Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

ASJAOLUD

L. M. (hageja) esitas 21. jaanuaril 2020 hagi A. M. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates 01. juunist 2019. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja hageja suhtes ülalpidamisekohustust. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 3 p 2 alusel kättetoimetatud 04.03.2020, väljastades kohtudokumendid e-posti aadressil XXX. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTU SEISUKOHT

Kuivõrd kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid ta ei ole hagile vastanud, lahendab kohus tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1 asja tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. L. M. sünnitunnistuse kohaselt on hageja kostja alaealine laps (dtl 23). Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 §-le 1 on 2019. aastal töötasu alammäär 540 eurot, seega miinimumelatis 2019. aastal oli 270 eurot ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 §-le 1 on 2020. aastal töötasu alammäär 584 eurot, seega miinimumelatis alates 1. jaanuarist 2020 on 292 eurot.

Kuna hageja nõuab igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole hageja vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult. PKS § 108 annab õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud 21. jaanuaril 2020 ning täiendavalt on hageja nõudnud elatist tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2019. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 1. juunist 2019 miinimumsummas, s.o 2019. aastal 270 eurot kuus ja 2020. aastal 292 eurot kuus. Kohus märgib, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka vastavalt kostja poolt tasutava elatise suurus. Kohus selgitab, et elatise kandmine kolmanda isiku (lapse ema) kontole kohtuotsuse alusel ei ole põhjendatud, kuna tegemist on otsuse täitmise küsimusega. Hageja esindajal on võimalus makse saaja andmed esitada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole hagejale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.