Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese
Hagihind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja
Hageja esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 08. märts 2016 nr 2-15-115833 Osaühing Aktiva Finants hagi Tõnis Raali vastu põhivõlgnevuse 739,94 euro ja viivise 0,15% päevas põhinõudelt (s.h sissenõutav 576,04 eurot) nõudes, aga mitte rohkem kui põhinõudesumma 1479,88 eurot hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Aivar Hint Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]) Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Tõnis Raal (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-xx, xxxx-xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx)
lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 8.2 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 8.3 TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 8.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
summani, s.h hagiavalduse esitamiseni summas 576,04 eurot ning edaspidi mitte rohkem kui 163,90 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulusid summas 415,43 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ja VÕS § 113 lg-le 1.
eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab tüüptingimustele tuginedes kostjalt leppetrahvi 590 eurot, kuna leping öeldi üles 25.03.2013, s.o 9 kuud enne tähtaja saabumist. Leppetrahv pidanuks kostja hinnangul katma seadme väärtuse. Kohtu hinnangul on nõutav leppetrahv siiski kostjapoolset kohustuse täitmise ulatust arvestades liiga suur. Sealjuures arvestab kohus ülaltoodud põhjendusega, et kuumaksetes pidi sisalduma ka ostetud seadme maksumus. Kohus leiab, et leppetrahvi on põhjendatud vähendada 250 euroni. Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis, millise summa on 08.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutununa 280,88 eurot (250 eurot × 749 päeva × 0,15%). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt põhinõuet ületav viivisesumma. Kohus arvestab ka hageja poolt hagiavalduses väljendatud taotlust mitte mõista viivist suuremas määras kui põhivõlg. Seetõttu vähendab kohus väljamõistetavat viivisesummat 250 euroni. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o 34% ulatuses esitatud nõudest, jätab menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 110,50 eurot (34% 325 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 110,50 eurolt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus määrab, et viivisearvestus tuleb lõpetada, kui see ületab 110,50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.