Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1/4

2-16-8231 alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

II KOSTJA VASTUS

III KOHTU PÕHJENDUSED

2-16-8231 materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja tugineb sellele, et tasus käendajana võlausaldajale kogu võlgnevuse ning tal on õigus tasutut nõuda kostjalt. Kostja leiab, et vastutus tuleb jagada võrdseteks osadeks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

3/4

2-16-8231 ettenähtud määras alates hagi esitamisest, so. 26.05.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. VÕS § 69 lg 5 kohaselt lisaks käendajale üleläinud regressinõudele tekib käendajal õigus nõuda põhivõlgnikult ka kohustuse võlausaldajale täitmiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, eelkõige sissenõudmisel kantud kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 425 eurot, sh. materjalidega tutvumine, hagihoiatuse koostamine 60 eurot, hagiavalduse koostamine 60 eurot, kostja vastusega tutvumine ja täiendava seisukoha koostamine 60 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot (tl 95). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 60 eurot käibemaksuta on mõistlik ja õigusabi kulud 180 eurot (3*60) on põhjendatud ja vajalikud. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-16-108312 jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus 22.04.2016 määrusega läbi vaatamata ja 28.04.2016 tagastati määrusega hagejale 19.04.2016 tasutud riigilõiv 45 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 380 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 180 eurot (3*60) käibemaksuta.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.