Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-98 3. aprill 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Peeter Jerofejev, Viive Ligi, Heiki Loot, Nele Parrest ja Jüri Põld OÜ MALDOF (Unipetrol OÜ üldõigusjärglane) kaebus Maksu- ja Tolliameti otsuse tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks või alternatiivselt intressi väljamõistmiseks Kaebaja OÜ MALDOF, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle Orav-Hinno Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2018. a otsus OÜ MALDOF kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. septembri 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2018. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti
14.detsembri 2016. a otsus nr 12.2-4/035193-1 ja mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ MALDOF kasuks välja viivis 3266 eurot 13 senti. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ MALDOF kasuks välja menetluskulu 375 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Tagastada OÜ-le MALDOF kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 5. märtsil 2015 halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, et seada Unipetrol OÜ (kaebaja) pangakontodele arest 304 178 euro 25 sendi ulatuses. Taotluse kohaselt kontrollis maksuhaldur oma 6. veebruari 2015. a korralduse alusel kaebaja 2014. a juulikuu käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 6. märtsi 2015. a määrusega MTA taotluse (haldusasi nr 3-15-537). MTA andis 6. märtsil 2015 Swedbank AS-ile korralduse arestida kaebaja pangakontod 304 178 euro 25 sendi ulatuses.
3-17-98
3.Kaebaja esitas 17. novembril 2015 MTA-le taotluse pangakontode aresti alt vabastamiseks täies ulatuses või vähemalt 157 902 euro 25 sendi osas. Taotluse kohaselt puudutas maksumenetlus küsimust, kas kaebaja võis 2014. a juulikuu käibemaksuarvestuses kajastada OÜ Vollmond müügiarvetel märgitud käibemaksu summas 304 178 eurot 25 senti. Kuna MTA oli teinud
12.novembril 2015 maksuotsuse, mille kohaselt vähendati OÜ Vollmond müügikäibemaksu üksnes 146 276 euro võrra, leidis kaebaja, et ka temale määratav sisendkäibemaks ei saa ületada sama summat. MTA jättis kaebaja taotluse 18. detsembri 2015. a otsusega rahuldamata. Otsuses märgiti muuhulgas, et OÜ Vollmond suhtes läbi viidud maksumenetluses tuvastati, et sellel äriühingul puudus õigus kajastada 2014. a juulikuu 20% määraga maksustatava käibe hulgas kaebajale väljastatud arvel märgitud käibemaksu summas 146 276 eurot, ning maksuotsusega vähendati OÜ Vollmond 2014. a juulikuu käibedeklaratsioonil maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu selle summa võrra. MTA ei vabastanud kaebaja kontosid aresti alt põhjusel, et maksumenetlus veel kestab ning olenemata OÜ Vollmond asjas tuvastatust, võidakse maksu määrata 304 178 eurot 25 senti või rohkemgi. OÜ Vollmond maksuotsusest ei saa järeldada, et täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on MKS § 1361 lg 3 alusel ära langenud. MTA jättis 20. jaanuari 2016. a otsusega ka kaebaja 18. ja 29. detsembri 2015. a samasisulised taotlused rahuldamata.
4.MTA esitas 11. detsembril 2015 halduskohtule MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, et seada kaebaja pangakontodele arest 379 576 euro 96 sendi ulatuses. Taotluse kohaselt alustas MTA sama taotluse esitamisega kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli, et teha kindlaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsus 2014. a novembris ja detsembris. Tartu Halduskohus jättis MTA taotluse
17.detsembril 2015 haldusasjas nr 3-15-3109 tehtud määrusega rahuldamata. Määrus jõustus
17.märtsil 2016.
5.MTA tunnistas 8. veebruari 2016. a otsusega oma 6. märtsi 2015. a korralduse kehtetuks, kuna selle andmisel ei olnud järgitud sisepädevuse nõudeid. MTA andis samas otsuses Swedbank AS-ile korralduse arestida kaebaja pangakontod uuesti 304 178 euro 25 sendi ulatuses.
6.MTA kohustas 18. märtsi 2016. a korraldusega Swedbank AS-i vähendama arestitud summat 157 902 euro 25 sendi võrra. Selle korralduse põhjenduste kohaselt oli käimasolevas maksumenetluses selgunud, et arvatavasti määratakse käibemaksu 146 276 eurot.
7.Kaebaja esitas 4. novembril 2016 MTA-le taotluse, et MTA tasuks seaduses sätestatud intressi ajavahemiku eest, mil kaebaja raha oli arestitud 304 178 euro 25 sendi ulatuses (6. märtsist 2015 kuni
8.veebruarini 2016) ja sealt edasi intressi 157 902 eurolt 25 sendilt (8. veebruarist 2016 kuni
18.märtsini 2016).
8.MTA jättis 14. detsembri 2016. a otsusega nr 12.2-4/035193-1 kaebaja taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole taotluses kirjeldatud põhjusel intressi nõudmiseks õiguslikku alust. MKS § 116 lg-t 1 oleks võimalik kohaldada juhul, kui maksukohustuslane on maksusumma tasunud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p 1 kohaldamiseks peaks olema raha riigile üle antud. Praegusel juhul ei ole kaebaja MTA-le raha üle andnud. Samuti ei tulene viivitusintressi maksmise kohustust RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-ga 1. MTA 6. märtsi 2015. a korraldus, mille alusel kaebaja pangakontod arestiti, oli üksnes formaalselt õigusvastane. Sisepädevuse rikkumine ei muutnud korraldust materiaalselt õigusvastaseks ja seega pole korralduse ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku seost. 2(10)
3-17-98
9.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, mille hilisemas terviktekstis palus tühistada MTA
14.detsembri 2016. a otsuse ja mõista MTA-lt RVastS § 7 lg 1 alusel välja kahjuhüvitise (viivise) 22 742 eurot 12 senti. Alternatiivselt palus kaebaja kohustada MTA-d arvestama MKS § 116 lg 1 alusel kaebaja kasuks intressi 35 886 eurot 78 senti. Kaebuse kohaselt on MTA 6. märtsi 2015. a korraldus kaebajale tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Kui MTA ei oleks õigusvastase korralduse alusel kaebaja pangakontosid arestinud, oleks kaebaja saanud oma raha kasutada. RVastS § 7 lg 1 ja VÕS § 113 alusel nõutav viivis 22 742 eurot 12 senti hõlmab ajavahemikku 6. märtsist 2015 kuni 8. veebruarini 2016, mil kaebaja pangakonto oli alusetult arestitud 304 178 euro 25 sendi ulatuses. Kui riigivastutuse seaduse sätteid ei saa kohaldada, on MTA kohustatud tasuma MKS § 116 lg 1 alusel 35 886 eurot 78 senti intressi 157 902 eurolt 25 sendilt, mis oli arestitud alates 6. märtsist 2015 kuni 18. märtsini 2016. Kuna MTA loobus kaebajat 157 902 euro 25 sendi ulatuses maksustamast ja vabastas tema pangakonto sama summa ulatuses aresti alt, tuleb konto arestimise aja eest tasuda intressi MKS §-de 116 ja 117 järgi. Kaebaja hinnangul saab MKS § 116 lg-t 1 kohaldada ka juhul, kui MTA on arestinud äriühingu kontol oleva maksusumma. Määrav on see, et MTA jaoks oli maksusumma tasumine tagatud, kuid ettevõtja ei saanud oma raha kasutada.
10.Tallinna Halduskohus jättis 26. septembri 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et MTA arestis kaebaja pangakonto õiguspäraselt, sest tegutses kohtu antud loa alusel. Kuigi MTA
6.märtsi 2015. a korraldus tunnistati sisepädevuse rikkumise tõttu kehtetuks, ei muutnud see pangakonto arestimist õigusvastaseks ega toonud MTA-le kaasa kahju hüvitamise kohustust, sest formaalse vea tõttu ei olnud toiming sisult väär. Pangakonto arestimist ei muuda alusetuks ka asjaolu, et 18. märtsi 2016. a korraldusega vähendati arestitavat summat. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine otsustatakse prognoosi alusel ning tegemist on riskide hindamisega. Maksumenetluse käigus võib võimaliku määratava maksusumma suurus muutuda. Samuti ei ole MTA viivitanud kaebaja pangakontode aresti alt vabastamisega. MTA vabastas kaebaja pangakonto 157 902 euro 25 sendi ulatuses päev pärast haldusasjas nr 3-15-3109 tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Selles asjas oli MTA esitanud kohtule MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse saada luba kaebaja pangakontode arestimiseks 379 576 euro 96 sendi ulatuses, sest MTA-l oli tekkinud kahtlus, et lisaks käibemaksule tuleb juurde määrata ka tulumaksu ning maksusumma ületab seni arestitud summat. Kohtud seda taotlust ei rahuldanud. MTA vabastas kaebaja pangakonto 157 902 euro 25 sendi ulatuses õigesti pärast selle lahendi jõustumist. Kaebaja taotles ka ülejäänud ulatuses pangakonto aresti alt vabastamist, kuid MTA ega kohtud ei nõustunud sellega. Kaebajal ei ole võimalik MKS § 116 lg 1 alusel intressi nõuda, sest selle sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. MKS § 116 lg 1 eelduseks on, et maksusumma oleks tasutud, sh eksisteeriks rahalist nõuet sisaldav haldusakt, mida tuleb täita. Kaebajale määrati maksusumma alles 31. oktoobri 2016. a otsusega, seega pärast intressinõude aluseks olevat ajavahemikku.
11.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ning märkis vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist: 1) kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt ei ole alust, sest pole MTA õigusvastast haldusakti või toimingut, millega kaebajale oleks kahju tekitatud;
3(10)
3-17-98 2) MTA 6. märtsi 2015. a korraldus, mille alusel oli kaebaja pangakonto 304 178 euro 25 sendi ulatuses arestitud (st 6. märtsist 2015 kuni 8. veebruarini 2016), ei ole materiaalselt õigusvastane akt või toiming, mis oleks toonud kaasa kahju. Kaebaja pangakonto arestimise materiaalseks õiguslikuks aluseks oli halduskohtu 6. märtsi 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-537. Asjaolu, et MTA asus seda kohtumäärust täitma formaalselt õigusvastase korraldusega (ei järgitud MTA peadirektori määratud sisepädevust), ei muuda maksuhalduri toimingut kaebaja pangakonto arestimisel materiaalselt õigusvastaseks. Praeguses asjas pole mingit kahtlust, et sisepädevust omav ametnik oleks andnud
6.märtsi 2015. a kohtumääruse alusel MTA 6. märtsi 2015. a korraldusega identse korralduse. Niisiis ei saanud MTA tegevus kaebaja pangakonto arestimisel ega 6. märtsi 2015. a korraldus tuua kaasa kahju; 3) ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et MTA peaks maksma 16. detsembrist 2015 (s.o MKS § 1361 lg-st 3 tulenev kahetööpäevane tähtaeg alates MTA 11. detsembri 2015. a taotlusest) kuni 18. märtsini 2016 arestitud 157 902 euro 25 sendilt viivitusintressi. Halduskohus ja maksuhaldur on õigesti leidnud, et see nõue on alusetu, sest maksuhalduri tegevus ei olnud õigusvastane. MTA esitas 11. detsembril 2015 halduskohtule taotluse (haldusasi nr 3-15-3109) saada MKS § 1361 lg 1 alusel luba kaebaja pangakontode arestimiseks 379 576 euro 96 sendi ulatuses. Sellest taotlusest ei nähtu, et pangakonto arestimise vajadus 157 902 euro 25 sendi ulatuses oleks selleks ajaks ära langenud. Vastupidi, MTA palus 11. detsembri 2015. a taotlusega arestitavat summat suurendada. Taotluses leiti, et maksuotsusega potentsiaalselt juurdemääratava käibemaksu summa väheneb (võrreldes MTA 5. märtsi 2015. a taotluses hinnatuga), kuid suureneb juurdemääratav tulumaks. See asjaolu ei anna alust väita, et täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu oleks ära langenud. MTA esitas 11. detsembri 2015. a taotluse kahtluse tõttu, et lisaks käibemaksule tuleb juurde määrata ka tulumaksu ning kokku oleks määratav maksusumma ületanud pangakontodel juba arestitud summat. Seda taotlust kohtud ei rahuldanud ning MTA vabastas kaebaja pangakonto aresti alt 157 902 euro 25 sendi ulatuses 18. märtsil 2016, s.o päev pärast seda, kui Riigikohus tegi haldusasjas nr 3-15-3109 menetlusse mittevõtmise määruse. Kohtud jätsid MTA taotluse rahuldamata, sest MTA ei olnud tulumaksu määramiseks eraldi korraldusega maksumenetlust alustanud. Kohtud ei andnud hinnangut sellele, kas MTA seisukoht, et tõenäoliselt tuleb kaebajale määrata ka tulumaks, oli taotluse esitamise ajal põhjendamatu. Kui kohtud oleksid MTA 11. detsembri 2015. a taotluse rahuldanud, oleks kaebaja pangakonto jäänud arestituks 304 178 euro 25 sendi ulatuses ning lisaks oleks arestitud 75 398 eurot 71 senti. Sellises situatsioonis võis MTA ära oodata haldusasja nr 3-15-3109 tulemuse ning ei viivitanud pangakonto aresti alt vabastamisega õigusvastaselt; 4) kuna kaebaja ei ole halduskohtu seisukohti MKS § 116 lg 1 alusel arvestatava intressi kohta apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud, ei peatu ringkonnakohus sellel teemal.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ning saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Kaebaja seisukohad on järgmised: 1) vaatamata sellele, et MTA andis kaebaja pangakonto arestimise korralduse halduskohtu loa alusel, ei arestitud kaebaja pangakontot õiguspäraselt. Kuna pangakonto arestimise korralduse andis isik, kellel ei olnud selleks volitust, on situatsioon sama, nagu poleks sellist korraldust pangale esitatud. Kaebaja pangakonto oli arestitud MTA õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebaja ei aktsepteeri MTA ja kohtute seisukohta, et MTA ei pea vastutama selle eest, et tema pangakonto oli ühe aasta jooksul 304 178 euro 25 sendi ulatuses alusetult arestitud; 2) kui kohus ei mõista viivist välja kogusummalt, siis peaks riik maksma hüvitist selle eest, et MTA arestis kaebaja pangakontod teatud aja jooksul alusetult vähemalt 157 902 euro 25 sendi ulatuses. 4(10)
3-17-98 MTA deklareeris juba 11. detsembril 2015 halduskohtule esitatud loataotluses, et tal tuleb MKS § 1361 lg 3 järgi kaebaja pangakontod aresti alt vabastada, sest arvatavasti määratakse käibemaksu 146 276 eurot. Maksuhaldur rikkus 11. detsembrist 2015 kuni 18. märtsini 2016 teadlikult seadust, kuigi kaebaja andis oma korduvate taotlustega MTA-le võimaluse õigusvastane tegevus lõpetada. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et MTA viivitust õigustas haldusasja nr 3-15-3109 lõpptulemuse äraootamine. Põhjendamatu uue taotluse esitamine ei legaliseerinud kontode aresti alt vabastamisega viivitamist. Samuti ei ole tähtsust sellel, miks jätsid kohtud MTA uue aresti seadmise taotluse rahuldamata; 3) tegelikult oli kaebaja pangakonto 157 902 euro 25 sendi ulatuses 6. märtsist 2015 kuni
18.märtsini 2016 alusetult arestitud, sest tegemist oli ületagamisega.
14.Riigikohus lubas 17. aprilli 2019. a määrusega OÜ MALDOF volitatud esindaja taotluse alusel astuda haldusasja menetlusse kaebaja Unipetrol OÜ asemel tema üldõigusjärglasel OÜ-l MALDOF (edaspidi kaebaja).
15.MTA palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kaebaja eesmärk on saada õigusvastaselt arestitud raha eest hüvitist või intressi. Ta on esitanud tühistamiskaebuse MTA 14. detsembri 2016. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus, et MTA tasuks talle 6. märtsist 2015 kuni 18. märtsini 2016 arestitud raha eest intressi. Lisaks tühistamiskaebusele esitas kaebaja hüvitamiskaebuse, milles taotleb, et MTA tasuks 6. märtsist 2015 kuni 8. veebruarini 2016 arestitud raha eest RVastS § 7 lg 1 ja VÕS § 113 alusel viivist. Viivisenõude aluseks on asjaolu, et MTA tunnistas 8. veebruari 2016. a otsusega oma 6. märtsi 2015. a korralduse sisepädevuse rikkumise tõttu kehtetuks. Alternatiivselt taotleb kaebaja, et kohus kohustaks MTA-d arvestama MKS § 116 lg 1 alusel tema kasuks intressi alusetult arestitud 157 902 eurolt 25 sendilt kogu aja eest, mil kaebaja pangakonto oli arestitud (s.o 6. märtsist 2015 kuni 18. märtsini 2016). I
17.Kolleegium lahendab esmalt hüvitamiskaebuse, milles kaebaja nõuab viivise tasumist seoses sellega, et MTA tunnistas 8. veebruari 2016. a otsusega oma 6. märtsi 2015. a korralduse kehtetuks.
18.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et 6. märtsi 2015. a korraldus, millega MTA arestis kaebaja pangakonto, oli sisepädevuse rikkumise tõttu õigusvastane. Muudel põhjustel pole kaebaja seda korraldust õigusvastaseks pidanud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebajale ei ole MTA 6. märtsi 2015. a korraldusega õigusvastaselt kahju tekitatud, ning ei pea vajalikuks ringkonnakohtu otsuses esitatud sellekohaseid põhjendusi korrata. Seetõttu jääb hüvitamiskaebuses esitatud nõue tasuda kaebajale MTA 6. märtsi 2015. a korraldusega tekitatud kahju eest viivist rahuldamata. II
19.Kaebaja taotleb alternatiivselt esitatud nõudes 157 902 eurolt 25 sendilt intressi kogu ajavahemiku eest, mil tema pangakonto oli arestitud. Seepärast tuleb hinnata pangakonto arestimise õiguspärasust 146 276 eurot ületavas osas ajavahemikus 6. märtsist 2015 kuni 18. märtsini 2016.
20.MKS § 1361 lg 3 näeb ette, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise 5(10)
3-17-98 tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Sellest sättest tuleneb maksuhaldurile kohustus hinnata täitetoimingu rakendamise põhjendatust ja proportsionaalsust maksumenetluse kestel, olgugi et kohus on andnud täitetoimingu sooritamiseks loa. Kui maksumenetluse käigus selgub, et rahaline nõue või kohustus on täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluse käigus prognoositust väiksem, tuleb maksuhalduril täitetoimingu sooritamine vähenenud nõude või kohustuse mahus lõpetada. Vaidluse korral hindab kohus, kas maksuhaldur teadis või pidi teadma nõude või kohustuse ületagatusest.
21.5. märtsil 2015 halduskohtule esitatud loataotluse kohaselt kontrollis MTA kaebaja 2014. a juulikuu käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Halduskohus andis 6. märtsi 2015. a määrusega MTA-le loa arestida kaebaja pangakontod 304 178 euro 25 sendi ulatuses. 11. detsembril 2015 esitas MTA halduskohtule uue loataotluse, millega alustas kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli, et teha kindlaks tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsus 2014. a novembris ja detsembris. MTA taotles kaebaja pangakontodele aresti seadmist selliselt, et lisaks 6. märtsi 2015. a määruse alusel käibemaksu osas arestitud 146 276 eurole oleks uue kontrolliperioodi tulumaksu osas tagatud 233 300 eurot 96 senti. MTA märkis selles loataotluses järgmist: „Juuli 2014 osas käimasolevas maksumenetluses on aga [...] selgunud, et arvatav käibemaksu määramine tuleb summas 146 276 eurot. Seega ületagatud osas, st summas 157 902,25 senti (304 178,25-146 276) tuleb MKS § 1361 lg-st 3 tulenevalt pangakontod arestist vabastada.“ Kolleegiumi hinnangul nähtub eeltoodust, et MTA-l oli 11. detsembri 2015. a taotluse esitamise ajaks kujunenud veendumus, et kaebaja pangakonto arestimine halduskohtu 6. märtsi 2015. a määrusega antud loa alusel oli põhjendatud üksnes 146 276 euro ulatuses.
22.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja pangakonto arestimise vajadus 157 902 euro 25 sendi ulatuses ei olnud uue loataotluse tõttu ära langenud. Ainuüksi maksuhalduri kahtlus, et maksukohustuslasele võidakse määrata maksusumma mõnes teises maksumenetluses mõne teise maksustamisperioodi eest, ei õigusta senises maksumenetluses täitetoimingu jätkamist, sest tegemist pole asjaoluga, mille alusel anti luba sooritada algne täitetoiming. Kolleegium on ka varem rõhutanud, et MKS § 1361 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetset maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega (vt kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-68-16, p 13). Seepärast ei saanud teist kontrolliperioodi puudutava loataotluse kohta tehtav kohtulahend mõjutada senise loa alusel seatud aresti õiguspärasust.
23.Eeltoodust tulenevalt oleks MTA pidanud MKS § 1361 lg 3 alusel lõpetama kaebaja pangakonto aresti 157 902 euro 25 sendi ulatuses hiljemalt kahe tööpäeva jooksul 11. detsembrist 2015 arvates, s.o hiljemalt 15. detsembril 2015. MTA andis sellise korralduse pangale alles 18. märtsil 2016. Seega oli kaebaja pangakonto MTA tegevusetuse tõttu 157 902 euro 25 sendi ulatuses alates
16.detsembrist 2015 kuni 18. märtsini 2016 õigusvastaselt arestitud. Ajavahemikus 6. märtsist 2015 kuni 15. detsembrini 2015 oli kaebaja pangakonto arestimine õiguspärane. III
24.Kolleegium analüüsib järgnevalt, millisel õiguslikul alusel ning millise nõude abil saab isik, kelle pangakonto arestimise käigus on maksuhaldur rikkunud MKS § 1361 lg-t 3, nõuda õigusvastaselt kinni peetud rahasummalt intressi või viivist. Praeguse asja lahendamisel on oluline silmas pidada, et arestitud pangakontol olnud raha ei antud maksuhaldurile üle.
25.Intressi on avalik-õiguslikus suhtes võimalik nõuda juhul, kui avalik-õiguslik norm näeb ette intressi maksmise kohustuse või õiguse selle maksmist nõuda (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-14, p 19).
6(10)
3-17-98 MKS § 1 lg 1 kohaselt määrab see seadus muu hulgas kindlaks maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse. Maksukohustuslasele makstavat intressi reguleerib MKS § 116. MKS § 116 lg 1 alusel on võimalik nõuda enammakstud summalt intressi maksmist juhul, kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. MKS § 116 lg 2 võimaldab nõuda intressi maksmist juhul, kui maksuhaldur ei ole täitnud maksukohustuslase tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul. MKS §-s 116 sätestatud juhtudel on intressimäär 0,06 protsenti päevas (MKS § 117 lg 1). MKS § 116 lg-te 1 ja 2 alusel maksukohustuslase kasuks makstav intress on oma olemuselt kõige sarnasem eraõiguslikes suhetes rakendatavale viivitusintressile (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-10, p 10). Sellel intressil on ka kasutusintressi tunnused, sest nendes sätetes nimetatud juhtudel on maksuhaldur saanud maksukohustuslase poolt enammakstud summat kasutada. Seega hõlmab MKS § 116 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud intress ka tasu raha kasutamise eest (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-15-16, p 110). MKS § 116 lg-d 1 ja 2 ega selle seaduse muud sätted ei näe maksukohustuslasele ette õigust nõuda pangakontol arestitud raha, s.o raha, mis ei ole maksuhalduri valduses, õigusvastaselt vabastamata jätmise korral sellelt rahasummalt intressi või viivise maksmist.
26.Üldseadusena avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandjale õigusliku aluseta üle antud raha tagastamist reguleeriv riigivastutuse seadus annab isikule õiguse nõuda lisaks raha tagastamisele intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas (RVastS § 23 p 1). Alusetu rikastumise sätteid saab kohaldada juhul, kui raha on saanud isik, kellele nõue esitatakse (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-48-08, p 14). Seega ei näe ka riigivastutuse seadus isikule ette õigust nõuda intressi rahasummalt, mis ei olnud maksuhalduri valduses.
27.MKS §-s 16 on täpsustatud, et maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. Kuna MKS § 1361 lg 3 näeb täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemise korral ette kohustuse täitetoiming lõpetada, on selle kohustuse rikkumisel tegemist maksuhalduri õigusvastase tegevusetusega. Seepärast on asjakohaseks normiks RVastS § 7 lg 2, mille kohaselt võib isik nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ning sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 7 lg 4 võimaldab kohaldada lisaks riigivastutuse seadusele ka võlaõigusseaduse sätteid, kui see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kolleegiumi praktika kohaselt saab isik nõuda RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist näiteks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest välja mõistetud hüvitise maksmisega viivitamise eest (nt otsused asjas nr 3-3-1-83-10, p-d 20–24 ja asjas nr 3-3-1-66-14, p 19). Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et viivisenõude saab esitada ka avalik-õiguslikust alusetu rikastumise nõudest tuleneva tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise korral (otsus asjas nr 3-2-1-66-15, p 19).
7(10)
3-17-98 Viivisenõude rahuldamiseks ei tule tõendada kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tingitud kahju tekkimist (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-9-14, p 51). Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (nt otsus asjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse arvestamist (nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-83-10, p 22).
28.Praeguses asjas ei taotle kaebaja viivist kahjuhüvitise maksmisega viivitamise eest, vaid selle eest, et maksuhaldur jättis pangakontol olnud rahasumma aresti alt õigel ajal vabastamata.
29.VÕS § 113 lg 1 järgi võib viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seepärast tuleb anda hinnang, kas praeguses asjas toimunud viivitus on seotud rahalise kohustuse täitmisega. Erinevalt varasemast kohtupraktikast (otsus asjas nr 3-2-1-26-14, p-d 12 ja 13) asus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis tsiviilasjas nr 3-2-1-157-15 seisukohale, et asja müügist saadud raha sissenõudjale üleandmise kohustus on kohtutäituri avalik-õiguslik rahaline kohustus sissenõudja vastu. Kolleegium viitas samas lahendis ka oma varasemale otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, milles ta tuvastas, et pankrotihaldurid, kes keeldusid pärast nurjunud enampakkumist hagejale tema tasutud tagatisraha tagastamast, rikkusid avalik-õiguslikku rahalist kohustust (p-d 17 ja 18). Kolleegiumi hinnangul on ka MKS § 1361 lg-st 3 tulenev rahasumma aresti alt vabastamise kohustus käsitatav rahalise kohustusena VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Viivise nõudmine selle kohustuse täitmisega viivitamise korral ei ole vastuolus maksuõigussuhte olemusega. Puudutatud isikul sellise kahju tekkimist saab pidada maksuhaldurile ettenähtavaks.
30.Seega on isikul, kelle raha aresti alt vabastamisega maksuhaldur õigusvastaselt viivitab, erinormi puudumise korral õigus nõuda RVastS § 7 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras viivist. Tegemist on hüvitamiskaebusega, sest viivis on hüvitis kahju eest, mis raha maksmisega viivitamise korral eeldatavalt alati tekib. Seega ei tule kaebajal viivisenõude esitamisel tõendada kahju tekkimist ega põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. Küll aga peab nõude lahendamise käigus kontrollima, kas haldusorgan on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud avalik-õiguslikus suhtes ning kas viivitus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.
31.Viivisenõue on rahasumma aresti alt vabastamise nõude suhtes kõrvalnõue. Viivisenõude võib esitada nii koos põhinõudega kui ka eraldi kaebusena (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 3 ja § 104 lg 3).
32.Kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks VÕS § 113 lg 1 tähenduses on rahasumma aresti alt vabastamise kohustuse rikkumise algusaeg. Kohustuse kohase täitmise ajaks VÕS § 113 lg 1 tähenduses on rahasumma aresti alt vabastamise päev. Seega tuleb rahasumma aresti alt vabastamise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvestada õigusvastaselt kinni peetud rahasummalt viivist alates kohustuse rikkumise algusajast kuni rahasumma aresti alt vabastamiseni. Viivist arvestatakse protsendina õigusvastaselt kinni peetud summalt.
33.Kui isik leiab, et tema kantud kahju suurus ületab viivise, võib ta nõuda viivist ületava kahju hüvitamist (vrd VÕS § 113 lg 5 ja kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-10, p 11). Sellisel juhul on tegemist tavapärase kahju hüvitamise nõudega, mille puhul peab kaebaja tõendama muu hulgas ka kahju tekkimise ja põhjusliku seose.
8(10)
3-17-98
34.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui isikul on õigus nõuda haldusorgani poolt õigusvastaselt kinni peetud raha eest intressi eriseaduse alusel, on kohaseks kaebuse liigiks kohustamiskaebus. IV
35.Kaebaja tugineb alternatiivselt esitatud nõudes MKS § 116 lg-le 1, mis annab maksukohustuslasele teatud juhtudel õiguse nõuda maksuhaldurilt intressi. Kolleegium asus eespool seisukohale, et MKS § 116 lg-t 1 ei saa praeguses asjas kohaldada. Vaatamata sellele, et kaebaja lähtus nõude sõnastamisel arusaamast, et eriseadus näeb intressi tasumise kohustuse ette, on kaebaja selgeks eesmärgiks saada 157 902 euro 25 sendi arestimise eest kompensatsiooni, mis korvaks maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi. Võttes arvesse asjakohase regulatsiooni ebaselgust, peab kolleegium võimalikuks tõlgendada kaebaja alternatiivselt esitatud nõuet viivisenõudena ning selle nõude realiseerimiseks esitatud kaebust hüvitamiskaebusena.
36.Kolleegium tuvastas eespool, et kaebaja pangakonto oli alates 16. detsembrist 2015 kuni
18.märtsini 2016 MTA tegevusetuse tõttu 157 902 euro 25 sendi ulatuses õigusvastaselt arestitud ning MKS § 1361 lg-st 3 tulenev rahasumma aresti alt vabastamise kohustus on käsitatav rahalise kohustusena VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Kui pangakonto jäetakse aresti alt õigeaegselt vabastamata, piiratakse põhjendamatult isiku vabadust otsustada raha kasutamise üle. Seega on MTA rikkunud pangakonto aresti alt õigeaegselt vabastamata jätmisega kaebaja omandiõigust.
37.Kuna viivise arvutamiseks vajalikud asjaolud on asjas tuvastatud, saab kolleegium väljamõistetava viivise RVastS § 7 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 alusel kindlaks määrata ja asja lahendada.
38.Kaebaja viivisenõue hõlmab ajavahemikku 6. märtsist 2015 kuni 18. märtsini 2016. Kuna
6.märtsist 2015 kuni 15. detsembrini 2015 oli kaebaja pangakonto arestimine õiguspärane, jääb nõue selle ajavahemiku osas rahuldamata.
39.Kaebaja pangakonto oli 157 902 euro 25 sendi ulatuses õigusvastaselt arestitud
16.detsembrist 2015 kuni 18. märtsini 2016. Seega tuleb viivist arvestada alates kohustuse rikkumise algusajast (s.o 16. detsembrist 2015) kuni rahasumma aresti alt vabastamiseni (s.o 18. märtsini 2016).
40.VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi on seadusest tuleneva intressi tasumise kohustuse puhul intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit (referentsintressimäär). Referentsintressimäär 1. juulist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 ja 1. jaanuarist 2016 kuni
30.juunini 2016 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega oli mõlemal poolaastal seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas (8% + 0,05%). Kaebaja pangakonto oli õigusvastaselt arestitud kokku 94 päeva. Ajavahemiku 16. detsembrist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (s.o 16 päeva) eest on viivis 157 902 euro 25 sendi kinnipidamise eest 557 eurot 20 senti (157902,25 × 8,05 ÷ 100 ÷ 365 × 16). Ajavahemiku 1. jaanuarist 2016 kuni 18. märtsini 2016 (s.o 78 päeva) eest on viivis sama summa kinnipidamise eest 2708 eurot 93 senti (157902,25 × 8,05 ÷ 100 ÷ 366 × 78). Kokku on viivis 3266 eurot 13 senti (557,2 + 2708,93). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium hüvitamiskaebuse osaliselt ja mõistab kaebaja kasuks välja viivise 3266 eurot 13 senti.
9(10)
3-17-98
41.Kuna MTA jättis kaebaja samasisulise nõude õigusvastaselt rahuldamata, tuleb MTA
14.detsembri 2016. a otsus nr 12.2-4/035193-1 tühistada. V
42.Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb HKMS § 230 lg 5 p 5 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Kolleegium teeb uue otsuse kaebuse osalise rahuldamise kohta. Kolleegium rahuldab kaebaja viivisenõude osaliselt ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja viivise 3266 eurot 13 senti. Samuti rahuldab kolleegium kaebaja nõude tühistada MTA 14. detsembri 2016. a otsus nr 12.2-4/035193-1. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
43.HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus teeb asjas uue otsuse, muudab ta menetluskulude jaotust. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kolleegium jättis rahuldamata hüvitamiskaebuse, milles kaebaja nõudis viivist põhjusel, et MTA tunnistas pangakonto arestimise algse korralduse kehtetuks. Küll aga rahuldas kolleegium osaliselt hüvitamiskaebuse (viivisenõude), mis oli esitatud alternatiivselt seoses pangakontol olnud rahasumma aresti alt õigeaegselt vabastamata jätmisega. Samuti rahuldas kolleegium tühistamiskaebuse MTA otsuse peale, millega olid kaebaja samasisulised nõuded rahuldamata jäetud. Kaebaja alternatiivselt esitatud viivisenõude kohaselt kestis väidetavalt õigusvastane arest 379 päeva. Kolleegium tuvastas, et kaebaja raha oli õigusvastaselt arestitud 94 päeva, ning mõistis selle aja eest kaebaja kasuks välja viivise. Kaebuse eesmärki ja asjaolusid arvestades on kaebaja saavutanud oma kaebuse eesmärgi ligikaudu ühe neljandiku ulatuses. Kaebaja taotleb, et vastustajalt mõistetaks tema kasuks välja 750 eurot esimese astme kohtumenetluses kantud ja 750 eurot apellatsiooniastmes kantud riigilõivu katteks, kokku 1500 eurot. Muude menetluskulude väljamõistmiseks ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Kuna kaebus rahuldatakse ühe neljandiku ulatuses, tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 375 eurot. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning võimalikud kulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
44.Kautsjon tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.