2-16-103009
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtujurist
Olga Dmitrijeva
Määruse tegemise aeg ja koht
04. mai 2015, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-103009
Kohtuasi
Intrum Justitia Debt Finance Ag avaldus K B vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Maksekäsk
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
Intrum Justitia Debt Finance Ag (registrikood 020.3.020.910-7), lepinguline esindaja Dagne Niit (Intrum Justitia AS)
Võlgnik:
K B (isikukood XXX)
2-16-103009 kompromissi käsitleda kui täitedokument ning edastada see kohelest täitmisele kogu võlgnevuse sissenõudmiseks.
menetluskulud
on
Määrus toimetada kätte pooltele.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja esitas 15.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võlgnikult 270,07 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõudeks on Ferratum Estonia OÜ ja võlgniku vahel 22.11.2010 sõlmitud kiirlaenulepingust tulenev põhinõue summas 142,35 eurot, viivised 0,032877% päevas alates 23.12.2010 kuni 15.02.2016 summas 102,14 eurot, kahjuhüvitis 25,58 eurot. Avaldaja menetluskulud on riigilõiv avalduselt 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, seoses võlgniku poolt esitatud vastuväitega. Viru Maakohus 07.04.2016 määrusega jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Avaldaja sai kohtumääruse kätte 18.04.2016. 29.04.2016 esitas avaldaja kohtule avaldaja ja võlgniku poolt 28.04.2016 allkirjastatud avalduse maksegraafiku kinnitamiseks.
Avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud maksegraafiku selles, millistel tingimustel kostja asub hageja nõuet rahuldama. Pooled on palunud, et kohus nende sõlmitud maksegraafiku kinnitaks.
2/3
2-16-103009 Esitatud maksegraafik on sisuliselt käsitatav poolte kompromissina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 mõttes. Vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus vastavalt TsMS § 206 lg 2. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et võlgnik kannab hageja menetluskulud, tunnistades avaldaja nõuet ka riigilõivu ja menetluskulu osas. Menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud. Seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.