lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17863/20

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-17863/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1035
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-17863

Kohtuasi

BT hagi MK (K) vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.01.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja BT (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Leesment Kostja MK (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda MK apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 06.01.2017 otsuse peale menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud MK kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 07.10.20262-25-4027/75Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 07.10.20262-26-8642/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-26-18497/9Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.10.20262-26-14303/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 05.10.20262-26-114018/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

1.BT (hageja) esitas 28.11.2016 hagi Harju Maakohtule MK (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abiellusid 05.11.2015. Kostja viibib alates 15.04.2015 kinnipidamisasutuses, olles mõistetud süüdi narkokuriteo toimepanemises ja karistatud 7,5 aasta pikkuse vangistusega. Seega abiellusid pooled ajal, mil kostja viibis juba kinnipidamisasutuses ja abiellumine oli kantud soovist nende suhet mingilgi moel jätkata. Üsna kiiresti sai selgeks, et sellistes tingimustes abielusuhe siiski ei toimi ning hageja ei soovi abielu jätkata. Samuti avaldas hageja, et ei soovi leppimisaega, kuivõrd see on ebamõistlik ja ei lahenda olukorda. Poolte abielusuhted olid pöördumatult lõppenud. Kusjuures nad elasid viimati koos 2012. aastal. Hageja püüdis enne hagiavalduse kohtusse esitamist kahel korral kostjaga leppida kokku abielu lahutamises, kuid kostja keeldus sellest põhjusel, et lahutamine tõstaks tema riskitaset vanglas. Kostja vastuväited
2.Kostja oli nõus abielu lahutama. Istungil avaldas kostja, et soovib leppimisaega ning arvas, et hageja võiks ära oodata kostja vabanemise vanglast. Kuivõrd hageja leppimisaega ei soovinud, oli kostja nõus abielu lahutamisega kohtu poolt. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja lahutas abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 05.11.2015 abielu, mille kohta oli tehtud abielukanne nr XXX. Hagiavalduse esitamise hetkeks olid poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja viibis kinnipidamisasutuses, mistõttu abikaasadel kooselu ei olnud ja abielusuhteid taastada ega abielu jätkata ei olnud võimalik Kostja avaldas, et on abielu lahutamisega nõus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kuivõrd oli seisukohal, et tema ja hageja abielulised suhted ei olnud pöördumatult lõppenud ja soovis kuuekuulist lepitusaega. Hageja oli 2015. aastal soovis kostjaga abielluda veendunud ja avaldas toona, et on valmis kostjat kuni tema vabanemiseni ootama. Alates 2016. a juulist ei külastanud hageja enam kostjat. Ei ole eluliselt usutav, et tema tunded nõnda järsku ja kardinaalselt muutusid. Leppimisaeg võimaldaks aja maha võtta ja suhetes selgusele jõuda. Kui ka pärast seda on hageja veendunud soovis abielu lahutada, siis kostja ei ole sellele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi, eeldatakse abielusuhete lõppemist (PKS § 67 lg 2). Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Praegusel juhul esinevad nii PKS § 67 lg 1 ls-s 1 kui PKS § 67 lg-s 2 nimetatud eeldused abielusuhte lõppemise kohta. Käesolevaks hetkeks ei ole hageja ja kostja koos elanud ligikaudu viis aastat, s.o alates 2012. aastast. Kuivõrd kostja kannab 7,5 aasta pikkust vanglakaristust ja hageja on veendunult avaldanud, et ei soovi kooselu jätkumist pärast kostja vanglast vabanemist, on alus arvata, et kooselu abikaasad aastate möödudes ei taasta. Õige on kostja tähelepanek, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks. Samas esineb kohtul kõnealune kohustus, kui see on võimalik ja mõistlik. Praegusel juhul selgitas maakohus istungil välja, et leppimisaja andmine oleks ebamõistlik ning kostja nõustus abielu lahutamisega kohtu poolt leppimisaega andmata. Asjaolu, et kostja on vahepeal oma positsiooni muutnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu tõdemust leppimisaja andmise ebamõistlikkuse kohta tugevdavad kostja esiletoodud asjaolud, et alates 2016. a juulist ei ole hageja tulnud vanglasse kostjaga kohtuma ning kostja ei ole hagejaga ka muul moel ühenduses olnud. Vanglas viibiva abikaasaga suhtlemine ja kohtumine saab toimuda eelkõige vabaduses viibiva abikaasa initsiatiivil. Kuivõrd hageja on korduvalt veendunult kinnitanud, et temal puudub soov olla abielusuhtes kostjaga ning on leidnud, et leppimisaja andmine ei ole ratsionaalne ja raiskaks tarbetult aega, leidis maakohus õigesti, et leppimisaja andmine oli praegusel juhul ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja