja tegevus oktoobris ja novembris 2021. a oli õigusvastane. Keelamisnõude eesmärgiks on välistada vastustaja samasugune tegevus tulevikus. Kohtu hinnangul on ettenähtav, et Tallinna linn võib sarnaselt uuesti toimida. Arvestada tuleb Tallinna linna varasemat tegevust: distantsõppele ülemineku käskkirjad anti vahetult enne distantsõppele üleminekut, käskkirjad oli lühiajalised. Seetõttu on ajaliselt peaaegu võimatu saavutada tõhus õiguskaitse – käskkirjade toime on lõppenud osaliselt juba esialgse õiguskaitse taotluste lahendamise ajal. Õigusvastasuse tuvastamise ja keelamiskaebuse läbivaatamisel on kohtu vaade ka erinev. Hinnates käskkirjade õiguspärasust kontrollib kohus seda nende andmise aja seisuga. Keelamisnõude lahendab kohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. II Tallinna linnavalitsuse panus distantsõppe otsustamisel
57.Vaidlust ei ole selles, et distantsõppe käskkirjad allkirjastasid kooli direktorid PGS § 44 lg 3 alusel. PGS ei näe ette kooli pidajale võimalusi anda korraldusi või muid haldusakte õpilaste turvalisuse tagamiseks koolis (§ 44) ega õppevormi kohta (§ 22). Faktiliselt panustas aga oluliselt selle otsuse tegemisse Tallinna linnavalitsus. Seejuures oli Tallinna linnavalitsus teadlik HTM seisukohast kontaktõppe jätkumise kohta ning selleks kasutatavatest meetmetest.
Tallinna linnavalitsuse soov oli, et kõik Tallinna koolid lähevad üle osalisele distantsõppe. See ei ole okei. Kõik koolid osalesid [linna] ühisel koosolekul, kõigile oli antud sõna. Kui mingi kool otsustab teistmoodi, me kooliga sõdima loomulikult ei hakka. Kool võtab vastutuse selle otsuse eest, aga minu arvates see pole õige. Meil on ühine süsteem, Tallinn on koolipidaja, me peame ühiselt otsustama8. Kõlvart kinnitas, et Tallinna linn ei saada kõiki õpilasi distantsõppele, vaid ootavad seda otsust riigilt. Küll aga võtavad nad ka edaspidi vastu otsuseid saata koole osaliselt distantsõppele, et vältida iga hinna eest üldist distantsõpet. Lisaks tõi Kõlvart välja, et septembri algusest saadik on nii õpetajad kui ka koolidirektorid töötanud liiga suure koormusega, sest TA ei ole oma ülesannetega hakkama saanud. Nemad pidid kaardistama lähikontaktseid, saatma isolatsiooni, tegelema kolletega koolides ja seda olukorras, kus neil ei ole ka praegu õigust saada delikaatseid isikuandmeid, kirjeldas ta olukorda Tallinna koolides. Just see koormus, mis täiendavalt on tekkinud juba septembris, kui hakkab kasvama nakatunute arv, teeb õppeprotsessi võimatuks.9 Tallinna linnavalitsuse olulist panust distantsõppe osalise rakendamise ja pikendamise osas kinnitavad kogumis järgmised tõendid. 1) Tallinna Nõmme Gümnaasiumi direktori 28.10.2021 teade (kaebaja III 01.11.2021 menetludokument), et 28.10.2021 võtsid Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna munitsipaalkoolide direktorid vastu otsuse minna koolides ajavahemikul 01.11-05.11.2021 osades klassides (4.-8.kl) distantsõppele; 2) Tallinna Nõmme Gümnaasiumi kodulehel (https://tng.ee/NG/index.php/uld/636-4-8-klassdistantsoppel.) olev teave, et vastavalt Tallinna linnavalitsuse otsusele on ajavahemikul 1.5. november k.a 4.-8. klassi õpilased distantsõppel; 3) Tallinna linnapea 27.10.2021 avaldus (https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinna-koolidlahevad-peale-vaheaega-osalisele-distantsoppele), et otsuse minna osaliselt distantsõppele võtsime vastu nõupidamisel pealinna koolijuhtidega; 4) Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori avaldus Nädalane distantsõpe tekitas Tallinna koolijuhtides erinevaid arvamusi, kuid nüüd on linnavalitsus oma otsuse teinud. /.../Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele. Algklassid (1.–3.), 9. klass ning gümnaasiumiklassid jäävad kontaktõppele, samuti HEVlapsed, ütles kolmapäeval Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. (https://www.err.ee/1608383420/tallinna-koolides-jaavad-4-8-klassid-esialgu-nadalaksdistantsoppele); 5) Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula avaldus Lõpliku otsuse, kas praeguse distantsõppega jätkatakse veel nädala, teeb linnavalitsus kolmapäeval. https://www.err.ee/1608390092/tallinna-koolid-voivad-veel-nadalaks-kaugoppele-jaada 6) Tallinna linnapea 09.11.2021 avaldus https://www.err.ee/1608397511/tallinn-jatkab-veelvahemalt-kaks-nadalat-distantsoppega: Ma saan aru, et see on väga valus ja ebameeldiv otsus ja sellepärast ma ütlesin koolijuhtidele, et me võtame selle vastutuse enda peale, olenemata sellest, et juriidiliselt otsustab kool; 7) Tallinna Inglise Kolledži direktori avaldus Kui pärast vaheaega oli toonase nakatumise foonil distantsõpe põhjendatud, siis seda kahe nädala võrra pikendades pingutas pealinn Kruusimäe sõnul üle. Koolijuhid oleksid suutnud tema sõnul ise asjakohaselt reageerides nakkusahelad katkestada (https://www.err.ee/1608412667/tallinna-koolides-taastub-jargmisel-nadalalkontaktope).
https://www.err.ee/1608386327/prantsuse-lutseum-ja-tallinna-reaalkool-jatkavad-kontaktoppega Tallinn pikendas osa koolilaste distantsõpet veel nädala võrra | Eesti | ERR
Sarnast kommunikatsiooni kordas Tallinna linnavalitsus 25.01.2022 ehk vahetult kohtuotsuse eel: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei plaani linn enam ühiselt kõiki koole distantsõppele saata. Distantsõppe kord läheb endist viisi edasi ning klassi kodusele õppele saatmise üle otsustab kool ise (https://www.err.ee/1608477692/tallinn-koole-uhiseltdistantsoppele-ei-saada). Kohus tõlgendab Tallinna linnavalitsuse avaldusi selliselt, et HTM (laiemalt VV ja TA) ei kasutanud COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamiseks selliseid meetmeid, nagu linnavalitsus pidas vajalikuks. Seetõttu otsustas linnavalitsus rakendada distantsõpet. Kohus ei saa öelda, et linnavalitsus tegi otsuse üksinda, sest koolide juhid olid otsustusprotsessi vähemalt formaalselt kaasatud. Küll nähtub, et pärast koolijuhtidega arutelu oli ja jätkuvalt on direktorite käskkirjade vormistamise eel sisuliseks otsustajaks linnavalitsus. Seega on eluliselt usutav, et ilma linnavalitsuse olulise panuseta ei oleks distantsõppele suunatud 18 856 õpilast kõikides koolides, va Tallinna Reaalkool ja Tallinna Prantsuse Lütseum. See asjaolu on oluline distantsõppe rakendamise kui kaalutlusotsuse tegemisel: mida suurema hulga adressaatidega on tegemist, seda põhjalikum peab olema erinevate asjaolude kaalumine. Eeltoodu ei too kaasa direktorite otsuste tühistamist. Kuid hea halduse tavaga ei ole kooskõlas Tallinna linnavalitsuse kommunikatsioon, et tegelikuks otsustajaks on keegi teine. III Distantsõpe olemus
58.PGS ega muud põhiharidust puudutavad õigusaktid ei kasuta mõisteid distants- ja kontaktõppe. PGS § 24 lg 5 kasutab mõistet e-õpe, kuid ei sisusta ka seda mõistet. Kuid lugedes seda sätet, on mõistetav, et e-õpe on üks õppevorm (nagu loeng, individuaaltund, õppekäik, konsultatsioon). Kohus leiab, et e-õpe on lühiajaline ning piiratud ulatusega õppevorm õppetunni läbiviimiseks. Distantsõpe on õppevorm, kus õpetaja ja õpilased ei viibi õppetöö ajal samas kohas. Seetõttu toimub nende suhtlus elektroonilise sidevõrgu 10 teel. Selline suhtlus loob erineva õppekeskkonnaga võrreldes kontaktõppega, mis toimub samas ruumis viibides. Mõlemad õppevormid on juhendatud õpe: õpe toimub kooli määratud viisil, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja (PGS § 24 lg 5). Mõlema õppevormi suhtes kehtib nõue, et kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa distantsõpe kui juhendatud õpe piirduda üksnes iseseisvalt lahendamiseks antud ülesannetega, sest see oleks vastuolus juhendatud õppe suurema osakaaluga ja juhendatud õppe mõistega (PGS § 24 lg 5 kolmas lause).
59.Kontaktõpe, s.o vahetu kontaktiga õpe, kus samas ruumis viibib nii õpetaja kui ka õpilased, on põhihariduse regulatsiooni arvestades esmane ja põhiline õppeviis. Sellele viitab põhikooli riiklik õppekava § 6, milles õppekeskkond seondub eelkõige koolihoonega (§ 6 lg 4). Õppetegevuse korraldamine väljaspool kooli ruume peaks olema väiksema osakaaluga (§ 6 lg 5). Väljaspool kooliruume korraldatavat õpet mõistetakse ka näiteks koduõppena, mille rakendamise alused on teised (PGS § 23). Distantsõppe korral on vähemalt õpetaja ja õpilased füüsiliselt eraldatud, nt viibides erinevates ruumides. Praktikas võib pidada tavapäraseks, et õpetaja võib viibida distantsõppe tunde andes koolimajas. Distantsõpet ja kontaktõpet on võimalik ühendada nii, et osa õpilasi viibib õpetajaga samas ruumis, kuid osa õpilasi saab osa digitaalsete vahendite kaudu. Seda saab lugeda hübriidõppeks.
60.Distantsõpet rakendati 2020.a ning 2021.a. kevadel. Mõlemal juhul oli see koolides kehtestatud viibimiskeelu tagajärg, s.o ainus võimalus õpet jätkata, kuivõrd alternatiiviks olnuks
Elektroonilise side seadus § 2 p 8.
õppe katkestamine viibimiskeelu ajaks. VV 19.02.2021 korraldus nr 82 p 1111 ütles üheselt: õppijad ei või viibida ja liikuda üldhariduskoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks. Korralduse eesmärgiks oli inimestevaheliste kontaktide vältimine koolihoonetes, tõkestamaks selliselt COVID-19 nakkushaiguse levikut. Lõppeesmärgiks oli vältida suremust ja raskelt haigestumist ning raviasutuste ülekoormamist COVID-19 patsientidega, st olukorda, kus edasi tuleb lükata või ära jätta plaanilised ravid või kus kiirabil kulub abivajajani jõudmiseks tavapäratult suure koormuse tõttu ebamõistlikult kaua aega. Korralduse õiguslikuks aluseks oli NETS § 28 lg 5 p 3 ja § 28 lg 6 - liikumisvabaduse piirangu kehtestamine.
61.Distantsõpe on seega juhendatud õppe jätkamise võimalus olukorras, kus kooli osas on viibimiskeeld. Viibimiskeelu aluseks võib olla VV või TA korraldus (nakkushaiguse leviku korral NETS § 28 lg 2 p 1 ning lg-d 5 ja 6) või ka muudes olukordades korrakaitseorgani poolt seatud viibimiskeeld näiteks koolimaja ohtlikkuse korral (KorS § 44). Kohus möönab, et koolil on distantsõppe rakendamise osas väga lai kaalutlusõigus, millesse kohus reeglina sekkuda ei saa. Samas ei saa distantsõppe eelistamine kontaktõppele olla üksnes otstarbekuse küsimus, kuhu kohus üldse sekkuda ei saa. Kvaliteetne haridus on põhiseaduslik väärtus, kuivõrd üksnes see kindlustab eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kohus ei sea kahtluse alla, et distantsõpe kui õppevorm võib olla teatud juhtudel põhjendatud (näitlik loetelu): õpilastele soovitakse tutvustada e-õppe keskkondi, meetodeid ja selle läbimiseks vajalikke digi-, õppe- või muid oskuseid; tee koolimajja võib olla lühiajaliselt tervisele ohtlik ning kool otsustab, et soovi korral võivad õpilased konkreetsel päeval viibida kodus (n.ö külmapühad või ohtlik jäävihm, vt https://www.err.ee/1608430403/haridusamet-soovitab-tallinna-koolijuhtidel-jaavihma-tottutoo-umber-korraldada); kooli osas puudub viibimiskeeld, kuid kaalukale osale õpetajatest või õpilastest on seatud liikumispiirang (vt karantiini kehtestamine vastavalt VV korraldusele nr 212);12 kuid puuduvad muud põhjused õppe katkestamiseks, nt terviseseisundi tõttu. Küll aga on distantsõpe üksnes otsustus õppevormi üle, s.o kas õpilased ja õpetajad viibivad õppe ajal samas ruumis (kontaktõpe) või mitte. Distantsõpe ei ole liikumis- ega viibimispiirang või –keeld. Koolimaja ehk koolihoone on oma olemuselt, eriti põhikooli ja gümnaasiumi jaoks koht, kus toimub õpe. Õpilasel on õigus viibida õppe toimumise ajal, ennekõike koolipäeva jooksul ja tunniplaanis toimuvate tundide ajal koolimajas; sh tunniks ettenähtud klassiruumis, raamatukogus, õppekeskuses vms. Distantsõppele üleminek ei tohi tuua kaasa otsest, kaudset ega konkludentset keeldu koolimajja tulekuks või seal õppe ajal – koolipäeva või tunniplaanis ettenähtud tundide ajaks - viibimiseks. Koolipäeval koolimajas viibides ajal, kui õpilasele on ette nähtud tunniplaani kohane õpe, tuleb õpilasele vajadusel tagada ka ruum õppeks, vahendid (arvuti vms), samuti toitlustamine (PGS § 42 lg 1), juurdepääs raamatukogule (PGS § 41), tervishoiuteenusele (PGS § 43), tugiteenused (PGS § 37 lg 2) ja järelevalve koolis viibivate õpilaste üle (PGS § 44 lg 4). Ka ei tähenda distantsõppele üleminek iseseisvalt keeldu kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras (PGS § 40 lg 2). Eeltoodu tähendab, et õpilastel on ka distantsõppe ajal õigus tulla koolimajja, viibida seal üksi või grupiti 13 ning sellisena osaleda kooli pakutavas distantsõppes (eelduslikult e-õppe lahenduste, virtuaaltundide vms kaudu). Koolil ei ole lubatud koolimajja ilmumist koolipäeva
https://www.riigiteataja.ee/akt/319022021007. VV võttis 19.08.2020 vastu korralduse nr 282, millega nägi ette COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud. Korraldust nr 282 muudeti 19.08.2020–26.08.2021 erinevate korraldustega, millest igaühe kohta on koostatud seletuskiri. Korraldus nr 82 oli üheks sellistest.
https://www.riigiteataja.ee/akt/321012022006
Kui puudub täiendav korraldus hajutamise kohta.
ajaks takistada uste lukustamise, ruumide kättesaamatuks muutmise, kütte, elektri, Wifi või interneti väljalülitamisega, toitlustamise või laste üle järelevalve ärajätmisega. Kohus peab juba vajalikuks märkida, et eeltoodu seab kahtluse alla distantsõppe kui viirustõrje meetme tervikuna: õpilastel on õigus valida, kas nad muu viibimis- või liikumiskeelu puudumisel soovivad koolimajja ilmuda või mitte. Seega ei pruugi distantsõpe täita viirustõrje eesmärki rohkem, kui on peresid, kes peavad kodus õppimist eelistatumaks kooli ruumidesse minekule. Juhul, kui soovitakse kehtestada koolimajas viibimise piirang, tuleb piirang sellisena selgesõnaliselt sätestada ja tugineda seaduslikule alusele, mis koolimajas viibimist piirata lubab.
62.Distantsõppe rakendamise praktika enne vaidlustatud käskkirjade andmist on oluline, et mõista, miks tähendas distantsõpe kaebajate jaoks sõnumit: õpilased, ärge tulge kooli. Lisaks selgitasid kaebajad I ja III, et seoses distantsõppega teavitas kool võimalusest saada nädalasi toidupakke ning arvuti. HTM distantsõppe juhend14 näeb ette suhtluse õpetaja ja õpetajate vahel elektroonilise sidevõrgu15 teel. Eeltoodust järeldab kohus, et kuigi vaidlustatud käskkirjadega ei kehtestatud liikumisvabaduse piirangut, tajusid kaebajad, et käskkirjadel on selline õiguslik mõju.
63.Distantsõppe rakendamise õiguslik probleem tekib, kui VV ega TA ei anna koolides liikumispiirangu aluseks olevat haldusakti (üldkorraldust). Just selline olukord tekkis enne vaidlusaluste käskkirjade andmist. VV (teadusnõukoja soovitusel)16 ja TA leidsid, et vaatamata COVID-19 nakkushaiguse suurele levikule ei ole distantsõpe põhjendatud. Samal ajal võib kooli pidaja ning kooli direktor pidada konkreetses piirkonnas vajalikuks viiruse levikut piirata; s.o liikumispiiranguga.
64.Kohus möönab, et PGS § 44 määrab koolile, s.o nii kooli direktorile, kooli töötajatele kui ka kooli pidajale kohustuse tagada õpilase vaimne ja füüsiline turvalisus koolis. Sellise turvalisuse osaks võib olla ka tervise kaitse nakkushaiguse eest kui ka pideva hirmu vähendamine, et õpilane võib kooliperelt nakkuse saada. Sõltumata sellest, et PGS § 44 lg 1 märgib ka tervise kaitse tagamist, on PGS § 44 suunatud turvalisuse tagamisele koolihoones. Tervise kaitse on turvalisuse tagamise tagajärg. Turvalisuse tagamisele on suunatud keelatud esemete ja ainet loetelu ning meetmed nende seotud ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks (PGS § 44 lg 11, lg 12). Samuti nähakse ette, et kool peab kasutama erinevaid meetmeid õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks (PGS § 44 lg 2-7). Seega võib olla PGS §-ga 44 antud koolile pädevus õpilaste turvalisuse tagamiseks, kuid samas ei ole PGS §-ga 44 antud volitusi meetmete rakendamiseks näiteks nakkushaiguste leviku, kemikaalidest või muust allikast põhjustatud ohu korral. Kohus märgib analoogia korras, et nii nagu politseil on korrakaitseorgani pädevus (korrakaitse seaduse § 6) ning Maksu- ja Tolliametil on riiklike maksude kogumise pädevus, saavad nad oma ülesannete täitmiseks isikuid keelata või kohustada või nende tegevust muul viisil piirata üksnes seaduses nimetatud volitusnormide kohaselt. Ka pädeval haldusorganil ei ole üksnes pädevusest tulenevalt õigus teha mistahes vajalikke haldustoiminguid eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodu tähendab, et kui lisaks distantsõppele on vajalik, et koolil või kooli pidajal oleks võimalik otsustada viibimiskeelu üle, tuleb selline volitus sätestada seaduses. Kohus märgib, et
https://www.hm.ee/sites/default/files/2021.03.10_distantsoppe_juhis_uldhariduskoolidele.pdf Juhendis kasutatakse mõistet veebikeskkond.
PS § 3 lg 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib intensiivseid põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-4106, p 22). Seejuures ei piisa pelgalt riivet lubava seadusenormi olemasolust. Õigusriigile omasest olulisuse põhimõttest tulenevad nõuded ka normile endale. Need kohustavad seadusandjat otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu üle (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 14). Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-4816, p 38). Riivet lubavad seadused peavad olema avalikult kättesaadavad ja inimestel peab olema võimalik mõista, millistel tingimustel võib nende õigusi piirata ja millist käitumist avalik võim neilt ootab (Riigikohtu otsuse nr 3-19-549 p 18). PS § 34 nõuab liikumis- või viibimiskeelu korral seadusandja tegevust, mille tõttu tuleb seda pidada intensiivseks riiveks. Viibimiskeeld koolihoones võib tõsiselt mõjutada hariduspõhiõigust (PS § 37) ning laiemalt preambulis sätestatud väärtuseid, mistõttu peab regulatsioon olema täpne ja läbimõeldud. Isegi siis, kui kehtiv PGS võimaldab tuletada kooli või kooli pidaja pädevuse selles küsimuses, puudub volitus, mille alusel seda pädevust sisustada ja õpilaste õiguseid piirata oleks võimalik.
65.Distantsõppe käskkirjad on üldkorraldused, s.o nendega on reguleeritud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele (kindla kooli õpilastele) seatud piirangud (individuaalabstraktsed üldkorraldused). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul just piirangute laiaulatulikud mõjud (vt otsuse p 66 jj) põhjus, et lugeda käskkirjad üldkorraldusteks. IV Distantsõppe mõjud ja nende kaalumine
66.Kohtuotsuse selguse huvides peab kohus vajalikuks eristada epidemioloogilist olukorda kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning vaidlustatud käskkirjade andmise seisuga, kuivõrd need on määravas osas erinevad17: - Kohtuotsuse aja seisuga on Eestis valdavaks tüveks omicron-tüvi, mis tuvastati 2021. aasta novembris. Eestis toimub laialdane COVID-19 viiruse levik, mis on ületanud senised päevased nakatumise rekordid. Päevas on nakatunuid ka üle 5000 inimese. Viirus levib hetkeseisuga valdavalt nooremate inimeste, sh lasteaialaste ja koolinoorte seas. Hetkel on Harjumaa mh nakatumise kohta 100 000 elaniku kohta kõrgeima nakatumisega. Nakatuvad varasemast suuremas osas ka läbipõdenud ja 2 doosiga vaktsineeritud, mis võib kinnitada, et varasem läbipõdemine või vaktsineerimine ei pruugi anda varasemalt oodatud kaitset uue tüve vastu. On viiteid, et omicron-tüvi on oluliselt nakkavam, samas kergema kuluga. Siiani ei ole haiglaravi vajaduse osas uut määravat kasvu täheldada, küll aga on suure koormuse alla sattunud perearstikeskused. - Käskkirjade andmise aja seisuga oli Eesti Vabariigis valdavaks n.ö delta-tüvi (ka India tüvi). Tegemist oli selle aja seisuga kõrgeima nakatumise lainega (mille omicron-tüvi on tänaseks ületanud). Viiruse leviku osas oli Harjumaal küll nakatunuid enim, kuid 100 000 elaniku kohta pigem Eesti keskmisest madalam. Samas võis oodata või loota kaitset uue nakatumise eest vaktsineerimise või läbipõdemisega. Haiglaravi maht oli täitumas kriitilise piirini. Delta-tüve laine saavutas oma tipu novembri alguses. Tagantjärele ei pruugi enam olla üheselt määratav, mis nakatumiste vähenemise tingis. Võimalike teguritena saab aga ära märkida, arvestades viiruse latentsusaega, järgmisi tegureid: - Pärast koolivaheaja lõppu, alates 01.11.2021 alustati Eesti koolides kiirtestimisega kolm korda nädalas. Tallinna koolides mindi 4.-8. klasside osas kaheks nädalaks üle distantsõppele.
- Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldusega tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 osas, mis lubas tegevustest osa võtta negatiivse kiirtesti ettenäitamisel (p 15, kehtiv alates 25.10.2021)18. - Välistada ei saa psühholoogilisi tegureid: avaliku võimu rangemat kontrolli nõuete täitmise üle ning inimeste enda valmidust nõudeid täita ja kontakte vähendada, arvestades olukorra tõsidust.
67.Kohus on eelnevalt möönnud, et koolidel on põhimõtteliselt õigus otsustada distantsõppe kui õppevormi üle. Küll aga ei tähenda kooli õigus valida juhendatud õppe vormide vahel, et kool võib teha suvaotsuse pikaajaliseks või alaliseks distantsõppele üleminekuks. Kohus rõhutab, et Eesti kultuuriruumile ja hariduskorraldusele on iseloomulik kontaktõpe. Distantsõpe ei ole seni teadaolevalt täpselt samaväärsete õpitulemustega kui kontaktõpe. Distantsõppes on mitmeid kitsaskohti ja see võib minna üle vaikimisi iseseisvaks õppeks19. Samuti on oluline risk sotsiaalseks isolatsiooniks ja õpilünkadeks20. Niisiis kaasneb distantsõppele minekuga vähemalt hariduspõhiõiguse riive, mistõttu peab tegemist olema igakülgselt kaalutud otsusega. Vaidlustatud käskkirjades on kokkuvõttes tuginetud: - halvale epidemioloogilisele olukorrale, sh haiglaravi olukorrale; - õpetajate vaktsineerimiskaitse vähenemisele ajas (esimesed käskkirjad); - distantsõppele üleminek ei mõjuta õpilaste õigust hariduse kättesaadavusele. Kuna distantsõpe on vahelduva eduga toimunud juba peaaegu 2 aastat, siis on distantsõppe korralduslikud kitsaskohad likvideeritud ning üleminek kontaktõppelt distantsõppele toimub ladusalt. Kool tagab vajadusel ka õpilastele õppetööl osalemiseks arvuti. Distantsõppe puhul lähtub kool samadest õpetamise alustest ning tagab kvaliteetse õppetöö jätkumise (teised käskkirjad). Kohus selgitab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4). Haldusmenetluses meetmete kasutamise legitiimset eesmärki tuleb kaaluda riivatava põhiõigusega proportsionaalsuse testi alusel, hinnates sobivust, vajalikkust ja mõõdukust.
68.Kohus seab esmalt kahtluse alla, kas distantsõppe kui ühe õppevormi valiku legitiimseks eesmärgiks on seadusandja jaoks olnud nakkusahelate katkestamine ja laiemalt võitlus nakkushaiguste leviku vastu. Distantsõpet ei ole NETS viibimis- või liikumiskeelu meetmete seas. Mõni avaliku võimu meede võib küll saavutada ka selles mitte silmas peetud muu tagajärje või avaliku võimu jaoks olulise eesmärgi, kuid seaduses silmas pidamata eesmärgi käsitlemist peamise legitiimse eesmärgina on käesolevas asjas küsitav. Siinkohal on küsimuse all ka meetme sobivus ehk n.ö eesmärgi kogemata või vale kommunikatsiooniga saavutamine. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole distantsõpe liikumisega viibimiskeeld. Seega meetme olemusest tulenevalt ei tohiks ta üldse Tallinna linna soovitud eesmärki saavutada, st takistada nakkushaiguse edasist levikut. Kohus kordab, et õpilased võisid jätkuvalt viibida (muu liikumiskeelu puudumisel) koolimajas, õppida grupiti vms. Sellekohane eesmärk saavutati teatud mõttes kogemata (osadele õpilastele võis olla mugavam õppida kodus) või eksitava kommunikatsiooni teel, milles peresid teavitati näiteks, et toitlustamise asemel antakse toidupakke. Õigusest või keelu puudumisest kooli ilmuda ei teavitatud. Ka avalikkuses on hetkel valitsev arusaam, et distantsõpe on iseseisev viirusetõrje meede, mille rakendamisel jäävad õpilased koju.
Vaheraporti p 3.4 ja https://www.perearstiselts.ee/esilehe-uudised/9510-avalik-poordumine-3-11-2021
69.Meede on vajalik, kui puudub mõni muu vähemalt sama efektiivne meede, mis koormaks isikuid vähem. HTM hakkas alates 01.11.2021 pakkuma koolides kiirtestimise võimalust. Kiirtestimine võimaldab välja selgitada nakatunud, samas jätkata kontaktõppega. Testimine algas esimesel päeval, mil Tallinna linn läks üle distantsõppele. Seetõttu ei saanud Tallinna linn oktoobri lõpus kaaluda mistahes kiirtestimise korralduslikke küsimusi. Vaidlustatud käskkirjades puuduvad seisukohad, miks ei ole kiirtestimine vähemalt sama efektiivne meede. Vastustaja selgitus, et mõni laps või tema vanem võib keelduda ning seega kontaktõppes jätkata, ei kummuta eeltoodut. Sama laps võib ka distantsõppe korral otsustada viibida koolihoones, saada teiste lastega õppetööks kokku vms. Kuna distantsõpe ei keela koolihoones viibimist, siis ei saa ka kiirtestimise võimalikkust kummutada üksnes keelduda soovijatega. Kohtule ei ole üheselt teada, millest on tingitud delta-laine tipu saavutamine ligikaudu novembri esimestel päevadel. Samas lähtudes Krista Fischeri statistilistest andmetest toodud aja kohta21 ei saa järeldada, et Tallinna (kui Harjumaa osa) distantsõppele üleminek tõi kaasa märgatavalt kiirema languse kui teistes maakondades, kus kasutati kiirtestimist. Kokkuvõttes puuduvad käskkirjades kaalutlused, miks rakendati distantsõpet kiirtestimise asemel. Kohtumenetluses esitatud põhjenduste osas puudub veendumus, et need said olemas olla käskkirjade andmise ajal (ennekõike algsel üleminekul distantsõppele).
70.Järgnevalt kontrollib kohus distantsõppe mõõdukust, s.o ühelt poolt, kas oli olemas kaalukas eesmärk, mis seda õigustas. Teiselt poolt, kas kaaluti õpilaste riivatavaid õiguseid. Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab TA talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel (NETS § 28 lg 1). TA võib nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks ajutiselt sulgeda koole või piirata nende tegevust (NETS § 28 lg 2 p 1). Seega on ennekõike TA pädevaks asutuseks ohuhinnangu andmisel. Kohtumenetluses ei ole leidnud kinnitust, et TA (peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kujul) toetas epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koolide distantsõppele saatmist. Kui TA peadirektori asetäitjalt küsiti 22.10.2021 toimunud Valdade ja Linnade liidu nõupidamisel (https://youtu.be/ibQzDdKUjL4) distantsõppe rakendamise kohta, siis vastas ta järgnevalt (salvestis alates 20:01): TA ei ole distantsõppe vastu. Aga distantsõpe ei ole riigi esimene eesmärk. Meie esimene eesmärk on võimaldada lastel koolis käia. Ja keskenduda sellele, et saaksime oma vanemad inimesed vaktsineeritud. Miks peavad lapsed kannatama selle all, et me ei suuda oma täiskasvanud elanikkonda ära vaktsineerida. See on eetiliste valikute koht. Epidemioloogilisest vaatepunktist on lasteasutustes nakatumine probleem. Distantsõpe on lihtne lahendus. Võimalik on õppetöö koolides korraldada nii, et nakkus seal ei leviks. Et lapsed ja lapsevanemad peaksid kinni reeglitest. See ei ole mugav variant. On tehtav variant. Kuni riiklik prioriteet on koole lahti hoida, siis me peame ka seda silmas pidama. Eraldi seisukohta distantsõppe kohta ei küsitud ka Tallinna kohta üldiselt ega Tallinna koolide kohta. Veelgi enam, Tallinna linnavalitsuse tegutsemist TA arvamust küsimata kinnitas Tallinna abilinnapea. Belobrovtsevi sõnul ollakse TA-ga pidevalt kontaktis, kuid konkreetset otsust, et saata järgmise nädalal 4. kuni 8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele, siiski ei kooskõlastatud. Me näeme, kui kiiresti muutub olukord ja kahjuks peab ütlema, et kui on vaja midagi väga kiiresti lahendada, ja praegune olukord vajab väga kiiret operatiivset lahendamist, siis
http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/covid_pildid.html, vt joonised Positiivsete testide protsent maakonniti; Viimase 7 päeva keskmine nakatumus 100000 elaniku kohta neljas suuremas maakonnas ning 7 päeva keskmine nakatumus 100000 elaniku kohta väiksemates maakondades
kogemus on näidanud, et sel juhul kooskõlastamine, konsulteerimine terviseametiga võtab lihtsalt liiga palju aega ja ei pruugi tuua tulemust, mis oleks kõige efektiivsem.22 TA vastas kohtule (14.12.2021 menetlusdokument), et kui vaidlusalused koolid oleksid enne käskkirjade andmist pöördunud TA poole arvamuse või soovituse saamiseks, siis oleks TA esitanud seisukoha klassi(de) kohta. TA oleks sel juhul vastanud, et kontaktõppega tuleb jätkata 1.-4. klassides ning kuna nakatunute lisandumine oli viimase kahe nädala jooksul, st 1831.10.2021, aeglustunud, siis ka 5.-9. klassis. Kontaktõppe jätkamise võimalikkust kinnitab ka see, et TA ei pidanud vajalikuks kohaldada talle NETS §-s 28 antud meetmeid koolide sulgemiseks. Käskkirjades puuduvad põhjendused, mis on need Tallinna linna erakorralised asjaolud, mis tingisid TA kui selles valdkonnas peamist pädevust omava haldusorgani seisukohast olulist kõrvalekallet. Kohus käsitles eelnevalt, et Tallinna linna nakkusandmed, kuivõrd Harjumaa nakatumisnäit oli Eesti keskmisest madalam, distantsõppe vajadust ei kinnitanud.
71.Kõikide koolide kohta (v.a Tallinna Reaalkool ja Tallinna Prantsuse Lütseum) on koostatud ühesuguse sisuga käskkirjad. Seega ei lähtutud konkreetse Tallinna piirkonna ega kooli epidemioloogilisest olukorrast. Oluline on siinkohal otsustamises osalenud linnavalitsuse liikme selgitus: Belobrovtsevi sõnul ei ole mõeldav, et koolidel hakataks piirangute puhul vahet tegema ja distantsõpet rakendama vaid koolides, kus nakatumine kõrge." Seda ei saa teha, sest siis tekivad koolid, kus lapsed saavad oma hariduse kätte koolimajas, ja koolid, kus lapsed seda teha ei saa. Kõige suurem oht see, et ühes koolis on kolle ja teine kool näitab head (nakatumise) dünaamikat ja järgmisel päeval kõik muutub kiiresti. Et oleks ühtne hariduskvaliteet tagatud kõigile, et stabiilse tasemega koolides olukord ei muutuks, siis see oligi (koolijuhtidega) ühtne otsus," lausus abilinnapea. - https://www.err.ee/1608383420/tallinna-koolides-jaavad-4-8klassid-esialgu-nadalaks-distantsoppele Nimetatud põhjendus näitab, et ühelt poolt mööndi, et distantsõpe võib mõjutada hariduse kvaliteeti (vajadus säilitada stabiilne tase, lubamata olukorda, kus osad lapsed saavad hariduse kätte koolimajas). Teiselt poolt ei soovitud teadlikult piirkondade või koolide kaupa hindamist. Kohtule ei ole arusaadav, kuidas on hariduse kvaliteedi seisukohast parem, kui distantsõppele läheb rohkem koole. Selle asemel, et selgitada välja konkreetsed koolid, kelle osas võib hiljem olla järeleaitamise vajadus. Vaidlusaluste koolide käskkirjadest nähtub, et Tallinna linnavalitsus ei lähtunud nende koolide distantsõppe üle otsustamisel nende epidemioloogilisest seisust. Viimane COVID-19 nakatunud õpilane oli TMG-s 08.10.2021, TKVG-s 18.10.2021, TNG-s 22.10.2021 ja TKG-s 22.10.2021 (TA 14.12.2021 menetlusdokument, lisa 1). TA poolt esitatud andmed näitavad, et viimasel kahel nädalal enne distantsõppe rakendamist oli uute nakatunute arv vähenenud. See selgitab TA vastust, et kui nende poole oleksid pöördunud vaidlusalused koolid, siis ei oleks nad soovitanud distantsõpet osaliselt rakendada. Seega ei nähtu asjas, milles seisnes nakkusohu tõrjumiseks distantsõppe vajadus konkreetsetes koolides ja käskkirjad on vajalikus osas kaalumata. Lisaks jäeti arvestamata koolide, õppeastmete, klasside ja õpetajate vaktsineeritus. Vaktsineerimine vähendas delta-tüve raames oluliselt nakatumist võrreldes vaktsineerimata inimestega23 ning hoiab haigestumisel ära raske haigestumise ja surma (samas).
71.Kuivõrd Tallinna linn otsustas faktiliselt distantsõppele ülemineku ühtselt, tuleb käsitleda Tallinna linna üleselt küsimust, kas oli olemas muid, leebemaid meetmeid, mida oli Tallinna linna üleselt võimalik kasutada.
https://www.err.ee/1608385085/belobrovtsev-terviseametiga-kooskolastamine-votab-liiga-kaua-aega http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/vakts_nakat.html, vrdl andmed oktoobri ja novembrikuu kohta.
Vastustaja on selgitanud, et sel ajal käivitati n.ö kollane stsenaarium linnaasutustes24. Vastustaja veebilehelt nähtub, et selle osaks on: - maskikandmise kohustus linnaasutustes toimuvatel avalikel üritustel ja koosolekutel, kus on enam kui 20 osalejat; - töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid, töötajad, kelle töö seda võimaldab, suunatakse kaugtööle ning töökohal olevaid töötajaid hajutatakse; - töökohtumised ja koolitused on eelistatult veebipõhised ning tööruumides rakendatakse tavapärasest tõhusamat koristust. - huvikoolid ja trennid jätkavad senises töörütmis; Ka TNG, TMG ja TKVG käskkirjade punktist 2 nähtub, et õppekavavälist tegevust (s.o huvitegevust) piirati õpilaste osas, kes olid distantsõppel (s.o 4.-8. klass). Asjas pole vaidlust, et distantsõpet rakendati õpilaste osas, kes on koolikohustuslikud (4.-8. klass). Koolikohustuse olemasolust saab järeldada, et tegemist on esmase ja tähtsaima haridustasemega. Kohus leiab, et kohustuslikule, seega ühiskonnaliikmena toimimiseks hädavajalikku haridust tuleb nii sisult kui vormilt eelistada muudele haridusastmetele ja liikidele. Nakkusohtlikus olukorras tuleb eelistada kohustuslikku haridust huvitegevusele, trennidele või muule õppekavavälistele tegevustele. Eeltoodust tulenevalt on käskkirjades põhjendamata ja kaalumata, miks tuli: - ülelinnaliselt eelistada huvikoolide ja trennide jätkamist 4.-8. klasside kohustusliku õppe osas kontaktõppe jätkamisele; - igas koolis eelistada 1.-3. ning 9.-12. õppekavavälise tegevuse jätkamist 4.-8. klassi kohustusliku õppe osas kontaktõppe jätkamisele. Lisaks ei ole käskkirjades, arvestades Tallinna linnavalitsuse suurt osalust nende koostamisel, ära märgitud, kas ja milliseid muid Tallinna linna käsutuses olevaid meetmeid muude piirangute tegemiseks on täiendavalt kaalutud ning mis kaaluvad üles koolikohustusliku õppe jätkamise kontaktõppes.
72.Ka iga kooli raames eraldi puuduvad käskkirjades põhjendused, miks ei kaalutud muid meetmeid, mis võinuks olla võib-olla vähem tõhusad, kuid arvestades hariduspõhiõiguse olulisust arvestades kaalumisväärsed. Kohtumenetluses esitatud seisukohad kohut ei veena, et need olid olemas ja neid kaaluti käskkirjade koostamise ajal. HTM on avaldanud juhendi, kuidas korraldada koolide tööd nakkusohu tingimustes25.
1.Kohus käsitles eelnevalt kiirtestimise küsimust.
2.Meetmetest on kaalumata hajutatus või töö mullides, n.ö koduklassisüsteem. Kohus nõustub kaebajaga, kes märkis ära, et 4. klassis, kes saadeti ka distantsõppele, ongi valdav koduklassisüsteem. Kohus ei nõustu vastustajaga, et töö mullides on ilmselgelt ebapiisav. Esiteks liiguksid sellisel juhul klasside vahel üksnes õpetajad, mis tähendab, et samas klassis päeva jooksul viibivaid inimesi on oluliselt vähem (vrdl 36 õpilast + 7 õpetajat ning 1 õpetaja + 7x36 õpilast). Õpetajatelt rühmana saab eeldada ka teaduspõhisest maailmavaatest lähtumist ja seega enda vaktsineerimist. Vaktsineerimise küsimuse osas on kaalumata, miks otsustatakse oluliselt riivata õpilaste põhiõigust haridusele õpetajate kaitseks, kes ei ole soovinud end vaktsineerida ning kellel puudub ka sellekohane vastunäidustus. Kui inimene on valinud ametikoha, mis hõlmab endast rohket vahetut suhtlust ning teinud tervisealase valiku eelistada läbipõdemist vaktsineerimisele, tuleb ära näidata, miks selline tervisevalik nõuab teiste poolt pingutusi õpetaja tervise
https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Kollane-stsenaarium-linnaasutustes https://www.hm.ee/et/koroona#juhis01121 ka kättesaadav käskkirjade tegemise ajal
kaitsmiseks ning õpilaste, ennekõike vaktsineeritud õpilaste hariduspõhiõiguse piiramist. Kohus leiab, et siinkohal ei tule määravana arvestada, kas isik on soovinud end vaktsineerida, vaid kas vaktsineerimine on olnud kättesaadav. Õpetajatele on olnud vaktsineerimine kättesaadav alates 2021. aasta kevadest ning alates 12-aastastele 2021. aasta sügisest. Olukorras, kus tõhustusdoosid on küll vabatahtlikud, aga kättesaadavad, tuleb eraldi kaaluda, kas eelistada vabatahtlikku valikut ennetusmeetmest loobumise kohta kohustuslikule kooliharidusele kontaktõppes. Vastustaja seisukohad on vastuolulised küsimuses, miks ei ole võimalik jätkata kontaktõppega õpilaste osas, kes on haigestumata ja/või vaktsineeritud. Ühelt poolt on vastustaja leidnud, et kuna distantsõpe on vahelduva eduga toimunud juba peaaegu 2 aastat, siis on mitmed korralduslikud kitsakohad likvideeritud ning üleminek kontaktõppelt distantsõppele toimub ladusalt. Teiselt poolt peab vastustaja jätkuvalt hübriidõpet keerukaks või võimatuks. Kohus leiab, et hübriidõpe võimaldaks tunnis osaleda haigestumata, kuid liikumiskeeluga õpilastel, samuti õpilastel, keda ei ole võimalik vaktsineerida, kuid kelle elule ja tervisele tekiks nakatumisest oluline oht. Teiselt poolt oleks ülejäänutel võimalik osaleda kontaktõppes. COVID-19 jätkuva leviku korral, sh uute tüvede ilmnemisel väheneb hübriidõppe keerukuse argumendi kaalukus, kui selles suunas tõsiseid püüdeid ei tehta (nii tehnilisi kui ka pedagoogilisi).
73.Minimaalselt on ära märgitud, mis on distantsõppega kaasnevad võimalikud tagajärjed lastele, kuid on leitud, et need puuduvad: Distantsõppele üleminek ei mõjuta õpilaste õigust hariduse kättesaadavusele. Kool tagab vajadusel ka õpilastele õppetööl osalemiseks arvuti. Distantsõppe puhul lähtub kool samadest õpetamise alustest ning tagab kvaliteetse õppetöö jätkumise (08-12.11.2021 kehtinud käskkirjade põhjendused). Vastustaja järeldus on vastuolus muude teadaolevate andmetega; sh kohtu eelnevalt viidatud vaheraporti ja perearstide sedastatuga. - Kool ei ole üksnes kontaktõppe toimumise ruumid, vaid seal on tagatud õppevahendid, õppeks sobiv keskkond, järelevalve- ja kasvatusfunktsioon, koolilõuna, koolitervishoid ning lastele ja noortele ülioluline omavanustega vahetu suhtlemise võimalus. Kohus leiab, et mõistlikult ei saa eeldada, et iga kodu on sobiv õpikeskkond igapäevaseks veebi vahendusel toimuvaks distantsõppeks (erinevalt kodutöödest), mille maht tundides ületab oluliselt kodutööde hulga. Sellise keskkonna puudumine võib olla veel olulisem olukorras, kus kodus on distantsõppel mitu õpilast ning küsimuse all võib olla nii internetimahud kui ka vaikseks eraldumiseks piisavate ruumide olemasolu. Samuti ei saa tingimata eeldada, et lapse osas, kes võib viibida kogu päeva vanemate töö tõttu üksi kodus, on tagatud soe toit, järelevalve ja tervise jälgimine. Ka on lapsevanemad uuringute kohaselt pidanud muret tekitavaks laste arvutisõltuvuse kasvu ja vähest liikumist ning sotsiaalse suhtluse puudumist Eriti mures on distantsõppe negatiivsete mõjude pärast 7-8 klassis õppivate murdeeas noorukite vanemad26. Kohtule ei nähtu käskkirjadest ega muust kommunikatsioonist suunist, et kui kodu ei ole parim õppekeskkond, võib tulla koolimajja (mis ei olnud ka keelatud). - Kaebaja I ja III esitatud põhjendused näitavad, et distantsõppes ei ole õppemaht selline, nagu on kontaktõppes. Kohtul ei ole alust kahelda, et sama kehtib kaebajate II, IV, V puhul. See annab aluse järelduseks, et distantsõppe korral ei osuta kool haridust sama kvaliteediga nagu kontaktõppes. Kohus möönab, et tegemist on distantsõppele ülemineku täitmise (s.o käskkirja rakendamise), mitte otseselt käskkirja andmise probleem. Küll aga leiab kohus, et põhjendus, et õpe on samaväärne, toodi alles teises käskkirjas. Selleks pidid olema olemas empiirilised andmed, kas õpilased saavad ikka samas mahus juhendatud õpet. Kaebajate toodud näited ilmestavad, et videotundide arv moodustas ligikaudu 40% korralisest
kontaktõppest. Ka ülesannete sisu võib viidata sellele, et saabumas on piir juhendatud ja iseseisva õppe vahel. Vahearuandest selgub (lk 34), et iganädalaselt või igapäevaselt 86% õpetajaid andis iseseisvaks õppimiseks ülesandeid õpikust, töövihikust või veebist lahendada. Ainevaldkondade vahel esines statistiliselt oluline seos, kõige enam andsid iseseisvaid ülesandeid matemaatikaõpetajad ning võõrkeeleõpetajad ning kõige vähem oskusainete õpetajad, kuhu kuulusid käsitöö, tööõpetuse, kunstiõpetuse, muusika, kehalise kasvatuse õpetajad. Iganädalaselt või igapäevaselt 87% õpilastest lahendas individuaalselt ülesandeid õpikust või veebist. Kokkuvõttes võib öelda, et distantsõppe ajal kasutasid õpetajad enam õppijate individuaalsele tööle suunatud õppemeetodeid ja suurem osa õpetajatest koostöiseid tegevusi ei kasutanud. - Eeltoodu mõjutab kahtlemata õppe tõhusust. Vahearuandest nähtub (lk 43), et kolmandik õpetajatest hindas õppetegevuse oma aines võrreldes varasemaga sama tõhusaks ning ligi 50% õpetajaid leidis, et õpe antud klassis võrreldes varasemaga oli vähem efektiivne. Kolmandiku õpetajate hinnangul õpetatava materjali maht vähenes. Üle 40% õpetajatest arvas, et võrreldes tavapärase õppekorraldusega omandasid õpilased nende õppeaines õppekavas ettenähtud materjali pigem vähem. Võrreldes ajaga enne distantsõpet hindasid 42% vanematest õpetajate ettenähtud mahus materjali õpetamise peaaegu samaks ja 44% laste ettenähtud materjali omandamise väiksemaks. Kohus peab oluliseks märkida, et ainuüksi digioskuste arendamine ei saa olla peamine distantsõppest saadav kasu, mis kaalub üles muud kvaliteeti vähendavad tegurid. Kohtule ei nähtu, et käesolevas asjas vaidluse all oleva distantsõppe osas saaks pidada vahearuandes toodud järeldusi asjakohatuks ning õppe kvaliteedi probleemid kõrvaldatuks. Sellele viitab ka, millises vormis vähemalt osadele kaebajatest ülesandeid jätkuvalt, s.o 1,5 aasta möödumisel alates esimesest distantsõppe kogemusest, anti. Sellised mõjusid on ka kohtuotsuse tegemise eel kirjeldanud ka erinevate koolide direktorid (https://www.ohtuleht.ee/1054156/koroona-tegi-opilaste-elu-porgukskolmanda-klassi-poiss-jaab-kirjutamisel-janni-ning-gumnasistidel-puudub-motivatsioon). Vahearuandest selgub (lk 25), et nooremate klasside õpilaste vanemad, kes kõige enam toetasid oma lapsi, otsisid täiendavaid materjale, veensid lapsi õppima asuma, suhtlesid õpetajatega ning avatud vastustest ilmnes, et vajadusel sooritasid ka laste eest iseseisvaid ülesandeid ning seda kõike vähemalt 2-3 tunni mahus igapäevaselt. Vanemate klasside õpilaste puhul vanemad eelkõige toetasid lapsi õppimisel, veensid last õppima asuma ning tegelesid lisamaterjalide leidmisega. Kuigi kaebused ei ole esitatud lapsevanemate õiguste kaitseks, tuleb arvestada, milliseid pingeid võib distantsõpe tekitada, kui laps vajab pidevalt lapsevanema abi ajal, kui ta on hõivatud oma tööülesannetega. Kaebajad I ja III kirjeldasid sellist olukorda. Kuigi vastustaja on kohaldanud distantsõpet nädala kaupa, on hindamata distantsõppe kumulatiivne mõju, s.o kas juba eelneva käskkirjaga rakendatud distantsõppel viibimise aeg koos sellega kaasnevate intensiivsete riivetega võiks osutuda sedavõrd ülemääraseks, et distantsõpe tuleb lõpetada.
74.Kokkuvõttes leiab kohus, et distantsõppele ülemineku korral on arvestatud sisuliselt üksnes epidemioloogilist olukorda, tehes järgmisi kaalutlusvigu: - kohaldatud meetme legitiimseks peamiseks eesmärgiks ei ole nakkusahelate tõkestamine ning tegemist ei ole liikumis- või viibimiskeeluga; - põhjendamata on erilised asjaolud, miks tuli kõrvale kalduda TA kui selles valdkonnas keskse pädevusega asutuse hinnangust; - kaalumata on alternatiivsed piirangud, ennekõike huviharidust puudutavas osas, mille piiramisel võiks olla vähem intensiivne mõju;
- kaalumata on muud meetmed, mis võisid olla samaväärsed (kiirtestimine) või küll vähesema mõjuga, kuid hariduspõhiõiguse kaalukust arvestades proportsionaalsed riive intensiivsust arvestades; - kaalumata või valesti kaalutud on distantsõppe tagajärjed õpilasele ja laiemalt perele, arvestamata nii faktiliselt distantsõppe väiksemat mahtu kui ka seda, et kool on enamat kui ruum, milles toimub kontaktõpe. Toodud riiveid süvendab asjaolu, et kuigi Tallinna linn on kinnitanud, et tegemist ei olnud koolis viibimise piiranguga, siis distantsõpet sellisena ei kommunikeeritud, st õpilastel ja lastevanematel võis puududa mistahes teave, et tegelikult võib ilmuda ka distantsõppe ajal kooli, kui õpilasele ei ole seatud liikumispiiranguid (karantiin, isolatsioon vms). V Tuvastamis- ja keelamisnõude lahendamine Tuvastamisnõue
75.Eelmises punktis toodud kokkuvõte kaalutlusvigadest tingib käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise. Distantsõppe käskkirjade kui üldkorralduste kohtulik kontroll sarnaneb põhiseaduslikkuse järelevalvega: kohus saab tuvastada üldkorralduse õigusvastasuse minimaalse vajaliku isikute ringi osas, kelle suhtes on üldkorraldus õigusvastane, mitte üksnes kaebajate osas. Kohus ei pea mõistlikuks käsitlust, et haldusorgan peab pidama eraldi arvestust, kelle osas ja millises ulatuses on üldkorralduse õigusvastasus tuvastatud. Kui kohus tuvastaks haldusaktide õigusvastasuse üksnes kaebajate osas, oleks selline lähenemine vastuolus tõhusa õiguskaitse ja uute õigusvaidluste vältimise põhimõttega (vt Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-20-13 p-d 46 ja 47). Määrav on ka see, et puudused kaalutlusõiguse teostamisel puudutavad kõiki käskkirjade adressaate. Keelamisnõue
76.Kohus ei ole asja sisulisel läbivaatamisel seotud Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2021 esialgse õiguskaitse määruses võetud seisukohtadega (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-119-17, p 28). Kohus ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et pärast 12.11.2021 ei ole tõenäosus kaebajate uuesti distantsõppele saatmiseks väga suur (08.12.2021 määruse p 29.2.). Selline seisukoht ei ole kooskõlas Tallinna linnavalitsuse 09.11.2021 otsusega pikendada munitsipaalkoolide osalist distantsõpet kahe nädala võrra27. Distantsõpet ei kohaldatud siis 48.klassidele. Keelamiskaebuse menetlusse võtmisest alates puudub kindlus, et epidemioloogiline olukord ei muutu uuesti halvemaks ning et see ei tähenda sama meetme uuesti rakendamist. Vajadust ja soovi minna üle distantsõppele on Tallinna linnavalitsus kinnitanud oma 24.11.2021 korralduses nr 1293. Seega pidas vastustaja distantsõpet tõhusaks meetmeks COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamisel ning leidis, et seda meedet tuleb vajadusel ka tulevikus kasutada. Järelikult ei saa nakkushaiguse leviku suurenemisel välistada sama meetme kasutamist kaebajate suhtes. Samuti võib omicroni-tüve leviku korral distantsõpe uuesti kõne alla tuua. Seda on Tallinna linn avalikult kinnitanud (https://www.err.ee/1608477692/tallinn-koole-uhiselt-distantsoppele-eisaada). Arvestades distantsõppele suunamist viimasel hetkel (reedel enne uue koolinädala algust) ühe nädala kaupa, võib õpilasel õiguskaitse saavutamine olla sisuliselt võimatu või oluliselt raskendatud.
77.Kohus peab vajalikuks selgitada keelamisnõude lahendamise aluseid. Keelamisnõue on sisult kohustamisnõude alaliik, kus kohus kohustab haldusorganit kindla toimingu asemel millestki hoiduma. Seega leiab kohus, et kohaldub ka HKMS § HKMS § 41 lg 3, mis sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kindla kohustuse või uuesti otsustamise valik sõltub sellest, milline on haldusorgani kaalumisruum konkreetses küsimuses. Kohus ei ole otsust tehes seotud menetlusse võetud keelamisnõude sõnastusega. Distantsõppe osas on vastustajal väga lai kaalumisruum. Riigikohus on 27.05.2015 otsuses nr 3-3-1-14-15 selgitanud, et varasem (jõustunud) kohtulahend võib olla erandlikuks asjaoluks, mis koosmõjus muude arvesse võetavate asjaoludega võib tingida haldusorgani kaalutlusõiguse redutseerumise. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. See säte ei piira kohtuotsuse kohustuslikkust üksnes otsuse resolutsiooniga. Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on ära toodud kohtuotsuse põhjendustes. Need on hõlmatud kaebuse alusega HKMS § 177 lg 1 mõttes. Olukorras, kus kõrgema astme kohtu seisukohad on kohustuslikud asja uuesti läbi vaatavale kohtule (HKMS § 233 lg 1), ei näe kolleegium põhjust, miks peaks haldusorganil olema lubatud kohtu seisukohti asja uuel läbivaatamisel ignoreerida. Vastasel juhul võiks haldusorgan korduvalt teha samu kaalumisvigu. See tooks kaasa juba lahendatud vaidluste kordumise ning võiks lõppkokku-võttes viia PS § 15 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 rikkumiseni (p 27). Siinkohal tuleb märkida, et seega on vastustajal võimalik erandlikult vaidlustada ka üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 180 lg 1 teine lause). Kohus peab nimetatut põhjendatuks ka keelamiskaebuse osas. Nii nagu kohustamisnõude indefinitiivse lahendamise korral võib kohus anda suuniseid, mida tuleb menetluslikult või kaalumisel silmas pidada, sh milliseid asjaolusid ja üldistatuna ka nende kaalu (nt kohus on tuvastanud, et mõnele pisiasjale on antud üleliigne kaal või tähtis asjaolu jäetud arvestamata); saab kohus seda teha ka keelamisnõude korral. Keelamisnõue ei piirdu üksnes definitiivsete ettekirjutustega. Kohus möönab, et faktilised asjaolud on kohtumenetluse kestel oluliselt muutunud: on uus tüvi, on uued nakatumise rekordid ning vähenenud on 2 vaktsiinidoosi ja varasema läbipõdemise kaitse jne. Samuti on siiani teatud ebakindlus, kas kokkuvõttes – arvestades ühelt poolt suuremat nakatumist, teiselt poolt väiksemat raske haigestumise osakaalu – satub tervishoiusektor samalaadse löögi alla, nagu 2021. aasta sügisel 28 , 29 . Lisaks võivad muutuda õigusaktid või poliitilised valikud, kuidas viiruse leviku olukorras hakkama saada. Seetõttu on käesolevas asjas keelamisnõude kohta asjakohane järgmine selgitus: jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Kui haldusorgan tuvastab kohustamisotsuse jõustumise järel, et faktiliste asjaolude muutumise tõttu oleks kohtuotsuse täitmine võimatu või vastuolus seadusega, võib kohtuotsuse kohustuslikkus vastavas osas ära langeda (Riigikohtu 27.05.2015 otsuse nr 3-3-1-14-15 p 30 ja 24.04.2018 määruse nr 3-17-725 p 17). Kohus selgitab samuti, et selline faktiline asjaolude muutumine on uuesti kohtulikult kontrollitav ning tegemist ei tohi olla suvatõlgenduse ega kaalutlusõiguse kuritarvitamisega. Kui vastustaja rakendab uuesti distantsõpet, on ennekõike õiguskaitsevahendiks tühistamiskaebus, s.o HKMS § 248 korras ei ole uue haldusakti kehtivus lõpetatav. Küll aga ei
pruugi keelamisnõude pahatahtlikul eiramisel olla HKMS § 248 rakendamine täielikult välistatud. Kohus märgib, et võib määrata trahvi, arvestades vastustaja maksevõimet kuni suurusega 32 000 eurot.
78.Kohustamisnõude rahuldamise eeldused peavad olema täidetud kohtuotsuse tegemise ajal (Riigikohtu 28.12.2021 otsus asjas nr 3-17-1994, p 18). Sama eeldus kehtib keelamisnõude rahuldamisel. Kohus leiab, et eeldus on täidetud, sest vastustaja võib oma õigusvastast tegevust kaebajate suhtes korrata. Seaduseelnõu, millega on kavas distantsõppe korraldamist tulevikus reguleerida, ei oma õiguslikku tähendust. Kohus lahendab keelamisnõue otsuse tegemise aja seisuga. Keelamisnõude ulatuse osas jääb kohus eelnevalt tuvastusnõude osas üldkorralduse kohta selgitatu juurde. Kohus sõnastab oma lahenduse otsuse resolutsioonis, mis aga ei tähenda, et otsuse põhjendustes toodud täpsustused võib jätta tähelepanuta. Kuna keelamisnõudel on teistsugune mõju võrreldes tuvastamisnõudega, peatub kohus ka kaasõpilaste õigustel. Distantsõppe rakendamisega ei looda direktori käskkirjaga kaasõpilastele subjektiivseid õiguseid määral, mis annaks neile kolmanda isiku staatuse HKMS § 20 lg 1 mõttes. Õpilasel puudub subjektiivne õigus distantsõppele. Õpilasel on küll õigus tervise kaitsele (PGS § 44), kuid mitte konkreetsele õppevormile. Mistahes kaudne mõju ei tingi kolmanda isikuna kaasamist. Vastustajal tuleb leida õiguspäraselt kaaludes tasakaal kõigi õpilaste huvide vahel. Kohus rahuldab kaebajate keelamisnõude järgmiselt: Keelata Tallinna linnavalitsusel linnal , s.o ka koolidel distantsõppe rakendamine COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil - järgimata Terviseameti epidemioloogilisi hinnanguid või põhjendamata, miks Terviseameti epidemioloogilist või muud sarnast hinnangut ei järgita; - kaalumata alternatiivseid piiranguid ja meetmeid; sh Tallinna linna tasandil ja kooli tasandil; - kaalumata õpilastele ja nende peredele tekkivaid tagajärgi ja võimalikke leevendusmeetmeid; - jättes teavitamata, et distantsõpe ei ole iseseisvalt liikumis- või koolihoones viibimiskeeld, või kaudselt/konkludentselt keelates või takistades koolihoones viibimist.
79.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse vastustaja kahjuks. Kohus mõistab vastustajalt kaebajate kasuks välja kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 15 eurot iga kaebaja kohta.
80.Kohtuotsuses võidakse asendada andmed, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida (HKMS § 175 lg 3). Isikuandmete avaldamata jätmine on põhjendatud, kuna otsus sisaldab andmeid, mis võimaldavad tuvastada andmesubjektid, mis võib omakorda ülemäära riivata andmesubjektide eraelu puutumatust. Seetõttu asendab kohus kaebajate ja nende esindajate (lapsevanemate) nimed, samuti klasside tähised omal algatusel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Kadri Sullin
Janek Laidvee
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 21.03.2022
MÄÄRUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.