Perekonnaõigus › Abielulahutus

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, hageja I nõue ja vastuväited

kuupalga alammäära ulatuses alates 23.11.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja määras, et kostjal on õigus väljamõistetud elatist käsutada. Kohus tuvastas, et poolte abielulised suhted lõppesid kaks aastat tagasi ning nende taastamine ei olnud võimalik, mistõttu rahuldas hagi ja lahutas PKS § 67 lg 1 alusel poolte abielu. Lapse elatisenõude osas märkis kohus, et poolte selgitustest nähtuvalt osalesid lapse ülalpidamises ja kasvatamises enne hageja I vahistamist mõlemad vanemad. Elatise väljamõistmist taotleti seaduses sätestatud miinimummääras ning hageja I oli nõus seda ka maksma, mistõttu rahuldas kohus kirjeldatud ulatuses elatisenõude hagi õigeksvõtu alusel. Tagasiulatuva elatisenõude jättis kohus rahuldamata, põhjendades eelnevat asjaoluga, et hageja I vahistati 30.01.2015 ja ta on sellest ajast alates viibinud kinnipidamisasutuses, kus ta kannab kaheksa aasta pikkust vanglakaristust. Seega puuduvad tal vahendid elatise maksmiseks. Lisaks arvestas kohus hageja I väitega, et tema vahistamisel jäi lapse ema arvele piisavalt vahendeid lapse ülalpidamiseks ning hagejalt I ei ole kahe aasta jooksul enne nõude kohtusse esitamist elatist nõutud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine isikult, kellel puudub igasugune sissetulek, paneks viimase ilmselgelt raskesse olukorda. Kohus jätkas menetlust ühisvara jagamise nõude osas. Kostja apellatsioonkaebus

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt I välja igakuise elatise lapse kasuks alates 23.11.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.10.2019 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja määras kostjale I õiguse väljamõistetud elatise käsutamiseks. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus lahutas hageja I ja kostja abielu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja kinnitas apellatsioonkaebuses, et sai maakohtu osaotsuse kätte 29.05.2017 ja edastas kaebuse ringkonnakohtule 29.06.2017, s.o 31. päeval. Vastuseks kohtu 04.07.2017 kirjale selgitas kostja, et lähtus kaebuse esitamisel temale etoimiku kaudu edastatud meeldetuletusest, kus oli apellatsiooni esitamise tähtpäevana märgitud 29.06.2017 (lk 120-121). Kuivõrd kostja tugines apellatsioonkaebuse esitamisel kohtu edastatud teabele, s.t kohus on kaebuse tähtaja osas kostjat eksitanud, loeb kohus apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitatuks (vt ka Riigikohtu 01.03.2017 määrust nr 3-2-1-17116). Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses mh märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Kostja on esitanud elatise nõude, paludes kohustada hagejat I tasuma elatist lapse ema kasuks. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud isikuks alaealine laps, kelle kasuks elatis välja mõistetakse või kelle hagi rahuldamata jäetakse. Seega on praeguse vaidluse puhul elatist õigustatud saama laps, kelle seaduslikuks esindajaks on alaealise ema. Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt ka Riigikohtu 03.04.2012 otsus nr 3-2-1-20-12, p 17). Kostja esitatud 23.11.2016 vastuhagiavaldus (tlk 15-21) ja 15.12.2016 täpsustus (tlk 58) ei vasta kolleegiumi arvates eelnevalt kirjeldatud tingimustele. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Maakohus on eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja poolte nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb lapsele anda võimalus nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ning tagada elatist maksma kohustatud isikule võimalus elatist saama õigustatud isiku hagi täpsustatud väidetele vastamiseks ja omapoolsete tõendite esitamiseks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks tuleb kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Riigikohus on

selgitanud, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega (vt nt Riigikohtu 08.03.2017 lahend 3-2-1177-16, p 14). Seda küll juhul, kui kohustatud isik sellele tugineb. Täiendavalt markeerib ringkonnakohus, et asjas ei nähtu, nagu oleks kohus võtnud seisukoha hageja I taotluse suhtes nõuda kõikide kostja pangakontode jääkide andmed 30.01.2015 päeva seisuga ja OÜ xxxxxxx kontode väljavõtted ajavahemiku 30.01.2015 kuni 23.11.2016 eest, millega ta soovis tõendada oma vastuväiteid hagile, st ülalpidamiskohustuse täitmist (tlk 66 pöördel). Lisaks igakuisele elatisele, palus kostja hagejalt I välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi november 2015 kuni 06.10.2016 eest, mille kohta maakohus resolutsioonis seisukohta ei võtnud, rikkudes TsMS § 438 lg-t 1, mis sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus eelnevat nõuet ei täinud, rikkudes oluliselt menetlusõiguse normi. Eelneva tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada TsMS § 646 korras ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb anda lapsele aega uue ja seadusele vastava hagiavalduse esitamiseks. Sealhulgas tuleb kohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist ja selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus (TsMS § 392 lg 1 p 4). Olukorras, kus lapse nõuded ja poolte seisukohad on puudulikud, tuleb kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et elatise nõuet võib praegusel juhul olla otstarbekam lahendada eraldi menetluses. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.