Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Nele Atonen 26.02.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-2400 T P hagi T P vastu elatise nõudes 2005,89 eurot Hageja T P (isikukood xxxx), seaduslik esindaja L T-T (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Kostja T P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Poolte nõusolekul kirjalik menetlus peale istungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt T P hageja T P kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 14.02.201731.10.2017 eest summas 2005,89 eurot.
3.Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb kanda L T-T pangakontole nr xxxx selgitusega „T elatise võlg“. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt
6.Välja mõista kostjalt T P hageja T P kasuks välja hageja õigusabikulud summas 864 eurot.
7.Jätta rahuldamata hageja avaldus menetluskulude 1116 euro väljamõistmiseks.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal T P tasuda hageja T P kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Menetluse käik
1.Hageja T P esitas 14.02.2018 Harju Maakohtule hagi kostja T P vastu elatisraha võlgnevuse nõudes. 22.02.2018 kohtumäärusega keeldus kohus hageja hagi menetlusse võtmisest. 01.03.2018 esitas hageja 22.02.2018 kohtumääruse peale määruskaebuse, paludes tühistada Harju Maakohtu 22.02.2018 menetlusse võtmisest keeldumise määrus. 07.05.2018 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.02.2018 määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtusse. Harju Maakohus võttis 15.05.2018 määrusega hageja hagi menetlusse. Kostja esitas 28.05.2018 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 18.06.2018 seisukoha kostja vastusele. 06.09.2018 toimus asjas kohtuistung. 20.09.2018 esitas hageja kohtule nimekirja oma igakuiste kulude kohta ning täiendava seisukoha. 04.10.2018 esitas kostja vastuse hageja täiendavale seisukohale. 19.10.2018 esitas hageja kohtule seisukoha. 15.01.2019 kohtumäärusega määras kohus lahendada tsiviilasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 28.01.2019. 28.01.2019 esitasid kostja ja hageja lõplikud seisukohad. Hageja nõue ja asjaolud
2.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi 14.02.2017-31.10.2017 eest summas 2 005,89 eurot. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga. Kuivõrd kostja hageja ülalpidamises vabatahtlikult ei osalenud, pöördus hageja 2017 oktoobris maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole nõudes kostjalt hageja ülalpidamiseks edasiulatuva elatise väljamõistmist. Kostja vaidles makseettepanekule vastu ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-17-122679, milles pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi. Kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hageja ülalpidamiseks alates hagis nõutud ajast, s.o 01.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Peale tsiviilasjas nr 2-17-122679 kompromissi kinnitamist 31.01.2018 kandis kostja hageja nimele avatud kogumiskontolt, millele mõlemad vanemad juurdepääsu omavad, enda kontole pea kogu sinna aastate jooksul kohutud raha summas 1200 eurot. Seejärel tegi kostja ülekande summas 1220 eurot hageja seadusliku esindaja kontole selgitusega „T elatis – nov 2017, dets 2017, jaan 2018, veebruar 2018, märts 2018.“ Selliselt omastas kostja hageja kogumiskontolt pea kogu sinna aastate jooksul kogunenud raha ning kasutas seda tsiviilasjas nr 2-17-122679 sõlmitud kompromissis toodud kohustuste täitmiseks. Kui tsiviilasjas nr 2-17-122679 esitatud hagi eesmärk oli kostja kohustamine oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks tulevikus ning elatise võlga hageja hagis ei nõudnud, siis kostja kompromissi kinnitamise järgset käitumist ning lapse kogumiskontole kantud raha omastamist arvestades soovib hageja esitada kostja vastu ka elatise võlgnevuse nõude. Tsiviilasjas nr 2-17-122679 kinnitatud kompromissiga on kostjalt mõistetud välja elatis alates 01.11.2017. Hagi tagasiulatuva elatise nõudes on esitatud 14.02.2018. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist seega perioodi eest 14.02.2017 kuni 31.10.2017 vastavalt seaduses sätestatud miinimumelatise määrale. Perioodil 14.02.2017 kuni 31.10.2017 oleks kostja pidanud tasuma lapse ülalpidamiseks kokku 2005,89 eurot (235/28x15 + 235x8). Kostja panus hageja ülalpidamiseks nimetatud perioodil oli 0 eurot (tl 1-2).
3.Kostja vastuses hagiavaldusele lähtuvalt märgib hageja, et hageja ema ja kostja vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet, et kostja panus lapse ülalpidamisse on 20-50 eurot kuus. Vanemad tõesti avasid hagejale ühise kogumiskonto, millele mõlemad on sissemakseid teinud. See aga ei olnud mõeldud mitte lapse igapäevakulude kandmiseks, vaid ettenägematuteks kuludeks ja lapse tuleviku tarbeks säästmiseks. Elatise eesmärk on tagada vahendid lapse ülalpidamiseks vanema vara arvelt, mitte tasuda lapse enda raha talle uuesti elatisena. Kostja viitab järjepidevalt oma piisava sissetuleku puudumisele, mis takistab tal elatist ja elatise võlga maksta. Kostja kontoväljavõte kinnitab, et see võimekus on kostjal järjepidevalt olemas olnud. Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on perioodil 14.02.2017-31.10.2017 kostja sissetulekud olnud kokku 5575,32 eurot, millest poole oleks kostja saanud ja pidanud panustama lapse ülalpidamisse. Seda kostja aga ei teinud. Kostja tegutseb eraettevõtjana. Juhul, kui selliselt ei ole võimalik teenida piisavalt vahendeid enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks, tuleb kostjal leida muud vahendid sissetuleku hankimiseks, näiteks minna
palgatööle. Kostja väidetava rahapuuduse näol ei ole tegemist ajutise olukorraga. Kostja panus hageja ülalpidamisse ei ole kunagi olnud piisav ja järjepidevalt on kostja toonud ettekäändeks piisava sissetuleku puudumise. Elatise võlgnevus on tervikuna põhjendatud ning mistahes alust välja mõistetava elatise võlgnevuse vähendamiseks või osamaksetena tasumise võimaldamiseks käesolevas asjas ei esine.
4.Hageja igakuised kulud perioodil 14.02.-31.10.2017 olid keskmiselt järgmised: eluasemekulud 460 eurot, toidukulud 200 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, koolikulud 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused huvitegevusele (jalgpallitrenn, tennisetrenn, lauluring, laululaagrid, Eesti kool) 103 eurot. Kuigi elukallidus on Xxxxis, kus hageja elab, tõenäoliselt Eestiga võrreldes kõrgem, siis nii elatise kui ka elatise võlgnevuse nõue on esitatud lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivast miinimumelatisest ning kulude hüvitamist, mis seda summat ületavad, kostjalt nõutud ei ole. Kõik Xxxxis elamisega kaasnevad lisakulud on kandnud hageja ema koos oma abikaasaga. Seoses hageja ema lapsehoolduspuhkusega olid hageja ema sissetulekud perioodil 14.02-31.10.2017 järgnevad: sotsiaalkindlustusamet, peretoetus ja vanemahüvitis kokku summas 3896 eurot, S T ja H T sünnitoetus 2x580,03 eurot = 1160,06 eurot, väljamaksed hageja emale kuuluvalt ettevõttelt Xxxx OÜ summas 2800 eurot. Nimetatud perioodil on pere, sh hageja kulusid aidanud kanda ka hageja ema abikaasa. Kostja kinnitas kohtuistungil korduvalt, et hageja on nõude perioodil tema poole pöördunud nii kirjalikult kui ka suuliselt, kuid kostjal ei ole olnud võimalik elatist tasuda. Hageja ema on oktoobris ja novembris 2016 pöördunud kostja poole ning palunud osaleda lapse ülalpidamises. Ühtlasi on hageja ema hoiatanud, et kui kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis tuleb anda asjale ametlik käik Eesti Vabariigis kehtiva miinimumelatise nõude esitamise teel. Elatise nõude esitamine ei saanud seega kostjale tulla üllatusena. Kostja on 2013 kinnitanud hageja emale, et ei kavatse elatist tasuda, kuna hageja elab Eestist eemal.
5.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja poolt esile toodud kulud on ilmselgelt ebareaalsed. Hageja poolt välja toodud kulude tabel ei hõlma kõiki lapse kulusid, vaid üksnes suuremaid ja olulisemaid kuluartikleid. Sidekulud hõlmavad lapse osa koduse interneti kuumaksest ja lapse telefoni arvet, koolikulud hõlmavad klassiraha, kulutusi koolitarvetele ja kooli toiduraha.
6.Kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa arvestada kostja poolt sel perioodil hageja kogumiskontole tehtud üksikuid ülekandeid kokku summas 380 eurot. Seda esiteks põhjusel, et vanemate poolt lapse kontole tehtud ülekanded ei olnud mõeldud lapse igapäevakulude kandmiseks, vaid ettenägematuteks kuludeks ja lapse tuleviku tarbeks säästmiseks. Ka kostja ise on oma 31.01.2018 e-kirjas lapse emale selgitanud, et lapse kogumiskontole kantud raha ei ole seotud elatisega. Teiseks seetõttu, et kostja kandis hageja kogumiskontolt enda kontole 1200 eurot ja täitis sellest poolte vahel tsiviilasjas nr 2-17-122679 sõlmitud kompromissis toodud kohustusi. Hageja igakuised keskmised ülalpidamiskulud olid vaidlusalusel perioodil vähemalt 973 eurot. Seejuures oli hageja ema igakuine keskmine sissetulek 924 eurot. Kuna hageja ema sissetulekust ei piisanud, et täita kõiki hagejaga seotud kulutusi, siis oli kulude kandmisel sunnitud aitama lapse ema abikaasa. Hageja hinnangul ei saa välistada, et kostja tegelik sissetulek oli väidetust suurem ning kostja varjab oma varalist seisundit. Lisaks ei saa ettevõtluse arendamine olla mõjuvaks põhjuseks jätta lapsele elatis tasumata. Kostjale kuuluval äriühingul OÜ Xxxx oli 2017 majandusaasta lõpuga jaotamata kasumi suurus 3814 eurot, mida kostja otsustas mitte välja maksta. Kui kostja oleks võtnud vähemalt osa dividenditulust rahas välja, oleks kostja saanud piisavas ulatuses vahendeid, et tagada hagejale nõuetekohane ülalpidamine. Hagejal puudub kohustus arvestada ülalpidamiskuludest maha hageja eest makstav peretoetus. Hageja igakuised tegelikud kulud olid nõude perioodil miinimumist oluliselt suuremad, mistõttu ei ole ka seetõttu põhjendatud peretoetuse mahaarvamine. Kostja vastus
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on tasunud kõik maksed vastavalt kokkuleppele. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, mille tulemusel sai loodud hagejale konto,
millele oli tagatud mõlema vanema juurdepääs. Pooled leppisid kokku, et hageja kogumiskontole kannavad mõlemad vanemad igakuiselt 20-50 eurot. Kuna hageja ema soovis asuda elama välisriiki, siis oli pooltel suuline kokkulepe, et kostja on nõus andma nõusoleku välisriiki kolimiseks üksnes juhul, kui ta ei pea hakkama tasuma lapse elamiskulusid, mis välisriigis tekivad. Kostja ei ole elatise tasumise vastu, kuid kostjal ei ole nimetatud summasid võimalik tasuda. Kuna peale tsiviilasjas nr 217-122679 tehtud kohtuotsust ei olnud kostjal kusagilt välja mõistetud summat tagant järgi võtta, siis otsustas kostja kasutada kostja poolt hageja kontole makstud raha kogusummas 1200 eurot, et kanda see hageja ema kontole, kui hageja elatis. Alates 2018 jaanuarist on kostja tasunud endale töötasu järgmiselt: jaanuar 300 eurot, veebruar 455 eurot, märts 460,60 eurot, aprill 460,60 eurot. Kostja igakuised kulutused on elatisraha 250 eurot, xxxx laen 135,53 eurot, Telia teenused ~100 eurot, kokku 485 eurot, mis juba praegu ületab kostja sissetulekuid. Xxxx laen lõppeb järgmise aasta sügisel. Lisaks on ammusest ajast vabamakse krediitkaart, mis sai tehtud pea 7 aastat tagasi ning sinna peab kostja samuti tagasimakseid tegema. Kostjat aitavad rahaliselt vanemad, kes on teinud ülekandeid või andnud sularahas. Kostja eeldab, et hageja ema sissetulek on kordades kõrgem.
8.Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõuet. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks igakuiselt 50 eurot kuni kostja tervise seisundi olulise muutumiseni, mistõttu kostja ei olnud võimeline täitma lapse ülalpidamise kohustust. Perioodil 14.02.-31.10.2017 oli korja sissetulekuks töövõimetushüvitis kokku 1138,32 eurot ja sugulaste poolt toetus 590 eurot. Hageja seadusliku esindaja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt oli hageja ema sissetulek antud perioodil tunduvalt suurem kui kostja sissetulek. Kostja palub arvestada ka seda, et riiklik lapsetoetus laekub hageja emale. Kostja leiab, et käesolevas menetluses väljatoodud lapse igakuised kulutused on osaliselt ebareaalsed. Samuti on ilmselgelt liialdatud lapsele pandud toidukulud ja eluasemekulud. Asjas ei ole ka arusaadav, millest koosnevad lapse hariduskulud summas 60 eurot ning sidekulud 10 eurot. Samuti kulutused huvitegevusele. Kohtu seisukoht
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjalike seisukohtadega ning esitatud tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
11.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi 14.02.201-31.10.2017 eest summas 2 005,89 eurot. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja on õigustatud hagi esitama. Kuna elatise võlgnevuse nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps (tl 4), seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja laps (tl 4) ning, et hageja elab koos emaga Xxxxis. Puudub vaidlus, et pooled on tsiviilasjas nr 2-17-122679 30.01.2018 kohtumäärusega sõlminud kompromissi, mille alusel kostja maksab hagejale elatist alates 01.11.2017 igakuiselt 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (tl 5 ja pöördel). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ei ole perioodil 14.02.2017-31.10.2017 hageja ema pangakontole hageja ülalpidamiseks elatist tasunud.
15.Kostja tunnistab osaliselt hageja nõuet, kuid on palunud väljamõistatavat elatise võlgnevust vähendada, kuna kostja varaline seisund ei võimalda tal sellises ulatuses hagejale ülalpidamist anda. Samuti palub kostja arvestada, et hageja emale laekub riiklik lapsetoetus.
16.PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17.Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda.
18.Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal perioodil 14.02.2017-31.10.2017 pangakontole sissemakseid kogusummas 5575,32 eurot (tl 64-65), ehk keskmiselt 655,92 eurot kuus, millest kostja oleks kohtu hinnangul saanud tasuda ka hagejale elatist. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on kulutanud nimetatud perioodil ainuüksi AS Eesti Loto lotopiletitele 113 eurot, mille kostja oleks saanud tasuda hagejale elatiseks. Kohus nõustub ka hagejaga, et asjaolu, et kostja tegeles oma ettevõtte arendamisega, mistõttu ei olnud kostjal võimalik hagejale elatist tasuda, ei vabasta kostjat hagejale elatise tasumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et esinevad alused elatise võlgnevuse vähendamiseks alla miinimummäära.
19.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.
20.Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmist. Käesoleval juhul on hageja palunud välja mõista elatise võlgnevus miinimummääras, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada tasumisele kuuluvat elatisevõlgnevust kaetuks osaliselt riikliku peretoetusega.
21.Kostja on oma vastuses muuhulgas märkinud, et ei tasunud hagejale nimetatud perioodil elatist, kuivõrd kostja ja hageja ema vahel oli kokkulepe, mille kohaselt juhul, kui kostja annab hageja emale nõusoleku hageja välismaale kolimise kohta, siis ei pea kostja hagejale elatist maksma. Isegi kui selline suuline kokkulepe hageja vanemate vahel oli, siis PKS § 109 kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.
22.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise võlgnevuse perioodi 14.02.2017-31.10.2017 eest summas 2005,89 eurot.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1980 eurot (käibemaksuga, 11 tundi). Kohus on seisukohal, et hageja nimetatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et arvestades käesoleva menetluse käiku ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kohtuistungiks kulunud aega, on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 6 tunni ulatuses.
28.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb
hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot/h, millele lisandub käibemaks ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kuna tegemist on eelkõige eluliste asjaolude väljaselgitamisega, mitte niivõrd õiguslikult keeruka vaidlusega, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud summas 120 eurot/h (lisandub käibemaks).
29.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu arvestab kohus menetluskulud koos käibemaksuga.
30.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud õigusabi eest kokku summas 864 eurot (koos käibemaksuga, 6 tundi). Hageja taotlus jääb rahuldamata 1116 euro osas.
31.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.