Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
TL avaldus lapse MP vanemate TL ja AP ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult TL-le üleandmiseks ning AP-le lapsega suhtlemiskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.03.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
AP määruskaebus Avaldaja: TL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isikud: I MP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko II AP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Salu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 20.03.2017 määruse põhjendusi ja täpsustada resolutsiooni.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata AP ja TL taotlused tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks. Määruse kehtiv resolutsioon:
1.Jätta rahuldamata TL avaldus lapse MP vanemate TL ja AP ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja TL-le täielikult üleandmiseks.
4.Määrata AP-le pojaga MP-ga suhtlemiseks kuni AP vanglast vabanemiseni järgmine kord: 4.1 AP kohtub MP-ga vähemalt 1 kord kolme kuu jooksul mitte kauem kui 3 tundi korraga TL-ga kooskõlastatud sobiva kolmanda isiku, sh psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Psühholoogi kaasamise korraldab TL ja psühholoogi kaasamise kulud kannavad MP vanemad võrdsetes osades. 4.2 Vanemad lepivad isa ja poja kohtumise aja kokku kirjalikult ja kooskõlastavad sobiva kolmanda isiku vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat kohtumist.
5.Jätta maakohtu menetluses lapsele riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta AP kanda. Apellatsioonimenetluses MP esindamisega seotud riigi õigusabikulud jätta riigi kanda.
5.TL taotlus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude hüvitamiseks rahuldada. Välja mõista AP-lt TL kasuks menetluskulu 432 eurot.
6.Ülejäänud menetlusosalised taotlust määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja taotlused
1.09.12.216 esitas TL (ema) Harju Maakohtule avalduse TL ja AP (isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse MP (laps) suhtes ja ainuhooldusõiguse täielikuks üleandmiseks TL-le ning isa ja lapse vahelise suhtluskorra kindaksmääramiseks.
2.TL ja AP olid elukaaslased. Nende kooselust sündis kaks last – MP (XX.XX.XXXX) ja MP (XX.XX.XXXX).
3.Vanemate kooselu lõppes augustis 2012 ning sellest ajast alates elab MP koos emaga. Alates maist 2013 on lapse isa vanglas ja avaldaja teostab hooldusõigust faktiliselt üksi. Avaldaja soovib viia õigusliku olukorra kooskõlla faktilise olukorraga ning lõpetada avaldaja ja AP ühise hooldusõiguse MP suhtes ning anda ainuhooldusõigus täielikult üle emale. Hooldusõiguse üleandmine avaldajale on lapse huvides, kuna vanemad ei teosta ühist hooldusõigust juba väga pikka aega ning ema soovib vältida isa poolt tulevat kahjulikku mõju lapsele. AP mõjutusel on avaldaja suhted tema täisealise pojaga oluliselt halvenenud. AP väärtushinnangud, ellusuhtumine ja senine käitumine võib mõjuda alaealisele lapsele kahjulikult. Avaldaja ei välistanud võimalust, et AP üheks eesmärgiks võis olla oma laste suunamine kuritegelikule teele. Avaldaja hinnangul ohustab lapse kohtumine isaga ja viibimine vanglas isa juures ilma kolmanda isiku juuresolekuta lapse heaolu, mistõttu soovis ta määrata suhtlemiskorra kolmanda isiku juuresolekul. AP on kriminaalse taustaga ning mõned tema kuritegudest leidsid kajastamist meedias. See on lapse jaoks traumeeriv. Juba
2(9)
vanemate kooselu ajal otsustas TL lastega seotud olulised küsimused, kuna laste isal oli palju tegemist ja laste kasvatamisega ta eriti ei tegelenud.
4.AP viibib alates maist 2013 Tartu Vanglas. Vanem poeg MP on isa korduvalt vanglas külastanud. Isa ja venna õhutusel on ka MP kolm korda isa vanglas vaatamas käinud. Avaldaja arvates AP käitumine isana ei ole last arvestav. Kõigil kolmel külastusel andis isa lapsele 500 eurot taskuraha. Selliste suurte summade kingituseks saamine ja omamine ei ole 13-aastase lapse huvides ja tekitab lapses tunde, et isa käitumist ja väärtushinnanguid tasub eeskujuks võtta.
5.Avaldaja sõnul on ta laste kasvatamisega hästi toime tulnud. Tal on töökoht ja osalused kahes tegutsevas ettevõttes. AP MP ülalpidamises ei osalenud. Avaldaja leidis, et tuleb vältida olukorda, kus AP-l on võimalik MP kinnisvarale ligi pääseda.
6.Avaldaja soovis, et AP ja poja MP kohtumised toimuksid mitte tihemini kui üks kord kolme kuu jooksul psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Avaldaja pidas lapse huvides võimalikuks vaid lühiajalisi kohtumisi. AP (puudutatud isik II) seisukoht
7.Puudutatud isiku AP arvates tuleb avaldus jätta rahuldamata, kuna puuduvad alused isalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Hooldusõiguse lõpetamise eelduseks peaksid olema vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes, mida käesoleval juhul ei esine. AP ja avaldaja suudavad teostada ühist hooldusõigust. Isa osaleb lapse kasvatamises, suheldes temaga telefoni ja kirja teel ning lapsega kokkusaamistel.
8.Avaldusest nähtuvalt taotles avaldaja hooldusõiguse lõpetamist põhjusel, et puudutatud isikul II on kriminaalne taust. AP-le teadaolevalt on laste ema loonud suhted laste tädimehega, kes on kriminaalkorras karistatud. Puudutatud isik II kinnitas, et ta ei soovi oma last kuritegeliku maailmaga siduda ja ta on mõjutanud oma last õppima ja spordiga tegelema. Vanemad elasid koos perena kuni maini 2013 ja kogu selle aja jooksul osales isa laste kasvatamisel. Kokkusaamistel kinnipidamisasutuses vestlesid isa ja poeg lapse tegemistest, trennidest, koolist, vaba aja veetmisest jms. Alusetu on avaldaja väide, et puudutatud isik II on keelanud vanemal lapsel emaga suhtlemise.
9.Puudutatud isik II ei nõustu avaldaja seisukohaga, et lapse rahaline toetamine saaks olla aluseks hooldusõiguse lõpetamiseks, eriti kui avaldaja heitis puudutatud isikule II ette laste ülalpidamises mitte osalemist. Avaldaja väide, nagu oleks isa andnud lapsele külastamisel sularaha, ei vasta tõele, kuna kinnipidamiskohas ei saa kinnipeetav omada sularaha. AP oli korraldanud laste ülalpidamise selliselt, et kandis lastele arvelduskontodele raha ning ka tema sõbrad on andnud laste ülalpidamiseks raha. Alaealisele kuuluva kinnisvara müük toimub läbi kohtuliku kontrolli vastavalt PKS §le 187 ning seda saab võõrandada ainult alaealise huvides.
10.Kuna vanemate vahel puudus vaidlus varasema ühise hooldusõiguse teostamise üle, ei oleks avalduse rahuldamine põhjendatud ega alaealise lapse huvides. AP pikaajaline kriminaalne taust ei olnud varem takistuseks laste suhtes ühise hooldusõiguse teostamisel.
11.2016. aastal kohtus AP MP-ga kolm korda ja ta soovib, et kohtumised jätkuksid. Kohtumise juures ei peaks viibima kõrvaline isik, kuna võõra isiku juuresolek muudaks kohtumise poolte jaoks ebamugavaks. Laps on siiani tulnud kohtumistele heal meelel ning kuna isa ja poja vahelised suhted katkesid seoses isa vangistusega, tuleks nüüd soosida isa ja poja kohtumisi. Alaealise külastaja puhul peab juures viibima täiskasvanud isik ja selleks võiks olla lähedane perekonnaliige.
3(9)
12.AP nõustus, et suhtluskord tuleks kindlaks määrata kuni tema kinnipidamiskohast vabanemiseni ja see peaks olema järgnev: MP kohtub AP-ga 1 kord kuus kinnipidamisasutuses 3 tundi lühiajalisel kokkusaamisel vastavalt vangla poolt antud loale; MP kohtub AP-ga 1 kord kuus pikaajalisel kokkusaamisel vastavalt vangla poolt antud loale. Just pikaajalisel kokkusaamisel saaks laps isaga paremini suhelda, tekiks isaga vahetu kontakt. Kuna lapse ema kinnitas, et laps on kinnine ja harjub raskesti võõrastega, peaks kohtumised toimuma võimalikult sageli, vahetult ning lapse jaoks turvalise isiku s.o vanema venna osavõtul.
13.Laps ei ole maakohtus ärakuulamisel ega oma esindajale avaldanud, et isa oleks teda kohtumistel kahjulikult mõjutanud. Hooldusõigust ei saa ära võtta vaid põhjusel, et emal on hirm, et isa mõjub lapsele halvasti. Asjaolu, et avaldaja ei võta puudutatud isiku II telefonikõnesid vastu, raskendab lapsega suhtlemise korraldamist. Siiamaani korraldas seda MP. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel peaks arvestama ka seda, kes ja kuidas neid kohtumisi reaalselt korraldama hakkab. Lapse esindaja seisukoht
14.Vandeadvokaat Oksana Sobko kohtus avaldaja ja lapsega. Avaldaja selgitas, et M on kinnine, harjub raskesti võõraste inimestega ja uute kohtadega.
15.Vestluses lapsega selgus, et laps isaga isiklikult kohtuda ei soovi, tema eelistaks suhelda isaga telefoni teel. Isa helistab tihti ja kui laps ei soovi isaga suhelda, siis ei vasta ta kõnele. Lapse sõnul ei mäleta ta eriti aega, kui isa veel nendega koos elas, ei meenunud, mida nad isaga koos oleksid teinud. Lapsel on head suhted vanema vennaga. MP ei ole isaga suhtlemise vastu, kuid ei soovinud seda tihti teha.
16.Lapse esindaja leidis, et on põhjendatud lapse emale ainuotsustusõiguse andmine lapse viibimiskoha määramise ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes. See võimaldaks avaldajal otsustada lapse jaoks olulisi asju ja on lapse huvidega kooskõlas. Lapse huvides on avaldaja poolt pakutud suhtluskord. Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamus
17.Mustamäe Linnaosa Valitsuses toimus vestlus avaldaja ja lapsega. Eestkosteasutus leidis, et nõue on põhjendatud ja asjaolusid arvestades on mõistlik vanemate ühine hooldusõigus MP suhtes lõpetada ja anda hooldusõigus üle avaldajale. Vestluse käigus selgus, et laps ei soovi minna isa juurde vanglasse, kuid on nõus isaga telefoni teel suhtlema. Mustamäe Linnaosa Valitsus arvas, et suhtlemine isa ja poja vahel võiks toimunda telefoni teel. MP seisukoht
18.Ärakuulamisel 06.01.2017 MP avaldas, et ta õpib XXX 6. klassis, elab koos emaga, isa viibib Tartu Vanglas ja vennaga saab normaalselt läbi. Isaga suhtleb telefoni teel. Isa on paar korda arveldusarvele raha kandnud ja ühe korra on isa sõber isa poolt raha andnud, mis pandi ka panka. Paar korda on käinud isa juures vanglas lühiajalisel kokkusaamisel koos vennaga. Eriti talle vanglas käia ei meeldi, kuid vennaga koos on kord kvartalis nõus minema. Teda ei häiriks, kui kohtumise juures viibiks psühholoog või sotsiaaltöötaja. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
19.Harju Maakohus jättis 20.03.2017 määrusega AP ja TL ühise hooldusõiguse MP suhtes lõpetamata ja TL-le üle andmata ning peatas AP hooldusõiguse kuni ennistamiseni, kuid mitte kauemaks, kui MP täisealiseks saamiseni. Maakohus määras AP ja MP suhtluskorra selliselt, et AP kohtub oma poja MP-ga vähemalt üks kord
4(9)
kolme kuu jooksul mitte kauem kui kolm tundi korraga TL-ga kooskõlastatud kolmanda isiku, psühholoogi või sotsiaaltöötaja, juuresolekul. Psühholoogi kaasamise korraldab TL ja psühholoogi kaasamise kulud kannavad MP vanemad võrdsetes osades. Vanemad lepivad isa ja poja kohtumise aja kokku kirjalikult ja kooskõlastavad sobiva kolmanda isiku vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat kohtumist. Lapsele riigi poolt määratud esindaja kulud jäid riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
20.MP vanematevahelised suhted on pingelised, mistõttu võib olla takistatud lapse ühise hooldusõiguse teostamine ja hoolduskohustuse täitmine üksmeeles ning lapse heaolu silmas pidamine võib jääda tagaplaanile. Lapse isa on näidanud oma mitteõiguskuuleka käitumisega hoolimatut ja lapse vajadustega mittearvestavat suhtumist ning kohusetunde puudumist.
21.Kinnitust ei leidnud vajadus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise, tervishoiukorralduse ja hariduskorralduse osas. Usutav on, et ema suudab iseseisvalt langetada otsuseid lapse tervise ja hariduse osas, kuid asjaolu, et isa viibib vanglas, ei ole piisavaks põhjuseks, et hooldusõigus lapse tervise ja haridusega seonduvates küsimustes anda emale üle. Ema ei väitnud, et ühise hooldusõiguse teostamine lapse tervise ja haridusega seonduvates küsimustes oleks isa tegevuse või tegevusetuse tõttu kuidagi takistatud olnud.
22.Maakohus nõustus AP-ga selles, et lapse rahaline toetamine ei ole iseenesest taunitav, eriti siis, kui isa on määranud raha kasutamise otstarbe. Vanemad võiksid omavahel ja lapsega kooskõlastada lapsele antava raha ja selle kasutamise.
23.TL kinnitas, et tal on probleeme AP-ga suhtlemisel ja tema soovimatus lapse isaga suhelda oli otseselt tingitud AP poolsetest ähvardustest. Maakohus nõustus avaldajaga, et lapse isa vaenulik suhtumine ei aita kaasa ühise hooldusõiguse teostamisel vanemate üksmeelele. Ema ja isa lahkhelide mõju või vastastikune vaen on lapse arengule halb, lapsele emotsionaalselt raske ja ettearvamatute tagajärgedega ning ohustab ka lapse heaolu. AP viibis vanglas ning tema karistuse hilisem tähtaeg on 23.05.2020, seega ei ohusta AP isiklikult sel ajal TL elukorraldust ja heaolu.
24.Usutavalt ei ole põhjendatud, et ühise hooldusõiguse teostamine oleks pärast lapse isa karistuse lõppemist võimatu, kui vanemad lähtuksid lapse, mitte enda huvidest. Ühise hooldusõiguse lõpetamine selle tõttu, et üks vanem viibib vanglas, ei ole põhjendatud.
25.AP-l ei ole võimalik vangistuse tõttu täita vajalikus mahus oma lapse hooldusõigusest tulenevaid kohustusi. Ärakuulamisel ei nõustunud AP ühise hooldusõiguse lõpetamisega lapse suhtes, kuid nõustus hooldusõiguse osalise peatamisega. Ühise hooldusõiguse teostamine ja last puudutavate otsustuste tegemine on AP vanglas viibimise tõttu raskendatud. Lapse emal võib tekkida vajadus määrata lapse viibimiskohta ja võtta vastu hariduse ja tervisega seonduvaid otsuseid, mille õigeaegne lahendamine võib olla takistatud selle tõttu, et lapse isa viibib vanglas.
26.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12 asunud seisukohale, et vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. AP oli kinnipeetavate registri andmetel karistatud vangistusega, mille tähtaeg on 23.05.2020 ja nimetatud asjaolu on PKS § 140 lg-s 1 sätestatud vanema hooldusõiguse peatamise tingimusteks, mille esinemise korral on vanem kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. AP hooldusõigus on võimalik peatada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis
5(9)
seaksid kahtluse alla TL sobivuse ja võimekuse last kasvatada ning lapse suhtes hooldusõigust teostada.
27.Last ei saa sundida minema vanglasse, kui laps seda ei taha. Samas on lapsega koos elava vanema kohustuseks kindlustada lapsele kohtumine eraldi elava vanemaga, millise kohustuse täitmist ei saa lapse ema vältida põhjendusel, et ta ei soovi lapse isaga suhelda. Põhjendatud on määrata MP kohtumine isaga lühiajalisel kohtumisel sobiva kolmanda isiku, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul, arvestades lapse nõusolekut. Pikaajalised kohtumised kinnipidamisasutuses ei ole lapse huvides. Samas välistatud ei ole pikaajalised kohtumised edaspidi lapse soovil ja ema nõusolekul. Määruskaebus ja selle põhjendused
28.31.03.2017 esitas AP isiklikult ja 04.04.2017 esindaja kaudu määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 20.03.2017 määruse osas, millega peatati AP hooldusõigus MP suhtes, määrati kindlaks suhtluskord ja menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Koos määruskaebusega esitas AP uued tõendid, KP ja KP kirjalikud seletused, ning palus need võtta tsiviilasja materjalide juurde. KP ja KP on osalenud M ja ka tema vanema venna kasvatamisel. Kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks nende esitamist maakohtule, kuid KP ja KP soovisid esitada kohtule oma arvamuse pärast seda, kui said teada maakohtu määrusest. Lisaks palus ta üle kuulata MP, nõuda välja perearsti registrist TL haiguslugu, eelkõige puutuvalt 2012.a antud positiivse narkotestiga, vaadata koduvideot, kus TL tarvitab narkootikume, ja välja nõuda e-kooli arhiivist kahe viimase aasta andmed MP kohta ning võtta toimikusse MP kirjalik seletus koduse olukorra kohta. AP taotles kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.
29.AP ei ole kordagi hooldusõiguse peatamisega nõustunud ja on kogu kohtumenetluse vältel rõhutanud, kuivõrd olulised on talle tema lapsed.
30.Maakohtu määrus on vastuoluline. Ühelt poolt on maakohus leidnud, et hooldusõiguse lõpetamiseks puudub alus, kuna ühise hooldusõiguse teostamine ei ole isa vanglas viibimise tõttu olnud takistatud, kuid samas on hooldusõiguse peatamist põhjendanud just sellega, et ühise hooldusõiguse teostamine ja last puudutavate otsuste tegemine on AP vanglas viibimise tõttu raskendatud.
31.Hooldusõiguse peatamise aluseks PKS § 140 lg 1 järgi ei saa olla vaid asjaolu, et kaebaja viibib vanglas. Kehtiv kohtupraktika on PKS § 140 rakendanud olukordades, kus on tõstatunud vajadus lapsele eestkoste seadmiseks, s.t kas puudub teine last kasvatav vanem või tema suhtes on alustatud hooldusõiguse äravõtmine (Riigikohtu lahendid nr. 3-2-1-26-16, 3-2-1-99-16, 3-2-1-161-14). Seega on nimetatud juhtudel osutunud vajalikuks eestkostja määramine ning ilma hooldusõiguse peatamiseta on see võimatu. Käesoleval juhul aga selline vajadus puudub. Seega saab hoolduseõiguse peatada ainult äärmisel juhul, kui on vaja tagada lapsele eestkoste ajaks, millal vanem viibib kinnipidamisasutuses. Hooldusõiguse peatamine on oma sisult sama, mis hooldusõiguse lõpetamine, erinevus on vaid selles, et peatamisel toimub hooldusõiguse ennistamine.
32.Lapse huvides ei ole anda emale piiramatu õigus otsustada, kellega laps suhtleb.
33.Kohus on ette heitnud, et kaebuse esitaja ei ole esitanud vastuavaldust suhtlemiskorra osas. Vastuavalduse esitamine ei ole kehtiva kohtupraktika järgi suhtlemiskorra kindlaksmääramisel vajalik, kuna kohus peab võtma arvesse mõlema menetlusosalise ettepanekuid suhtlemiskorra osas. Menetluse edasine käik
34.Mustamäe Linnaosa Valitsus palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Lapse esindaja leidis, et maakohus on välja selgitanud 6(9)
kõik olulised asjaolud ja kohaldanud seadust õigesti ning lapse huve arvestades peatanud hooldusõiguse ja määranud suhtlemiskorra. TL vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata. TL esitas uue tõendina koopia KP kirjalikust kinnitusest selle kohta, et KP ei ole kohtule andnud ühtegi kirjalikku selgitust seonduvalt MP hooldusõigusega, ja palus Tartu Vanglast välja nõuda AP iseloomustuse koos andmetega AP-le kinnipidamiskohas määratud karistuste kohta.
35.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
36.Kolleegium tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on põhjendatult peatanud AP hooldusõiguse MP suhtes, kuid täpsustada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni ja peatada hooldusõigus kuni peatamise põhjuse äralangemiseni. Samuti tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Maakohtu poolt määratud suhtluskorda ei anna määruskaebuse väited alust muuta. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, milles see on määruskaebuses vaidlustatud, s.t osas, milles maakohus peatas AP hooldusõiguse MP suhtes, määras kindlaks suhtluskorra ja jagas menetluskulud.
37.AP taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 järgi määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada, kuna menetlusosalised on maakohtus ära kuulatud ja vajalikud tõendid kogutud ja asjaolud välja selgitatud.
38.Õige on määruskaebuse väide, et AP ei ole ärakuulamisel nõustunud hooldusõiguse osalise peatamisega. 17.01.2017 ärakuulamise protokollist (I kd tl 174-182) sellise seisukoha avaldamine määruskaebuse esitaja poolt ei nähtu. Eeltoodud osas tuleb muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi ja jätta vastav põhjendus määrusest välja.
39.Kolleegium leiab, et PKS § 140 lg 1 järgi AP hooldusõiguse MP suhtes peatamisel on võimalik määrata tähtaeg, millal takistus hooldusõiguse teostamiseks lõppeb, ja selleks on AP vanglast vabanemine. Seega tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni ja peatada AP hooldusõigus MP suhtes kuni peatamise aluse äralangemiseni, milleks on AP vanglast vabanemine. Samuti ei ole põhjust määrata, et hooldusõiguse peatamine ei kesta kauem kui MP täisealiseks saamiseni, kuna lapse täisealiseks saamisel vanema hooldusõigus niikuinii lõpeb.
40.Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda. Maakohus on õigesti seoses AP vanglas viibimisega peatanud tema hooldusõiguse MP suhtes. Riigikohus on rõhutanud, et kui vanem asub kinnipidamisasutuses karistust kandma ega saa lapse eest hoolitseda ja tema õigusi ja huve kaitsta, tuleb vanema hooldusõigus üldjuhul peatada ja anda hooldusõigus üle teisele vanemale või määrata lapsele eestkostja (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-21-26-16 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 18).
41.Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus on leidnud, et määruskaebuse esitaja vanglas viibimise tõttu ei ole tema poolt hooldusõiguse teostamine olnud takistatud. Maakohtu määruse kohaselt on lapse hooldusõigust teostanud avaldaja ja AP ei ole selles osalenud.
42.Õige on see, et iseenesest vanglas viibimise fakt ei ole aluseks hooldusõiguse äravõtmisele, kuid vanema vanglas viibimisel ei saa ta teostada hooldusõigust kohaselt ja piisavas mahus, mis annab aluse PKS § 140 lg 1 järgi hooldusõiguse peatamiseks. PKS § 116 lg järgi hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Seoses sellega, et 7(9)
AP on vanglas, ei saa ta teostada lapse suhtes igapäevaselt isikuhooldusõigust ega varahooldusõigust. Varahooldusõigus ei seostu mitte ainult lapse kinnisasjadega tehtavate võimalike tehingutega, vaid võib puudutada ka lapsele kuuluvaid vallasasju või lapse arvel olevat raha, millega tehingute tegemine toimub hooldusõigust omava vanema poolt või loal. Samuti on raskendatud kui mitte võimatu otsustada vajadusel kiirelt ja operatiivselt lapsega seotud asju. Kuna hooldusõiguslik vanem on ka lapse seaduslikuks esindajaks, siis ka sellega seonduvad tegevused on vanema vanglas viibimise ajal piiratud. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et AP on vanglas viibimise ajal kestvalt võimetu kohaselt hooldusõigust MP suhtes teostama.
43.Õige ei ole määruskaebuse väide, et vanema hooldusõiguse äravõtmise ja peatamise alused on samad. Hooldusõiguse täieliku äravõtmise alused tulenevad PKS § 134 lg-st 1 ja oluline on vanema poolt hooldusõiguse teostamata jätmine või teostamine viisil, mis ohustab last või lapse vara. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib vanemalt hooldusõiguse ära võtta ainult siis, kui muud meetmed ei ole andnud tulemust. PKS § 140 lg 1 järgi hooldusõiguse peatamisel ei ole oluline lapse või tema vara ohustamine, vaid see, et vanem ei ole kestvalt võimeline hooldusõigust teostama.
44.Kaebuse esitaja väited, et emale otsustusõiguse andmine kõigis last puudutavates küsimustes, sh kellega laps suhtleb, ei ole lapse huvides, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, millest saaks järeldada, et TL on teostanud hooldusõigust lapse huvisid kahjustavalt. AP sellekohased väited nii maakohtus kui ka määruskaebuses on jäänud paljasõnalisteks.
45.Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud ka maakohtu poolt määratud isa ja poja suhtluskorra. Kolleegiumi arvates ei anna määruskaebuse väited alust määrata suhtluskorda erinevalt maakohtu poolt määratust. Maakohus on kaalunud suhtluskorra määramisel lapse ja isa sideme säilimist ning lähtunud sealjuures ka lapse huvidest, kes ei nõustunud vanglas pikaajaliste ja sagedamini toimuvate lühiajaliste kohtumistega. Arvestades lapse poolt väljendatut, ei ole ka tihedamad kokkusaamised lapse huvides. Laps on olnud nõus sellega, et kohtumiste juures on kolmas isik. Lisaks on isal ja pojal võimalus suhelda telefoni teel.
46.Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses TsMS § 172 lg 1 järgi õigesti jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Kuna käesoleva menetluse lahend on ennekõike lapse huvides, siis pole alust jätta menetluskulusid avalduse esitanud vanema kanda, nagu soovis määruskaebuse esitaja.
47.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud AP kanda. Avaldaja on kandnud kulusid lepingulisele esindajale ja palunud määrata tema vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 432 eurot, millest määruskaebusele vastuse koostamise ja kliendisuhtluse kulu 300 eurot ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduv kulu 132 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Esialgse õiguskaitse taotlus esitati AP poolt pärast maakohtu määruse tegemist ja maakohus on selle 04.04.2017 määrusega jätnud rahuldamata. Avaldaja lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja menetluse keerukust, on avaldaja kantud menetluskulud tema esindamisel vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1) ning need tuleb välja mõista määruskaebuse esitajalt.
48.Nii määruskaebuse esitaja kui ka avaldaja on esitanud kohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitaja tõendite vastuvõtmisest tuleb TsMS § 633 lg 5, § 652 lg 4 ja § 659 järgi keelduda, kuna määruskaebuse esitaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjendusi, miks ta vastavaid tõendeid ei esitanud maakohtule. Samal põhjusel tuleb keelduda avaldaja taotlusel
8(9)
Tartu Vanglalt AP iseloomustuse ja karistamise kohta andmete ning AP taotlusel TL haigusloo ja MP e-kooli andmete väljanõudmisest. Avaldaja poolt esitatud KP kirja koopia vastuvõtmisest tuleb keelduda põhjusel, et seoses AP tõendite vastuvõtmata jätmisega ei ole see enam asjakohane (TsMS § 238 lg 1). Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu. AP taotlus MP tunnistajana ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna maakohus on seda taotlust menetlenud ja põhjendatult leidnud, et tõend ei ole asjakohane. AP kaebuses taotletud koduvideot ja MP kirjalikku seletust ei ole kohtule esitatud.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.