2-15-12776/13 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kohtla-Järve Venemaa Kaasmaalaste Liit ja USS Security AS 05.07.2012. a kinnisvara tehnilise valve lepingu nr EVR-1142 eesmärgil tagada kliendi vara puutumatus. 1.1 Ajavahemikul 16.05.2015.a kella 17.30 kuni 18.05.2015.a 09.20-ni viis tundmatu meesterahvas Kohtla-Järve Venemaa Kaasmaalaste Liidu kontorist Keskallee 14 monitori hinnaga 26 eurot, lauaarvuti komplekti Asus hinnaga 50 eurot ja reklaamplakati hinnaga 550 eurot. Vargusega tekitati hagejale kahju 626 eurot. Hiljem selgus, et teadmata põhjusel ei hakanud tööle valvesignalisatsioon, mistõttu said varas/vargad segamatult tegutseda. Kohale kutsustud tehnik konstateeris, et valvesüsteem oli vaatluse hetkel töökorras. Häiresüsteemi mittetoimimise põhjust ei tuvastatud. Arvestades, et tuvastamata isik sisenes ruumi avatud akna kaudu (mis oli signalisatsiooni all), liikus vabalt ruumis ringi, varastas eespool nimetatud esemed, annab kinnitust sellest, et signalisatsioon ei tööta vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele ning ei taganud valvatava objekti kontrolli. Eelnevalt ei ole USS Security Ida regiooni esindajate poolt ei kirjalikke ega suuliseid hoiatusi selle kohta, et paigaldatud signalisatsioon ei reageeri või ei saada signaali häirekeskuse puldile akende avamise ning akna kaudu inimese sisenemisel ja ruumis liikumisel. Kostja keeldumine kohtuväliselt kahju hüvitamisest on põhjendamatu. Varguse fakt on fikseeritusd politseis ning alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 15244000536 ) KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel. 1.2 Varguse toimepanemisega tekitati kostjale varaline kahju 626 eurot. Hagejale põhjustatud kahju ning kostja tegevuse vahel on olemas põhjuslik seos. Kostja ei taganud lepingus kehtestatud kvaliteediga objekti valvet, mistõttu sai toimida valvatavasse objekti sissemurdmine. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1 tulenevalt vastutab kostja oma kohustuse rikkumise eest süü olemasolu korral ning hüvitab tekitatud otsese varalise kahju, mis ei ületa 120 kuu teenustasude summat (120 x 18, 13 0 2 175, 60 eurot) 1.3 Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on selle eesmärgist ja sisust tulenevalt käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Lepingu kohaselt on lepingu objektiks hagejale osutatav teenus, mis seisneb valveobjekti kaugjälgimises valvesignalisatsiooni ja/või tulekahjuseadmete abil eesmärgiga tuvastada

järgi saadab kostja valevaobjektilt häireteate juhtimiskeskusesse saabumisel valveobjektile patrullekipaaži, kes teostab objekti oluliste osadele välise vaatluse eesmärgiga selgitada välja häire põhjus. Kostja teatab valveobjektilt saabunud häireteates hageja kontaktisikut (p 2.3) Tulenevalt p 2.4 teatab kostja valveobjektil tulekahju või objekti vastu suunatud ründe märkamise korral sellest tuletõrjele, päästeteenistusele ja/või politseile. Lepingu p 2.5 kohaselt võib kostja juhul, kui avastab objektil sissemurdmise jäljed või muud valveobjekti ohustavad asjaolud, tarvitusele abinõud valveobjekti sündmuskoha puutumatuse tagamiseks hageja kontaktisiku või politsei saabumiseni. 2.3 Kostja lähtub turvateenuse osutamisel turvateenuse lepingus sätestatust. Kostja on jälgnikud hageja valveobjekti sellel asuva häireseadmestiku abil. Häireseadmestik on ühendatud kostja juhtimiskeskusega. Eeltoodut tõendab objektilt saabunud tehniliste signaalide väljavõte. Kostja juhib kohtu tähelepanu lepingu p 2.2 -2.5 sõnastusele- neis p-des viidatud toiminguid kohustub kostja teostama üksnes juhul, kui objektilt saabub kostja juhtimiskeskusesse häireteade, so objektil asuva häireseadmestiku poolt registreeritud signaal, mis edastatakse juhtimiskeskusesse kostja poolt objektile paigaldatud ja häireseadmestikuga ühendatud raadiosaatja kaudu. Kui häireteadet kostja juhtimiskeskusesse ei saabu, puudub kostjal alus saata valveobjektile autopatrull, võtta ühendust hageja kontaktisikuga või teha muid toiminguid. Ajavahemikul 16.05.2015 -18.05.2015, mil väidetav vargus aset leidis, ei saabunud kostja juhtimiskeskusesse valveobjektilt ühtegi häireteadet, mistõttu puudus kostjal vastavalt lepingu tingimustele kohustus igasuguseid toiminguid teha sh tõkestada kahju tekitamist hagejale. 2.4 Kostja märgib, et valveobjektil asuv häireseadmestik oli objektile paigaldatud enne hageja ja kostja vahelise lepingu sõlmimist, häireseadmestiku paigaldust ega projekteerimist ei ole teostanud kostja. Valveobjektil asuv häireseadmestik kuulub vastavalt lepingu eritingimustele hagejale ning lepingu p 3.1 lg 3 järgi lasub selle töökorras hoidmise kohustus samuti hagejal. Hageja ei ole kostjaga sõlminud häireseadmestiku hoolduslepingut, samuti ei kohusta poolte vaheline leping kostjat kuidagi häireseadmestikku kontrollima, hooldama vm moel töökorras hoidma. Kostja märgib, et kostja on lepingu kehtivuse perioodil hageja seadusliku eesindajaga korduvalt kohtunud ning hagejale selgitanud, et objektil asuvad seadmed, mis olid objektile paigaldatud enne lepingu sõlmimist, on vananenud ning vajavad väljavahetamist selleks, et tagada objektile parem turvalisus. Hageja pole seadmestikku uuendanud tänaseni. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnagul täitmata kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmane eeldus, kostja pole rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi. 2.5 Kui kohus siiski peaks leidma, et kostjapoolne lepingu rikkumine siiski esineb, leiab kostja, et puudub kahju hüvitamise teine eeldus – kostja vastutus lepingu rikkumise eest. Tulenevalt pooltevahelise lepingu p 5.1 on kostja kohustuse rikkumise eest vastutuselevõtmise eelduseks kostja süüline vastutus rikkumise eest. Hageja leidis, et kostja oli hooletu (VÕS § 104 lg 3), kuna häireseadmestik ei tuvastanud ründeohtu, mis tähendab, et kostja ei ole seda nõuetekohaselt kontrollinud ja hooldanud. Kostjal puudus vastava lepingust tulenev kohustus. Lisaks kostjapoolsele süü puudumisele on kohustuse rikkumine antud juhul ka vabandatav VÕS § 103 lg 2 tähenduses, sest rikkumine esines vääramatu jõu tõttu (kostja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata et lepingu sõlmimise ajal sellega arvestaks või seda väldiks. 2.6 Hagejale on väidetavalt tekkinud kahju valveobjektil aset leidnud varguse tagajärjel. Varguse näol on tegemist KarS § 199 kirjeldatud süüteoga. Poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärk on tuvastada objekti vastu suunatud rünne või muud ohud, mis aga ei garanteeri, et rikkumisi sh varguseid enam aset ei leia, lepingu sõlmimine ei välista võimalikku kahju

tekkimist hagejale. Kui ka häiresüsteem oleks varguse korral toiminud nii ja häireteate juhtimiskeskusesse edastanud ning kostja oleks lepingutingimuste kohaselt patrullekipaaži kohale saatnud, ei oleks ka hagejale kahju tekkimise võimalus 100% välistatud. Kostja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et kostja on kahju tekkimise eest vastutav, võib kahjunõue olla välistatud tulenevalt VÕS § 127 lg 2, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju tekkis. 2.7 Kuivõrd kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole otstarbekas tõusetada küsimust põhjslikust seosest. Kui kohus leiab, et kostja on lepingulisi kohustusi siiski rikkunud ning vastutab rikkumise eest, puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. 2.8 Juhul kui kohus peaks leiadma, et kostja on lepingulisi kohustusi süüliselt rikkunud, nimetatud rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 mõttes vabandatav ning esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, palub kostja kahjuhüvitise suurust vähendada. Kostja leiab, et varastatud esemete väärtud kahju tekkimise so väidetava varguse toimepanemise hetkel oli olulsielt väiksem kui nende soetamise hetkel. Kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada ka seda, kas hageja on enda poolte teinud kõik mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. VÕS § 139 lg 1 tulenevalt saab olukorras, kus kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab, vähendada ulatuses milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Aluse kahjuhüvitise vähendamiseks annab ka VÕS § 140 lg 1, hageja ise on sisuliselt ignoreerinud oma lepingulisi kohustusi ega ole olnud orienteeritud heasoovlikule koostööle kostjaga. Sarnaseid vargusjuhtumeid on objektil aset leidnud ka varasemalt, kuid hageja pole suutnud objekti ja seal asuva häiresüsteemi olukorda kuidagi parandada. Lisaks on hagejal võimalus nõuda kahju hüvitamist ka valveobjektil süüteo toimepannud isikult. Kostja palub jätta hageja rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11.Esmalt kontrollib kohus, kas kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Tulenevalt turvaseaduse (TurvaS) § 5 lg 2 nähakse turvaettevõtja ja teenuse tellija õigused ja kohustused nähakse ette turvateenuse lepingus. Kohtla-Järve Venemaa Kaasmaalste Liidu ja USS Security Eesti AS vahel sõlmitud vallasvõi kinnisvara tehnilise valve lepingus nr EVR-1142 on poolte (täitja ja tellija) kohustused sätestatud p 2 ja 3. § 7 (3) Tehniline valve turvaseaduse tähenduses on valveobjekti kaugjälgimine, mille eesmärk on häire- ja jälgimisseadmestiku abil tuvastada ründeoht või rünne ning häireteatele kiiresti reageerida. Täitja (käesoleval juhul kostja) kohustused sätestab lepingu p 2 (tl 9): jälgima valveobjekti tellija juhtimiskeskusega ühendatud häireseadmestiku abil; saatma kostja valevaobjektilt häireteate juhtimiskeskusesse saabumisel valveobjektile patrullekipaaži, kes teostab objekti oluliste osadele välise vaatluse eesmärgiga selgitada välja häire põhjus; teatama valveobjektilt saabunud häireteatest hageja kontaktisikule; teatama tulekahju või objekti vastu suunatud ründe märkamise korral sellest tuletõrjele, päästeteenistusele ja/või politseile. avastades valveobjektile sissemurdmise jäljed või muud objekti ohustavad asjaolud, võtma tarvitusele abinõud valveobjekti sündmuskoha puutumatuse tagamiseks hageja kontaktisiku või politsei saabumiseni. Tellija (käesoleval juhul hageja) kohustused sätestab lepingu p 3: Muuhulgas oli hageja kohustus hoida töökorras telefoni sideliinid, valgustuse, tulekustutusvahendid ja Häireseadmestiku. Lepingu p 3.3 järgi kohustus tellija (Kohtla-Järve Venemaa kaasmaalaste Liit) informeerima täitjat võimalikest vlveobjekti ähvardavatest ohtudest. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingust ei tulene kostjale kohustust häireseadmestikku kontrollida, hooldada vm moel töökorras hoida. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ajavahemikul, mil toimus väidetav vargus hageja kontoris Keskallee 14, Kohtla-Järvel, kostja juhtimiskeskusele häireteadet ei saabunud (tl 73). Kostja kohustus reageerima juhul, kui objektilt saabub kostja juhtimiskeskusesse häireteade, so objektil asuva häireseadmestiku poolt registreeritud signaal, mis edastatakse juhtimiskeskusesse kostja poolt objektile paigaldatud ja häireseadmestikuga ühendatud