2-11-9680/37 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista kostjatelt Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali solidaarselt hageja Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostjale Reio Koppel on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametilikud Teadaanded 12.06.2013 (tl 64-65, 68). TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale R. Koppel avalikult kättetoimetatuks. Kostjale Teet Tali on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue saadetud aadressil XXX, mis oli T. Tali elukoht nii rahvastikuregistri kui ka Maksu- ja Tolliameti andmetel. Dokumendid on 14.06.2013 vastu võtnud tema ema (tl 71) ning 10.09.2013 tema isa (tl 72). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale T. Tali kättetoimetatuks kättetoimetamisega tema vanematele. Kostjad R. Koppel ja T. Tali, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohtukutsed 24.11.2014.a toimunud kohtuistungile on kostjatele R. Koppel ja T. Tali kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.10.2014 (tl 119-120). Kostjad R. Koppel ja T. Tali istungile ei ilmunud. Kostjad R. Koppel ja T. Tali võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja ja kostja K. Pikk võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused 26.09.2007 sõlmisid Swedbank AS (hageja) OÜ Branco Trading laenulepingu nr 07-175578-JI, mille kohaselt hageja andis laenusaajale laenu summas 120 000 krooni. Hageja ja Kristjan Pikk sõlmisid käenduslepingu nr 07-175578-KÄ1, hageja ja Reio Koppel käenduslepingu nr 07-175578KÄ2, hageja ja Teet Tali käenduslepingu nr 07-175578-KÄ3. Käenduslepingute alusel võtsid Kristjan Pikk, Reio Koppel ja Teet Tali endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Branco Trading laenulepingust nr 07-175578-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Vastutuse maksimumsummana lepiti iga käenduslepingu p-s 1 kokku 139 200 krooni. Käenduslepingu p 4 kohaselt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga lepingujärgse makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad.

Laenulepingu punktide 2.6 ja 7 järgi kohustus laenusaaja tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt laenulepingu punktile 2.6 oli intressimäär 16% aastas. OÜ Branco Trading ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tal tekkis hageja ees võlgnevus. Enne laenulepingu ülesütlemist on tasumata põhiosa laenumaksed alates 15.07.2009 ning intressimaksed alates 15.03.2009. Viivist põhiosalt on arvestatud alates 15.03.2009. Kuna laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingutest tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, saatis hageja laenusaajale 01.06.2009 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ning teavitas laenusaajat, et võlgnevuste mittetasumisel loeb hageja laenulepingud ennetähtaegselt üles öelduks. Kuna laenusaaja ei likvideerinud võlgnevusi, luges hageja laenulepingu üles öelduks alates 15.09.2010. 01.06.2009 ja 16.09.2010 on hageja saatnud laenusaajale ja käendajatele teatised, milles teavitas laenusaajat ja käendajaid võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Seoses laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega hageja poolt 15.09.2010 moodustab laenulepingust nr 07-175578-JI tulenev võlgnevus kokku 7 874,4 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 2 993,17 eurot, intressist summas 837,4 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 4 043,83 eurot. Hageja palub võlgnevus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kostja Kristjan Pikk vastus hagile Kostja K. Pikk hinnangul on nõue TsÜS § 146 ja 147 kohaselt aegunud. Hageja on saatnud lepingu ülesütlemise teavituse 01.06.2009, mille kohaselt on hageja lepingu lõpetanud alates 16.06.2009. Teadet lepingu ülesütlemise kohta ei ole õigeaegselt kostjale K. Pikk kätte toimetatud ega teavitatud ülesütlemisest ka muul moel. Hageja tegevusetus on tinginud olukorra, kus laenu saanud ettevõte on äriregistrist kustutanud ning ei ole täitnud oma kohustusi. Hageja tegevusetust näitab ka hagiavalduse esitamine 16.005.2012. Hageja väidab, et lõpetas laenulepingu ühepoolselt alles 15.09.2010, üle aasta hiljem kui oli laenulepingu ülesütlemise avalduses, lastes omakasupüüdlikult intressil ja viivisel lisanduda. Hageja ei ole kasutanud võimalusi alustamaks läbirääkimisi tollal veel likviidse juriidilise isikuga, kes oli nõude aluseks oleva väikelaenu sihtotstarbeline kasutaja. Kostja K. Pikk palub lõpetada menetlus nõude aegumise tõttu. Hageja täiendavad seisukohad Hageja ütles lepingu üles alates 15.09.2010.a. Hageja esitas kohtule hagi 16.05.2012.a, seega ei olnud nõue hagi esitamise ajaks aegunud. K. Pikk hinnangul tuleb lepingu ülesütlemise kuupäevaks lugeda 16.06.2009. Nimetatud kuupäevaks ootas hageja, et nii laenusaaja kui ka käendajad täidaksid neile lepingust tulenevad kohustused. Kui nimetatud kuupäevaks kohustusi ei täideta, tekkinuks hagejal õigus leping üles öelda. K. Pikk on olnud hageja laenuhalduriga ühenduses ja lubas käendajana kohustused täita 30.06.2009.a, millest tulenevalt oli hageja nõus lepingut mitte üles ütlema. 13.07.2009 tasus K. Pikk võlgnevus katteks 19 420 krooni, millest laenu põhiosa katteks arvestati 16 792,74 krooni ja intresside katteks 2 627,26 krooni. Seda laekumist arvesse võttes ei olnud hagejal põhjust lepingut üles öelda. Leping öeldi üles 15.09.2010, kui oli üheselt selge, et ei laenusaaja ega käendajad ei reageeri hageja teatistele ja palvetele tekkinud võlgnevused likvideerida. Kuigi leping öeldi üles 15.09.2010, ei oleks hageja nõue hagi esitamise seisuga aegunud ka juhul kui leping oleks üles öeldud 16.06.2009. 01.06.2009 ja täiendavalt 16.09.2010 on hageja saatnud laenusaajale ja kostjatele (sh K. Pikk ja T. Tali) teatised, milles teavitas laenusaajat ja kostjaid võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Samuti on hageja laenuhaldur olnud kontaktis kostjaga K. Pikk ning poolte vahel toimusid läbirääkimised laenukohustuse ümbervormistamiseks K. Pikk nimele. K. Pikk katkestas läbirääkimised ja muutus hagejale kättesaamatuks. Seega ei ole tõesed K. Pikk väited, mille kohaselt ei ole teda tekkinud olukorrast teavitatud ega pakutud probleemi lahendamiseks lahendusi.

8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt K. Pikk, R. Koppel ja T. Tali solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2 993,17 eurot tagastamata laenusumma katteks ning intress summas 837,4 eurot. Kostjalt R. Koppel ja T. Tali tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 15.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 043,83 eurot, kostjalt K. Pikk tuleb sellest solidaarselt kostjatega R. Koppel ja T. Tali välja mõista 2 993,17 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja K. Pikk on soovinud kohtuistungil kompromissi sõlmida ning on olnud nõus tegema kohe (nädala jooksul) 30% ulatuses sissemakse. Kohus tegi ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja tasub 6 500 eurot ja pool riigilõivust ning tasub nädala jooksul sissemakse 30% ulatuses. Kostja sissemakset ei tasunud ning hagejaga ühendust ei võtnud. Arvestades hagi rahuldamist kostjate R. Koppel ja T. Tali suhtes ning asjaolu, et kostja K. Pikk hagejaga kompromissi osas ühendust ei võtnud ning ettemaksu ei tasunud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on 28.08.2013 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 639,11 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Ühtlasi palub hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagejal ei ole täiendavaid menetluskulusid tekkinud. Enam tasutud riigilõivu tagastab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik