lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-19024/5

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-19024/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-19024/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-19024

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Liis Arrak, Kaupo Paal

Tsiviilasi

JP hagi KHP vastu isaduse vaidlustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.01.2017 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja JP (isikukood esindaja Katrin Kiisk

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

Kostja KHP (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Vasalemma Vallavalitsus Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 12.01.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
1.JP (hageja) esitas 19.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse KHP (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Hagiavalduse kohaselt sündis hageja ja KK kooselust 2003. aastal laps KHP (kostja). Lapse sündimise hetkel ei olnud lapsevanemad abielus, ent kuivõrd hageja oli veendumusel, et kostja põlvneb temast, võttis ta isaduse omaksvõtuga omaks, mille tulemusena kanti hageja kostja sünniakti tema isana. 2016. a kevadel said hagejale teatavaks asjaolud, mis annavad alust arvamaks, et kostja ei põlvne tegelikkuses hagejast. Hagejale sai teatavaks, et kostja bioloogiline ema omas kostja eostamise ajal intiimsuhteid mitme meesterahvaga. Hageja palub kohtul määrata molekulaargeneetilise uuringu tuvastamaks hageja ja kostja vahelise sugulussuhte olemasolu või selle puudumine. Juhul kui molekulaargeneetilise uuringu tulemusena on tuvastatud, et kostja ei

põlvne hagejast, teha vastavad kandemuutused kostja sünniaktis. Esimese astme kohtu määrus

4.12.01.2017 määrusega keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Kohtumääruse kohaselt ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-16-109831 mõisteti 01.09.2016 tagaseljaotsusega hagejalt kostja kasuks välja elatis miinimummääras. Hageja esitas 22.09.2016 tagaseljaotsusele kaja, milles on avaldanud, et tema tutvus ja kooselu kostja ema KK-ga algas kostja ema kuuendal raseduskuul ning tema ei ole lapse bioloogiline isa. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PKS § 93 lg-s 1 nimetatud üheaastane tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg. Hagiavalduse kohaselt said hagejale 2016. a kevadel teatavaks asjaolud, et kostja bioloogiline ema omas kostja eostamise ajal intiimsuhteid mitme meesterahvaga, mistõttu on kostja tegelik põlvnemine hagejast küsitav. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et tsiviilasjas 2-16-109831 on hageja avaldanud, et tema tutvus ja kooselu kostja emaga algas kostja ema kuuendal raseduskuul ning hageja ei saa olla kostja bioloogile isa, siis ei saa hageja nõuet isaduse vaidlustamiseks avalduses toodud asjaolude tõendatuse korral rahuldada, kuna hageja nõue ei ole esitatud tähtaegselt. Tuvastatud asjaoludest, sh tsiviilasjas nr 2-16-109831 hageja poolt 01.09.2016 esitatud kajast nähtuvalt, pidi hageja olema teadlik isaduse vaidlustamise asjaoludest juba enne lapse sündi. PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist (s.o enne 1. juulit 2010), asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kostja sündimise ajal 2003. aastal kehtinud PKS § 44 lg 3 sätestas, et vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-111-12 p-s 19 selgitanud, et pärast 1. juulit 2010 esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuet lõpetavat tähtaega, mida kohaldatakse alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Seega saab sellisel juhul isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal PKS § 93 lg 1 alusel õigus esitada isaduse vaidlustamiseks hagi hiljemalt 1. juuliks 2011.
6.Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad. Määruskaebus
7.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse.
8.Maakohus on mõistnud hageja tsiviilasjas nr 2-16-109831 esitatud kirjalikke seisukohti vääralt. Tsiviilasja nr 2-16-109831 viidatud kajas (22.09.2016) on hageja kirjutanud üksnes ühe lause, millest kohus on teinud ka järeldused hagi rahuldamata jätmiseks, s.o: “Minu tutvus ja kooselu lapse ema KK-ga algas K kuuendal raseduskuul ja ma ei ole lapse bioloogiline isa.” Hageja sõnastus “tutvus ja kooselu” on olnud ilmselgelt kohut eksitavad, kuivõrd hageja ja kostja bioloogiline ema olid mõistagi tuttavad juba kostja eostamise ajal, ent nad kolisid kokku kostja ema kuuendal raseduskuul. Ka eluliselt ei oleks usutav, et kaks teineteisele täiesti võõrast inimest tutvuvad ja kolivad kokku samaaegselt, liiatigi veel olukorras, kus naispool on juba kuus kuud rase. 2(3)

Hageja möönab, et tema ühelauseline sõnastus võib olla kolmandatele isikutele üheselt mittearusaadav, ent kinnitab, et tegemist ei ole olukorraga, mida kohus on sellest lausest järeldanud. Hageja ja kostja ema suhted halvenesid üsna pea pärast kostja sündi ning kostja ema ei soovinud enam hagejat mingil viisil oma ellu. Hageja ja kostja suhted katkesid täielikult. 2016. aasta esimeses pooles jõudis hagejani teadmine sellest, et ta ei pruugigi olla kostja bioloogiline isa. Samaaegselt esitas ka kostja eestkostja mõlema vanema vastu elatise nõude, milles hageja esindas end ise ja soovis algatada isaduse vaidlustamise menetluse, et saada enda kahtlustes kinnitust või need ümber lükata. Hagejal puudus võimalus esitada vastav hagiavaldus kohtule varem, sest need asjaolud said talle teatavaks sisuliselt samaaegselt juba algatatud elatise kohtumenetlusega. Pärast tagaseljaotsusele kaja esitamist pöördus hageja õigusteadmistega esindaja poole, kuivõrd ta mõistis, et piisavate teadmiste puudumise tõttu ta iseend esindada ei oska. Isaduse vaidlustamise põhieesmärk ei ole mitte ainult tagada hagejale teadmine tema bioloogilistest lastest ning nendega kaasnevatest õigustest ja kohustustest, vaid see teadmine on ka lapse ehk kostja enda parimates huvides. Hageja perre on sündinud tänaseks laps, kelle õigustatud huvides on samuti mõista ja teada enda sugulusest tulenevaid suhteid. Menetluse edasine käik

9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Maakohus leidis õigesti, et PKS § 93 lg 1 sätestatud isaduse vaidlustamise üheaastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Samuti on iseenesest võimalik keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel juhul, kui hagi esitatakse pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist. See oleks põhjendatud juhul, kui hagi esitamise õigust lõpetava tähtaja möödumine on hagis esitatud asjaolude põhjal vaieldamatu. Käesoleval juhul ei ole hagiavalduses esitatud asjaolusid, mille alusel saaks vaieldamatult järeldada nimetatud tähtaja möödumist. Käesoleval juhul sõltub õigust lõpetava tähtaja kulgema hakkamine eraldi tuvastamist vajavast asjaolust, s.o isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise ajast. Maakohus järeldas-tuvastas tähtaja möödumise teises tsiviilasjas tagaseljaotsuse peale esitatud kajas avaldatust. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta menetlusosalise poolt ühes tsiviilasjas avaldatu või kohtu poolt tuvastatud asjaolude siduvust teises tsiviilasjas. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtu hinnangul maakohtul alust arvestada siduvalt teises tsiviilasjas avaldatut ja seda enam nö menetlusväliselt, s.o enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Sellega rikkus maakohus muu hulgas ka menetlusosalise õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis toob kaasa lahendi tühistamise TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel.
12.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak

/digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium