Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31. märts 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-4691
Tsiviilasi
UE hagi K-SE ja ME vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
UE apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2 475 eurot Hageja (apellant): UE (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I (vastustaja I): K-SE (isikukood
Kostja I (vastustaja II): ME (isikukood
Kostjate ühine seaduslik esindaja TE ja ühine lepinguline esindaja Janno Perv Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine
Võtta UE apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Maakohus tuvastas, et puudub alus TsMS § 459 lg 1 kohaldamiseks. Hageja ei esitanud puude tuvastamise otsust, vaid esitas töövõimetuspensioni arvestamise otsuse, millest nähtub, et töövõimetus on tuvastatud 25. veebruar 2015 kuni 29. veebruar 2016. Seega on tuvastatud töövõimetuse aeg möödunud, uut ekspertiisi ja uut otsust hageja ei esitanud. Märget pensionitunnistuse koopial ei saa kohus lugeda piisavaks tõendiks osalise töövõimetuse tuvastamisel. Selleks saab olla SKA püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 eeldatakse, et osalise töövõime kaotuse puhul on isik siiski võimeline ka tööga elatist teenima. Maakohus nõustus kostjate hinnanguga, et hageja on teadlikult ja tahtlikult sissetuleku varjamiseks tagandanud ennast 18. veebruaril 2015 A OÜ ja S OÜ juhatuse liikme kohalt. S OÜ juriidiline aadress on sama, mis hageja elukoha aadress hagiavalduses. Samuti on hageja teinud end varatuks. 18. veebruaril 2015 tõestas Tallinna notar Anneli Alekand hageja ja KG vahelise hagejale kuuluva kinnistu müügilepingu. Kinnistu müügihind oli 15 000eurot ja ostja kinnitas, et tasus müügisumma sularahas enne lepingu sõlmimist. Samale isikule on hageja müünud ka A OÜ ja S OÜ osad. Ostja on jällegi kinnitanud, et tasus hinna sularahas enne lepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus järeldusele, et puudub igasugune alus hagejalt tema alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja on pärast temalt elatise väljamõistmist püüdnud teha kõik temast oleneva, et vabaneda oma laste ülalpidamise kohustusest ja vaatamata (väidetavale) osalisele töövõimetusele, on selleks hagejal jätkunud piisavalt ettevõtlikust. Hagiavalduses on hageja väitnud, et tema tervislik seisund ei muutu, sest diagnoos on pöördumatu. Hageja endise abikaasa väitel on tegemist meeleoluhäirega, mis diagnoositi hagejal juba abielu ajal. Kohtu käsutuses oleva informatsiooni kohaselt nimetatud haigus kunagi ei süvene ja regulaarse raviga on võimalik haigust edukalt kontrolli all hoida.
Kohtute infosüsteemi (KIS) ja kohtuasja toimiku andmetel ei ole hagejale 13. detsembril 2016 toimunud istungi kutset kätte toimetatud. Maakohus kasutas hagejale kohtukutse kättetoimetamiseks TsMS § 3111 lg-tes 1 ja 4 ette nähtud viise, kuid KIS-st ega toimikust ei nähtu, et hageja oleks 29. novembril 2016 väljastatud menetlusdokumendi avaliku E-toimiku kaudu avanud (TsMS § 3111 lg 3) või kinnitanud mingil viisil selle kättesaamist (TsMS § 3111 lg 5). KIS saadetiste andmetest nähtub, et kohtukutse saadeti hagejale e-kirjaga 5. detsembril 2016 sellele e-posti aadressile, mis hageja hagiavalduses kohtule avaldas (XXX). Sellisel viisil oleks menetlusdokumendi kättetoimetamine põhimõtteliselt võimalik TsMS § 3141 lg 2 alusel, kuid sel juhul ei jõudnud kohtukutse hagejani tähtaegselt. TsMS § 343 lg 2 esimese lause kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Kuna istung toimus 13. detsembril 2016, jäi selle aja, mil kutse saaks lugeda kättetoimetatuks, ja istungipäeva vahele vaid seitse päeva. Kui isikule ei toimetata kätte kutset kohtuistungile, millel tema nõuet arutatakse sisuliselt, siis rikutakse sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja isiku põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Ühtlasi on maakohus teinud hageja suhtes otsuse ilma teda nõuetekohaselt kohtusse kutsumata. Toimiku materjalidest ja kaebusest nähtuvalt ei ole hagejal olnud ka muud võimalust esitada oma seisukohta kostjate vastuse kohta, samuti ei ole maakohus hagejale selgitanud, millised asjaolud tuleb nõude edukuseks esile tuua ja milline on hageja tõendamiskoormis. Tervikuna on sellised rikkumised olulised (vrd Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik).
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.