Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2413
Haldusasi
XX ja YY kaebused Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 osaliseks tühistamiseks, Rae Vallavalitsuse 18.08.2015 vaideotsuse nr 1163 ja 20.10.2015 vaideotsuse nr 1559 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Kaebaja ‒ YY, seaduslik esindaja XX Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-2413 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-15-2413 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 04.10.1999 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Harjumaal Rae vallas XXX külas XXX maaüksusel asuvate ehitiste: elamu (ehitisregistri kood XXXXXXXXXX), laut (ehitisregistri kood YYYYYYYYYYY) ja kaev (ehitisregistri kood CCCCCCCCCC) juurde 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.
2.YY esitas 27.04.2005 avalduse temale kaasomandina kuuluvate eelnimetatud ehitiste juurde 26 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.
3.Rae Vallavalitsus määras 16.06.2015 korraldusega nr 911 „XXX külas XXX maaüksusel asuvate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine“ Harjumaal Rae vallas XXX külas XXX maaüksusel asuvate XX ja YY kaasomandis olevate ehitiste: elamu (ehitisregistri kood XXXXXXXXXX), laut (ehitisregistri kood YYYYYYYYYYY) ja kaev (ehitisregistri kood CCCCCCCCCC) juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 39,47 ha ning piirid vastavalt korralduse lisaks olevatele piiriettepaneku plaanidele.
4.XX esitas Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 peale 15.07.2015 vaide, mille Rae Vallavalitsus jättis 18.08.2015 korraldusega nr 1163 (vaideotsus) rahuldamata.
5.YY esitas Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 peale 25.09.2015 vaide, mille Rae Vallavalitsus jättis 20.10.2015 korraldusega nr 1559 (vaideotsus) rahuldamata.
6.XX esitas 23.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 11.12.2015, 02.05.2016) Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas, Rae Vallavalitsuse 18.08.2015 vaideotsuse nr 1163 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-15-2413). YY esitas 23.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.01.2016) Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas, Rae Vallavalitsuse 20.10.2015 vaideotsuse nr 1559 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-15-2946). Tallinna Halduskohus võttis 06.05.2016 määrusega haldusasjad nr 3-15-2413 ja 3-15-2946 menetlusse ja liitis need ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-15-2413. Kaebajad leiavad, et ainus põhjus ostueesõigusega maa erastamisest keeldumiseks saaks olla vaba maa puudumine. Samas on XXX taluga piirnevat vaba maad rohkem kui 70 ha. Vastustaja üritab kaebajatele kui XXX ehitiste kaasomanikele erastada 10 ha lubatust vähem maad. Vaideotsused on ebaseaduslikud, kuna Rae vallal puudus seaduslik õigus jätta vaie rahuldamata. Vaie oleks tulnud 7 päeva jooksul edastada lahendamiseks Harju maavanemale, kes teostab maa erastamise suhtes riiklikku järelevalvet. Rae vald on jätnud täitmata 2010. a-l jõustunud kohtuotsuse asjas nr 3-08-2282 YY erastamisavalduse suhtes. Kohtuotsuse tekstist tulenevalt oli Rae vald juba 2008. a-l teadlik, et YY tagastamisavaldus on nõuetele 2(10)
3-15-2413 mittevastav ja aegunud. Samas venitas Rae Vallavalitsus 06.02.2015 jõustunud kohtuotsuse täitmisega 4 kuud ja lõpuks ei esitanudki sellist piiriettepanekut, mille üle 4 kuud kohtumistel vaieldi ja läbirääkimisi peeti. Maade tagastamise kehtiva korra järgi on erastamise segamise eesmärgil kasutatavad XXX A-34 ja RRR I tagastamistoimikud ammu aegunud ning kõik nende maade tagastamistähtajad olid möödunud juba 2002. a-ks, kuid nendele viidates üritab vald talu omanikele erastada 10 ha lubatust vähem maad. Rae vald ei ole vastu võtnud otsust YY tagastamisavalduste suhtes. 2015. a veebruaris kokku lepitud maade piirid olid majaga samale teepoolele jäävad ja ühtse terviku moodustavad tükid, millest vald omal äranägemisel kaotas ligi 10 ha.
7.Rae vald palus 10.06.2016 kirjalikus vastuses jätta kaebused rahuldamata. Korraldus ja vaideotsused on õiguspärased. Korraldust nr 911 andes täitis Rae Vallavalitsus varem kohtute poolt tehtud ettekirjutusi, mis kohustasid vallavalitsust XXX ehitiste kaasomanike avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks läbi vaatama ja otsust tegema. Samuti oli vallavalitsus pädev lahendama korralduse nr 911 peale esitatud vaideid. Kõiki XXX ehitiste ümbruses asuvaid reformimata maid ei saa lugeda vabadeks maadeks maareformi seaduse (MaaRS) § 9 lg 2 ning § 221 lg-te 2 ja 22 mõttes. Antud juhul ei ole õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 (endine XXX mõis, kinnistu nr XXXX, pindala 24,43 ha; toimik nr 2564) ja RRR I (endine XXX mõis, kinnistu nr XXXX, pindala 9,81 ha; toimik nr 30548) maaüksuste koosseisu kuulunud ja hetkel reformimata maad käsitatavad vabade maadena, sest nende maade osas on maa tagastamise avaldused lahendamata. Sellest tulenevalt on XXX ehitiste ümbruses hetkel reformimata ja ilma taotlusteta endisi kinnistuid või nende osi ~35,42 ha ulatuses. XXX ehitised, sh elamu, asuvad õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksusel, mis kuulub tagastamisele. Õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksuse maa tagastamise/kompenseerimise avalduste lahendamiseks avatud toimik nr 2564 on jätkuvalt Rae Vallavalitsuse menetluses, kuna õigustatud subjekt soovib maa tagastamist. See menetlus on hetkel peatunud, kuna MaaRS § 23 lg 2 mõtte kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldused lahendada enne maa tagastamise otsustamist, et oleks üheselt selge, millises ulatuses on võimalik maad tagastada. Seega ei ole enne XXX ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kinnitamist võimalik õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksusest tagastamisele kuuluva maa suurust ja piire määrata. XXX ehitiste juurde õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksuse maast ei ole võimalik ostueesõigusega erastada rohkem kui korralduse nr 911 lisas 1 näidatud ehitisi ümbritsev 7kujuline ala. Kuna ehitised asuvad ühtse kompleksina ainult õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksuse maal, ei ole lubatud nende juurde ostueesõigusega erastada õigusvastaselt võõrandatud RRR I maaüksuse maad, mille osas on tagastamise avaldused lahendamata. Õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksuse maast suurema osa, kui on korraldusega nr 911 määratud, erastamine XXX ehitiste juurde oleks võimalik ainult juhul, kui vabu maid ei oleks üldse või kui vabade maade arvel oleks võimalik erastada vähem kui 20 ha. Antud juhul sellist olukorda ei ole. Korralduse nr 911 andmine tõendab, et Rae Vallavalitsus on läbi vaadanud nii XX kui ka YY avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks ning andnud eelhaldusakti mõlema avalduse lahendamiseks. YY avalduse menetlusse võtmiseks eraldi haldusakti andmine ei ole vajalik. Olukorras, kus avaldajad ei ole esitanud ostueesõigusega erastatava maa erastajate vahel jagamise kokkulepet, määras vallavalitsus suuruse ja piirid maale, mida on võimalik XXX ehitiste kaasomanikel kaasomandisse erastada. Korraldusega nr 911 määratud ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid on ligikaudsed ning need täpsustuvad katastrimõõdistamise käigus.
3(10)
3-15-2413 Rae Vallavalitsus on vaided õigesti rahuldamata jätnud ning on vaiete rahuldamata jätmist põhjalikult põhjendanud.
8.Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2017 otsusega rahuldamata YY taotlused Rae valla ja kohtutäitur Risto Sepa vahelise kirjavahetuse väljanõudmiseks seonduvalt maa ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamise kohustusega ning Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud korra p-des 8 ja 9 nimetatud tõendite väljanõudmiseks (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata XX taotluse Rae Vallavalitsuse vastava õiendi koopia väljanõudmiseks, mille vald pidi edastama notar EP-le seonduvalt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisega YY-le 1998. a-l (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebused rahuldamata (resolutsiooni p 3). Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et XXX maaüksusel asuvate ehitiste kaasomanikud ei ole sama maaüksuse tagastamise õigustatud subjektiga maa jagamise osas kokkuleppele jõudnud. Tallinna Halduskohtu 29.09.2009 otsuse p-s 24 haldusasjas nr 3-08-2282, millele kaebaja on 28.01.2016 vastuses viidanud ja millega kohustati vastustajat kaebajate ostueesõigusega erastamise avaldusi kolme kuuga lahendama, on samuti tõdetud nõuetekohase kokkuleppe puudumist erastatava ja tagastamisele kuuluva maa piiride kulgemise osas. Seetõttu on määranud vald vastavalt MaaRS § 9 lg-le 9 ja § 221 lg-le 6 erastatava maa ligikaudse suuruse ja piirid ise kindlaks. Praeguse vaidluse puhul ning korralduse nr 911 andmise aluseks olevatest õigusnormidest on asjassepuutuvad MaaRS § 9 lg-s 2 ja § 221 lg-s 1 sisalduv regulatsioon. Kohus nõustub vastustajaga selles, et MaaRS § 9 lg-st 2 ei saa järeldada, et ostueesõigusega erastatava maa suurus peab olema ilmtingimata 50 ha. See võib olla ka väiksem, kusjuures erastatava maa suurus sõltub vabade piirnevate maade olemasolust. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ p 132 alap 7 kohaselt loetakse MaaRS § 9 lg 2 ja § 221 lg-te 2 ja 22 mõttes piirnevateks vabadeks maadeks maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), mis külgnevad selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu ja mille suhtes ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille osas on tagastamise taotlused lõpuni lahendamata, ei ole vaadeldavad vabade maadena. Vastustaja on kaebuse kohta antud kirjalikus vastuses selgitanud ja põhjendanud, miks ei saanud kaebajatele rohkem maad erastada ‒ tagastamismenetlus ei olnud lõppenud. Pooleliolevaid menetlusi on vastustaja kajastanud Harju Maavalitsusele saadetud 2016. a I kvartali aruandes. Vastavalt MaaRS § 23 lg-le 2 saab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine realiseeruda alles pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Kaebajate väited 50 ha suuruse maa erastamise võimalikkusest jäävad vastustaja põhjendatud seisukoha taustal paljasõnalisteks. Kaebajad ei ole esitanud seisukohti või joonist, millest ilmneksid võimaliku 10 ha suuruse maatüki ligikaudsed piirjooned ning võimalik asukoht. Asendiplaanilt (tl 52 ja 85), mille kaebajad vastusena käiguta jätmise määrusele esitasid, ei selgu nende maa-alade pindala ega järeldu ka, et tegemist oleks vabade maadega. Kaebajad on viidanud ka väidetavalt kokkulepitud piiridele (tl 65-67), kuid see ei ole kooskõlas haldusasjas nr 3-08-2282 tehtud lahendi p-ga 24 ega vaidlustatud korralduses nr 911 märgituga, millest nähtuvalt ei ole kaebajad maa jagamise kokkulepet esitanud. Kokkulepet ei ole esitatud ka praeguse haldusasja menetlemise raames. Vastuolu väljendub ka selles, et kaebajate väitel tuleks erastada maad 50 ha ulatuses, kuid väidetavalt kokkulepitud piire kajastavatelt ja kolmel 4(10)
3-15-2413 leheküljel esitatud plaanidelt järeldub, et vastava maa-ala pindala oleks olnud kokku 43,71, mitte 50 ha. Nendel plaanidel ei ole praeguse vaidluse juures enam tähendust, sest olukorras, kus õigustatud subjektidega ei ole maa jagamise osas kokkulepet saavutatud, määrab erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks vald ning sellele eelnenud arutelusid, jooniseid või erinevaid ligikaudseid variante, mida võidi kaaluda, ei saa käsitada kokkulepitud piiridena. Asjaolu, et FF loovutas 1998. a-l talle kuuluva XXX A-34 maa tagastamise nõudeõiguse YYle, ja kaebajate etteheited seonduvalt notarile esitatud õiendite väidetava ebaõigsusega või notari tegevusega, ei ole praeguse vaidluse kontekstis asjakohased. Haldusasjas 3-12-2551 lahendati XX ja YY kaebust Rae Vallavalitsuse 24.07.2012 korralduse nr 723 peale, millega jäeti maa ostueesõigusega erastamise avaldused rahuldamata, sest valla arvates ei olnud maa ostueesõigusega erastamiseks üldse õiguslikku alust. Nimetatud seisukoht osutus kohtuvaidluse käigus ekslikuks ning korraldus nr 723 tühistati. Samas ei järeldu sellest, et maa tagastamise nõudeõiguse loovutamine YY-le oleks olnud õigusvastane. Vastupidi, eelnimetatud haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 07.05.2013 otsuse p-s 20 on muu hulgas tõdetud, et olukorras, kus FF loovutas YY-le maa tagastamise nõudeõiguse, ent ei võõrandanud talle nõudeõiguse esemeks oleval maal paiknevat ehitist (kaasomandiosa), tekkis YY-l maa tagastamise nõudeõigus maale, millel asus teisele isikule kuuluv ehitis ning FF-lt omandatud maa tagastamise nõudeõiguse realiseerimine on igal juhul võimalik, arvestades MaaRS § 6 lg 2 p-st 3 ning §-st 9 tulenevaid piiranguid. Seetõttu jääb rahuldamata kaebaja taotlus Rae Vallavalitsuse 2008. a õiendi koopia väljanõudmiseks, mille vald pidi edastama notarile seonduvalt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisega YY-le. Põhjendatud ei ole ka YY kaebuses esitatud taotlused valla kirjavahetuse väljanõudmiseks kohtutäiturilt seonduvalt Tallinna Halduskohtu 2007. a lahendiga, mis puudutas YY ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamist, ning Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud korra p-des 8 ja 9 nimetatud tõendite väljanõudmiseks, sest praeguses haldusasjas on vaidlus ostueesõigusega erastatava maa ligikaudse suuruse ja piiride kindlaksmääramise õiguspärasuses, mitte aga ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamises või vastavate avalduste olemasolus. Kaebajad on viidanud haldusmenetluse varasemale käigule. Nähtuvalt haldusasja materjalist oli valla vahepealne tegevus õigusvastane või osaliselt õigusvastane ning seisukoht maa ostueesõigusega erastamise õiguse puudumisest ekslik, kuid see ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtis. Arvestades asjaolu, et maa tagastamise õigustatud subjekt ei ole kaebajatega maa jagamise kokkulepet sõlminud, siis määras vald kaebajate kaasomandis olevate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse piirid ise kindlaks. Haldusasja materjali pinnalt ei nähtu, et see otsustus oleks olnud õigusvastane. Kaebajate etteheited seonduvalt sellega, mis puudutab võimalikke juurdepääsuteid või teeühendusi või et vald ei ole lahendanud avaldusi täpselt 3 kuu raames või muud valla varasemat tegevust puudutavad etteheited, ei ole erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramise õiguspärasuse kontekstis asjassepuutuvad. Olukorras, kus korraldus nr 911 osutus õiguspäraseks haldusaktiks, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvaid vaideotsuste tühistamise nõudeid. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 73 lg-le 2 võis vaide lahendada haldusorgan. MaaRS § 38 lg 5 kohaselt võidakse kohaliku omavalitsuse vastava haldusakti üle järelevalvemenetlus küll algatada, kuid otseselt vaidealluvusega see ei seostu ja see ei tähenda ka seda, et maavanem teostaks valla tegevuse suhtes teenistuslikku järelevalvet. Kuna korralduse nr 911 tühistamiseks ei olnud alust, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5(10)
3-15-2413
9.XX ja YY paluvad 15.02.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebused. Halduskohus jättis arvestamata kaebustes väljatoodud asjaolud ja keskendus vastustaja õiguste kaitsele. Kohus jättis välja nõudmata tõendid, mis on asjas määrava tähtsusega. Rae Vallavalitsuses 15.02.2017 vastuvõtul käies selgus, et erastamistoimiku 1000-st leheküljest oli eemaldatud ligi 600 lehekülge materjale. Kohtuotsuse täitmise asemel valis vald asja lahendamiseks erastamistoimiku hävitamise. Kohtuotsuste asemel oli toimikus hulgaliselt valla töötajate omavahelist e-kirjavahetust ja korduvaid ehitusregistri õiendeid vara kuuluvuse kohta. Kaebajad paluvad kohtul kohustada valda taastama erastamistoimik esialgsel kujul 10 päeva jooksul. Kui materjalid on kadunud, siis paluvad kaebajad välja nõuda kõigi erinevate kohtuasjade kohtutoimikute koopiad ja kohtu arhiivist haldusasja nr 3-412/05 toimik. Erastamistoimikus puudusid subjektide vahelised 2003. ja 2004. a-l sõlmitud piiride määramise kokkulepped, mille puudumist kohus otsuse p-des 14-17 ise rõhutas. Halduskohus jättis tähelepanuta, et asjas juba jõustunud kohtuotsused on täitmata ja need on ka erastamistoimikust eemaldatud. Ilma eelnevate otsuste täitmiseta aga ei olnud võimalik üldse piiriettepanekut esitada, sest pole teada, kui palju maad YY saab erastada. Vastavalt kohtuotsusele asjas nr 3-08-2282 oleks Rae Vallavalitsusel tulnud vastu võtta otsus YY erastamisavalduse suhtes hiljemalt jaanuaris 2010 ja alles pärast otsuse vastuvõtmist saab teha piiride määramise ettepaneku. Seadus annab erastamistoimingute tegemiseks vallale aega kolm kuud. Rae Vallavalitsus ei suutnud aga selle aja jooksul väljastada isegi piiride määramise ettepanekut. Lõpuks vald ei esitanudki sellist piiriettepanekut, mille üle kohtumistel vallavalitsuses vaieldi, läbirääkimisi peeti ja kokku lepiti. Korralduses määratu on 10 ha võrra vallas kokkulepitust väiksem.
10.Rae vald palub 12.04.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate endi kanda. Halduskohus on otsuses õigesti Tallinna Halduskohtu 29.09.2009 otsusele nr 3-08-2282 tuginedes tuvastanud, et XXX ehitiste kaasomanikud ei ole sama maaüksuse tagastamise õigustatud subjektiga maa jagamise osas kokkuleppele jõudnud. Arvestades asjaolu, et juba varasemas kohtumenetluses on kokkuleppe puudumine tuvastatud ning XXX ehitiste kaasomanikud ja maa tagastamise õigustatud subjekt YY ei ole hiljem maa jagamise kokkulepet Rae Vallavalitsusele esitanud, siis ei vasta kaebajate vastupidine väide tõele. Vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et MaaRS § 9 lg-st 2 ei saa järeldada, et ostueesõigusega erastatava maa suurus peab olema 50 ha, sest see võib olla ka väiksem, sõltudes vabade piirnevate maade olemasolust. Sama seisukohta on väljendatud ka halduskohtu otsuses asjas nr 3-08-2282 (p 23). Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastanud, et asendiplaanilt, mille kaebajad on esitanud vastuseks käiguta jätmise määrusele, ei selgu nende maa-alade pindala ega järeldu ka, et tegemist oleks vabade maadega. Rohelisega tähistatud maad moodustavad kokku ca 6,19 ha, mis asuvad tagastamisele kuuluvatel endistel RRR I ja XXX A-34 maaüksuste maadel. Seega ei oleks nende maade arvelt kuidagi võimalik piiride määramise ettepanekule lisada 10 ha maad, nagu kaebajad soovivad. Antud juhul ei esine MaaRS § 9 lg-s 2 sätestatud olukorda, kus tagastatava kinnistu arvelt saaks erastada täiendavalt maad 20 hektarist puudujäävas osas, sest kaebajatele erastatakse üle 20 ha. Olukorras, kus kaebajad on ehitiste kaasomanikud kumbki 1⁄2 ulatuses, ei ole võimalik maa erastamine selliselt, et ühele neist eraldatakse 26 ha ja teisele 24 ha maad, kui kaasomanike vahel sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Vastustajale sellist kokkulepet esitatud ei ole. Seega sai vastustaja lähtuda tahteavaldustest, milles soovitakse ostueesõigusega erastada kokku 50 ha ulatuses maad. 6(10)
3-15-2413 Korralduse nr 911 andmisega on vastustaja järjekordselt asunud lahendama XXX ehitiste kaasomanike poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusi. Otsuse nr 3-08-2282 täitmiseks on vastustaja eelnevalt teinud mitmeid toiminguid ja andnud haldusakte, mis kõik on kaebajate poolt vaidlustamise tulemusena tühistatud. Haldusmenetluses kogutud materjalidest tulenevalt ei ole vastustajal võimalik YY avaldust lahendada XX avaldusest eraldi. Nõudeõiguse YY-le loovutamisega seonduvad etteheited notarile esitatud õiendite või notari tegevuse osas ei ole enam asjakohased. Isegi juhul, kui nõudeõiguse loovutamine YY-le oleks õigusvastane, ei muudaks see endise XXX A-34 maaüksuse maad MaaRS § 9 lg-s 2 nimetatud vabaks maaks, kuna sellisel juhul tuleks vastustajal lahendada nõudeõiguse loovutaja poolt esitatud maa tagastamise avaldust. Kaebajate väide, et erastamistoimik on hävitatud, ei vasta tõele. XXX ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamiseks avatud toimik nr 2558 sisaldab MaaRS-s ja maa ostueesõigusega erastamise korras nimetatud dokumente, mis on vastustajale esitatud, samuti avalduste lahendamiseks tehtud haldusakte ning nendega seotud kohtuvaidluste lahendeid.
11.XX ja YY esitasid 26.08.2017 (täiendatud 23.10.2017) kirjaliku vastuse Rae valla seisukohale. XXX A-34 maaüksusel asuva taluga piirnevat maad on rohkem kui 70 ha ja talu omanikel on ainsatena selle ostueesõigusega erastamise õigus. Ostueesõigusega erastamise ainukeseks takistuseks saaks olla vabade maade puudumine, millist põhjust antud juhul ei ole. Vastustaja esitatud kaardil lisa 2 „Maade paiknemine“ on kollasega märgitud 0,49 ha suurune metsatukk. Tegemist on 2006. a-l kohtu poolt arestitud maatükiga, mille Rae Vallavalitsus mingil hetkel lihtsalt arestitud kinnistu küljest ära lõikas. Taluga piirnevad maatükid suurusega 3,23 ha ja 1,85 ha on XXX A-34 vanadest talumaadest, samuti ka üle tee asuv 0,62 ha ja 12 ha suurused maatükid, millest väga hästi jätkub maad puuduva 10 ha erastamise jaoks. Erastamistoimikust on kadunud 600 lehekülge kõigi nende kohtuasjade materjale, mida kohtud on pidanud menetlema, samuti 18 aasta jooksul peetud kirjavahetused Maa-ameti, Justiitsministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga ning Rae Vallavalitsuse kohtuasjad Maaameti vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
13.Apellatsioonkaebuses on esitatud menetlusõiguslikke ja materiaalõiguslikke vastuväited halduskohtu otsusele ning väiteid, mis ei seondugi praeguse haldusasjaga. Menetlusõiguslikult heidavad kaebajad halduskohtule ette, et halduskohus on jätnud välja nõudmata asja lahendamiseks vajalikud tõendid ning sellega seonduvalt esitanud ringkonnakohtule taotluse kohustada valda taastama erastamistoimik 10 päeva jooksul või välja nõuda kõigi kohtuasjade toimikute koopiad ning täiendavalt 2003. ja 2004. a piirikokkulepped. Ringkonnakohus on kaebajate taotluse kohtutoimikute haldusasja juurde lisamiseks või erastamistoimiku taastamiseks lahendanud 11.09.2017 määrusega, milles jättis taotluse rahuldamata, leides, et kaebajad ei ole täpsustanud, milliste kohtutoimikute või konkreetsete dokumentide asja materjalide juurde võtmist nad taotlevad ning millise asjaolu tõendamiseks on taotletud 7(10)
3-15-2413 tõendite kogumine vajalik. Rae vald kinnitas 12.04.2017 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, et XXX ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamiseks avatud toimik nr 2558 sisaldab kõiki MaaRS-s ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruses nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ nimetatud dokumente, samuti avalduste lahendamiseks tehtud toiminguid ja antud haldusakte ning nendega seotud kohtuvaidluste lahendeid. Ringkonnakohus jääb ka täna 11.09.2017 määruses esitatud seisukohtadele ning lisab, et arvestades kaebajate poolt algatatud kohtuvaidluste paljusust ja erastamismenetluse pikka kestvust, ei ole mõeldav (ega ka nõutav), et kõik kohtuvaidluste (ja täitemenetluste) materjalid ning kaasuv kirjavahetus peaks sisalduma kaebajate ostueesõigusega erastamise toimikus. Kaebajad on jätnud apellatsioonkaebuses täpsustamata, millised konkreetsed ja asjas tähtsust omavad tõendid on erastamistoimikust eemaldatud (või praegusele haldusasjale vaja lisada) või millist asjaolu oleks vaja täiendavalt oma väidete kinnituseks tõendada. Kui kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et Rae vald on eksinud erastamistoimikusse tõendite kogumise nõuete vastu, on neil õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole.
14.Kaebajate poolt väidetavalt YY-ga sõlmitud piirikokkulepete kohta märgib ringkonnakohus järgnevat. Halduskohus on otsuse p-s 16 õigesti osutanud, et tänaseni ei ole asjas esitatud dokumenti, mida saaks käsitada maa tagastamise ja erastamise õigustatud subjektide vahelise kokkuleppena maa jagamiseks. Põhjalikult on seda küsimust käsitletud Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2009. a otsuses asjas nr 3-08-2282 (jõustunud). Viidatud otsuse p-s 24 on kohus leidnud, et plaani, millele on 22. juulil 2004 allkirja andnud YY ning
2.mail 2008 XX, ei saa käsitada poolte kokkuleppena, kuna sellest ei selgu poolte tahe sellist kokkulepet sõlmida, samuti ei ole selge ega üheselt mõistetav XX väidetava tahteavalduse sisu. Ehitiste kaasomanike ja YY vahelise kokkuleppe puudumist on YY kinnitanud 30.04.2008 saadetud faksis. Halduskohus on leidnud, et on põhimõtteliselt õige, et kokkulepe ei eelda tingimata seda, et mõlemad pooled allkirjastaksid selle ühel ajal, ent kokkulepe eeldab siiski mõlema poole tahteavaldust sellise kokkuleppe sõlmimiseks. YY on kinnitanud sellise kokkuleppe puudumist ning XX ei ole 2. mail 2008 antud allkirjaga nõustunud YY poolt 22. juulil 2004 allkirjastatud plaanil pakutud lahendusega. Samad dokumendid (XX ja YY poolt vastavalt 2008. ja 2004. a-l allkirjastatud plaan tl 134p ja YY 30.04.2008 faks tl 150) on esitatud ka praeguses haldusasjas ja ühtegi muud kokkuleppena käsitatavat dokumenti esitatud ei ole. Seega on õige vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et XX ja YY ning YY seisukohad erastatava ja tagastatava maa piiride kulgemise osas ei ole kokkulangevad.
15.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebajate väited sellest, et Rae vald on õigusvastaselt viivitanud maa ostueesõigusega erastamisega ning jätnud täitmata kohtulahendid. Praeguse vaidluse esemeks on Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldus nr 911 ning 18.08.2015 ja 20.10.2015 vaideotsused. On tõsi, et maa erastamine XX-le ja YY-le on võtnud väga pikka aega ning Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2009. a otsuse asjas nr 3-08-2282 täitmise asemel asus Rae vald vahepealsel perioodil seisukohale, et kaebajatel puudub ostueesõigusega erastamise õigus sootuks (haldusasi nr 3-12-2551), kuid need asjaolud ei saa mõjutada praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. Kui kaebajad leiavad, et Rae vald on olnud õigusvastases viivituses ja kaebajaile on seetõttu tekkinud kahju, on neil võimalik pöörduda kahjunõudega halduskohtusse.
16.Materiaalõiguslikult heidavad kaebajad Rae vallale praeguses vaidluses ette asjaolu, et neile võimaldatakse erastada ca 39,47 ha maad 50 ha asemel, mida kaebajad taotlesid, ning see on õigusvastane, sest vabu maid on kaebajate ehitiste ümber ca 70 ha, mille arvelt saaks kaebajate taotluse rahuldada. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajate see seisukoht on ekslik. Juba haldusasjas nr 3-08-2282 tehtud 29. septembri 2009. a otsuse p-s 13 osutas halduskohus, et MaaRS § 221 lg 2 kohaselt on väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu Eesti kodanikust omanikul õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus 8(10)
3-15-2413 vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt on samamoodi õigus ostueesõigusega maad erastada ka kaasomandis oleva ehitise kaasomanikel, kusjuures igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast ning väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikud võivad ostueesõigusega erastada kokku maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piirides, kui see oli suurem 50 ha-st. Samuti sätestatakse eelviidatud lõikes, et erastatava maa suurus, mis ületab 2 ha, määratakse kaasomanike kokkuleppel ning kokkuleppe mittesaavutamisel erastatakse maa MaaRS § 9 lg-s 1 sätestatud ulatuses. MaaRS § 9 lg 1 p 1 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad teise füüsilise isiku omandis oleva elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. MaaRS § 9 lg-s 2 on sätestatud, et kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Viidatud sätetele tuginedes leidis halduskohus selles lahendis seega, et väljaspool linna või tiheasustusega ala paikneva ehitise kaasomanikel on õigus erastada kokku kuni 50 ha maad. Kui tegemist on elamuga, oleks neil õigus erastada 2 ha maad tagastamisele kuuluva kinnistu arvelt (MaaRS § 221 lg 1 ja § 9 lg 1 p 1) ning ülejäänud kuni 50 ha vabade piirnevate maade arvelt. Kui aga isikud saaks vabade piirnevate maade arvelt erastada vähem kui 20 ha, oleks neil õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 hektarist puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile (MaaRS § 221 lg 2 ja § 9 lg 2, otsuse p 14). Eeltoodu ei tähenda aga, et kaebuse esitajatele erastatava maa suuruseks peaks määratama tingimata 50 ha, kuna erastatava maa suurus sõltub paljudest asjaoludest, nagu näiteks ehitiste kaasomanike ja maa tagastamise õigustatud subjekti vahelise kokkuleppe olemasolu, piirnevate vabade maade olemasolu jne. Need asjaolud peab kohalik omavalitsus avalduste uuel läbivaatamisel välja selgitama (otsuse p 23). Viidatud sätted kehtisid ka Rae valla vaidlustatud haldusaktide andmise ajal samas redaktsioonis ning nii on õige halduskohtu järeldus praeguses asjas (halduskohtu otsuse p 16, viitega Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ p 132 alap-le 7), et õigusvastaselt võõrandatud maa, mille osas on maa tagastamise taotlus lahendamata, ei ole vaadeldav tagastamise käigus vabaks jääva maana MaaRS § 221 lg 2 tähenduses. Kõrvutades haldusasjas esitatud kaardimaterjali – 29.04.2016 kaebuse täienduse lisa 1, tl 85, kus on kaebajate poolt kaardil rohelisega märgitud maad, mida peetakse vabadeks maadeks ja soovitakse erastada, ning Rae valla 10.06.2016 kaebuse vastuse lisa 2, tl 109, kus on kujutatud XXX õue-aiamaa ja õigusvastaselt võõrandatud XXX A34 talumaa ning RRR I talumaa – siis nähtub, et kaebajate poolt vabaks peetavad maad asuvad endise XXX A34 ja RRR I talumaadel ning on seega hõlmatud YY maa tagastamise taotlusega (ja ka RRR I maade tagastamise taotlusega, kus vastustaja väitel on tagastamise menetlus pooleli pärimise tõttu), mis on siiani lahendamata (vt ka Rae valla poolt Harju Maavalitsusele 01.04.2016 esitatud 2016. a I kvartali aruanne Rae vallas pooleliolevate vara tagastamise ja kompenseerimise menetluste kohta, tl 107‒108). Küsimus sellest, kas ja kui suures ulatuses kuulub rahuldamisele YY avaldus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks (sh FF nõudeõiguse loovutamise ja SS maa kompenseerimise taotluse küsimused), ei ole lahendatav praeguses haldusasjas. 9(10)
3-15-2413
17.Eelnevat kokku võttes jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata HKMS § 200 p 1 alusel ning kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud kaebajate endi kanda HKMS § 108 lg 1 alusel. Rae valla võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud jäävad valla enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.