Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1909 2. detsember 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Indrek Madari kaebus Kiili Vallavalitsuse 15. augusti 2017. a ehituslubade tühistamiseks ning Kiili valla kohustamiseks rajama ühiskanalisatsiooni Kaebaja Indrek Madar, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Vastustaja Kiili vald, esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Helena Noot Kolmas isik Kaljula Arenduse OÜ, esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2019. a otsus ja
22.veebruari 2019. a määrus Kiili valla kassatsioonkaebus ning Kaljula Arenduse OÜ kassatsioonkaebus ja määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2019. a otsuse resolutsiooni punkti 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning kohustada Kiili valda rajama omal kulul ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ühiskanalisatsiooni torustik Kalju tee 7 kinnistuni koos selle vahetusse lähedusse rajatava liitumispunktiga.“
Jätta muus osas ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa muutmata.
4.Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
5.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2019. a määrus muutmata.
6.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kiili valla kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 eurot ja Advokaadibüroo FORT OÜ-le Kaljula Arenduse OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 eurot.
7.Mõista Kiili vallalt Indrek Madari kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulu 900 eurot. Jätta Kiili valla ja Kaljula Arenduse OÜ kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3-17-1909
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Indrek Madar on Kiili vallas Sausti külas Kalju tee 5 ja 7 kinnistute omanik. Kinnistud on moodustatud Kaljula II maaüksusest. Kiili Vallavolikogu 13. augusti 2002. a otsusega nr 37 kehtestati Sausti külas Kaljula II maaüksuse detailplaneering (DP I; https://service.eomap.ee/kiilivald/#/planeeringud/planeeringud/294). See hõlmab praegused kaebaja kinnistud ning nendega külgnevad kinnistud, sh kaebaja kinnistute läheduses Kalju tee kinnistu. Planeeringu seletuskirja p 3.3 (lk 8) kohaselt ei olnud lähiaastatel võimalik ühiskanalisatsiooni välja ehitada, kuid seda peeti vajalikuks kaugemas tulevikus. Vastava projekti koostamisel tuli sellesse haarata ka Kaljula II hooned. Perspektiivse kanalisatsioonitrassi ettepanek oli kantud planeeringujoonisele. Krundijaotusplaanil kulges see mh mööda Kalju tee 8 ja tänava piiri kaebaja kinnistuteni. Kiili Vallavolikogu 12. septembri 2006. a otsusega nr 52 kehtestati Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee detailplaneering (DP II; https://service.eomap.ee/kiilivald/#/planeeringud/planeeringud/720). Otsuse p 2 näeb ette, et detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt
12.septembri 2006. a lepingule nr 8-7/40. Otsuse p 3 järgi ei tohi detailplaneeringu alale väljastada ehituslubasid hoonete ehitamiseks enne, kui on välja ehitatud detailplaneeringukohased teed ja tehnovõrgud. Planeeringu seletuskirja kohaselt piirnes planeeritav ala kirdest ja idast mh kaebaja kinnistutega (p 2) ning kanalisatsioonivarustuse lahendamiseks planeeriti torustik kõikide planeeritud kinnistuteni läbi teemaa, üldmaa ja Kalju tee 8 (p 9.1). Tehnovõrkude plaani järgi kulgeb planeeritav kanalisatsiooni trass üldjoontes sarnaselt DP I lahendusega kaebaja kinnistuteni.
2.Kiili Vallavalitsus andis 15. augusti 2017. a korraldustega nr 273, 274, 275 ja 276 ehitusload Sausti külas DP II planeeringualas Kaljula tee 20, 22, 28 ja 39 kinnistutele paariselamute püstitamiseks.
3.I. Madar esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduste tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on ehitusload vastuolus DP-ga II. DP II elluviimine peab DP I seletuskirja kohaselt lahendama ka DP I planeeringuala ühiskanalisatsiooni väljaehitamise. Vaidlustatud korralduste tõttu on ilmne oht, et DP II realiseerimisest huvitatud isik ei raja ettenähtud kanalisatsioonitorustikku. Vastustaja ei kaasanud kaebajat menetlusse. Volikogu 12. septembri 2006. a otsuse kohane ehituslubade andmise piirang ei ole seotud otsuse p-s 2 viidatud lepinguga. Arenduspiirkonna ääremail asuvate kinnistute omanikel on iseseisvalt kanalisatsioonitorustiku ehitamine raskendatud ja kulukam kui ehitada planeeringuala torustik välja korraga. Ehituslubade tõttu on kaebaja sunnitud omal kulul ehitama välja ühiskanalisatsiooni Kalju teel ca 150 meetri ulatuses. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava ei piira detailplaneeringu kohaste torustike väljaehitamist. Kava Kalju tee ja Kaljula tee äärseid elamuid käsitlev lõik ei anna alust järelduseks, et vaidlusalune torustikulõik rajatakse ja finantseeritakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) alusel. Asjaolu, et kolmas isik on torustiku välja ehitanud, ei andnud talle õigust saada ehituslube vastuolus volikogu 2006. a otsusega. Teelõigul Kalju tee 4 kuni 7 on kanalisatsioonitorustik välja ehitamata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17. aprilli 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 2374 eurot. Kohtuotsuse kohaselt on vaidlustatud ehitusload antud elamute püstitamiseks, mitte tehnovõrkude rajamiseks. Nende tühistamine ei too kaasa kaebaja soovitud eesmärki – kanalisatsioonitorustiku rajamist. DP I ei näe ette torustiku projekteerimist. Selles tehakse vaid perspektiivse trassi kulgemise ettepanek. DP I kanalisatsioonilahenduseks on kogumismahutid. ÜVK lõpliku tehnilise lahenduse sätestamine ei ole detailplaneeringu eesmärk. Volikogu 2006. a otsuse kohaselt tagatakse tehnovõrkude väljaehitamine 2(11)
3-17-1909 vastavalt valla ja OÜ Sigma Arendus (pankrotis) lepingule. See osaühing ei rajanud vaidlusalust torustikku. Kolmas isik ei ole sõlminud ühtegi lepingut torustiku rajamise kohta. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei läinud planeeringualal kinnistu omandanud isikule üle kokkuleppes sätestatud kohustused. Kolmas isik ei ole üle võtnud lepingust tulenevaid arendaja kohustusi. DP II seletuskirja p 9.1 järgi tuleb torustik rajada kõikide DP-ga II hõlmatud kinnistuteni. Kaebaja kinnistud ei kuulu nende hulka. Kõrvuti paiknevate alade detailplaneeringute joonistel on kajastatud perspektiivsed trassid, et need omavahel haakuksid. Sellest ei saa tuletada kinnistud omandanud isikule kohustust ehitada joonisel näidatud torustikud omal kulul. Kaebaja saab liituda ÜVK-ga, esitades selleks taotluse vee-ettevõtjale (ÜVVKS § 6 lg 1).
5.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
6.Kaebaja palus 21. novembri 2018. a avalduses alternatiivselt kohustada valda rajama omal kulul kanalisatsioonitorustik DP-des I ja II ettenähtud ulatuses, kui ringkonnakohus ei rahulda tühistamisnõuet. Tallinna Ringkonnakohus lubas 17. jaanuari 2019. a määrusega kaebajal täiendada kaebust alternatiivse kohustamisnõudega.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. veebruari 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse, rahuldas kaebuse ning kohustas vastustajat rajama omal kulul ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest kanalisatsioonitorustik DP-s I ja DP-s II ettenähtud ulatuses, sh kogu Kalju tee ulatuses koos Kalju tee 5 ja 7 kinnistute vahetusse lähedusse rajatavate liitumispunktidega. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 4545 eurot. Otsuse põhjendused olid järgmised. a) Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg 2 p 7 järgi oli detailplaneeringu eesmärk muu hulgas tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. DP-de I ja II järgi kulgeb kanalisatsiooni trass Kalju tee 7 kinnisasjani. Seda torustikku pole välja ehitatud. Võimalik liitumispunkt asub Kalju tee 4 ja 6 kinnistute juures kaebaja kinnistust enam kui 100 m kaugusel. b) 12. septembri 2006. a lepingu alusel võttis OÜ Sigma Arendus (kustutatud äriregistrist 2010) kohustuse rajada reoveekanalisatsioon. Volikogu 12. septembri 2006. a otsuse punkte tuleb vaadelda ühiselt. Punktis 3 peetakse silmas teid ja tehnovõrke, mis on loetletud lepingus. Lepingus nähti ette, et OÜ Sigma Arendus rajab ehitusseaduse kuni 30. juunini 2015 kehtinud redaktsiooni (EhS v.r) §-s 13 nimetatud teed ja tehnovõrgud, lisaks veel ka vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektri- ja sidevarustuse. Riigikohus on selgitanud EhS v.r §-ga 13 samasisulist omaaegse planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 47. Selles sätestatud kohustuse saab lugeda täidetuks, kui planeeringukohased rajatised on ehituslikult lõpetatud (otsus asjas nr 3-3-1-35-04, p 11). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas kanalisatsiooni korraldamine. 12. septembri 2006. a otsuse eesmärk oli vältida olukorda, kus vald peab hiljem ise kanalisatsiooni väljaehitamist korraldama (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-26-10, p-d 12 ja 13; vrd kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-d 1 ja 3). Ühendus ÜVK-ga peab olema tagatud, kui planeeringuala jääb ÜVK arendamise piirkonda. c) Ka Kiili valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013–2024 nägi ette, et Kaljula piirkonna ÜVK-ga liitumiseks vajalikud tööd teevad ja rahastavad arendajad. Seevastu tuleneb Kiili valla ÜVK arendamise kavast aastateks 2016–2027, et ühiskanalisatsiooni rajamine Kalju ja Kaljula tee äärsete elamuteni on võimalik Luige torustike baasil ning et investeeringud tehakse pikaajalises perspektiivis liitumistasudest. Arengukava järgi rajatakse Kalju tee lõppu reoveepumpla ning kaebaja kinnistu ühendatakse piki Kalju teed kulgeva survekanalisatsiooniga. Kehtivas arengukavas märgitu ei mõjuta detailplaneeringust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sh 2006. a otsuses sätestatud arendaja kohustust ning vastustaja kohustust keelduda ehituslubade väljastamisest. Arendaja vahetumine neid kohustusi ei mõjutanud.
3(11)
3-17-1909 d) Volikogu 2006. a otsusest tulenes kaebajale õigustatud ootus, et enne ehituslubade väljastamist rajatakse kanalisatsioonitorustikud. Kuna kohustuse võtnud isik on lõppenud ning uue arendajaga pole sarnast lepingut sõlmitud, vastutab torustike rajamise eest vald. Alates ehituslubade väljastamisest on vastustaja viivituses. See, kas kaebaja on esitanud ÜVK-ga liitumise taotluse, ei mõjuta vastustaja kohustust ehitada välja tehnovõrgud. Praegune vaidlus ei puuduta otseselt ÜVK-ga liitumist, vaid selleks kinnisasja omanikule eelduste loomist. Täidetud on kohustamiskaebuse esitamise eeldused (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6). Arvestades, et vaidlustatud ehitusload ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei ole nende tühistamine põhjendatud. Küll aga tuleb rahuldada alternatiivne kohustamisnõue. e) Kolmanda isiku menetluskulud jäävad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.
8.Kaljula Arenduse OÜ esitas 19. veebruaril 2019 ringkonnakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Kolmas isik palus ringkonnakohtul lahendada kaebaja nõue ehituslubade tühistamiseks ning taotlus kolmanda isiku menetluskulude hüvitamiseks.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. veebruari 2019. a määrusega täiendava otsuse tegemata. Ringkonnakohus leidis, et HKMS ei nõua alternatiivsete nõuete esitamist järjestatult. Kohus ei pea ühe alternatiivse nõude rahuldamisel võtma seisukohta teiste nõuete kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 viies lause; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused asjades nr 3-2-1-165-12, p 24 ja 2-14-21673, p 12). Ühe alternatiivse nõude rahuldamisel rahuldatakse kaebus tervikuna. Ringkonnakohus ei ole jätnud kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlust lahendamata, vaid jättis need kulud kolmanda isiku enda kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kiili vald palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta kaebus täielikult rahuldamata. Vastustaja leiab, et DP-de I ja II kehtestamise ajal kehtinud õigusaktid (sh EhS v.r § 13) ei sätestanud ning KOKS § 6 lg 1 ja PlanS § 131 ei sätesta kohalikele omavalitsustele kohustust ehitada välja vaidlusalused torustikud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-23-15, p 79). PlanS § 131 lg-d 1 ja 3 jõustusid ligi üheksa aastat pärast DP II kehtestamist. Ka volikogu 2006. a otsus ja OÜ-ga Sigma Arendus sõlmitud leping ei loonud muudele isikutele õigusi. 2006. a otsuse p 2 sätestas, et teede ja tehnovõrkude ehitamine tagatakse vastavalt lepingule. Lepingu järgi ei pidanud torustikke ehitama vastustaja. PES § 47 kohustas kohalikku omavalitsust tagama detailplaneeringukohaste tehnovõrkude väljaehitamise, kui ei ole kokku lepitud teisti. PES ei täpsustanud tehnovõrgu mõistet, kuid see võis hõlmata kanalisatsioonitorustikke. Samas sätestas ÜVVKS § 4 lg 1 DP I kehtestamise ajal, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse ÜVK arendamise kava alusel. DP I kehtestamise ajal ei olnud ühiskanalisatsiooni võimalik rajada detailplaneeringu alusel. Seetõttu ei näinud DP I ette kanalisatsioonitorustiku rajamist. ÜVK arendamise kava aastateks 2013–2024 nägi ette, et Kaljula piirkonna ÜVK-ga liitumiseks vajalikud tööd teevad ja rahastavad arendajad. Ringkonnakohtu otsus on vastuolus Tallinna Halduskohtu asjas nr 3-17-586 tehtud otsuse p-ga 12.2. Ringkonnakohus pani vastustajale ebaehtsa tagasiulatuva jõuga rahalise kohustuse, kuigi vald ei saanud DP II kehtestamise ajal sellise kohustusega arvestada. PlanS § 131 lg-te 1 ja 3 kohustused on tingimuslikud. Neid ei ole põhjendatud kohaldada varem kehtestatud planeeringute suhtes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-23-15, p-d 83 ja 104). Ringkonnakohus võttis menetlusse kaebetähtaega ületades esitatud kohustamiskaebuse. Kohustamiskaebus oleks tulnud esitada hiljemalt
1.jaanuaril 2014 (HKMS § 283 lg 2). Ringkonnakohus jättis menetluskulude väljamõistmisel arvestamata, et kaebaja esitas kohustamiskaebuse alles ringkonnakohtus (HKMS § 108 lg 10, TsMS § 171 lg 2, Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-1417, p 15).
4(11)
3-17-1909
11.Kaljula Arenduse OÜ palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus kohustamisnõude ja kolmanda isiku menetluskulude osas, jätta kaebus tervikuna rahuldamata ning mõista kolmanda isiku menetluskulud välja kaebajalt. Juhul kui Riigikohus ei pea kaebuse lõplikku lahendamist kassatsiooniastmes võimalikuks, palub kolmas isik saata asi uueks lahendamiseks haldus- või ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. a) Ühiskanalisatsiooni rajamise ja sellega liitumise alused on ÜVVKS ja ÜVK arendamise kava. EhS v.r § 13 ei reguleerinud ühiskanalisatsiooni rajamist. Ühiskanalisatsiooniga liitumise eelduseks oli ÜVVKS kohaste taotluste esitamine. Kaebaja ei ole teadaolevalt taotlust esitanud ega liitumistasu maksmise kohustust võtnud. DP I ja DP II kinnistud ei paikne alal, kus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine ning liitumise maksumus sisalduks veeteenuse hinnas (ÜVVKS § 14 lg 2 p 6). Volikogu 2006. a otsus ei piiritle täpsemalt rajatavaid tehnovõrke. DP I lahendus oli vaid "perspektiivne". DP II kehtestamisega muutus see vastavas osas kehtetuks. DP-de I ja II esialgset tehnilist lahendust on ÜVK arendamise kavaga oluliselt muudetud. Ringkonnakohus kohustas valda rajama liitumispunktid, mis ei tulene DP-dest I ega II ega ÜVK arendamise kavast. Liitumispunktide kavandamine ei olnud detailplaneeringu ülesanne. Liitumispunkti asukoht määratakse liituja ja vee-ettevõtja lepinguga. b) Ringkonnakohtu määratud viisil kanalisatsioonitorustiku rajamine välistab ühiskanalisatsiooni finantseerimise ÜVVKS kohaselt ja juba kantud kulude hüvitamise kolmandale isikule. Kolmas isik on oma kinnistute kohta sõlminud vee-ettevõtjaga liitumislepingu ning arenduskokkuleppe ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks. Viimase alusel ehitas kolmas isik välja oma kinnistuid teenindavad ühiskanalisatsiooni rajatised ja andis need üle vee-ettevõtjale. Selle külge peaks vald ringkonnakohtu otsuse kohaselt ühendama kaebaja liitumispunktid. Liituja tasub vee-ettevõtjale liitumistasu ja hüvitab sellega proportsionaalse osa ühiskanalisatsiooni väljaehitamise maksumusest (ÜVVKS §-d 6 ja 61). Kokkuleppe järgi hüvitab vee-ettevõtja vastava osa kolmandale isikule kui ühiskanalisatsiooni väljaehitajale. Ringkonnakohtu otsus ei pane kaebajale liitumistasu maksmise kohustust. Seetõttu muutuks kaebaja liitumise finantseerijaks kolmas isik. Rajatiste püstitamise eelduseks on liitujate olemasolu, kes on liitumislepingu alusel valmis kandma kaasnevad kulud. Rajatiste ennetav ehitamine ei ole tehniliselt otstarbekas. Ringkonnakohtu otsus kohustab Kiili valda ehitama ühiskanalisatsiooni rajatise kolmanda isiku omandis olevale kinnistule. Vallal puudub asjaõiguslik kokkulepe ehitiste rajamiseks. c) Kolmas isik ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust tühistamisnõude rahuldamata jätmise osas, küll aga osas, milles kohus jättis selle nõude selgelt ja ühemõtteliselt lahendamata otsuse resolutsioonis (HKMS § 162 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulude tervikuna tema enda kanda jätmine ei ole kooskõlas HKMS § 108 lg-tega 2 ja 9. Kui ringkonnakohtu otsus jääb kehtima osas, milles kaebaja tühistamisnõuet otsuse resolutsioonis ei lahendata ning Riigikohus ei pea neil tingimustel võimalikuks kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, tuleb HKMS § 108 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata (Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-2-1-153-13; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 3-4-1-1-08, p 3).
12.Kaljula Arenduse OÜ palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu 22. veebruari 2019. a määrus ja saata taotlus täiendava otsuse tegemiseks ringkonnakohtule. Kaebaja alternatiivsed nõuded olid järjestatud. Primaarne oli tühistamisnõue. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika pole seetõttu asjakohane. Ringkonnakohus rikkus põhjendamiskohustust ja HKMS § 162 lg-t 1. Nõuet ei tule resolutsioonis lahendada, kui kohus rahuldab primaarse nõude. Kaebaja nõude rahuldamata jätmisel tuleb kolmanda isiku valdavalt tühistamisnõude esitamisest tulenev menetluskulu jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8).
13.Kaebaja leiab vastuses, et ringkonnakohus tuvastas õigesti vastustaja kohustuse rikkumise. Alates ehituslubade andmisest on vastustaja viivituses. EhS v.r § 13 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka tehnovõrke ja -rajatisi (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-26-10, p 14; 3-4-1-23-15, p 80). Kuna vastustaja ei taganud tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse üleminekut uuele arendajale, tuleb 5(11)
3-17-1909 vastustajal endal see kohustus täita. Kuni ÜVK arengukava 2016–2027 vastuvõtmiseni oli kaebajal õigustatud ootus, et arendaja rajab DP-s II ettenähtud tehnovõrgud. Üksnes kehtivale arengukavale tuginedes ei ole võimalik kaebust rahuldamata jätta. Vastustajale ei pandud tagasiulatuvat kohustust. Kohustus on vastustajal olnud DP-de I ja II vastuvõtmisest saati. Kohustamisnõude esitas kaebaja tähtaega järgides. Apellatsiooniastmes vastustaja kaebetähtaja rikkumisele ei tuginenud ning tema väide tuleb jätta tähelepanuta (HKMS § 51 lg 1). DP II ei hõlma Kaljula tee 6 kinnistut. Seega ei saanud sellele kinnistule ehitusloa andmisega hakata kulgema kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg. Kolmandal isikul puudub edasikaebeõigus osas, milles ringkonnakohtu otsusega kohustati vastustajat (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 22). Kuna kolmas isik on vaidlusaluse torustikulõigu ehitamata jätnud, ei saa tal selle tõttu olla õigust proportsionaalsele osale ehituskuludest. Torustiku rajamist tuleks kolmandal isikul oma maal taluda igal juhul. Kolmanda isiku menetluskulude jätmine tema enda kanda oli põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldas õigesti kaebuse tervikuna, sest alternatiivse nõude rahuldamisega saavutati kaebuse eesmärk. Kaebuse täiendamine ei anna alust muuta menetluskulude jaotust. Kohustamiskaebuse esitamise apellatsiooniastmes tingis selgitamiskohustuse rikkumine halduskohtus.
14.Kaljula Arenduse OÜ märgib vastustes, et ta ei ole käsitatav arendajana ÜVK arendamise kava 2013–2024 tähenduses. Kolmas isik arendas oma kinnistuid teenindavad ühiskanalisatsiooni rajatised välja vee-ettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu ja arenduskokkuleppe alusel. Kaebaja saab liituda vaid kehtiva kava alusel. Kava 2013–2024 ei vabastanud liitujat liitumistasu maksmise kohustusest ega näinud ette erisust liitumiseks vajalike tööde rahastamisel. EhS v.r § 13 ei reguleerinud reoveekanalisatsiooni väljaehitamist. Kohaliku omavalitsuse õigus sõlmida kokkuleppeid infrastruktuuri väljaehitamiseks ei saa kontrollimatult laiendada EhS v.r § 13 reguleerimisala. Kaebaja õigusi ei ole riivatud, sest ta ei ole ÜVK-ga liitumist taotlenud. Kaebaja kinnistud ei kuulu DP II planeeringualasse. Kolmandal isikul puudus kohustus detailplaneeringu tehnorajatiste ehitamiseks. Kolmanda isiku ÜVVKS §-st 61 tulenev nõudeõigus liitumistasu osaliseks tagastamiseks tugineb välja ehitatud torustikule. Nõudeõigust ei välista uue lõigu rajamine.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kassatsioonkaebused tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta viited detailplaneeringutele ning resolutsiooni tuleb muuta Kalju tee 5 kinnistu vahetusse lähedusse rajatava liitumispunkti osas (HKMS § 230 lg 5 p 5). Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 230 lg 5 p 6). Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust (HKMS § 230 lg 5 p 1). Oma järelduste põhjendamiseks selgitab kolleegium esmalt oma seisukohti küsimuses, kas DP-dest I või II tuleneb vastustajale kohustus ehitada kanalisatsioonitorustik, mis ühendaks olemasolevat torustikku kaebaja kinnistutega (I). Seejärel peatub kolleegium väidetel, et kohustamisnõude rahuldamise välistavad ÜVVKS ja ÜVK arendamise kavad (II). Lõpuks võtab kolleegium seisukoha kassatsioonkaebuste ülejäänud väidete ja määruskaebuse kohta (III) ning jaotab menetluskulud (IV). I
16.DP I kehtestamise ajal (2002) kehtis PES § 47 järgmises sõnastuses: „Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti.“ Õige on vastustaja seisukoht, et DP I ei näinud veel ette kaebaja kinnistuteni kanalisatsioonitorustiku rajamist. Vaidlusalune trass oli DP I seletuskirja p 3.3 järgi planeeringus kajastatud pelgalt ettepanekuna, mitte torustiku paigutuse määramisena PES § 9 lg 2 p 6 mõttes. 6(11)
3-17-1909
17.Vaidlusaluse torustiku rajamise kohustus tuleneb vastustajale aga volikogu 12. septembri 2006. a otsuse p-st 2.
18.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et volikogu 12. septembri 2006. a otsuse p 2 koos selles viidatud lepinguga ei pannud torustiku väljaehitamise kohustust üksnes toonasele arendajale, vaid selle sättega võttis torustiku väljaehitamise tagamise kohustuse endale ka vastustaja. Kohalik omavalitsus võib KOKS § 6 lg-s 1 ettenähtud ülesande täitmiseks endale haldusaktiga võtta kohustuse ka siis, kui seadus teda selleks ei kohusta. Seega pole määravat tähtsust asjaolul, et 1. jaanuaril 2003 jõustunud EhS v.r § 13 sätestas tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse varasema PES §-ga 47 võrreldes kitsamalt ega hõlmanud reoveekanalisatsiooni. Kuna kanalisatsiooni rajamise kohustuse oli vastustaja ise endale võtnud planeeringu kehtestamisel, on põhjendamatu vastustaja etteheide, et selle kohustuse pani talle tagasiulatuvalt peale ringkonnakohus aastaid hiljem (1. juulil 2015) jõustunud PlanS § 131 alusel. Kehtiva PlanS jõustumisel jäid senised planeeringud kehtima (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2). See puudutab ka planeeringu kehtestamisel määratud planeeringu elluviimise tingimusi.
19.Millegagi ei ole põhjendatud arusaam, et detailplaneeringukohaste tehnovõrkude all peeti volikogu 2006. a otsuse p-s 2 silmas vaid neid tehnovõrke, mis teenindavad planeeringuala kinnistuid. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse, mitte arendaja või kinnistuomaniku tegevuskava. Omavalitsustes levinud praktika kehtestada detailplaneeringuid killustatult üksikute kinnistute kaupa ei tohi kahjustada kujundatava ruumilise lahenduse terviklikkust. Seepärast peab planeering määrama kindlaks kõigi tehnovõrkude asukohad, mis on tarvis paigutada planeeringualale. DP II nägigi planeeringualal ette ka torustiku ehitamise Kalju tee 7 kinnistuni. Seda ei kajastata DP-s II pelgalt ettepaneku või vabatahtliku alternatiivina. DP II seletuskirja p-s 9.1 on alternatiividena ära nimetatud ühiskanalisatsiooni ühendamine ühise kogumismahutiga ja Tallinna kanalisatsioonisüsteemiga. Neist valikutest ei tulene, et kaebaja kinnistud võiks jääda ühiskanalisatsiooniga ühendamata. DP II tehnovõrkude plaanil on vaidlusalune torustik tähistatud kui „planeeritud kanalisatsioonitrass“. Tegemist on tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisega PlanS v.r § 9 lg 2 p 7 mõttes. Niisugune asukohamäärang ei pea olema lõplik tehniline lahendus nõnda, et seda ei võiks projekteerimise või ehitamise staadiumis täpsustada. Kuna DP II tehnovõrkude plaaniga nähti ette torustike väljaehitamine Kalju tee 7 kinnistuni, tingib see kaudselt ka liitumispunkti rajamise selle kinnistu juurde. Samas jätab ringkonnakohtu otsus piisavalt ruumi liitumispunkti asukoha täpsustamiseks, sh võimalikus vee-ettevõtjaga sõlmitavas lepingus.
20.Volikogu 2006. a otsuse p 2 tuleb vaadelda koos p-ga 3, samuti koos kehtestatud detailplaneeringuga. Tegemist on planeeringu elluviimise tegevuskava (PlanS v.r § 2 lg 4 p 3) olulise tingimusega. See punkt lõi ühtlasi subjektiivse õiguse isikule, kelle kinnistu kasutamiseks on tehnovõrk vajalik. Selline isik võib p 2 alusel nõuda, et kohalik omavalitsus korraldaks planeeringujärgse ühiskanalisatsiooni väljaehitamise. Seda õigust tagas otsuse p 3. Siit nähtuv etapiviisilisuse põhimõte pidi planeeringuala kinnistuomanikke motiveerima planeeringut ellu viima tervikuna, mitte ainult omanikele kasulikus osas. Kuigi punkt 3 ei loonud planeeringuala kinnistuomanikele iseseisvat kohustust tehnovõrkude ehitamiseks, kehtestas ta lisatingimuse ehitusloa andmiseks. Seda tuleb ehitusloa andmisel arvestada kui planeeringu siduvat elementi (EhS § 42 lg 1 teine lause ja § 44 p 1; vrd otsus nr 3-13-385/90, p 11). Niisuguse tingimuse võib kehtestada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 3 ja lg 2 p 3 alusel. Sellise tingimuse proportsionaalsuse küsimuse võib tõstatada vaidluses planeeringu kehtestamise, mitte planeeringu elluviimise üle. Isik, kes omandab
7(11)
3-17-1909 planeeringuala kinnistu pärast planeeringu kehtestamist, ei saa nõuda enda vabastamist planeeringu elluviimise tingimustest.
21.Volikogu otsuse p-s 2 viidatud lepingu täitmata jäämine arendaja pankroti tõttu ei tähenda selle punkti muutumist ainetuks ega valla kohustuse lõppemist kinnistuomanike ees. Punkti 2 põhimõte, et „tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse“, kehtib endiselt. Pankrot tähendab vaid, et kohustuse täitmiseks tuleb vallal leida teine lahendus. Kui detailplaneeringut on asutud ellu viima, peab kohalik omavalitsus tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras (otsus nr 3-13-385/90, p 12).
22.DP II tehnovõrkude plaan (töö nr 2605 KIV-DP) ei näinud aga ette torustiku ehitamist Kalju tee 5 kinnistuni, vaid ainult sellega külgneva Kalju tee 7 kinnistuni. Tähistus K1 lõppeb plaanil Kalju tee 7 kinnistu piiril ega kulge sealt edasi Kalju tee 5 kinnistuni. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni korrigeerida. II
23.Ringkonnakohus leidis õigesti, et ÜVK arendamise kavad (2013–2024 – RT IV, 27.09.2013, 25; 2016–2027 – RT IV, 01.07.2016, 28) ei lõpetanud volikogu 12. septembri 2006. a otsusest tulenevat kohustust.
24.See, et ÜVK rajatakse ÜVK arendamise kava alusel (ÜVVKS § 4 lg 1 esimene lause), ei tähenda, et ÜVK rajamisel ei tuleks paralleelselt arvestada kehtivas detailplaneeringus määratud ühiskanalisatsiooni põhimõttelist lahendust.
25.ÜVK arendamise kava 2016–2027 Luige-Kangru piirkonna põhirajatiste skeem (töö nr 211/16 joonis 2-1) näeb Kalju teel ette perspektiivse survekanalisatsiooni (tähistus K1s) Kalju tee 7 kinnistu piiri lähedusse kavandatud reoveepumplani, samuti pumplaga ühendatud isevoolukanalisatsiooni Kalju tee 5 kinnistuni. Neid torustikke polnud kajastatud 2013. a kavas. See aga ei tähenda, et vastustaja muutis kavaga detailplaneeringut. Kui ilmneb, et kehtivat detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia, võib kõne alla tulla detailplaneeringu muutmine. Selleks aga on ette nähtud erikord ja see ei toimu ÜVK arendamise kavaga (PlanS v.r § 27 ja HMS § 64 lg 1 teine lause). 2013. a kavast nähtub vaid, et vastustaja ei kavandanud toona vaidlusaluste torustike ehitamist aastateks 2013–2024. Uus ÜVK arendamise kava korrigeerib vastustaja kavatsusi ning näeb vaidlusaluses osas ette detailplaneeringu elluviimise aastatel 2016-2027. ÜVK arendamise kava 2016–2027 tekstilise osa ptk 2.7 ja ÜVK-ga kaetud alade joonise (töö nr 211/16 joonis 1) järgi on kaebaja kinnistud hõlmatud kehtestamisel oleva Luige-Kangru reoveekogumisalaga. Kava tekstilise osa ptk 5.3.2 kohaselt on ühiskanalisatsiooni laiendamine Kalju tee ja Kaljula tee piirkonnale võimalik Luige torustike baasil ning investeeringud on plaanis teha pikaajalises perspektiivis liitumistasudest. Sama dokumendi ptk 5.10.3 kohaselt rahastavad ühiskanalisatsiooni arendustegevust üldjuhul elanikud või arendajad. Ptk 6 järgi oli Luige-Kangru ÜVK laiendamine plaanitud ellu viia aastatel 2017–2018 Ühtekuuluvusfondi kaasabil. Kaljula uuselamupiirkonnas on Luige-Kangru reoveekogumisala laiendamine kavas pikaajalise investeeringuna aastatel 2019–2027.
26.Kolleegium rõhutab, et kinnistuomanikul, kellel on detailplaneeringust tulenev õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt planeeritud kanalisatsioonitorustiku väljaehitamist, on õigus nõuda torustiku ehitamist sõltumata selle kajastamisest ÜVK arendamise kavas. ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas kehtivate haldusaktidega, sh detailplaneeringutega (HMS § 60 lg 2). ÜVK 8(11)
3-17-1909 arendamise kava võib täpsustada detailplaneeringus määratud trassi võimalikku asukohta (PlanS § 126 lg 1 p 4).
27.Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, et tema kinnistu ühendatakse ÜVK arendamise kava alusel ühiskanalisatsiooniga torustiku kaudu, mille eelvool on lahendatud teisiti kui kehtivas detailplaneeringus. Vald võib seetõttu täita planeeringust tuleneva kohustuse praegusel juhul ka selliselt, et ta tagab kaebaja Kaljula tee 7 kinnistu ühendamise kolmanda isiku juba rajatud torustikuga. Ka selliselt on võimalik järgida DP II põhimõtet, et Kalju tee 7 kinnistuni tagatakse ühiskanalisatsiooni väljaehitamine. Kuigi ÜVK arendamise kava näeb nüüd mh ette isevoolukanalisatsiooni Kalju tee 5 kinnistuni, ei anna kava kaebajale alust nõuda selle torustikulõigu ehitamist vallalt. Volikogu 2006. a otsuse p-d 2 ja 3 hõlmasid vaid detailplaneeringukohaseid, mitte lisaks ÜVK arendamise kavas ette nähtud torustikke.
28.Praegusel juhul pole tähtsust küsimusel, kelle kulul plaanib vald ÜVK arendamise kavades torustike ehitamist. Ringkonnakohtu otsus ei keela vallal leppida torustiku rajamises kokku kolmanda isiku, vee-ettevõtja, mõne arendaja või ükskõik millise muu isikuga. Samuti ei lõpetanud
1.novembril 2010 jõustunud ÜVVKS § 6 lg 7 varem kehtestatud detailplaneeringust tulenevaid omavalitsusüksuse kohustusi kinnistuomanike ees. Ühtlasi ei piira kohustamisnõuet Kiili Vallavolikogu 21. augusti 2014. a määrus nr 6 „Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ (RT IV, 26.08.2014, 18). Selle eeskirja § 6 lg 1 esimese lause järgi sõlmitakse enne ühendustorustiku ehitamise algust liitumisleping. Eeskirja § 8 lg 1 teise lause kohaselt korraldab ehitamist vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need sätted reguleerivad liituja õigust nõuda ühiskanalisatsiooni ehitamist vee-ettevõtjalt, mitte praeguses kohtuasjas vaidluse all olevat kinnistuomaniku nõuet valla vastu.
29.Ringkonnakohtu otsuses kindlaksmääratud kohustus ehitada torustik valla kulul ei välista, et kaebaja liitub ühiskanalisatsiooniga ning maksab seejuures liitumistasu kooskõlas ÜVVKS §-ga 6. Volikogu 2006. a otsuse p-s 2 sätestatud tagamiskohustus reguleeris vaid ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, mitte sellega liitumise tingimusi. Seetõttu ei mõjuta ringkonnakohtu otsus ka ÜVVKS §-s 61 sätestatud õigusi ja kohustusi.
30.Kolmanda isiku omandiõigus kinnistute üle ei ole vääramatuks takistuseks kanalisatsiooni ehitamisel. Seadus sätestab tingimused, millal kinnistuomanik peab tehnovõrku enda kinnisasjal taluma, vajaduse korral võib selleks seada sundvalduse (asjaõigusseaduse § 1581). Need küsimused väljuvad praeguse kohtuvaidluse raamest.
31.Ringkonnakohtu otsus ei ole vastuolus Tallinna Halduskohtu asjas nr 3-17-586 tehtud otsuse p-ga 12.2. Ehkki viidatud kohtuotsuse seisukohad ei ole praeguses vaidluses siduvad (HKMS § 177 lg 1), ei ole ringkonnakohus ka asunud nendega võrreldes lahknevale seisukohale. Halduskohus leidis viidatud otsuse p-s 12.2 kokkuvõtvalt, et arendaja kohustused ei läinud üle kolmandale isikule. Halduskohus ei võtnud selles punktis seisukohta vastustaja kohustuste suhtes.
32.Kohustamiskaebus oli tähtaegne. Vastustaja viide HKMS § 283 lg-le 2 ei ole asjakohane. See säte reguleerib kaebetähtaega enne kehtiva HKMS jõustumist (1. jaanuar 2012) taotletud haldusakti andmise või toimingu sooritamisega seotud vaidlustes. Vastustaja pole väitnud, et kaebaja on taotlenud enne kehtiva HKMS jõustumist kanalisatsioonitorustiku ehitamist. Kaebaja pole rikkunud ka HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaegu. Volikogu 2006. a otsuse p 3 järgi sõltus sama otsuse p-s 2 sätestatud kohustus ajaliselt DP II planeeringualal hoonetele ehituslubade andmisest. HKMS § 49 lg 1 teise lause kohaselt oli kohustamisnõue tähtaegne. Praeguse kohustamiskaebuse aluseks on 9(11)
3-17-1909
15.augusti 2017. a korraldustega antud ehitusload. Vastustaja viidatud ehitusluba hoone püstitamiseks Kaljula tee 6 kinnistul ei puutu asjasse ka seetõttu, et see kinnistu ei paikne DP II, vaid DP I planeeringualal.
33.Kuna DP I ei näinud ette ühiskanalisatsiooni rajamist kaebaja kinnistuteni ning ühiskanalisatsiooni lahendust võib hilisemate dokumentidega täpsustada, jätab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist välja viited detailplaneeringutele, samuti kohustuse ehitada torustik välja kogu Kalju tee ulatuses. III
34.Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni pole alust muuta tühistamisnõude küsimuses. On ilmselge, et ringkonnakohus jättis tühistamisnõude rahuldamata. Kolmas isik märgib õigesti, et primaarse alternatiivnõude rahuldamata jätmisel tuleks see ära märkida kohtuotsuse resolutiivosas (HKMS § 162 lg 1). Kaebaja oli kaebuse muutmise avalduses märkinud, et ta soovib kohustamisnõude rahuldamist siis, kui tühistamisnõue jääb rahuldamata. Seega olid kaebuse alternatiivsed nõuded järjestatud. Samas ei vaidlustanud kaebaja ringkonnakohtu otsust. Järelikult aktsepteeris ta tagantjärele kohustamisnõuet võrdväärsena tühistamisnõudega, mistõttu arutlus alternatiivnõude järjekorra rikkumise üle on vähemalt nüüdseks ainetu. Kuidagi ei saa need asjaolud riivata kolmanda isiku õigusi (vt menetluskulude kohta ka allpool p 36) ega anda alust kolmanda isiku kassatsioonkaebuse rahuldamiseks. Tühistamisnõude rahuldamine oleks kolmanda isiku jaoks olnud oluliselt koormavam. Kolmanda isiku ehituslubade ja neist tulenevate õiguste kehtivust ringkonnakohtu kohustamisotsuse resolutsioon ei mõjuta (HMS §-d 60 ja 61). Tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p-st 1 ja § 177 lg-st 1 ei saa kaebaja nende ehituslubade tühistamiseks esitada uut kaebust.
35.Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, miks asus ringkonnakohus seisukohale, et vaidlustatud ehitusload ei riku kaebaja õigusi. Kolleegium peab ühtse ja seadusliku kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks rõhutada, et isikul on õigus nõuda õigusvastase haldusakti, mis riivab tema õigusi, tühistamist, kui seadus ei kehtesta tema nõudeõigusele piirangut (RVastS § 3 lg 1). IV
36.Ekslik on kolmanda isiku seisukoht, et tühistamisnõude selgesõnaline kajastamata jätmine resolutsioonis mõjutab menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotamisel tuleb HKMS § 108 lg 2 kohaselt lähtuda kaebuse rahuldamise tegelikust proportsioonist, mitte resolutsiooni sõnastuslikest iseärasustest. Kaebaja on kolleegiumi hinnangul kohustamisnõude rahuldamisega oma kaebuse eesmärgi ülekaalukas osas saavutanud. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmine Kalju tee 5 kinnistu osas on väheoluline, sest Kalju tee 7 kinnistuni kavandatud torustik on määratud teenindama ka Kalju tee 5 kinnistut. Seetõttu tuleb põhjendatud menetluskulud kaebajale hüvitada ning vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda.
37.Väide, et kaebaja võitis kohtuasja alles ringkonnakohtus esitatud nõude tõttu, on spekulatiivne. Puudub põhjus eeldada, et kohustamisnõude esitamata jätmisel oleks algne tühistamisnõue jäänud lõppkokkuvõttes rahuldamata. Ringkonnakohtu vastuolulisi seisukohti arvestades (eespool p 35) ei saa välistada, et ilma kohustamisnõudeta oleks ringkonnakohus tühistamisnõude rahuldanud. Samuti on tõenäoline, et kaebaja oleks tühistamisnõude rahuldamata jätmise Riigikohtus vaidlustanud, kui see oleks jäänud tema ainsaks nõudeks. HKMS § 108 lg-te 10 ega 11 kohaldamiseks ei ole alust. Kolleegiumi hinnangul esitas kaebaja algselt õigesti tühistamisnõude, sest see vastas kaebuse eesmärgile – kasutada volikogu 2006. a otsuse p-s 3 10(11)
3-17-1909 ettenähtud tagatist. Kohustamisnõude esitamine oli tingitud kohtu selgitustest, mitte kaebaja hooletusest või pahatahtlikkusest. Nõude põhjenduseks esitatud asjaolud ja argumendid kattusid suures osas ja olid omavahel läbi põimunud. Seetõttu pole asjakohane kolmanda isiku väide, et suurema osa menetluskuludest kandis ta seoses tühistamisnõudega. Kolmas isik vaidleb ka veel Riigikohtus aktiivselt kohustamisnõudele vastu. Seega on kohtuotsus tehtud selgelt tema kahjuks ja kaebaja kasuks. Põhiseaduse §-dest 15, 24, 25, 32 ega muudest sätetest ei tulene, et menetlusosalisel, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus, peaks olema õigus nõuda menetluskulude hüvitamist. HKMS § 108 on asjassepuutuvas osas põhiseaduspärane. Kolleegium ei muuda eeltoodu tõttu menetluskulude jaotust haldus- ega ringkonnakohtus.
38.Kaebaja menetluskuluks Riigikohtus olid õigusabikulud 900 eurot. Need mõistab kolleegium HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt välja. Vastustaja menetluskulu kassatsiooniastmes oli õigusabikulu 2030 eurot ja kautsjon 25 eurot. Kolmas isik on Riigikohtus kandnud õigusabikulu koos käibemaksuga 3096 eurot ja tasunud kautsjonit 25 eurot. Kautsjonid tagastab Riigikohus HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel. Õigusabikulud jäävad aga vastustaja ja kolmanda isiku enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja lg 8 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.