Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1523
Haldusasi
Scania Eesti AS-i kaebus Tallinna Linnatranspordi ASi 25. juuni 2019. a otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Scania Eesti AS, esindajad Janno Karu ning vandeadvokaadid Martin Männik ja Toivo Viilup Vastustaja Tallinna Linnatranspordi AS, esindajad Lennart Viikmaa, Otto Popel ning vandeadvokaadid Paul Varul, Triin Kaurov ja advokaat Indrek Kangur Kolmas isik Solaris Bus & Coach S.A., esindaja advokaat Rahel Behrsin
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Linnatranspordi AS-i ja Solaris Bus & Coach S.A. apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17. oktoobril 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Linnatranspordi AS-i ja Solaris Bus & Coach S.A. apellatsioonkaebused. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2019. a otsuse asjas nr 3-19-1523 resolutsiooni p-d 1–3 ja 6. Teha tühistatud osas uus otsus ja jätta Scania Eesti AS-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta Scania Eesti AS-i menetluskulud tema enda kanda. Mõista Scania Eesti AS-lt Tallinna Linnatranspordi AS kasuks välja kohtumenetluses kantud kulud 9280 eurot. Mõista Scania Eesti AS-lt Solaris Bus & Coach S.A. kasuks välja kohtumenetluses kantud kulud 8000 eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. novembril 2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
3-19-1523 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnatranspordi AS (hankija) kuulutas välja riigihanke „Surugaasil töötavate linnaliinibusside ostmine“ (viitenumber 203886).
2.Hankija tegi 25. juunil 2019 järgmised otsused: 1) kvalifitseeris Scania Eesti AS-i ning Solaris Bus ja Coach S.A. (p-d 1.1 ja 1.2); 2) lükkas Scania Eesti AS-i pakkumuse tagasi riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel (p 2.1); 3) tunnistas Solaris Bus ja Coach S.A. pakkumuse vastavaks (p 2.2) ning 4) tunnistas Solaris Bus ja Coach S.A. pakkumuse edukaks (p 4). Hankija põhjendas Scania Eesti AS-i pakkumuse tagasilükkamist järgmiselt: a) hankija kehtestas riigihanke alusdokumendi üldosa (AD) p-s 9.4 ja riigihanke alusdokumendi tehnilise kirjelduse (TK) p-des 3.1, 3.2 ja 3.5 nõuded busside olelusringikuludele. Pakkujal tuli vormidel 4 ja 5 esitada detailne loetelu kõikidest garantii- ja avariivälistest kuludest, millega hankija peab 120 kuu pikkuse perioodi jooksul arvestama (bussi aastane eelduslik läbisõit on 80 000 km). Need andmed olid vajalikud, et prognoosida busside kogukulu. Tegemist oli riigihanke hindamiskriteeriumiga (AD p 12); b) hankija selgitas 7. jaanuaril 2019 väljendit „garantiist väljuv hooldustöö“. Tegemist on tööga, mis tuleb bussi tööshoidmiseks regulaarselt teha ning mis ei ole tingitud bussi defektist (hõlmatud garantiiga) ega avariist (hõlmatud remonditööga); c) hankija ei kirjutanud vormidel 4 ja 5 kõiki kuluridu lahti. Erinevate busside hooldus- ja varuosade vajadus on erinev. Pakkujatel tuli tugineda oma pädevusele ja kogemusele ja selle pinnalt esitada kõikehõlmav loetelu. Hankija enda praktilise kogemuse põhjal on olemas kulud, mida saab omistada kõikidele bussidele, nt kojamehed, akud, piduriklotsid, pidurikettad, rehvid jms; d) pakkuja möönis 15. mai 2019. a vastuses, et hooldustööde ja varuosade teatud kulud jäid vormidel 4 ja 5 kajastamata. Pakkuja märkis, et vastav töö ei kuulu regulaarhoolduse alla. Pakkuja möönis 3. juuni 2019. a vastuses, et teatud kulud jäid märkimata; e) pakkuja jättis märkimata piduriklotside, piduriketaste, pirnide, rehvide ja kojameeste vahetuse ning akude asendamise ja nendega seonduva materjali kulu. Tegemist on kuluga, millega tuli hankijal 120 kuu kestel arvestada. Kuna kulu jäeti märkimata, ei saa hankija anda korrektseid hindamispunkte ning pakkumust ei saa võrrelda teiste pakkumustega; f) pakkumus ei vastanud TK p-dele 2.3.1.1 ja 3.7.3 ning hankelepingu p-le 6.2. Pakkuja pidi kandma garantiiperioodil ilmnenud riketega seotud kõik kulud. Pakkujal tuli kanda üldgarantii ajal imnenud tehniliste rikete pukseerimisega seotud kulud. Pakkujal tuli anda garantii vähemalt 36 kuud; g) pakkuja esitas pakkumuse koosseisus dokumendi Scania_garantii_2019_EST_bussid; h) dokumendi kohaselt ei kuulu garantiiperioodil hüvitamisele väljakutsekulud ja töö väljaspool teeninduse tavapärast lahtiolekuaega, kui tegemist ei ole remondiga maanteel. Kuna bussid liiklevad linnas, on väljakutsekulude hüvitamine välistatud. Välistatud on ka väljaspool teeninduse tavapärast lahtiolekuaega tehtud töö hüvitamine;
2(14)
3-19-1523 i) dokumendi kohaselt ei kuulu hüvitamisele telefoni ja muude sidevahendite kasutamise ning juhi/reisijate majutuskulud. Dokument on vastuolus tingimusega hüvitada kõik garantii alla käivad kulud; j) dokumendi kohaselt annab pakkuja autoriseeritud edasimüüjalt ostetud Scania varuosadele ja lisaseadmetele 12 kalendrikuu pikkuse garantii. Pakkujal tuli anda ka varuosadele 36-kuuline garantii; k) busside garantiitingimused pidid vastama AD ja TK tingimustele ning pakkujal lasus kohustus esitada kõik vajalikud andmed ja dokumendid, mille alusel oleks võimalik üheselt tuvastada pakkumuse vastavus (AD kooseisus olev „Vastavustingimused“ p 1 ja AD p 11.1); l) esitatud dokumendist nähtub, et pakkumus ei vasta sisuliselt riigihankes kehtestatud üldgarantii tingimustele. Tegemist on puudusega, mida ei ole võimalik täiendavate selgituste küsimisega kõrvaldada.
3.Scania Eesti AS esitas riigihangete 25. juuni 2019. a otsuse peale vaidlustuse.
vaidlustuskomisjonile
(VAKO)
hankija
4.VAKO jättis 2. augusti 2019. a otsusega nr 110-19-203886 vaidlustuse rahuldamata Scania Eesti AS pakkumuse tagasi lükkamise otsuse peale. Sama otsusega jättis VAKO vaidlustuse läbi vaatamata Solaris Bus & Coach S.A. vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale. VAKO märkis otsuses kokkuvõtlikult järgmist: 1) hankija lükkas Scania Eesti AS-i pakkumuse tagasi. Pakkumus ei vastanud AD p-le 9.4 ja TK p-dele 3.1, 3.2 ja 3.5, sest see ei sisaldanud kõiki hooldustöid. Pakkumus ei vastanud TK p-dele 2.3.1.1 ja 3.7.3 ning hankelepingu p-le 6.2, kuna pakutud üldgarantii ei olnud nõuetekohane; 2) AD p-s 9.4 ja TK p-des 3.1, 3.2 ja 3.5 ei ole hooldustööd piiratud üksnes tootja hooldusprogrammiga. Hooldustööde kirjelduse ja varuosade/materjalide maksumusega pidid olema hõlmatud bussi kõik hooldustööd, mis on vajalikud selleks, et buss saaks läbida 80 000 km aastas. Scania Eesti AS esitas pakkumuses üksnes hooldusprogrammi kohase hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumuse; 3) kuna pakkumus ei vastanud hooldustööde tingimustele (AD p-le 9.4 ning TK p-dele 3.1, 3.2 ja 3.5), puudub vajadus analüüsida seda, kas pakkumus vastas garantiitingimustele (TK p-dele 2.3.1.1 ja 3.7.3 ning hankelepingu p-le 6.2) (RHS § 114 lg 2); 4) kuna Scania Eesti AS-i pakkumus on õiguspäraselt tagasi lükatud, ei riku Solaris Bus & Coach S.A. vastavaks ja edukaks tunnistamine Scania Eesti AS-i õigusi.
5.Scania Eesti AS esitas halduskohtule kaebuse, milles nõuab hankija 25. juuni 2019. a otsuse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) pakkumus vastab AK ja TK tingimustele. Vormidel 4 ja 5 kirjeldatavad hooldustööd on piiratud tootja hooldusprogrammiga. AD p 9.4 viitab regulaarsetele hooldustöödele hooldusvälpade kaupa, mille kehtestavad busside tootjad. VAKO oli ekslikul seisukohal, et bussi hooldustööd on kõik tööd, mis ei ole garantiitööd. Remonditööd tuleb eristada hooldustööst. AD ja TK tingimusi tuleb mõista nii, et pakkujad pakuks neid hooldustöid, mis on tootja poolt määratud vahetusintervalli arvestades vajalik teostada bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks. Pakkumuses ei pidanud kajastama kõiki võimalikke muid kulusid (remonditöid), mis võivad busside ekspluatatsiooni käigus tekkida (nt kojamehed, rehvid, piduriklotsid, tulede vahetus, purunenud põrandakatted, amortiseerunud ukseliigendid jm); 2) näiteks 2016. a hankes viitas hankija selgesõnaliselt, et muud abimaterjalid tuleb pakkumuses esitada. Praeguses hankes selline selgesõnaline viide puudus; 3) erinevalt hooldustööst ei ole remonditööle ette nähtud regulaarset, ajast või läbisõidust sõltuvat vahetusintervalli. Remonditöö tehakse, kui detail on kulunud või katki läinud.
3(14)
3-19-1523 Hooldustööde käigus kontrollitakse detailide töökorda, kuid nende vahetuse maksumus ei sisaldu ühegi tootja hooldustööde maksumuses; 4) Vilniuse 2019. a hankes küsiti pakkujatelt ekspluatatsiooni kulude võrdluseks tabelit (s.o konkreetse detaili või sõlme hoolduse või vahetuse maksumus); 5) hankija väide, et kõiki kuluridu ei kirjutatud lahti põhjusel, et erinevate tootjate busside hooldus- ja varuosavajadus on erinev, on otsitud; 6) AK ja TK tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-st 2.
6.Hankija palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) AD ja TK sisaldas nõuet bussi olelusringi (hankelepingu eseme soetamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks tehtavate ning kasutamisjärgsete) kulude kohta. Pakkujatel tuli esitada detailne loetelu kõikidest kuluartiklitest, millega hankija peab arvestama busside kasutamisel 120 kuu vältel. Seejuures tuli arvestada AD-s nimetatud eeldusi (läbisõitu ja ilmastikuolusid); 2) vormidel 4 ja 5 tuli esitada andmed hooldustööde, materjalide ja varuosade kohta lähtudes kasutusea kogukulu (life cycle cost) põhimõttest (TK p 1.11). 3) tingimuste tõlgendamisel on oluline hankija tahe ja hanke eesmärk (TsÜS § 75 lg 2 I lause). Ka mõistlik isik pidi mõistma, et vormidel 4 ja 5 mõeldakse kõikide hooldustööde kirjeldusi, et tagada bussi hea tehniline seisukord 120 kuu jooksul, läbides 80 000 km aastas; 4) TK tõlgendamine grammatiliselt ja süstemaatiliselt ei toeta kaebaja järeldust. Hankija eesmärgiks oli saada pakkumus, mis sisaldab detailset loetelu kõikidest garantii- ja avariivälistest kuludest, millega hankija peab 120 kuu jooksul arvestama. Teave on vajalik selleks, et prognoosida eelarvelist kogukulu. Tegemist on riigihanke hindamiskriteeriumiga (AD p 12). Hankija kinnitas oma tahet ka 7. jaanuari 2019. a selgituses; 5) vormidel 4 ja 5 ei kirjeldatud kõiki kuluridu. Tegemist oli näitliku loeteluga; 6) gaasibusse hangitakse esmakordselt ja hankijal puudub nendega varasem kogemus. Seetõttu tuli pakkujatel tugineda enda pädevusele ja esitada enda kogemuse põhjal kõikehõlmav loetelu kuludest, mida 120 kuu kestel busse kasutades tuleb ettenähtavalt kanda. Eelduslikult on universaalsed kulud kõigil samad (nt kojamehed, akud, piduriklotsid, rehvid jm); 7) viide varasemale hankele pole asjakohane; 8) kuna hankijal tekkis kahtlus, et vormidel 4 ja 5 esitatud kulud ei vasta AD ja TK tingimustele, pöördus hankija küsimusega kaebaja poole. Kaebaja vastusest hankijale järeldub, et teatud kulud jäid kajastamata.
7.Kolmas isik Solaris Bus & Coach S.A. palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) AD-st ja TK-st nähtub, et hooldustööd ei piirdu üksnes hooldusprogrammiga. Kajastada tuli ka kõik garantii- ja avariivälised kulud; 2) lähtuda ei tulnud varasemast hankest; 3) kolmas isik on kogenud bussitootja. Tavapärane on, et hankijad küsivad garantiist ja avariiremondist väljuvaid kulusid. Seeläbi saab hankija hinnata pakkumuse majanduslikku soodsust. Professionaalsed busside tootjad (sh kaebaja) on võimelised prognoosima pakutavate busside hooldusvajadust ning varuosade ja materjalide vajadust, mis võivad bussil 120 kuu jooksul tekkida; 4) kaebajale pidi olema arusaadav, et kui ta jätab vormidel 4 ja 5 kajastamata kõik nõutud kulud, saab ta vähem punkte (hindamiskriteerium nr 2); 5) kaebaja pakkumus ei vasta ka üldgarantii tingimustele. Kaebaja esitas pakkumuse koosseisus dokumendi Scania_garantii_2019_EST_bussid. Viidatud dokumendist nähtub, et üldgarantii perioodil on välistatud mitmed kulud ning varuosade garantiiperiood ei vasta nõuetele; 6) kolmanda isiku pakkumus vastab tingimustele. Kütusemahutid tagavad gaasi mahutavuse enam kui 500 km läbisõiduks. Kolmeteljelises liigendbussis on 147 istekohta.
4(14)
3-19-1523
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 23. septembri 2019. a otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas hankija 25. juuni 2019. a otsuse osas, millega viimane lükkas tagasi kaebaja pakkumuse ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Halduskohus tühistas selles osas ka VAKO otsuse. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) AD-d ja TK-d tuleb tõlgendada TsÜS § 75 lg 2 kohaselt. Mõistliku isiku mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas vastava valdkonna spetsialist tingimusest aru saab; 2) kaebaja pakkumus vastab AD p-s 9.4 ja TK p-des 3.1, 3.2 ja 3.5 märgitud tingimustele. AD-st ja TK-st ei nähtu hankija soov, et pakkumuses tuleks esitada busside garantiist ja avariiremondist väljuvad hooldustööd ja kõik varuosad/materjalid. Hankija sidus hooldustööd tootja määratud hooldustööde kirjeldusega, arvestades seejuures tootja määratud vahetusintervalli. Ilmne ei ole, et hange hõlmas ka kõiki olelusringi kulusid. Hanke eesmärki on võimalik täita ka nende kulude väljatoomiseta, arvestades, et hankija võtab endale ülejäänud kulude kandmise osas teatava riski; 3) üldgarantii ja sellele järgnev periood ei tähenda olelusringi kulu. Vormidel 4 ja 5 ei ole viidatud olelusringi kuludele; 4) kui hankija soovis loetelu konkreetsete vältimatult vajalike või kõikide kuluartiklite osas, tulnuks see sõnaselgelt välja tuua; 5) olukorras, kus hankija soovib, et esitatakse kõikehõlmav loetelu kuludest, kuid pakkujad teeksid seda oma kogemuse põhjal, ei ole hankemenetlus läbipaistev ega kontrollitav. Viidatud olukorras oleks pakkumuste sisuline võrdlemine võimatu. Kaebajale ei saa ette heita, et ta oleks pidanud hanke alusdokumente varasemalt vaidlustama, kuna oma õiguste rikkumisest sai ta teada alles hankija 25. juuni 2019. a otsusest; 6) pakkuja esitas 4. jaanuaril 2019 enne pakkumuste esitamist riigihangete registri kaudu küsimuse selle kohta, mida hankija mõtles garantiist väljuva regulaarse hooldustöö all. Küsimusele vastas hankija 7. jaanuaril 2019 järgmist: „Väljend „garantiist väljuv hooldustöö“ kajastab selliseid töid, mis tuleb bussi tööshoidmiseks regulaarselt teha ning mis ei ole tingitud bussi defektist (mis kuulub garantii alla) ega avariist (mis läheks remondi alla). Vastavad näited on esitatud vormidel 4 ja 5, seejuures vorm 4 kajastab hooldustöid esimese 36 kalendrikuu jooksul ja vorm 5 hooldustöid perioodil 37-120 kalendrikuud.“ Selgitusest tuleneb, et garantiist väljuv hooldustöö ei ole hõlmatud garantii ega avariiga. Selgitusest ei tulene, et pakkumuses tuleks esitada kõik muud võimalikud hooldustööd või olelusringi kulud. Hankija vastust tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes pakkuja hooldusprogrammiga kaetud tööd; 7) hankija on teistes hankemenetlustes toonud välja nõude, et esitada tuleb kõik kuluartiklid; 8) kolmas isik esitas vormidel 4 ja 5 vajalikke hooldustöid kokku 193 ja 186 real. Kolmas isik mõistis, et tema kui valdkonna spetsialist pidi esitama kõikehõlmava loetelu kuludest, mida 120 kuu kestel tuleb ettenähtavalt kanda busse sihtotstarbeliselt kasutades. Sellest ei järeldu, et ka kaebajale pidid AD ja TK tingimused sellisena mõistetavad olema. Hankija ei saa kontrollida, kas kolmas isik esitas kõikehõlmava loetelu; 9) kaebaja pakkumus vastab TK p-dele 2.3.1 ja 3.7.3 ning hankelepingu projekti p-le 6.2. Hankija hinnangul nähtus kaebaja dokumendist, et üldgarantii perioodil olid välistatud mitmed kulud ja varuosade garantiiperiood ei vastanud tingimustele. Kaebaja esitas hankemenetluses kinnituse Scania üldgarantii kohta. Garantiile pole konkreetset vorminõuet sätestatud. Hankija ei küsinud pakkujalt garantii kohta küsimusi, kuigi ta oleks seda pidanud RHS § 46 lg 4 kohaselt tegema. Pärast selgituse saamist oleks hankija pidanud hindama, kas hankija väidetud puudus mõjutas pakkumust sisuliselt; 10) kuna kaebaja esitas hankijale garantii kohta kinnituse, muutis ta sisuliselt garantii üldtingimusi vastavalt AD-le. Kaebaja esitatud garantii üldtingimused olid tüüptingimused ja see pidi hankijale selge olema. Hankelepingu projekti p-st 6.13 järeldub, et juhinduda ei tulnud kaebaja esitatud tüüptingimustest;
5(14)
3-19-1523 11) hankija hinnangul oli välistatud väljakutsekulude ja väljaspool teeninduse tavapärast aega töö hüvitamine. Tegemist oli meelevaldse tõlgendamisega ning hankija ei arvestanud garantii üldist konteksti ega kaebaja kinnitust; 12) vaidlustatud otsuses märkis hankija, et telefoni ja muude sidevahendite kasutamine ning juhi ja reisijate majutuskulud ei kuulu hüvitamisele. Kaebaja selgitas, et see tingimus ei ole praeguses hankes asjakohane. Kohaldada tuleb AD-s märgitud tingimusi. Kui hankija oleks küsinud selgitusi, oleks ta saanud nendega arvestada; 13) hankija märkis, et kaebaja garantii varuosadele ja lisaseadmetele oli 12 kalendrikuud, kuigi pidi olema 36 kalendrikuud. Kui hankija oleks pöördunud kaebaja poole, oleks kaebaja kinnitanud, et periood on 36 kalendrikuud; 14) AD-s pole sätestatud nõuet, et garantiitingimused tuleb esitada ühe dokumendina; 15) kuna kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamisel oleks see olnud parim pakkumus, ei saa kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kaebaja õigusi rikkuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Tallinna Linnatranspordi AS palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja jätta kaebus rahuldamata. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) tingimuste tõlgendamisel tuleb arvestada hankija tahet ja hanke eesmärki (TsÜS § 75 lg 1 I lause). Riigihanke väljakuulutamine on tahteavaldus piiratud ringi isikutele, mitte avalikkusele. Pakkuja valearvestused on tema enda risk; 2) kaebaja pakkumus ei vastanud AD p-le 9.4 ja TK p-dele 3.1, 3.2 ja 3.5. Pakkujatel tuli vormidel 4 ja 5 esitada detailne loetelu kõikidest kuluartiklitest, millega hankija pidi arvestama busside kasutamisel 120 kuu vältel. Seejuures tuli arvestada läbisõidu ja ilmastikuoludega. Kaebaja kinnitas, et puuduvad järgmised kulukomponendid: piduriklotsid ja -kettad, pirnid, rehvid, akud, kojamehed. Kajastamata jäeti 10 aasta kulu suurusjärgus 5 miljonit eurot ning koos hankelepinguga ette nähtud optsiooniga 9 miljonit eurot. Hankija eesmärk ei ole teada saada mitte üksnes busside maksumus, vaid ka nende kasutamisega kaasnevad ettenähtavad kulud 10 aasta jooksul; 3) regulaarne hooldustöö hõlmab kõiki töid, mis ettenähtavalt kaasnevad bussi igapäevase kasutamise ja normaalse kulumisega (aastane läbisõit 80 000 km, 120 kuud). Regulaarsed hooldustööd pole kaetud garantiiga (üld-, kere-, põranda-, mootori-, käigukasti- ja sildadegarantii). Üldgarantiil on lai ulatus (TK p 2.3.1). Üldgarantii ei kata ettenähtavaid kulusid (rehvid, kojamehed, filtrid piduriklotsid jm), kui need tekivad normaalse kulumise käigus. Kulu, mis ei seondu garantiiga, tuli kajastada vormidel 4 ja 5; 4) hooldusvälpa ei määra bussitootja, vaid tegemist on objektiivse asjaoluga. Lähtuda ei tule tootja määratud vahetusintervallist; 5) mõistlik isik oleks pidanud hanketingimustest saama aru samamoodi nagu hankija. Kolmas isik esitas nõuetekohase loetelu; 6) halduskohus tugines ekslikult riigihankele nr 172111. Viidatud riigihankes nõuti samuti kõikide hoolduskulude esitamist; 7) hankija selgitas 7. jaanuaril 2019 kajastamisele kuuluvate hooldustööde tähendust: „Väljend „garantiist väljuv hooldustöö“ kajastab selliseid töid, mis tuleb bussi tööshoidmiseks regulaarselt teha ning mis ei ole tingitud ei bussi defektist (mis kuulub garantii alla) ega avariist (mis läheks remonditeenuse alla).“ Selgitusega täpsustati AD p-e 9.4 ja 11.1. Pakkujad pidid seega mõistma, et tegemist polnud bussitootja hooldusprogrammiga; 8) kas hooldus sisaldab ka remonti või mitte, on väheoluline vahetegu; 9) hanketingimused on läbipaistvad ja selged; 10) kaebaja pakkumuse vastavuse hindamisel oli oluline see, et selles puudusid nõutavad kulud;
6(14)
3-19-1523 11) hankija ei kirjutanud vormidel 4 ja 5 ette kõiki kuluridu, kuna erinevate tootjate busside hooldusvajadus ja detailid on erinevad. Hankija hangib gaasibusse esmakordselt. Pakkujatel tuli tugineda enda pädevusele; 12) hankija küsis kaebajalt selgitust, kas bussidel kulusid pole. Kaebaja vastas 15. mail 2019, et kulusid ei kajastata, kuna vastavat kulu ei ole tootja ette näinud. Täiendava selgituse küsimuse vastusest järeldus, et kulud jäeti esitamata; 13) tegemist on selliste puudustega, mis mõjutavad riigihanke hindamistulemusi. Kuna kaebaja jättis kulu kajastamata, ei ole tema pakkumus võrreldav teiste pakkumustega; 14) kaebaja pakkumus ei vastanud TK p-dele 2.3.1.1 ja 3.7.3 ning hankelepingu projekti p-le
6.2.AD p-s 11.1, TK p-des 2.3.1.1 ja 3.7.3 ning hankelepingu p-s 6 seati tingimus, et üldgarantii peab olema minimaalselt 36 kuud. Kaebaja esitas üldsõnalise kinnituse, et pakkumus vastab garantiitingimustele. AD p 10.1.10 kohaselt tuli esitada ka üldgarantii tingimused, mis pidid kinnitama garantii vastavust hanke alusdokumentidele. Kaebaja esitas dokumendi, milles olid välistatud garantii alt järgmised kulud: a) väljakutsekulud ja töö väljaspool teeninduse tavapärast lahtiolekuaega, kui tegemist ei ole remondiga maanteel; b) telefoni ja muude sidevahendite kasutamise ning juhi/reisijate majutuskulud; c) garantii oli 12 kuud. Üldsõnalisest kinnitusest ei piisa. Kui pakkumuses esitatud kinnitus on vastuolus sisulise teabega, tuleb lähtuda viimasest. Hankija ei saa olla kindel, et hankelepingu projekti p 6.13 on kaebaja esitatud üldtingimustest ülimuslikum. Pakkuja võib väita, et hankelepingu projekti p 6.13 on tühine ning juhinduda tuleks hankemenetluses pakkuja esitatud garantiist. Hankija ei saa selgituse küsimusega puudusi kõrvaldada, kuna tegemist oli sisulise mittevastavusega; 15) kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane.
10.Solaris Bus & Coach S.A. palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati ning teha uus otsus, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Kui kohus ei tee uut otsust, saata alternatiivselt asi tagasi halduskohtule. Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja oleks pidanud vaidlustama AD-d ja TK-d. Tegemist on eelhaldusaktiga; 2) halduskohus kohaldas valesti TsÜS § 75 lg-t 2. Kohus oleks pidanud kohaldama sama lõike esimest lauset. Tegemist pole avalikkusele suunatud tahteavaldusega. Tegemist on piiritletud isikute ringile suunatud tahteavaldusega (busside tootjad). Halduskohus kohaldas ekslikult mõistliku isiku kontseptsiooni, see oleks tulnud jätta kohaldamata (vt Tartu Ringkonnakohtu
14.augusti 2017. a otsus asjas nr 3-17-1063); 3) määrav on hankija tegelik tahe. Hankija tahteks oli küsida pakkumust, milles kajastuvad garantiist väljuvad kõik hoolduskulud. Pakkumuses ei tulnud esitada üksnes tootja hooldusprogrammis sisalduvad kulud. Viidatut kinnitas ka hankija 7. jaanuari 2019. a selgitus kaebaja päringule. Kaebaja küsis ka riigihankes 172111 hankijalt, mida tähendab „hooldusjuhenditega ning garantiiajaga mittehõlmatud.“ Viimati märgitud hankes selgitas hankija, et see hõlmab kõiki kulusid, mitte üksnes hooldusprogrammi; 4) professionaalsed busside tootjad on võimelised prognoosima pakkumuses pakutavate busside hooldusvajadust ja varuosade/materjalide vajadust. Kui halduskohus leiab, et seda tingimust pole võimalik kontrollida, pole võimalik kontrollida ka hooldusprogrammiga kaasnevaid kulusid; 5) isegi, kui kohaldada tuleks mõistliku isiku kontseptsiooni, tuleks aluseks võtta valdkonna spetsialist ehk professionaalne bussitootja. Kaebaja on kogenud bussitootja ja talle pidi hankija soov olema arusaadav. Tegemist on hanke tavapärase nõudega; 6) halduskohus tõlgendas põhjendamatult AD ja TK tingimusi kaebajale soodsamalt. Selline tõlgendus pole kooskõlas hanke ega RHS-i eesmärkidega; 7) kaebaja esitas pakkumuses üksnes hooldusprogrammist tulenevate hooldustööde maksumuse;
7(14)
3-19-1523 8) kaebaja garantiitingimused ei vasta AD-le ega TK-le. Hankijal ei ole kohustust küsida selgitusi olukorras, kus pakkuja garantiitingimused ei vasta AD-le ega TK-le. Tegemist ei olnud ebaselge olukorraga; 9) kuna halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, oleks tulnud kolmanda isiku osad menetluskulud kaebajalt välja mõista.
11.Kaebaja palub vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebaja pakkumus vastas AD p-le 9.4 ja TK p-dele 3.1, 3.2 ja 3.5; 2) kaebaja ei pidanud vaidlustama hanke alusdokumente; 3) alusdokumentide tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku kategooriast (TsÜS § 75 lg 2 II lause). Tahteavaldus on tehtud avalikkusele; 4) arusaamatu on, miks ei määratlenud hankija ise konkreetseid kulukomponente; 5) AMTEL-i esindaja ekspertarvamuse kohaselt on akude, rehvide, kojameeste, piduriklotside ja piduriketaste vahetuse maksumus remonditöö, mitte hooldustöö; 6) kaebaja pakkumust saab võrrelda. Kolmas isik kajastas pakkumuses kulusid, mida ei tulnud seal kajastada. Praeguse olukorra tekkimine oli hankija risk; 7) ka hankijale endale pole teada, milliseid konkreetseid kulusid tuli avaldada; 8) kaebaja pakkumus vastab TK p-dele 2.3.1.1 ja 3.7.3 ning hankelepingu projekti p-le 6.2. Garantii esitamise vormi ei nõutud. Kaebaja esitas hankijale kinnituse, et võtab AD-s toodud tingimused täielikult ja tingimusteta üle, samuti kinnitas kaebaja, et üldgarantii on kooskõlas AD ja TK minimaalsete kohustuslike nõuetega. Viimati märgitud tingimused prevaleerivad mistahes vastuolude korral. Hankijal on võimalik erandkorras korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-2413, p 20). Kaebaja põhjendas, kuidas tema tahet tuleb mõista (TsÜS § 75 lg 1). Kaebaja põhjendas, kuidas tuleb maantee mõistet mõista. Tegelikkuses ei kaasne telefoni ja muude sidevahendite kasutamise kulu ja kui see kaasneks, saab hankija neid nõuda. Kaebaja kinnitas, et üldgarantii pikkus on 36 kuud ja see laieneb ka garantiiperioodi kestel vahetatud detailidele; 9) hankija ei saa pakkumuse tagasilükkamist põhjendada riskiga, et edukas pakkuja võib tugineda tüüplepingu tühisusele. Kui tüüptingimus on tühine, on see hankija risk; 10) halduskohus jagas menetluskulud õigesti. Vaidluse peamine kese oli kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus, mitte kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Hankija oli seisukohal, et Scania Eesti AS-i pakkumus ei vasta AD-s, TK-s ja hankelepingus märgitud tingimustele, kuna: 1) pakkumuse lisana oli esitatud dokument, millest nähtus, et garantii ei kata väljakutsekulude, väljaspool teeninduse tavapärast lahtiolekuaega tehtud tööde ning sidevahendite kasutamise ja juhi/reisijate majutuskulude hüvitamist. Samuti anti varuosadele 12-kuuline garantii; 2) pakkumus ei kajastanud busside kõiki garantiiga hõlmatud hooldustöid 120 kuu jooksul, s.t pakkumuses olid kajastamata piduriklotside, piduriketaste, pirnide, rehvide ja kojameeste vahetuse ja akude asendamise ja nendega seonduva materjali kulu. I
13.Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas hankija on õiguspäraselt lükanud kaebaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi põhjusel, et pakkumuse lisana esitatud garantiid puudutav dokument oli vastuolus AD, TK ja hankelepingu nõuetega. Kui hankija on viimati märgitud alusel õiguspäraselt kaebaja pakkumuse tagasi lükanud, ei oma vaidluse lahendamisel 8(14)
3-19-1523 määravat tähendust asjaolu, kas hankija lükkas pakkumuse tagasi õiguspäraselt ka sellel alusel, et pakkumuses ei kajastanud kõiki hooldustöid.
14.Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg 2). RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi ka juhtumil, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, sh pakkujale esitatud hankelepingu tingimused (RHS § 4 p 17). Riigihanke alusdokumentides on nimetatud riigihanke üksikasjad (riigihangete seaduse 450 SE seletuskiri, lk 16). Hankelepingu projekt oma tingimustega moodustab kõigi oma tingimustega riigihanke alusdokumentide olulise osa.1
15.1.TK p 2.3.1.1 kohaselt oli pakkuja kohustatud andma igale bussile tootja või viimase volitatud kohaliku esindaja minimaalselt 36-kuulise üldgarantii (läbisõidupiiranguta) arvates iga hankelepingu esemeks oleva bussi lõplikust üleandmisest hankijale. Garantiiperioodil kohustus pakkuja likvideerima bussidel esinevad kõik tehnilised probleemid, mis on tekkinud nende normaalse kasutamise juures põhjamaistes klimaatilistes tingimustes ja teeoludes. Pakkuja pidi kandma garantiiperioodil ilmnenud rikete likvideerimisega seotud kõik kulud.
15.2.TK p 3.7.3 kohaselt oli pakkuja kohustatud tagama esimese 36 kuu kestel ka mobiilse remonditeenuse osutamise, mille raames tuli pakkujal tagada busside pukseerimine remonditöökotta, seejuures tuli üldgarantii ajal ilmnenud tehniliste rikete korral pukseerimisega seotud kulud kanda pakkujal.
15.3.TK p 2.3.1.5 kohaselt pidi garantiiajal vahetatud detailide, sõlmede, tarkvara ja muu osas kehtima garantii alates vahetamisest veel järgnevad 36 kuud. Hankelepingu p 6.2 kohaselt tuli müüjal garanteerida vähemalt 36-kuuline garantii ka lepingu alusel üleantavatele (eri)seadmetele ja kõikidele muudele esemetele, sh varuosadele ja materjalidele.
16.Kaebaja esitas pakkumuses dokumendi, milles olid märgitud kaebaja kui Scania autoriseeritud edasimüüja garantiitingimused (digitoimik, lk 655–664).
16.1.Kaebaja esitatud dokumendi kohaselt ei kuulunud hüvitamisele väljakutsekulud ja töö väljaspool teeninduse tavapärast lahtiolekuaega, v.a juhul, kui tegemist oli garantiilise sõiduki remondiga maanteel ning sõiduk ei olnud ilmnenud probleemi tõttu sõidukõlbulik garantiitingimuste tähenduses. Hankija märgib, et kuna ostetavad bussid sõidavad linnatänavatel, mitte maanteel, ei vasta kaebaja pakkumus tingimusele, et garantiiperioodil ilmnenud rikete likvideerimisega seotud kõik kulud kannab kaebaja (TK p 2.3.1.1). Kaebaja märkis kaebuse p-s 2.19, et mõistet „maantee“ kasutati üldistavalt mõiste „tee“ tähenduses ja see ei välista linnaliiklust, mida kinnitab ka teine pool lausest. Esitatud dokumendi näol pole tegemist õigusaktiga, vaid kaebaja tüüptingimustega. Kaebaja tüüptingimuste tõlgendamisel tuleb seega juhinduda VÕS § 39 lg-st 1. Viidatud sätte kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi ning kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja
Riigihangete õigus. Koostj. D. Minumets ja P. Kulm, lk 217.
9(14)
3-19-1523 kahjuks. Riigikohtu praktikast järeldub, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu hankijaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, arvestades muu hulgas VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega, mitte aga lähtudes sellest, kuidas tüüptingimuses kasutatud mõisteid on määratlenud teadlased, kes ei ole hankijaga sarnased. Kui tüüptingimus on ebaselge või selle sõnastus mitmeti mõistetav ning lepingus endas puuduvad selgitavad kokkulepped, mõisted, viited, mis võimaldaksid tingimuse sisu kahtluseta kindlaks teha, tuleb VÕS § 39 lg-st 1 imperatiivne kohustus tõlgendada kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-64-07, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul võis hankijaga sarnane mõistlik isik vaidlusalust tüüptingimust mõista sellisena, et maantee tähendab asulavälist teed ning sellega polnud hõlmatud asulasisesed tänavad. Kaebaja pakub busse, mida kasutatakse valdavalt kas asulavälistel teedel (s.o maanteedel) või asula sisestel tänavatel. Hankijaga sarnane mõistlik isik võis lähtuda arusaamast, et kaebaja pakub suurema garantiikaitse bussidele, mida kasutatakse asulavälistel sõitudel. Tõenäoliselt ei ole asulasistel tänavatel tekkiv ühe garantiilise bussiga kaasnev kulu sedavõrd suur kui asulavälisel garantiilisel bussil. Ringkonnakohus peab muu hulgas vajalikuks märkida, et isegi kui maanteed tuleks käsitada asulasisese tänavana, ei see mõjutaks asja lahendamist. Vaidlusalune tingimus välistaks garantiilise bussi kulu hüvitamise olukorras, kus garantiijuhtum ei leia aset teel. Eelduslikult seisab valdav osa bussidest graafiku- või töövälisel ajal parklas. Näiteks, kui sõidukõlbmatu bussi garantiijuhtum peaks aset leidma parklas, ei laieneks kaebaja esitatud dokumendi kohaselt bussile garantii. Viimati märgitu poleks aga kooskõlas TK p-ga 2.3.1.1 osas, mille kohaselt peab garantiiandja hüvitama garantiiperioodil esinevad kõik kulud.
16.2.Kaebaja esitatud dokumendi kohaselt ei kuulunud hüvitamisele sidevahendi ning juhi ja reisijate majutuskulud. Hankija märkis, et see tingimus välistab kõikide kulude hüvitamise. Kaebaja on seisukohal, et viidatud tingimus kohaldub rahvusvahelistel vedudel ning linnas sellist juhtumit ei esine (puudub majutuskulu ning bussijuhi või bussipargi halduri kõne hankija hädaabinumbrile on tasuta). Hankija omistas tähendust asjaolule, et kaebaja esitatud dokumendi kohaselt ei kuulu hüvitamisele sidevahendite kasutamise ning juhi ja reisijate majutuskulud. Hankija ostab linnaliinibusse. Hankija pole selgitanud, millist sisulist tähendust omab see nõue linnaliinibussidel ostmisel: kas garantiijuhtumi ilmnemisel tekivad hankijal reaalsed sidevahendikulud ning bussi ja reisijate majutuskulud. Kaebaja pakkumuse välistamine dokumendis nimetatud sellise garantiitingimuse alusel, mis eelduslikult reaalselt kohaldamisele ei tulekski, pole proportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul ei tule tüüptingimuse vaidlusalust osa käsitada seega riigihanke alusdokumentidega vastuolus olevana.
16.3.Kaebaja esitatud dokumendi kohaselt andis Scania kõigile ostja poolt Scania autoriseeritud edasimüüjalt ostetud Scania varuosadele ja lisaseadmetele 12 kalendrikuu pikkuse garantii. Hankija märkis, et ka varuosadele tuli anda garantii 36, mitte aga 12 kuud. Kaebaja väidab, et tingimusega kirjeldati üksnes varuosade ostmist, mitte garantiikorras vahetamist, ning garantiikorras vahetatud varuosadele kehtib üldgarantii perioodil (36 kuud) garantii 36 kuud. Ringkonnakohtu hinnangul on riigihanke alusdokumendid garantiiperioodi osas ühemõttelised – varuosade garantiiperiood peab alates vahetamisest olema 36 kuud. Kaebaja esitatud dokumendist nähtub, et varuosadele antud garantiiperioodi pikkus on 12 kuud. Dokumendist 10(14)
3-19-1523 tulenev periood ei ole seega kooskõlas riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimusega. Kaebuses esitatud selgitused viimati märgitud vastuolu ei kõrvalda.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei piisanud üksnes kaebaja kinnitusest, et pakkumus vastab garantii osas riigihanke alusdokumentidele. AD p 11.1 ja vastavustingimuste kohaselt pidi bussi pakutav garantiitingimus vastama AD ja TK tingimustele ning pakkujal lasus kohustus esitada hankijale kõik vajalikud andmed ja dokumendid, mille alusel oleks hankijal võimalik tuvastada pakkumuse vastavus AD ja TK tingimustele. Seega tuli AD p-st 11.1 pakkujale kohustus esitada dokument, mis tõendaks tema väidet selle kohta, et ta vastab tingimustele. Praegusel juhul oli selleks dokumendiks Scania garantii üldtingimused (kehtivad alates 1. jaanuarist 2019). Seejuures kohustas TK p 2.3.1.6 esitama pakkujat mitte üksnes kirjalikku kinnitust tingimustele vastavuse kohta, vaid selles kinnituses pidi olema märgitud ka pakutavate busside garantiiaja pikkus kalendrikuu täpsusega ning garantii tingimused. Kaebaja esitas küll eraldi kinnituse, kuid selles puudusid garantii tingimused. Garantii tingimused olid märgitud kaebaja eraldi esitatud dokumendis. Kirjalik kinnitus pidi olema sisulises kooskõlas esitatud dokumendiga, selleks et lugeda pakkumus vastavaks riigihanke alusdokumentidele.
18.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et hankijal oli praeguses olukorras kohustus küsida kaebajalt selgitusi (RHS § 46 lg 4). Selgituse küsimise kui meetmega on võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet. Kuid reeglina ei saa selle meetmega asuda muutma riigihanke alusdokumente ega pakkumust (vt RHS § 46 lg-d 3 ja 4; Euroopa Kohtu 10. oktoobri 2013. a otsus asjas C-336/12, p-d 31–32). Selline tegevus ei vastaks läbipaistvuskohustusele ega võrdse kohtlemise põhimõttele (RHS § 3 p-d 1 ja 2).
18.1.Euroopa Kohtu praktikast järeldub, et hankijal on kohustus kinni pidada enda määratud tingimustest ja ta peab kõrvaldama pakkuja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamist riigihanke alusdokumendid nõudsid ning mille esitamata jätmisel tuli pakkuja menetlusest kõrvaldada. Hankijate range seotus riigihanke alusdokumentidega seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuskohustusega (Euroopa Kohtu 10. oktoobri 2013. a otsus asjas C-336/12, p-d 40; 6. novembri 2014. a otsus asjas C-42/13, p-d 42–44, 46 ja 50). TK p 2.3.1.6 keelas hankijal tunnistada vastavaks pakkumust, milles pakutud busside üldgarantiiaja pikkus on lühem kui 36 kuud ning mille tingimused ei vasta TK-s ja hankelepingus esitatud miinimumnõuetele. Hankijal oli kohustus järgida enda seatud tingimust.
18.2.Kuna praeguses asjas oli kahe garantii tingimuse osas (vt käesolev otsus, p-d 16.1 ja 16.3) tegemist sisulise mittevastavusega, ei lasunud hankijal kohustust küsida kaebajalt selgitust. Selles osas ei olnud kaebaja garantii tüüptingimused sõnastatud ebaselgelt, samuti polnud tegemist tehnilise ja väheolulise veaga (vt ka nt Esimese Astme Kohtu 27. septembri 2002. a otsus asjas T-211/02, p-d 37–38; Euroopa Üldkohtu 10. detsembri 2009. a otsus asjas T-195/08, p 65). Kaebaja pakkumuse sisuline mittevastavus riigihanke alusdokumentidele oli praegusel juhul hankijale ilmne.
19.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebaja pakkumus tuleb lugeda vastavaks ka põhjusel, et VÕS § 38 kohaselt tulnuks juhinduda hankelepingust, mitte kaebaja esitatud dokumendist. Kas pooltel tulnuks garantiijuhtumi korral juhinduda hankelepingus kokku lepitust või hankemenetluses esitatud riigihanke alusdokumentidele mittevastavast dokumendist, ei oma pakkumuse vastavuse kontrollimisel tähendust. Pakkumuse vastavuse 11(14)
3-19-1523 kontrollimisel võetakse aluseks see, kas pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele (RHS § 114 lg-d 1 ja 2). Võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega poleks kooskõlas lähenemine, et pakkumus ei pea vastama riigihanke alusdokumentidele, kui pakkuja on nõus sõlmima hankelepingu, mis vastab riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustele. Sellisel juhtumil kaotaks pakkumuse vastavuse kontroll oma mõtte ja eesmärgi.
20.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hankija lükkas õiguspäraselt RHS § 114 lg 2 alusel kaebaja pakkumuse tagasi, sest see ei vastanud garantii perioodi ja tingimuste osas riigihanke alusdokumentidele. Kuigi vaidluse lahendamisel ei oma enam määravat tähendust küsimus, kas hankija lükkas kaebaja pakkumuse õiguspäraselt tagasi ka põhjusel, et see ei vastanud AD p-le 9.4 ja TK p-dele 3.1, 3.2 ja 3.5, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida alljärgnevat. II
21.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kuidas tuleb mõista AD p 9.4 ja TK p-des 3.1, 3.2 ja 3.5 kasutatud tekstilõiku „Garantiist väljuv hooldustööde ja varuosade/materjalide maksumus.“ Vaidluse all on küsimus, kas piduriklotside, piduriketaste, pirnide, rehvide ja kojameeste vahetuse ja akude asendamise ning sellega seonduv materjali kulu on käsitatav hooldustööna AD p 9.4 ja TK p-de 3.1, 3.2 ja 3.5 ning vormide 4 ja 5 tähenduses. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et selle all mõeldakse tootja hooldusprogrammis märgitud tegevusi ja sellega kaasnevaid kulusid (nt õli ja selle vahetamine, filtrid jm), mistõttu eespool nimetatud detailid ja nende vahetus sinna alla ei kuulu. Hankija ja kolmas isik on kokkuvõtlikult seisukohal, et selle all mõeldakse kõiki neid töid, mida on vaja teha selleks, et busse käidelda ja pikendada nende eluiga 120 kuu jooksul, mistõttu kuuluvad eespool nimetatud detailid ja nende vahetus hooldustöö mõiste alla.
22.Riigihanke alusdokumentidest võib järeldada, et hankeesemeks on lisaks linnaliini busside ostmisele ka garantiiga hõlmamata hooldustööd ja remonditeenused (AD p-d 2.1–2.2; hankelepingu p-d 2.1 ja 2.5).
23.Riigihanke alusdokumente on samastatud eelhaldusaktidega ehk õiguse üksikaktidega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-99-09, p 16). Seega nendes märgitud hankeeseme tehnilise kirjelduse sisu avamisel tuleb arvestatakse tavapäraste, s.o grammatilise, süstemaatilise, teleoloogilise tõlgendusmeetodiga. Lisaks eelnevale saab vajaduse korral lähtuda ka RHS § 87 lg-st 1, mille kohaselt tuleb hankeesemes määratletud nõuete kirjeldamiseks kasutada neid termineid ja sellises täpsusastmes, mis on arusaadav hankelepingu esemega vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele. Seega RHS § 87 lg 1 kohaselt on tehnilises kirjelduses nimetatud nõude hindamiskriteeriumiks hankeeseme vastava valdkonna isiku arusaam, kelleks praegusel juhul on bussitootjad.
24.Riigihanke alusdokumentides on kasutatud nii hooldustöö kui ka remonditeenuse ja -töö mõisteid (nt AD p-d 2.2, 9.2, 9.4, 10.1.4, 10.1.5, 10.1.25, 11.8, 12.2, 12.3.2; TK 3.1, 3.2, 3.5). Neid mõisteid ei ole hankija riigihanke alusdokumentides lõplikult avanud. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt tähendab hooldustöö nt masina hooldamisel tehtavat toimingut. Sama sõnaveebi kohaselt tähendab hooldus millegi korrashoidmist.
25.AD p 9.4 esimese ja teise lause kohaselt tuli garantiist väljuva hooldustööde ning varuosade ja materjalide maksumus esitada vormidel 4 ja 5 selliselt, et selles on näidatud andmed bussi regulaarsete hooldustööde kohta hooldusvälpade kaupa. Vaidlusaluse punkti esimene ja teine lause räägib seega regulaarsest hooldustööst. Sama punkti eelviimane lause määratleb selle, 12(14)
3-19-1523 mida peab hooldustööde kirjeldus vormidel 4 ja 5 sisaldama: bussi kõiki hooldustöid, mida on normaalset kulumist ning määrdeainete ja muude kulumaterjalide tootjate poolt määratud vahetusintervalli arvestades vajalik teostada bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks.
25.1.Kuigi bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks võib olla vajalik teostada erinevaid (hooldus)töid, on hooldustööd vaidlusaluse punkti eelviimase lause kohaselt piiritletud nende tööde ja materjalidega, mis tekivad asja normaalsel kulumisel selle ajavahemiku jooksul, mille on kindlaks määranud määrdeaine ja kulumaterjali tootja. Näiteks määrab tootjatehas kindlaks, millal tuleb vahetada õli või õlifilter. Kui määrdeaine ja kulumaterjali tootja pole kindlaks määranud seda, millise läbisõidu korral tuleb mingi töö teha ja materjal vahetada, ei tule tööd ja materjali vahetust käsitada hooldustööna HD p 9.4 ning vormide 4 ja 5 mõttes.
25.2.Kuigi ka piduriklotsid, pidurikettad, pirnid, rehvid kojamehed ja akud kuluvad nende tavapärasel kasutamisel ja nende korrasolek on vajalik bussi hea tehnilise seisukorra tagamiseks, ei ole tootjad nendele detailidele ette näinud kindlat vahetusintervalli või korralist ajavahemikku, alates millest need vahetakse (vrd nt õlide või filtrite vahetus). Vaidlusaluseid detaile ei vahetata tootja ettemääratud graafiku alusel, vaid siis, kui need on kulunud ega vasta enam nõuetele. Viimati märgitud järeldust kinnitab ka asjaolu, et vormidel 4 ja 5 oli hooldustöödena esitatud näidetena just need tööd ja materjalid (s.o õli ja selle vahetus ning filtrid), mille on tootja kindlaks määranud.
25.3.Kaebaja küsis hankijalt 4. jaanuaril 2019 selgitust, mida on mõeldud hooldustöö all ja ta palus esitada näiteid. Hankija 9. jaanuari 2019. a vastuse kohaselt oli hooldustöö töö, mida tuli bussi tööshoidmiseks regulaarselt teha ning ta märkis, et näited on esitatud vormidel 4 ja 5. Kuigi 9. jaanuari 2019. a vastuses pole hankija nimetanud tootja määratud graafikut, ei järeldu sellest, et hooldustööd tuleb teisiti sisustada. Hankija selgitusega ei saa tingimusele anda teistsugust sisu, kui see on riigihanke alusdokumentides antud. Seejuures pole selgituses esitatud konkreetseid näiteid, vaid on viidatud üksnes nendele näidele, mida kajastati vormidel 4 ja 5. Piduriklotsid ja –kettad, pirnid, rehvid, kojamehed ja akud pole sedavõrd erilised detailid, mida hankija poleks saanud vormidel 4 ja 5 sõnaselgelt välja tuua, kui ta mõtles neid hooldustöö all.
25.4.Kuna hankija oli hooldustöö mõiste määratlenud, ei pidanud hankelepingu esemega vastavas valdkonnas tegutsevale isikule (s.o busside tootjale) olema arusaadav, et piduriklotside, piduriketaste, pirnide, rehvide ja kojameeste vahetus ja akude asendamine ning sellega seonduva materjali kulu peab samuti olema käsitatav hooldustööna AD p 9.4 ja vormide 4 ja 5 mõttes. III
26.Kuigi hankija on ekslikult nimetanud riigihanke alusdokumentide mõttes hooldustööna ka piduriklotside, piduriketaste, pirnide, rehvide ja kojameeste vahetust ja akude asendamist ning sellega seonduva materjali kulu, ei mõjuta see asja lõpliku tulemust. Hankija lükkas kaebaja pakkumuse garantii tingimuste osas õiguspäraselt tagasi.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hankija ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3 ja 6 ning teeb uue otsuse. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles halduskohus selle rahuldas.
28.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 13(14)
3-19-1523 lg 8). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).
28.1.Kaebaja õigusabikulud VAKO-s olid 3180,80 eurot (sh riigilõiv 1280 eurot) ning halduskohtus olid õigusabikulud 9206,40 eurot ja riigilõiv 1295 eurot. Apellatsiooniastmes olid kaebaja õigusabikulud 6085,20 eurot. Apellatsiooniastmes osutati õigusabiteenust umbes 36 tundi, mille tunnihindeks oli 140 eurot. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
28.2.VAKO mõistis 2. augusti 2019. a otsuse asjas nr 110-19/203886 resolutsiooni p-ga 3 kaebajalt vastustaja kasuks VAKO menetluses kantud õigusabikuludest 6282 eurost välja 2160 eurot. Vastustaja palus halduskohtus kaebajalt tema kasuks välja mõista halduskohtus kantud menetluskulud 12 186 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja palub apellatsiooniastmes mõista kaebajalt välja riigilõivu 1280 eurot ja õigusabikulud 14 762,40 eurot (sisaldab käibemaksu (13628,40 + 1134). Seega taotleb vastustaja õigusabikulude välja mõistmist kokku 26 948,40 eurot. Praegusel juhul on apellatsiooniastme menetluskulud suuremad kui esimese astme menetluskulud, mis Riigikohtu praktika kohaselt pole reeglina põhjendatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-14-13, p 19). Apellatsiooniastmes osutati õigusabiteenust umbes 100 tunni eest, mille keskmine tunnihinne oli 150 eurot. Arvestades õigusvaidluse keerukusastet (vaidlus seisnes selles, kas kaebaja pakkumus vastas riigihanke alusdokumentides nimetatud garantii tingimustele ning kas ta kajastas pakkumuses kõik vajalikud hooldustööd) ja asjaoluga, et VAKO menetluses ning esimese ja teise astme menetlustes oli vaidluse ring valdavas osas sama, ei ole põhjendatud mõista kaebajalt välja kõiki vastustaja kantud õigusabikulusid. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja kantud õigusabikulud 8 000 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot, kokku seega 9280 eurot.
28.3.VAKO mõistis 2. augusti 2019. a otsuse asjas nr 110-19/203886 resolutsiooni p-ga 3 kaebajalt kolmanda isiku kasuks VAKO menetluses kantud õigusabikuludest 2624,50 eurost välja 900 eurot. Kolmas isik palus halduskohtus kaebajalt tema kasuks välja mõista õigusabikulud 11 913 eurot. Kolmas isik palub apellatsiooniastmes kaebajalt mõista välja õigusabikulud 10 237,50 eurot (käibemaksuta) (9825 + 412,5) ning kohustada kaebajat tasuma menetluskulusid kindlaks tegevast lahendist arvates ka viivist. Apellatsiooniastmes osutati õigusabiteenust umbes 67 tundi. Seega taotleb vastustaja õigusabikulude välja mõistmist kokku 22 150,50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks väja kantud õigusabikulud 8000 eurot samadel kaalutlustel nagu kohus mõistis välja vastustaja menetluskulud (vt käesolev otsus, p 28.2). HKMS ei näe ette võimalust kohustada menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehti, tasuma teisele menetlusalisele viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.