Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud
1(4)
Tsiviilasi nr 2-16-15939 tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Hageja esitas 21.10.2016 kostja vastu hagi isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Elatise palus hageja kostjalt välja mõista alates hageja sünnist 29.10.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni pooles Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
2.Kostja ei vaielnud hagile vastu. Peale DNA uuringuakti saamist võttis kostja sõnaselgelt isaduse omaks nõustudes ka elatise nõudega, va osas, milles nõuti elatist tagasiulatuvalt.
3.Harju Maakohus rahuldas 09.06.2017.a otsusega hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega, tuvastades, et hageja põlvneb kostjast, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 21.10.2016 so hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammääras, menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja õigeks, et hageja põlvneb kostjast, mistõttu isaduse tuvastamise nõue tuleb rahuldada. Elatise nõude lahendamisel osutas maakohus, et kostja nõustus hagejale nõutud suuruses elatist tasuma, kuid mitte tagasiulatuvalt. Kuna lapse ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega ning põlvnemine tuvastati käesoleva kohtuotsusega on võimalik elatise nõue rahuldada hagi esitamisest.
5.Harju Maakohtu 09.06.2017.a otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada osas, millega tagasiulatuv elatis jäi välja mõistmata ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hageja sünnist kuni hagiavalduse esitamiseni, samuti osas, milles maakohus jättis menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes poolte kanda ning teha selles osas uus otsus, millega jätta põlvnemise tuvastamise nõudes menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud summas 171 eurot. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
7.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest tagasiulatuvalt rahuldamata. Antud asjas on oluline see, et elatisehagi esitamisel kohtusse ei olnud hageja põlvnemine kostjast tuvastatud, mistõttu elatisehagi rahuldamise eelduseks oli isaduse tuvastamise nõude rahuldamine. PKS § 96 esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 järgi elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Eeltoodud sätete järgi tuleb üldreeglina alaealise lapse elatisehagi vanema vastu alates hagi esitamisest pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras rahuldada, va juhul, kui esinevad PKS §
2(4)
Tsiviilasi nr 2-16-15939 102 sätestatud asjaolud. See ei tähenda aga seda, et ka hagiavalduse esitamisest eelneva aja eest esitatud elatisenõue (edaspidi tagasiulatuv elatisenõue) tuleks alati rahuldada. Maakohus viitas, et PKS § 108 sätestatu mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse olukorda. Ringkonnakohtu arvates võib maakohtu otsusest järeldada, et tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmisel arvestas kohus sellega, et kostja isadus lapse suhtes ei olnud sellel ajal tuvastatud, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on nimetatud ajal kostjalt elatist nõudnud. Maakohtu seisukohaga tuleb nõustuda. Asjast ei nähtu väited, et enne hagiavalduse esitamist on hageja ülalpidamiseks elatist nõutud. Hageja seadusliku esindaja kirjast (tlk 66) võib aru saada, et kostjalt on nõutud vaid enne lapse sündi remondi tegemist. Hageja seaduslik esindaja väljendas (tlk 68), et tagasiulatuva elatisenõude põhjuseks on see, et hageja seaduslikul esindajal lõpeb vanemahüvitis, mistõttu tuleb samaväärse elustandardi jätkamise võimaldamiseks kostjal tasuda tagasiulatuv elatisesumma. Nimetatud põhjendus ei ole tagasiulatuva elatise nõudmisel asjakohane. Elatise eesmärgiks on tagada lapse igapäevane ülalpidamine. Seega, kui lapse vajadused on suuremad, kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma ja/või mõlema vanema varanduslikku olukorda arvestades tuleks kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise võrdsuse põhimõttest, tuleb edasiulatuva elatisenõude esitamisel eeltoodud asjaoludega arvestada ning need esile tuua.
8.Kostja loetles vastuses hagile oma sissetuleku ja kulutuste suuruse, avaldades ka selle, et kostjal on veel üks alaealine laps, kellele ta peab elatist tasuma. Kostja lisas vastusele oma arvelduskonto väljavõtte. Hageja oma väiteid, et kostja sissetulek on suurem väidetust ei tõendanud. Eeltoodut arvestades leidis maakohus kokkuvõtvalt õigesti, et tagasiulatuva elatisenõude rahuldamiseks alus puudub.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ka osas, milles hageja vaidlustab maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust. Hageja esitas isaduse tuvastamise ja elatise nõude. Elatise nõudes võttis kostja hagi õigeks ning vaidlus jätkus vaid seetõttu, et hageja nõudis elatist tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest. Kostja vastusest hagile ei saa teha ka järeldust, et kostja vaidles isaduse tuvastamise nõudes hagile vastu. Asjas teostati poolte ja hageja seadusliku esindaja poolt kohtuväliselt DNA ekspertiis. Antud asjaoludel oli selle esitamine ringkonnakohtu arvates maakohtule vajalik, sest TsMS § 440 lg 4 järgi ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seetõttu on maakohtu lõppjäreldus sellest, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda põhjendatud, hoolimata TsMS § 164 lg 11 sätestatust. Maakohtule ei saa ette heita, et ta määras menetluskulude jaotuse kogu hagi lõpplahendit arvestades. Küll tuleb apellatsioonkaebus põhjendatuks lugeda, et maakohus rikkus menetluskulude jaotust otsuses põhjendades TsMS § 442 lg-t 8, jättes viitamata asjakohastele normidele ning jättes piisaval määral otsustuse põhjendamata, kuid see asjaolu ei toonud ringkonnakohtu arvates kaasa kokkuvõtvalt ebaõiget lõpplahendust.
10.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu
3(4)
Tsiviilasi nr 2-16-15939 kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
11.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.