Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Kohtuasi
AM avaldus RM perekonnanime otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. novembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AM määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
muutmise
nende Avaldaja AM (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Aleksandr Tsemin ja vandeadvokaadi abi Elin Uusväli Puudutatud isik I RM (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II TM (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Eestkosteasutused Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse kaudu) Mustvee linn (Mustvee Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. novembri 2016. a määrus ja teha uus määrus, millega AM avaldus rahuldada.
2.2.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.AM määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta nende endi kanda, puudutatud isiku I menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.AM (avaldaja, isa) esitas 5. juulil 2016. a avalduse, milles taotleb ainuotsustusõigust alaealise lapse RM (puudutatud isik I, laps) perekonnanime muutmiseks.
2.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on puudutatud isiku I vanemad avaldaja ja TM (puudutatud isik II, ema). Laps sündis XXX ja ta elab sünnist saadik ema juures. Lapse sünnitõendist nr XXX nähtuvalt kanti lapse sünnijärgselt isana sisse lapse ema abikaasa, s.o SM. Puudutatud isik II abiellus vahetult enne lapse sündi, s.o 27. juunil 2015. a. Harju Maakohtu 16. novembri 2015. a õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-10881 tuvastas kohus, et laps põlvneb avaldajast, s.o AM-st. Vanematel on ühine hooldusõigus. Lapse ema on otsustanud ainuisikuliselt lapse perekonnanime üle ning ei nõustu avaldaja ettepanekuga anda lapsele isa, s.o avaldaja, perekonnanimi. Avaldaja leiab, et laps peab kandma isa perekonnanime, kuna see annab lapsele identiteedi, seob ta isa suguvõsaga ja see on vene rahvusele traditsiooniks. Laps peab algusest peale teadma, kes on tema isa, mistõttu on lapse huvides talle avaldaja perekonnanime andmine. Lapse kasvades võib lapse ema oma abielu lahutada, mis võib kaasa tuua taas lapse perekonnanime muutmise. Avaldaja palub lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ning anda avaldajale üle ainuotsustusõigus lapse perekonnanime määramise osas.
3.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse kaudu) esitatud avaldust ei toeta ja leiab, et isal on õigus lapsega suhelda, kuid puudub mõjuv põhjus perekonnanime muutmiseks.
4.Mustvee linn (Mustvee Linnavalitsuse kaudu) toetab esitatud avaldust ja leiab, et isa soovib lapsega suhelda, isal on võimalik last üleval pidada ning tagada lapse heaolu.
5.Puudutatud isikule I määratud esindaja avaldust ei toeta ja leiab, et avalduse rahuldamine ei vasta lapse huvidele. Selleks puudub kaalukas huvi ja mõjuv põhjus. Lapse ja isa erinev perekonnanimi ei saa eelduslikult olla takistuseks lapse ja isa vahelisele suhtlemisele ja vastastikuse kiindumussuhte tekkimiseks.
6.Puudutatud isik II esitatud avaldust ei toeta. Laps elab koos emaga, mistõttu on mõistlik, kui ta kannab kooselava vanemaga sama perekonnanime. Tagada tuleb lapse perekonnanime stabiilsus. Laps kannab slaavi päritolu nime. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 29. novembri 2016. a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku I vanemad kui ühise hooldusõigusega lapsevanemad esitatud avaldusest, ärakuulamistel avaldatust ning seisukohtadest nähtuvalt pärast lapse põlvnemise tuvastamist avaldajast suutnud kokku leppida lapse perekonnanimes. Vanemate vahel puudub erimeelsus lapse elukoha otsustamise osas. Maakohus märkis, et nii lapse praegune perekonnanimi kui ka isa perekonnanimi on slaavi nimed, mis ei ole vastuolus lapse kultuurilise taustaga. Ainuüksi asjaolu, et tulevikus ei saa täielikult välistada olukorda, kus lapse ema lahutab kehtiva abielu, ei saa olla aluseks avalduse rahuldamisele. Isegi kui jaatada nimetatud olukorra tekkimist, ei too lapse ema perekonnaseisu muutus kaasa automaatset perekonnanime muutust (NS § 11). Samuti ei ole avalduse rahuldamise aluseks asjaolu, et laps peab algusest peale teadma, kes on tema isa. Nimetatut ei taga ühine perekonnanimi, vaid sellele aitab kaasa vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 116) ja isa ja lapse vaheline suhtlusõigus (PKS § 143). Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et laps peab kandma isa perekonnanime, kuna see annab lapsele identiteedi, seob ta isa suguvõsaga ning on vene rahvusele traditsiooniks. Üldteadaolevalt on vene rahvusele omane siduda isik suguvõsaga läbi isanime kasutuse ning nimetatut saab avaldaja ka teha. Põhjendamatud on samuti avaldaja väited selle kohta, et poisslaps peab kandma isa perekonnanime selleks, et ta teaks oma sugulasi. Määruskaebus
9.Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse, kuna kaevatav määrus kitsendab oluliselt avaldaja õigust teostada oma lapse suhtes hooldusõigust (otsustusõigust).
10.Maakohus ei ole avaldust rahuldamata jättes selgitanud, millisel moel on lapse elukoht seotud lapse perekonnanime ja selle muutmisega. Maakohus on lahendi tegemisel jätnud oma järeldused motiveerimata.
11.Lapse parimate huvidega arvestamisel tuleb eelkõige lapse huve hinnata ja need kindlaks määrata. Vaidlusalusel juhul ei ole kohus lapse huve välja selgitanud ega neid kaalunud. Kohus on põhjendamatult rajanud kaevatava määruse ainult faktile, et lapse elamine ema ja kolmandate isikutega (ema abikaasa ja poolõde) omab antud vaidluses määravat tähendust.
12.Avaldaja viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on eelduslikult lapse huvides tema senise nime säilitamine ning nime muutmine on põhjendatud vaid üksikutel juhtudel (Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14, p 21). Viidatud lahendis on kohus osundanud, et kuigi üldjuhul peaks eelistama lapsele tema senise nime jätmist, peab kohus igal konkreetsel juhul kaaluma lapse huve. Samuti asjaolu, kas nimevahetus ei tekita lapsele psühholoogilisi kannatusi ja negatiivseid üleelamisi. Vaidlusalusel juhul ei ole kohus seda teinud.
13.Perekonnanimi kui identiteedi osa areneb aja möödudes ning omandab mõju alles siis, kui laps hakkab tajuma ja teadvustama, et teised inimesed identifitseerivad teda mh perekonnanime ja kuuluvusest teatud suguvõssa/perekonda kaudu.
14.Avaldaja rõhutab, et lapse ema teeb kõik selleks, et luua lapsele moonutatud ja ebaõige ettekujutus oma isast ja tema põlvnemisest. Märkimisväärne on ka asjaolu, et lapse ema on abielludes oma sünnijärgsest perekonnanimest loobunud, mistõttu leiab määruskaebuse esitaja, et laps peab kandma sellist perekonnanime, mis seostaks last suguvõsaga, millest ta põlvneb. Laps peab olema teadlik oma nime tähendusest ja põlvnemisest. Slaavi kultuuriruumis on tugevalt juurdunud traditsioon, mille kohaselt antakse lastele bioloogilise isa perekonnanimi.
15.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kindlasti ei ole lapse huvides oma ema abielujärgse perekonnanime kandmine, kuna see ei ole ei tema ema ega ka isa päritoluga seostatav. Seetõttu on põhjendatud anda avaldajale otsustusõigus lapse nime määramiseks, kuna lapsele tema isa perekonnanime andmine garanteerib nime stabiilsuse ja püsivuse ning lapse nime säilimine ei jää sõltuvusse lapse ema elukorraldusest, juhul kui tema abielu lahutatakse ja ta otsustab oma nime muuta.
16.Lapse isa on seisukohal, et juhul, kui lapsele antakse tema perekonnanimi, siis oleks lapsevanematel vähem põhjuseid olla konfliktis ja see soodustaks vanemaid nende ühise lapse huvides koostööd tegema. Samuti oleks seeläbi tagatud isa ning poja vaheline suhtlemine ja kiindumussuhte tekkimine, mis on ilmselgelt lapse parimates huvides. Asja edasine menetlus
17.Puudutatud isiku I esindaja, puudutatud isik II ja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse kaudu) palusid jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Mustvee linn (Mustvee Linnavalitsuse kaudu) oma seisukohta ei esitanud.
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et 29. novembri 2016. a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse alaealise lapse perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse saamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2).
20.Riigikohus on selgitanud, et vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sh enda subjektiivsetest kaalutlustest. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad ei jõua lapse nime muutmises kokkuleppele, võib kumbki vanem PKS § 119 lg 1 esimese lause järgi taotleda, et kohus annaks last puudutavas olulises küsimuses otsustusõiguse temale. Sellist taotlust lahendades peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, arvestades mh kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Seejuures tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusaluse küsimuse lapse huvidest lähtudes otsustada (Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14, p 20). Samale seisukohale on Riigikohus jäänud ka hilisemas kohtupraktikas selgitades, et
otsustusõiguse asja lahendades otsustab kohus, kas see, et last puudutava olulise küsimuse lahendab üks vanem, on konkreetset situatsiooni arvestades lapse huvides vajalik ning kas avalduse esitanud vanem on pädev tegema last puudutavas küsimuses otsustusi lähtudes eelkõige lapse, mitte enda huvidest (Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 26).
21.Lastekaitseseaduse (LaKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel välja selgitada lapse huvid ning lähtuda nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule, selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjendused, kuulates laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel ning kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Praegusel juhul on tegemist alla 2-aastase lapsega, kelle arvamust tema vanuse tõttu ei ole võimalik välja selgitada. Seega tuleb kohtul kaaluda lapse huve ja kujundada põhjendatud seisukoht ilma lapse ärakuulamiseta.
22.Nimeseaduse (NS) § 8 lg 1 p 2 kohaselt antakse lapsele erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 81) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg 1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
23.Avalduse kohaselt on toimunud õiguslikud muudatused, st pärast lapse nime registreerimist on tuvastatud lapse põlvnemine avaldajast. Seega esineb õiguslik alus avalduse rahuldamiseks. Antud juhul on avaldaja pöördunud kohtusse eelkõige põhjusel, et soovib muuta lapse perekonnanime selliselt, et ema perekonnanime asemel kannaks laps edaspidi isa perekonnanime. Maakohus ei pidanud avaldaja argumente avalduse rahuldamiseks piisavaks. Kolleegium maakohtu seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et maakohus on jätnud avaldaja taotluse saada ainuotsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks põhjendamatult rahuldamata.
24.Lapse nime küsimus on oluline lapse põhiõiguste seisukohalt ja see küsimus tuleb lahendada lähtudes eelkõige lapse huvidest ja konkreetsetest elulistest asjaoludest. Perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ja määratleda seeläbi lapse identiteet. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul määravaks asjaolu, et lapsel ei ole hetkel ei tema ema sünninimi ega ka isa sünninimi, vaid ta kannab oma ema abikaasa perekonnanime. Seega ei ole laps oma perekonnanime kaudu seotud kummagi vanema suguvõsaga. Kolleegium nõustub avaldajaga, et määruskaebuses esiletoodud asjaolud, sh lapse bioloogiline põlvnemine avaldajast, on piisavalt kaalukas põhjendamaks, miks antud juhul on vaja lapse perekonnanime muutmise ainuotsustusõigus anda üle lapse isale. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on ennatlik arutelda võimaluse üle, et ema oma praeguse abielu lahutab, märgib kolleegium siiski, et juhul, kui ema peaks abielu lahutama ja
muutma üksnes enda perekonnanime, võib tekkida olukord, kus lapsel on erinev perekonnanimi oma mõlemast vanemast ning jääb kandma perekonnanime, millega tal ei ole tegelikkuses mingit päritolulikku seost. Võimalik mugavus, et praegusel hetkel on emal ja lapsel ning tema poolõel sama perekonnanimi, ei kaalu üles lapse õigust oma tegelikust päritolust lähtuvale identiteedile.
25.Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium õigeks anda lapse perekonnanime muutmise küsimuses osas ainuotsustusõigus isale.
26.Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, ei pea kolleegium vajalikuks muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel iga menetlusosalise enda kanda, alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Kohtunik Margo Klaari eriarvamus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-16-10347 tehtud määruse kohta
1.Ma ei nõustu määruse resolutsiooni ja põhjendustega. Leian, et maakohtu määrus oli õige ja määruskaebuse väited ei andnud alust selle tühistamiseks ja AM avalduse rahuldamiseks.
2.Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad ei jõua lapse nime muutmises kokkuleppele, võib kumbki vanem PKS § 119 lg 1 esimese lause järgi taotleda, et kohus annaks last puudutavas olulises küsimuses otsustusõiguse temale. Vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, s.t lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sealhulgas enda subjektiivsetest kaalutlustest. PKS § 123 lg 1 järgi tuleb lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades muuhulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Vastavat otsustust tehes tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusaluse küsimuse lapse huvidest lähtudes otsustada (Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14, p 20).
3.Avalduse kohaselt soovib isa muuta lapse perekonnanime selliselt, et ema perekonnanime asemel kannaks laps edaspidi isa perekonnanime. Maakohus ei pidanud avalduse rahuldamiseks avaldaja argumente piisavaks. Nõustun maakohtu seisukohtadega ja leian, et maakohus ei ole asja lahendamisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsustusse sekkuda.
4.Lapse bioloogilise põlvnemise tuvastamine avaldajast on uus asjaolu, mis võib küll nimeseaduse järgi anda aluse taotleda lapse perekonnanime muutmist, kuid nime muutmisel tuleb ennekõike lähtuda lapse huvidest.
5.Leian, et ema perekonnanime kandmine ei riku lapse huve või õigusi või oleks muul viisil lapse huvide vastane ning seetõttu tuleks olemasolevat olukorda muuta. Seos isa ja tema suguvõsaga ei teki pelgalt isa perekonnanimega seonduvalt, vaid oluline on see, et isa suhtleks lapsega ja täidaks oma vanema kohustusi. Ainuüksi isaga sama perekonnanimi ei anna lapsele vajalikku kindlustunnet, et tal on isaga lähedane suhe.
Seost kaugemate sugulastega ei määra mitte lapse perekonnanimi, vaid see, milline on tema suhtlus nendega.
6.Samuti ei nõustu ma ringkonnakohtu määruse põhjendustega seonduvalt ema praeguse perekonnanimega. Minu arvates ei ole perekonnanime muutmise otsustusõiguse üleandmise otsustamisel oluline see, et ema kannab oma abikaasa perekonnanime ja mitte sünnijärgset nime. Kuna laps elab koos ema, ema abikaasa (kasuisa) ja poolõega, siis on tema sidemed tugevad just selle perega, kelle perekonnanime ta ka praegu kannab. Lapse kasvades kujuneb tema identiteet ennekõike lähtuvalt sellest, millises perekonnas ta kasvab. Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et laps kasvaks tulevikus muus peres kui ema peres.
7.Eeltoodut kokku võttes, leian, et maakohtu määrus avalduse rahuldamata jätmise kohta oli õige. Selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaks alust lapse perekonnanime muutmiseks, ei ole.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.