XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 26. veebruari 2019 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
2005,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Keelduda YY poolt Harju Maakohtu 26. veebruari 2019 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 14.02.2018 Harju Maakohtule hagi YY vastu, paludes kostjalt välja mõista elatise võla 2005,89 eurot perioodi eest 14.02.2017-31.10.2017. Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja kontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja CC (ema) ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab koos emaga. Kohus kinnitas 30.01.2018 tsiviilasjas nr 2-17-122679 poolte kompromissi, millega kostja kohustus tasuma hagejale ülalpidamist seadusjärgses määras alates 01.11.2017. Kompromissi täitmiseks võttis kostja 1200 eurot lapse pangakontolt ja ei ole seda sinna tagastanud. Käesoleva hagiga nõuab hageja elatist seadusjärgses määras tagasiulatuvalt kompromissiga hõlmamata perioodi eest. Elatise igakuine miinimummäär oli vaidlusalusel perioodil 235 eurot. Kostja ei ole elatist tasunud. Kokku võlgneb kostja hagejale 2005,89 eurot (235/28x15+235x8). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta osalenud vabatahtlikult lapse ülalpidamises vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. Vanemate kokkuleppel loodi lapsele kogumiskonto, kuhu kumbki vanem kandis iga kuu 20 kuni 50 eurot.
4.Kostja andis nõusoleku hagejaga välisriiki elama kolimiseks tingimusel, et kostja ei tasu tema välisriigis tekkivaid elamiskulusid. Kui hageja käib Eestis, kannab kulud kostja.
5.Kostja võttis kompromissi täitmiseks raha lapse kontolt osas, mis vastab tema poolt tehtud sissemaksetele, kuna tal ei olnud seda mujalt võtta.
6.Kostja tasus endale jaanuaris 2018 töötasuna 300 eurot, veebruaris 455 eurot, märtsis 460,60 eurot ja aprillis 460,60 eurot. Kostja kohustused on järgmised: elatis 250 eurot, COOP laen 135,53 eurot, Telia teenused umbes 100 eurot. Lisaks tuleb teha krediitkaardi tagasimakseid. Seega ületavad kostja kohustused tema sissetulekuid. Kostjat toetavad tema vanemad. Hageja ema sissetulek on kordades kõrgem. Hageja emal on veel kaks last ja ta saab Eesti riigilt lastetoetust kolme lapse eest.
7.Kostja pakkus välja, et elatist vähendatakse 50 euro võrra ehk 200 eurole, tagasimakstav summa jagatakse 24 kuu peale (24x50) ja menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. Maakohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 864 eurot. Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps; hageja elab koos emaga Luksemburgis; 30.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-122679 kinnitati kompromiss, mille alusel
maksab kostja alates 01.11.2017 hagejale elatist seadusjärgses määras. Kostja ei ole perioodil 14.02.2017-31.10.2017 hageja ema pangakontole hageja ülalpidamiseks elatist tasunud.
10.Puudub alus väljamõistetava elatise võla vähendamiseks kostja varalise seisundi tõttu. Kostja sissetulek vaidlusalusel perioodil oli kokku 5575,32 eurot, s.o keskmiselt 655,92 eurot kuus. Kostja oleks saanud sellest elatist tasuda. Kostja kulutas ainuüksi lotopiletitele 113 eurot. Asjaolu, et kostja tegeles oma ettevõtte arendamisega, ei vabastada teda elatise tasumise kohustusest.
11.Ainuüksi asjaolu, et hagejal on õigus saada lapsetoetust, ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Peretoetust võetakse arvesse siis, kui elatist nõutakse üle seadusjärgse määra või kui esineb mõjuv põhjus elatist alla selle vähendada. Peretoetus ei asenda vanema ülalpidamiskohustuse täitmist.
12.Isegi, kui vanemate vahel oli suuline kokkulepe selle kohta, et kostja ei pea lapse välisriiki kolimisel talle elatist maksma, on see tühine.
13.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 864 eurot (käibemaksuga). Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o 2005,89 euro tasumise korra osas ja teha uue otsuse, millega jagada tagasimakstav summa 40 kuu peale (40x50) kuni kogu võla tasumiseni. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
15.Kaebuse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti õigusnorme. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja seisukohtade ja võimaliku kompromissiga.
16.Kostja juhtis tähelepanu tema sissetulekuid arvestava kompromissi sõlmimise võimalusele. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata, et hageja emale laekub riiklik lapsetoetus, samuti kostja majanduslikud võimalused. Kostja palub ajatada tagasimakstava summa 40 kuu peale (40x50).
17.Kohus jättis menetluskulud ebaõigesti kostja kanda. Tuvastatud ei ole TsMS § 164 lg 3 aluseid, st et kostja ei oleks andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Määruse põhjendused
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
19.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
20.Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt 2005,89 euro väljamõistmist hageja kasuks, vaid avaldanud soovi tasuda see summa osamaksetega 40 kuu jooksul, ei
oma apellatsioonimenetluses tähtsust kostja kaebuses esitatud väited, nagu oleks kohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja emale laekuva riikliku lapsetoetuse ja kostja majanduslikud võimalused.
21.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kohus määras kindlaks väljamõistetud summa tasumise korra. Maakohus ei määranud kindlaks väljamõistetud summa tasumise korda ega tähtaega TsMS § 445 lg 1 järgi ja ei oleks saanudki seda teha, kuna kostja sellist taotlust maakohtu menetluses ei esitanud. TsMS § 445 lg 1 eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Säte ei ole kohaldatav hilisemal vaidluse tekkimisel otsuse sisu üle (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-10 p 17).
22.Alusetud on ka apellatsioonkaebuse väited menetluskulude ebaõige jaotuse kohta. Maakohtul oli õigus jätta hagi rahuldamisel menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
23.Ringkonnakohtul puudub alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kuna kaebust ei saaks ilmselt rahuldada. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.