Tühistada Harju Maakohtu 13.04.2017.a otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates 11.10.2016.a igakuiselt summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärale kuni hagejate täisealiseks saamiseni, ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Rahuldada TS ja AS hagi JS vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks.
2.2.Muuta Harju Maakohtu 06.11.2007.a kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-07-5869 JSlt hagejate TS ja AS kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust järgnevalt:
1(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15302
2.2.1.Välja mõista JS-lt TS kasuks alates 11.10.2016.a – 31.12.2016.a elatis summas 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017.a summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast, kuni TS täisealiseks saamiseni.
2.2.2.Välja mõista JS-lt AS kasuks alates 11.10.2016.a – 31.12.2016.a elatis summas 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017.a summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast, kuni AS täisealiseks saamiseni.
2.3.Jätta maakohtu menetluskulud JS kanda.
3.Rahuldada TS ja AS apellatsioonkaebus.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud JS kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.10.2016.a esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles palusid kostjalt väljamõistetud elatist suurendada miinimumelatise suuruseni alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 06.11.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5869 välja hagejate kasuks igakuise elatusraha 5000 krooni hagejate ühiseks ülalpidamiseks kuni 29.11.2019.a, s.o kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 2500 krooni kuni 03.02.2025.a, s.o kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni. Sellest ei jätku, et hagejatele kindlustada vajalikku ja nõuetekohast ülalpidamist. Sotsiaalkindlustusameti poolt on kummagi hageja toetuseks määratud riiklik lapsetoetus 50 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja põhiline sissetulek on töötasu 430 eurot kuus. Hagejad ei pidanud usutavaks, et kostjal peale töötasu muu sissetulek puudub, kuna vastasel korral ei ole kostjal võimalik toime tulla enda ülalpidamisega ega igapäevase elu-olu korraldamisega. Asjaolu, et kostja töötasu 404,18 eurot kuus ei võimalda tal suuremat elatist maksta, ei saa olla alus, et vabastada kostja elatise maksmisest või mõista kostjalt elatis välja miinimumsummast väiksemas ulatuses. Töötasu suurus ei ole mõjuv põhjus ning kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, mida kostja on teinud uue töökoha leidmiseks ja oma sissetulekute suurendamiseks, mis võimaldaks tal täita laste ülalpidamiskohustust. Kostja kohustus oma alaealiste laste ülalpidamiseks on primaarne ja selle kohustuse täitmisel tuleb vanemal vajadusel oma teisi kulutusi piirata. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kohtule esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta ega ole esitanud oma sissetulekute andmeid. Hagejate seadusliku esindaja kinnitus, et tema sissetulek on umbes 430 eurot kuus, on paljasõnaline ja tõendamata. Hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suured on nende igakuised ülalpidamiskulud. Paljasõnaline ja tõendamata on kinnitus, et väljamõistetud elatisest kokku summas 319 eurot kuus ei jätku selleks, et kindlustada hagejatele vajalikku ja nõuetekohast ülalpidamine. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last AS (sünniaeg
2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15302 XX.XX.XXXX.a) ja AS (sünniaeg XX.XX.XXXX.a), kellele kostja peab tasuma elatist minimaalses suuruses. Kostjal puudub võimalus anda kõigile oma alaealistele lastele võrdset ülalpidamist. Kostja palus arvesse võtta, et kostja kaks nooremat last jääksid lubamatult halvemasse olukorda, kui hagejate kasuks varem väljamõistetud elatist suurendataks. Lisaks palus kostja arvesse võtta, et tal on kehtiv eluaseme pangalaen ja ta peab igakuiselt tagastama pangale 300 eurot, tema noorem tütar AS tegeleb iluvõimlemisega ja kostja peab tasuma ka treeningute eest. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta hagejatele elatist rohkem kui varasemalt on kohtuotsusega määratud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 13.04.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt nii hageja I kui ka hageja II kasuks välja elatise 182 eurot kuus alates 11.10.2016.a kuni hageja I ja II täisealiseks saamiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt tuvastas kohus, et hagejad on kostja lapsed ja lisaks on hagejal veel kaks alaealist last. Kohus leidis, et eelduslikult on hagejate vajadused aastatega suurenenud. Seda kinnitab ka asjaolu, et elatise miinimummäär on võrreldes 06.11.2007.a kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kohtu hinnangul annab aluse kostjalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude esitamiseks õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes 2007.a oluliselt muutunud, kuid hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise ajal, s.o 2016.a moodustab see summa 215 eurot. Seega esinevad alused tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaldamiseks. 18.12.2015.a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2017.a kehtestatud kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot, millest tulenevalt moodustab käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel seaduses sätestatud igakuise miinimumelatise suurus juba 235 eurot. Kuivõrd hagejate nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud hetkel kehtivas elatise miinimummääras, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ja põhjendamatu on kostja väide, et kuna hagiavalduse juurde ei ole lisatud tõendeid hagejate igakuiste kulutuste kohta, on hagiavaldus paljasõnaline ja tõendamata. Asjasse ei puutu kostja väide, et hagejate ema ei ole tõendanud oma igakuist sissetulekut. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad emaga koos. Seega võib eeldada, et hagejate ema annab lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kohus tegi kostjale 03.02.2017.a ettepaneku kirjeldada ja tõendada elulisi asjaolusid, millest nähtuks tema teiste laste olukord – millised on nende vajadused ning millises ulatuses ja milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Samuti selgitas kohus, et kostja teiste laste olukorra tuvastamisel tuleb arvestada ka kostja teiste laste ema sissetulekutega ning kohtule tuleb esitada tõendid tema teiste laste ema sissetuleku kohta. Kostja on kohtu 03.02.2017.a kirja kätte saanud, kuid ta ei ole kirjeldanud ega tõendanud elulisi asjaolusid, millest nähtuks temaga koos elavate laste olukord. Kostja märkis vaid, et AS tegeleb iluvõimlemisega. Samuti ei ole kostja kirjeldanud ega tõendanud laste ema igakuist sissetulekut. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kostjaga koos elavate laste igakuised ülalpidamiskulud ei ületa miinimumi ning laste ema on võimeline andma nendele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kostja esitas oma sissetuleku suuruse tõendamiseks kohtule oma pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja igakuine töötasu suurus 404,18 eurot. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 3-2-1-160-12, p 17). Samas on kohus kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta ja nõudnud välja kostja pangakontode väljavõtted. Äriregistri andmete kohaselt ei ole kostja seotud ühegi ettevõttega. Kostjale ei
3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15302 kuulu registrisse kantud sõidukeid. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil XXX. Kostja pangakontole Swedbank AS-is on perioodil 06.08.2016.a – 06.02.2017.a laekunud 5460,90 eurot. Seega moodustas kostja igakuine sissetulek märgitud perioodil ca 910 eurot kuus (5460,90 eurot / 6). Kohus luges kostja sissetulekuks, mille arvelt ta saab anda ülalpidamist alaealistele lastele, kostja kontole laekunud rahalised vahendid keskmiselt summas 910 eurot kuus. Kostja igakuine sissetulek ei võimalda tal maksta kõigile tema ülalpidamisel olevatele lastele elatist seaduses sätestatud määras. Eeldada võib, et hagi rahuldamisel jäävad kostjaga koos elavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kohtu hinnangul esinevad alused (perekonnaseaduse) PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Jagades kostja igakuise sissetuleku summas 910 eurot viiega (st kostja ja tema neli alaealist last), saab tulemuseks 182 eurot. Kohus leidis, et summa, mille ulatuses on kostja võimeline andma kõigile oma lastele ülalpidamist võrdsetes osades, on 182 eurot kuus. Sama summa jääb kostjale tema enda vajaduste rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates elatishagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palusid hagejad tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jõudis valele järeldusele, et kostja igakuine sissetulek ei võimalda tal maksta kõigile tema ülalpidamisel olevatele lastele elatist seaduses sätestatud määras. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eeltoodut arvestades peab kohus tegema esmalt kindlaks lapse mõistlikud vajadused ja määrama kindlaks põhjendatud kulutuste suuruse mõistlike vajaduste rahuldamiseks. Hagejad on piisavalt tõendanud kohtule oma vajaduste rahuldamise kulusid, kuid kostja uue perekonna ühised sissetulekud on jäänud maakohtule esitamata. Seega ei tuvastanud maakohus piisavalt kostja tegelikku varalist seisu, regulaarseid sissetulekuid ega majanduslikke kulusid. Kostja pole tõendanud, et ta oma kahte last, AS ja AS, üksi kasvatab ja ülal peab. Nimetatud lastel on ka ema, kes samuti on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Hagejad ei pidanud usutavaks, et kostjal puudub peale töötasu muu sissetulek, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik toime tulla enda ülalpidamisega ega igapäeva elu-olu korraldamisega. Asjaolu, et kostja töötasu 404,18 eurot ei võimalda tal suuremat elatist maksta, ei saa olla alus, et vabastada ta elatise maksmisest ega saa olla mõjuv põhjus elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Töötasu suurus ei ole asjaolu, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks vastavalt PKS § 102 lg-le 2. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida on vastustaja teinud selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita kõikide oma laste suhtes ülalpidamise kohustust. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, olles tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses ja jäetakse menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15302
7.Maakohtus palus kostja vähendada elatist, tuginedes mh PKS § 102 lg-le 2. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla miinimummäära mõjuval põhjusel, mh olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliste asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus on kostjal. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et kuivõrd kostja ülalpidamisel on täiendavalt kaks alaealist last, puudub kostjal võimalus anda kõikidele alaealistele võrdset ülalpidamist. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et kostjal on neli alaealist last, ei ole piisav, et vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist. PKS § 102 lg 2 näeb elatise vähendamise mõjuva põhjusena ette, et teised lapsed peavad jääma vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Asjaolusid, millest saaks seda järeldada, kostja kohtu ette toonud ei ole. Maakohus tuvastas küll pangakontode väljavõtete alusel, et kostja igakuine keskmine sissetulek on 910 eurot, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks kohus veenduda kostja tegelikus majanduslikus seisus. Esitatud andmete alusel ei ole kohus veendunud, et pangakontodelt nähtuv sissetulek on kostja ainus tulu. Kostja on esitanud kohtule üksnes pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja saab igakuiselt töötasu u 404,18 eurot I OÜ-lt. Samas on kostja toonud kohtu ette asjaolud, et tasub igakuiselt hagejatele elatist vähemalt 320 eurot (mõnedel kuudel ka rohkem), et ta peab üleval veel kahte alaealist last kokku 470 euroga, mh peab tasuma AS iluvõimlemise treeningute eest ning tasuma ka kehtivat eluaseme pangalaenu 300 euro ulatuses. Seega ületavad kostja igakuised kulutused mitmekordselt kostja väidetavat igakuist töötasu. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole toonud kohtu ette kostja tulude osas kõiki asjaolusid. Sel põhjusel ei saa kohus ka leida, et elatise maksmine täiendavalt 106 euro ulatuses (hagejate peale kokku) kahjustab kostja teiste laste või kostja ülalpidamist. Esitades sellekohase vastuväite on kostja kohustus tuua kohtu ette sellised asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab veenduda, millised on kostja ja tema pere majanduslik seis, sh kõik tulud ja kulud. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite just enda halva majandusliku seisundiga seonduvalt, pidi kostja saama aru, et ta peab selle aluseks olevad asjaolud kohtu ette tooma ja neid kohtule ka tõendama. Maakohus mh ka selgitas kostjale, et kostja peab kirjeldama ja tõendama elulisi asjaolusid, millest nähtuks tema teiste laste olukord, sh millised on nende vajadused ja millises ulatuses ja milliste vahenditega neid vajadusi rahuldatakse ning mis on teiste laste ema sissetulekud (tl 103). Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul täiendavaid asjaolusid ega tõendeid ei esitanud. Enda lõplikus seisukohas märkis kostja üksnes, et peab enda kahele teisele lapsele tasuma elatist 470 eurot, et tema noorem tütar tegeleb iluvõimlemisega, mille treeningute eest kostja tasub, ja et ta peab tasuma ka eluasemelaenu 300 eurot. Seega arvestades, et kostja poolt kohtu ette toodud igakuised kulutused on mitmetes kordades suuremad, kui kostja väidetav töötasu, leiab kohus, et kostja tegelikud võimalused elatise tasumiseks on suuremad, kui kostja esitatud ja kohtu poolt kogutud sissetuleku andmete alusel võimalik oleks. Seega leiab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt, et kostja ei ole muutnud usutavaks ega tõendanud, et miinimumelatise maksmine hagejatele igakuiselt kahjustab tema või tema teiste laste tavalist ülalpidamist.
8.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni miinimummääras. Hagi esitati 11.10.2016.a. Töötasu alammäär oli 2016.a 430 eurot ning 2017.a 470 eurot. Seega tuleb perioodi 11.10.2016.a – 31.12.2016.a eest välja mõista mõlema hageja kasuks elatis 215 eurot (430 eurot ÷ 2) ja alates 01.01.2017.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni 235 eurot (470 eurot ÷ 2), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15302
9.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei ole neil kohustust tõendada igakuiseid kulutusi. Seoses hagejate ema majandusliku seisundiga on hagejad toonud välja, et ta põhiline sissetulekuallikas on müüja töötasu 430 eurot kuus. Samuti on hagejad välja toonud, et kummagi lapse eest saab hagejate ema toetust 50 eurot kuus. Kostja on üldsõnaliselt leidnud, et kuna hagejad ei ole esitanud hagejate ema varalise seisundi kohta tõendeid, on välja toodud asjaolud paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma aga laste ema majanduslik seisund käesolevas asja lahendamisel tähtsust. Kohus leidis, et laste isa ei ole usutavaks muutnud, et ta ei suuda tasuda seadusega ettenähtud miinimummääras hagejatele elatist. Laste isa on seega kohustatud kandma 1⁄2 laste eeldatavatest ülalpidamiskuludest miinimummääras. Ülejäänud 1⁄2 ja seda ületavad kulud kannab laste ema. Kostja ei ole ka kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel kohtul peaks tekkima kahtlus, et laste ema majanduslik seisund on kostja majanduslikust seisundist niivõrd suures ulatuses parem, et oleks alus kalduda PKS § 105 lg 3 alusel võlaõigusseaduse § 63 lg 1 kohasest osavõlgnike võrdsete osade proportsioonist kõrvale ning leida, et kuigi laste isa ei ole muutnud usutavaks, et ta ei suuda tasuda lastele miinimumelatist, peaks laste ema tasuma lisaks enda poolt täidetavale ülalpidamiskohustusele ka osa isale kuuluvast seadusjärgsest miinimummääras kohustusest. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole ka toetuste saamise fakt iseenesest alus, et vähendada elatist alla miinimummäära (RKTKo 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja ei ole toonud kohtu ette ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et riiklike peretoetuste maksmine on mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kui kostja on mingitel kuudel tasunud hagejatele rohkem elatist, kui on kohtuotsusega väljamõistetud, on kostjal võimalik see hagejatelt tagasi nõuda, kuid see ei ole alus, et vähendada elatist alla miinimummäära. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagiavalduses palusid hagejad mõista kostjalt välja elatise miinimummääras. Ringkonnakohus rahuldab uue otsusega hagi täies ulatuses ja seega TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
12.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.