Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Asjaolud ja hageja nõue

kuid kohus istungi päeva ei muutnud. Kohus muutis istungi kellaaega, kuid ei teavitanud sellest kostjat, mistõttu võeti kostjalt võimalus viibida kohtuistungil ja oma seisukohti seal esitada. Pidades istungi kostja osavõtuta, rikkus kohus võrdsusprintsiipi ning otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse printsiipi. Ebaõige oli maakohtu seisukoht, et hageja isalt ei olnud võimalik elatist saada. Nimelt on täitemenetluses perioodil mai 2017 – august 2017 hageja seadusliku esindaja kontole laekunud kokku 1 298,5 eurot ning septembris ja oktoobris veel 216,7 eurot. Kostjale teadaolevalt käib hageja isa tööl ja saab invaliidsuspensioni, mistõttu on tagatud edaspidine summade laekumine täitemenetluse raames. Seega ei ole täidetud asenduskohustuse tekkimise eeldused. Veel enam, PkS § 106 lg 2 kohaldamine ei ole võimalik juhtumitel, kus vanem ise hoiab täitemenetlusest kõrvale või tal puudub vara. Seda on võimalik rakendada üksnes siis, kui kohustatud vanem on surnud, tema asukoht on teadmata vms. Ringkonnakohtu seisukoht

teinud teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja 27.09.2017 (protokoll, tlk 55), on arusaamatu ja vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Kirjas teavitas kohus küll formaalselt õigusest esitada tõendeid, kuid see ei asenda poole õigust viibida asja arutamisel. Selliselt rikkus maakohus ka TsMS §-st 7 tulenevat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Hagimenetluses tuleb mõlemale poolele anda tegelik, mitte üksnes näiline võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Tõendite hilisema esitamise võimaldamine on vastuolus TsMS § 399 lg-ga 5, mille kohaselt uurib kohus kohtuistungil kõiki vastuvõetud tõendeid ja järelikult saab kohus otsuse tegemisel arvestada vaid nende tõenditega, mida on kohus TsMS § 238 lg 1 järgi vastu võtnud. Tõendite uurimine kohtuistungil toimub TsMS §-s 243 sätestatud reegleid järgides. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohus võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Kohus peab vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu 08.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11). Praegusel juhul ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud ega teinud menetlusosalistele ettepanekut tõendite esitamiseks. Hageja oli asja materjalidest nähtuvalt seisukohal, et kuna isa ülalpidamiskohustust ei täida, siis asub kostja tema asemele ning on kohustatud samaväärselt hoolitsema hageja ülalpidamise eest. Ringkonnakohus selgitab, et praeguse vaidluse puhul on tegemist asenduskohustuse seadmise nõudega, mille lahendamisel tuleb kohtul välja selgitada, kas riik on isa asemel tasunud igakuiselt elatisena 100 eurot kuus. Kui riik on isa asemel igakuiselt elatist tasunud, loetakse, et isa elatise tasumise kohustus on osaliselt riigi poolt täidetud. Kostja on tuginenud ka sellele, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega, millega tuleb kohtul elatise väljamõistmisel poole taotlusel arvestada (Riigikohtu 26.10.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 16 ja 25.05.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16). Alates 2016. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 50 eurot kuus. Seega on võimalik, et osa lapse vajadusi on 150 euro ulatuses riigi poolt kaetud. Kuna alaealise lapse ülalpidamise kohustus lasub tema vanematel ning vanavanema ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, tuleb kohtul nimetatud asjaolud välja selgitada. Kostja on kaebuses väitnud, et lapse isa on asunud elatist maksma. Asja uuel arutamisel on võimalik hagejal täpsustada, millises ulatuses on kostja elatist tasunud ja elatisvõlga vähendanud. Lisaks kostja õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisele, mis eraldivõetuna toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise esimese astme kohtule, on kohtuotsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Selliste rikkumiste korral tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule (vt Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.