Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits 21.12.2018, Tartu 3-18-1144 OÜ Antsu Takso kaebus Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korralduse nr 2-3/321 „Riigihanke „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine Põlva vallas“ tulemuste kinnitamine“ tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.2018. a otsus OÜ Antsu Takso apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant OÜ Antsu Takso Esindaja Indrek Põder Vastustaja Põlva vald Kolmas isik OÜ OMNIREM Esindaja Keidi Kõiv
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2018. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korraldus nr 2-3/321 „Riigihanke „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine Põlva vallas“ tulemuste kinnitamine“.
2.Mõista Põlva vallalt kaebaja kasuks välja 3280 eurot menetluskulude katteks. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vastustaja korraldas 04.04.2018. a korraldusega nr 2-3/253 (tl I-6-12) riigihanke „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine Põlva vallas“.
2.Vastustaja kvalifitseeris 10.05.2018. a korraldusega nr 2-3/321 (tl I-25-26) pakkujatena kolmanda isiku ja kaebaja, tunnistas nende pakkumused vastavaks, tunnistas riigihanke edukaks pakkumuseks kolmanda isiku pakkumuse, kui kõige madalama hinnaga pakkumuse
ning otsustas kolmanda isikuga sõlmida hankelepingu. Kaebaja sai Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korraldusest teada 14.05.2018.
3.21.05.2018 sõlmisid vastustaja ja kolmas isik hankelepingu.
4.Kaebaja esitas 24.05.2018 Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korralduse nr 2-3/321 peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) (tl I-27-28p).
5.VAKO jättis 28.05.2018. a otsusega nr 107-18/- (tl I-115-116) kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 1 alusel, kuna hankeleping oli juba sõlmitud.
6.Kaebaja esitas 06.06.2018 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl I-2-4p, II-136136p), millega palus tuvastada Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korralduse nr 2-3/321 tühisus või see tühistada, samuti tühistada VAKO 28.05.2018. a otsus. Kaebaja hinnangul ei vastanud kolmas isik riigihanke alusdokumendi (tl I-6-9) punktides 5.3 ja 6.4.5 nõutud tingimustele ning teda ei oleks tohtinud kvalifitseerida. Riigihanke alusdokumendi p 5.3 kohaselt pidi pakkuja omama vähemalt kahte puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks sobivat ja tehniliselt korras transpordivahendit. Sõiduvahenditest vähemalt üks pidi olema eriotstarbeline sõiduk, millesse on kaldtee ja tõstuki abil võimalik siseneda ratastoolis. Riigihanke alusdokumendi p 6.4.5 kohaselt pidi pakkumus sisaldama teenuse osutamiseks kasutatavate transpordivahendite tehniliste passide koopiaid ja kirjeldusi, mis näitavad nende vastavust riigihanke alusdokumentide p-s 5.3 nõutud tingimustele. Kaebaja väitel ei esitanud kolmas isik ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta omab vähemalt ühte eriotstarbelist sõidukit. Mootorsõiduk registreerimisnumbrimärgiga 735BTF ei ole eriotstarbeline sõiduk. Mootorsõiduk 269BHT on eeldatavalt eriotstarbeline mootorsõiduk, kuid selle omanikuks on OÜ RFT. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaks, et mootorsõiduk 269BHT kuulub kolmandale isikule. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et antud sõidukisse on võimalik siseneda kaldtee või tõstuki abil ratastoolis, mis on hanke alusdokumendi p 5.3 nõudeks. Kaebaja rõhutas kaebuse täienduses, et pakkumuse esitamise ajal ei kuulunud sõiduk registreerimismärgiga 269BHT kolmandale isikule ning vastustaja eksitab pärast hankelepingu sõlmimist väljastatud registreerimistunnistusega kohut. Kaebaja juhtis halduskohtu tähelepanu asjaolule, et vastustaja 04.10.2018. a kaebuse vastusele lisatud dokumente algselt riigihanke materjalide hulgas ei olnud. Kaebaja leidis, et lähtuda tuleb nendest dokumentidest, mis olid hankemenetluse raames esitatud.
7.Vastustaja esitas 04.10.2018 vastuse kaebusele (tl II-83-86p), milles ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
8.Kolmas isik esitas 09.10.2018 oma seisukoha kaebusele (tl II-103-104), milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2018. a otsusega (tl II-116-121p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus tegi esmalt kindlaks, et Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korralduses nr 2-3/321 haldusakti tühisuse aluseid ei esine ning jättis kaebaja taotluse vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Seejärel leidis halduskohus, et RHS § 101 lg 1 p-s 9 sõna „olemasolu“ ei tähenda, et tegemist peab olema ettevõtja omandis oleva vahendiga, vaid piisab sellest, et vastav vahend on ettevõtja kasutuses viisil, mis võimaldab tal sellega teenuse osutamist. Arvestades RHS § 101 lg 1 p 9 sätestatut ning käesolevas asjas vaidluse all oleva hanke eset ja teenuse tehnilist kirjeldust hanke alusdokumentide p-s 4.1.1, mille kohaselt tuli
teenuse osutajal tagada vähemalt kahe puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks sobiva ja tehniliselt korras transpordivahendi olemasolu, siis on vastustaja käesoleval juhul õigesti kvalifitseerinud pakkuja, kellel oli võimalik kasutada hankedokumentides nõutud transpordivahendeid teenuse osutamiseks, kuigi ta ei olnud pakkumuse tegemise hetkel nende omanik. Seega leidis halduskohus, et vastustajal ei olnud alust jätta kolmandat isikut seetõttu kvalifitseerimata, et pakkumuse tegemise hetkel ei olnud transpordivahendid tema omandis. Halduskohus nõustus kaebajaga, et e-kirja reserveeringule ja väljatrükki sõiduki müügikuulutusest ei olnud algselt riigihanke dokumentide hulgas, mistõttu halduskohus ei arvestanud asja lahendamisel nimetatud tõenditega. Halduskohtu hinnangul võisid sõiduki registreerimismärgiga 269BHT registreerimistunnistus ning kolmanda isiku kinnitus invatõstuki olemasolu kohta olla piisavad selleks, et teha järeldus, et kolmas isik vastab hanke alusdokumentides sätestatud nõudele selles osas, et eriotstarbelisse sõidukisse on võimalik siseneda kaldtee või tõstuki abil ratastoolis. Lisaks sellele nõustub kohus vastustajaga, et kuna pakkumuse koosseisus oli esitatud sõiduki registreerimistunnistus, siis oli vastustajal võimalik sõiduki registreerimismärgi ning VIN-koodi alusel teha sõiduki kohta päringuid ka internetist või avalikest registritest. Kuna vastustaja ei ole eriotstarbelise sõiduki invatõstuki kohta kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi küsinud, siis peab halduskohus usutavaks, et pakkumuses esitatud andmed olid ilmselt piisavad. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et ükski kaebuse väide ei andnud alust kaebuse rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 31.10.2018. a otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II-122-126, 136-136p), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kaebaja leiab, et 03.05.2018 pidi vastustaja tegema otsuse kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise kohta. Kaebaja märgib, et käesolevas hankeasjas puuduvad igasugused dokumendid, mis kinnitaks mootorsõiduki registreerimisnumbrimärgiga 269BHT omandisuhet kolmanda isikuga. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et antud sõidukisse on võimalik siseneda kaldtee või tõstuki abil ratastoolis, mis on hanke alusdokumendi p 5.3 nõudeks. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt on jäetud täielikult kontrollimata kolmanda isiku vastavus hanketingimustele, mille vastustaja ise on hanketingimustes sätestanud. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodu puhul on tegemist sisulise puudusega ning vastustaja on ületanud enda diskretsioonivolitust. Kaalutlusotsuse kasutamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob üldjuhul kaasa haldusakti õigusvastasuse.
11.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-138-141) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Asjaolu, et komisjon teadmist reserveeringust ning internetipäringuid sõidukite kohta ei dokumenteerinud, ei saa olla aluseks väitele, et komisjon ei ole neid asjaolusid arvestanud. Pakkumuste hindamisel tugines vastustaja pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidele, infole, et sõiduk on reserveeritud kolmandale isikule ning internetis tehtud päringutele. Vastustaja on seisukohal, et mõlemad pakkujad on esitanud pakkumused koos kõigi nõutud dokumentide ja andmetega tähtaegselt, lisaks on kolmas isik tähtaegselt esitanud nõutud täiendavad dokumendid ja selgitused, mis olid piisavad kvalifitseerimis- ja vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks. Vastustaja leiab, et hankedokumente tuleb tõlgendada riigihanke esemest, hanke korraldamise eesmärgist ning riigihanke üldistest põhimõtetest lähtuvalt. Teenuse osutamise seisukohalt ei ole oluline, kas eriotstarbeline sõiduk on teenuse osutaja omandis või teenuse osutaja kasutab
seda mõne muu õiguse või kokkuleppe alusel või on kokkulepe hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks. Vastupidine lähenemine tähendaks konkurentsi väga laiaulatuslikku piiramist, milleks RHS alust ei anna. Vastustaja hindas esitatud tehniliste passide koopiaid ja kolmanda isiku kinnitust, et tal on võimalik nimetatud sõidukeid teenuse osutamisel kasutada, piisavaks. Sõiduki fotod olid avalikult leitavad ka VIN-koodi ja registreerimisnumbri järgi internetist. Fotodelt oli võimalik tuvastada, et sõidukis on kaks ratastooli kohta ning sõiduk on varustatud tõstemehhanismiga. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kvalifitseerimise eesmärgiks on tuvastada need pakkujad või taotlejad, kes on võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Pakkujal ei pea vastavad vahendid pakkumuse hetkel olemas olema, vaid ta võib esitada kinnituse, et tal on võimalik need vahendid hankelepingu täitmiseks saada. Sellised kinnitused on kolmas isik vastustajale pakkumuse koosseisus esitanud ning vastustajal ei olnud põhjust nendes kahelda. Vastustaja asus pakkumuste hindamisel seisukohale, et hankedokumendi punktis 5.3 nõutud sõidukite omamise nõudele vastavad ka sõidukid, mis ei ole registreeritud pakkumuse esitamise hetkel teenuse osutaja nimele, kuid mida teenuse osutajal on õigus kasutada või mille kohta on sõlmitud omandamise kokkulepe. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole ületanud oma diskretsiooniõigust ning on kaalunud kõiki teadaolevaid asjaolusid. Vastustaja on menetlenud mõlema pakkuja pakkumusi ning teinud edukaks tunnistamise otsuse õiguspäraselt. Riigihanke läbiviimisel on järgitud RHS-s sätestatud põhimõtteid, tagatud on reaalne konkurentsiolukord ning hankeleping on sõlmitud parima võimaliku hinnaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korralduse nr 2-3/321 „Riigihanke „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine Põlva vallas“ tulemuste kinnitamine“.
13.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korraldus nr 2-3/321 ei ole tühine. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse punktiga 30, viitab sellele ega pea vajalikuks seal esitatud põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).
14.Vaidluse esemeks on küsimus, kas kolmas isik vastas riigihanke alusdokumendi (tl I-6-9) punktides 5.3 ja 6.4.5 nõutud tingimustele ning kas vastustaja tohtis kolmanda isiku kvalifitseerida. Alusdokumendi p 5.3 nägi ette: „Pakkujal peab olema piisav tööjõud transporditeenuse osutamiseks ning ta peab omama vähemalt kahte puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks sobivat ja tehniliselt korras transpordivahendit. Sõiduvahenditest vähemalt üks on eriotstarbeline sõiduk, millesse on kaldtee või tõstuki abil võimalik siseneda ratastoolis.“ Alusdokumendi p 6.4.5 nägi ette: „Pakkumus peab sisaldama alljärgnevaid dokumente: [...] teenuse osutamiseks kasutatavate transpordivahendite tehniliste passide koopiad ja kirjeldused, mis näitavad nende vastavust riigihanke alusdokumentide punktis 5.3 nõutud tingimustele“.
15.Kolmas isik kinnitas pakkumuses, et tal on võimalik pakkuda sotsiaaltransporti kahe sõidukiga: 269BHT Ford Transit invatõstukiga ja 735BTF Ford Custom. Kaebaja väitis, et kolmas isik ei olnud 269BHT Ford Transiti omanik, mistõttu ta ei omanud vähemalt kahte puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks sobivat ja tehniliselt korras transpordivahendit. Kaebaja väitis, et 735BTF Ford Custom ei ole eriotstarbeline sõiduk, mistõttu ei olnud sõiduvahenditest vähemalt üks eriotstarbeline sõiduk, millesse on kaldtee või tõstuki abil võimalik siseneda ratastoolis. Samuti väitis kaebaja, et kolmas isik ei esitanud
kirjeldusi, mis näitavad transpordivahendite vastavust alusdokumendi punktis 5.3 nõutud tingimustele.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja on rikkunud riigihangete seadust nii formaalselt kui ka materiaalselt. Formaalne rikkumine seisneb selles, et kolmanda isiku poolt esitatud pakkumusest (tl I-100-106) ei nähtu, et kolmas isik oleks omanud vähemalt kahte puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks sobivat transpordivahendit. Vastavalt Põlva Vallavalitsuse 04.04.2018. a korralduse nr 2-3/253 punktile 2 kohaldati riigihanke „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine Põlva vallas“ läbiviimisel sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid on sätestatud RHS 3. peatüki 2. jaos. Nimetatud korralduse õigusliku alusena on muuhulgas viidatud ka RHS § 126 lg-tele 1 ja 2. RHS § 126 lg 1 kohaselt on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks. RHS § 126 lg 2 kohaselt määrab hankija riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra; lisaks RHS 3. peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest sama seaduse sätetest. Muu RHS sättena tuleb kõne alla eelkõige § 126 lg 7, mille kohaselt järgib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. RHS § 3 p 1 kohustab hankijat tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Riigikohus on läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõude osas märkinud: „Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte (RHS § 3 lg 2) järgimiseks piisab arhitektuurikonkursil sellest, et žürii näitab protokollis ära üldise kaalutluse, miks konkursi võitja töö oli žürii enamuse hinnangul parim. Vajaduse korral saab hankija nii kohtumenetluses kui ka žürii hiljem hankemenetluses põhjendusi täiendavalt avada“ (RKHKo 09.08.2016, 3-3-1-51-16, p 17.2). Ringkonnakohus peab läbipaistvust ja kontrollitavust oluliseks just konkurendi perspektiivist.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse punktis 46 tuvastatuga, mille kohaselt edastas Põlva Vallavalitsus kaebajale 24.05.2018 kaebaja teabenõude vastusena kolmanda isiku pakkumuse ja vastused vallavalitsuse järelepärimistele, kuid e-kirja reserveeringu kohta ning väljatrükki sõiduki müügikuulutusest nende dokumentide hulgas ei olnud. Reserveeringu e-kirja päisest on näha, et tegu on autopoe poolt kolmandale isikule 12.04.2018 saadetud e-kirjaga. Väljatrükil sõiduki müügikuulutusest on näha, et väljatrükk on tehtud 10.07.2018. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja ei ole ka kohtumenetluses piisavalt selgitanud, et sõiduk 269BHT oli eriotstarbeline sõiduk, millesse on kaldtee või tõstuki abil võimalik siseneda ratastoolis. Selle kinnituseks on vastustaja esitanud fotod (tl I-146p-147). Ringkonnakohus kontrollis sõiduki 269BHT varustust ka VIN-koodi abil 20.12.2018, kuid Maanteeameti avalikult kättesaadav andmebaas1 ei sisalda arusaadavaid andmeid kaldtee ega tõstuki kohta. Arvestades Riigikohtu seisukohta, tuleb siiski kohtumenetluses esitatud fotosid lugeda piisavaks. Seevastu ei ole hankija käesoleval juhtumil tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt kolmanda isiku õiguse osas sõidukit 269BHT omada. Vastustaja on väitnud, et sõiduk oli pakkumuse esitamise ajal reserveeritud ehk oli kokkulepe sõiduki omandamiseks (tl I-143, II-85p) ning et e-kirja reserveeringuga ja sõiduki müügikuulutuse väljatrükki ei olnud pakkumuse koosseisus, kuid vastustaja ei pidanud vajalikuks neid tõendeid kolmandalt isikult täiendavalt küsida, kuna vastustajale oli teada info sõiduki omandamise kokkuleppe kohta, kuigi teadmist reserveeringust ega internetipäringuid ei dokumenteeritud (tl II-139p). Ringkonnakohus leiab, et alusdokumendi nõuete täitmist puudutava olulise asjaolu esinemise
dokumenteerimata jätmisega rikkus vastustaja riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid. Formaalne rikkumine seisneb niisiis selles, et vastustaja jättis õigeaegselt dokumenteerimata alusdokumendi nõuete täitmist puudutava olulise asjaolu (et kolmas isik oleks omanud vähemalt kahte puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks sobivat transpordivahendit), rikkudes sellega riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid (RHS § 3 p 1).
18.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on rikkunud riigihangete seadust ka materiaalselt. Sõiduki 269BHT Ford Transit toimikus oleva tehnilise passi koopia (tl I-105) järgi oli pakkumuse esitamise hetkel sõiduki omanikuks OÜ RFT. Riigikohus on RHS varasema redaktsiooni kohta leidnud: „Asjaolu, kas pakkujal on tähtpäevaks olemas nõuetele vastavad laevad või mitte, on ka sisuliselt käsitatav pakkuja kvalifitseerimise tingimusena RHS § 41 lg 1 p 8 mõttes. Selle sätte järgi käsitatakse kvalifitseerimise tingimusena mh pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust, mis hõlmab ka pakkuja kinnitust töö- või liiklusvahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks, mida pakkuja saab hankelepingu täitmisel kasutada“ (RKHKo 02.12.2015, 3-3-1-50-15, p 14.3). RHS v.r § 41 lg 1 punktile 8 vastab kehtivas redaktsioonis RHS § 101 lg 1 p 9, mille kohaselt võib hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile muuhulgas andmeid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastavat kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Nagu eelmises punktis märgitud, on vastustaja selgitanud, et kolmas isik ei olnud pakkumuste esitamise tähtpäeval sõiduki 269BHT omanik, vaid ta oli teinud interneti müügiportaalis reserveeringu sõiduki omandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et seda ei saa pidada piisavaks, et kolmandat isikut kvalifitseerida. RHS § 98 lg 4 sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse punktis 41 antud hinnanguga, et RHS § 101 lg 1 p-s 9 kasutatud termin „olemasolu“ ei tule mõista selliselt, et tegemist peab olema ettevõtja omandis oleva vahendiga, vaid piisab sellest, et vastav vahend on ettevõtja kasutuses viisil, mis võimaldab tal sellega teenuse osutamist. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga, et see kriteerium oli sõiduki 269BHT puhul täidetud. Ringkonnakohus on seisukohal, et interneti müügiportaalis tehtud reserveering sõiduki omandamiseks on õiguslikus mõttes hea tahte protokoll, mille rikkumise korral puudub faktiline võimalus selle jõustamiseks. Kui võrdsustada interneti müügiportaalis tehtud reserveering hankemenetluses võimalusega töövahendit, seadet või tehnilist varustust kasutada, ja kirjaliku kokkuleppega hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks, siis kujutaks selline madal lävi endast olulist konkurentsieelist, mis tooks endaga lõppastmes kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Pakkujat, kes on juba teinud investeeringu või võtnud endale lepingulise kohustuse vastav vahend soetada, ei saa võrdsustada pakkujaga, kes on teinud interneti müügiportaalis reserveeringu vahendi omandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka sõiduki 269BHT hilisem tegelik omandamine kolmanda isiku poolt (tl I-148) ei saa muuta seda hinnangut, sest hankemenetluse läbiviimise õiguspärasust tuleb hinnata ex ante perspektiivist, s.t küsida tuleb, kas hankija tohtis otsuse tegemise hetkel olnud teadmise pinnal teha sellise otsuse, nagu ta tegi. Seega on vastustaja kolmandat isikut kvalifitseerides rikkunud alusdokumendi punkti 5.3 ja eksinud RHS § 101 lg 1 p 9 vastu.
19.Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Põlva Vallavalitsuse 10.05.2018. a korralduse nr 2-3/321 „Riigihanke „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine Põlva vallas“ tulemuste kinnitamine“.
20.Ringkonnakohus selgitab vastustajale, et kuna ringkonnakohus tühistab 10.05.2018. a korralduse, siis tuleb sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks korraldada uus riigihange. Vastustaja on vihjanud mitmes kohtule edastatud seisukohas (tl I-143p, II-86-86p) kaebaja varasemale käitumisele. Ringkonnakohus selgitab, et RHS § 95 näeb ette ebausaldusväärse pakkuja kõrvaldamise alused. Kui hankija leiab, et mõni hankemenetluses osalev pakkuja ei vasta mõnele RHS §-s 95 sätestatud tingimusele, siis on hankijal nimetatud paragrahvi alusel võimalik vastav pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Muid asjaolusid riigihankemenetluses arvestada ei tohi.
21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis tuleb kaebaja kantud menetluskulud välja mõista vastustajalt.
22.Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on kummaski kohtuastmes tasunud riigilõivu 640 eurot, kokku seega 1280 eurot, mis kuulub välja mõistmisele vastustajalt. Lisaks on kaebaja halduskohtus taotlenud 3090 euro kohtuväliste kulude hüvitamist (tl II-108-110). Kaebaja esindaja on esitanud kohtule osutatud õigusteenuste kirjeldused ja arve. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esindaja kulutatud aeg on käesoleva kohtuvaidluse keskmist raskusastet arvestades ülepaisutatud. Arvestades, et käesolevas menetluses tuli kaebajal lisaks kahe astme läbimisele koostada ka määruskaebus ringkonnakohtule, mis osutus edukaks, siis peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikeks kohtuvälisteks kuludeks 2000 eurot. Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 3280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.