Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 teisele lõikele.

MENETLUSE KÄIK

JŠ (avaldaja, isa) esitas 29. mail 2016 Harju Maakohtule avalduse AK (puudutatud isik I, ema – koos vanemad) vastu laste KŠ (puudutatud isik II, vanem vend) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning tema ja KŠ-ga (puudutatud isik III, noorem vend – koos lapsed) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Isa palus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus vanema venna suhtes ja anda isale üle tema viibimiskoha, kooliküsimuste ja raviküsimuste ainuhooldusõigus. Samuti taotles isa määrata kindlaks vanemate ja laste suhtlemise kord järgmiselt:  lapsed veedavad emaga iga paarisnädala vahetuse ja isaga iga paaritu nädala vahetuse. Lapsed saav vanem võtab lapse reedel tema kodust või lasteaiast kl 17 paiku ja toob ta tagasi koju pühapäeval kl 18-ks;  juhul, kui lastel on nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel see vanem, kelle juures lapsed on;  paarisaastatel veedavad lapsed 23. ja 24. detsembri isaga ning 25. ja 26. detsembri emaga, paaritutel aastatel vastupidi, 31. detsembrist 1. jaanuarini veedavad lapsed paarisaastel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Jaanipäeva veedavad lapsed paarisaastel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Laste sünnipäevad veedavad lapsed paarisaastel emaga ja paaritutel aastatel isaga, kui vanemad ei lepi omavahel kokku teisiti;  vanemad tagavad lastele eakohase päevarežiimi, sh lõunaune ja õhtuse magamamineku hiljemalt kl 20;  vanemal on õigus veeta lastega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (lastele eakohased sünnipäevad, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud);  vanemad suhtlevad laste heaolu nimel üksteisega sidevahendite teel. Lapsevanemate suhtlusviis on viisakas ja teineteist austav. Lapse juuresolekul hoiduvad lapsevanemad teineteise halvustamisest. Isa tõi esile järgmised asjaolud:  isa ja ema elasid koos alates 2008. aastast;  vanem vend sündis 31. juulil 2009;  2011. aasta lõpus asus ema koos vanema vennaga Võrru elama, võttes lapse lasteaiast ja lahkudes päevapealt töölt;  mõne aja möödudes tuli ta koos vanema vennaga tagasi isa juurde Tallinna elama;  noorem vend sündis 23. juunil 2015; 2 (8)

 teist korda asus ema koos mõlema lapsega Võrru elama 2015. aasta augustis;  ema viis vanemat venda vähestel päevadel lasteaeda ja lapse kooliks ettevalmistus jäi väheseks, ema ei arendanud teda ka muul viisil;  vanem vend ise tahab elada isa juures;  31. märtsil 2016 lepiti lastekaitsetöötja juures kokku, et vanem vend elab isa juures ja noorem vend ema juures;  alates 15. maist 2016 vanemat venda isa juurde ei lubanud. Isa soovib vanemat venda ise kasvatada, kuna ema ei suuda talle stabiilsust tagada ja ta peab pidevalt kohanema muudatustega. Ema ei arvesta lapsega. Ema on teinud põhjendamatuid takistusi isa ja laste suhtlemisel. Noorem vend võiks esialgu kasvada ema juures, kuna on veel väga väike. Kui ema edaspidi ka noorema venna arengut takistab, soovib isa ka tema hooldusõigust. Ema vaidles avaldusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised:  isa elukoht ei ole piisavalt puhas, tema juures viibides on ka lapsed räpased;  isa ei distsiplineeri lapsi, toidab neid rämpstoiduga ega suuda järgida uneaegade režiimi;  isa teeb kõike, mida vanem vend soovib ega kasvata last;  ema juures on puhtus, kord ja distsipliin;  ema elab koos elukaaslasega ja peagi sünnib perre kolmas laps, tema elu on stabiilne;  lapsi ei tohiks eraldada, nad saavad omavahel ideaalselt läbi ja mängivad koos; laste eraldamine oleks mõlemale šokk. Ema tegi ettepaneku määrata kindlaks laste suhtluskord isaga järgmiselt:  vanem vend kohtub isaga üle nädala nädalavahetusel. Kuni isa pole loonud turvalist, puhast ja tervislikku keskkonda, kohtub vanem vend isaga päeval ja ööbib ema juures;  noorema venna ja isa suhtluskord korraldatakse sujuvalt, kuna tal puudub isaga lähedane suhe ja ta võõrastab inimesi, kellega pole kokku puutunud igapäevaselt. Esialgu kohtub noorem vend isaga ema või kasuisa juuresolekul kuni suhted isaga paranevad;  jõulude ja uusaasta osas lepivad vanemad kokku sügisel, samuti lepitakse kokku sünnipäevade osas;  ajal, mil lapsed veedavad isaga, tagab isa neile tervisliku toidu, puhtad elutingimused, eakohase päeva- ja öörežiimi ning eakohase tegevuse, mis ei takista arengut. Eestkosteasutus leidis oma arvamuse, et vanematel on erinev arusaam laste kasvatamisest, režiimist ja neil on suured raskused omavahel lastesse puutuvais küsimustes kokku leppida, seda eriti vanema venna osas, kellel on isaga tugev side. Samas ema lapsekasvatusprintsiibid (režiim, nõuded hügieenile, tervisele jms) vastavad võrreldes isa omadega rohkem lapse huvidele, vajadustele, ka on elamistingimused ema juures oluliselt paremad. Vanemate tähelepanu on juhitud vajakajäämistele (ema ajutine suutmatus rahulikult oma nõudmisi esitada, lapse ebaregulaarne lasteaeda viimine; isa arusaam lapsele vajalike piiride kehtestamisest jt kasvatusküsimustes) igapäevases kasvatustöös. Vanemad on probleeme ka tunnistanud ja lubanud nõuandeid arvesse võtta. Mõlemad vanemad saaksid vanema venna kasvatamisega hakkama, kui nad võtaksid arvesse lastekaitsetöötaja ja nõustajate soovitusi oma kasvatuspõhimõtete ja –viiside muutmiseks, arvestades eelkõige lapse huve, samuti omavaheliste suhete parandamiseks. 3 (8)

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 18. novembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse vanema venna suhtes, andes isale ainuhooldusõiguse vanema venna elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Kohus määras kindlaks vanemate ja laste suhtlemise korra järgmiselt:  lapsed viibivad isaga iga paarisnädala nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni;  lapsed viibivad emaga iga paaritu nädala nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni:  lapsed viibivad isaga iga paaritu nädala ühe tööpäeva õhtul;  lapsed viibivad emaga iga paarisnädala ühe tööpäeva õhtul;  lapsed viibivad paarisaastatel sügisese koolivaheaja emaga ja kevadise koolivaheaja isaga, paaritutel aastatel vastupidi;  talvisel koolivaheajal on lapsed pool vaheaega (kuni 30. detsembrini) ühe vanema juures ja pool vaheaega (alates 31. detsembrist) teise vanema juures. Paarisaastatel on lapsed talvise koolivaheaja esimese poole emaga ja teise poole isaga, paaritutel aastatel vastupidi;  suvekuudel (1. juunist 31. augustini) on lapsed võrdselt mõlema vanemaga sõltuvalt vanemate puhkuste aegadest. Vanemad lepivad kokku laste kummagi vanema juures viibimise ajad iga aasta 15. maiks; 4 (8)

 vaheaegadel isa juures viibimistel arvestatakse, kas noorem vend on selleks vanuseliselt valmis;  perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad jm) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Teise vanema teavitamise aeg on esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne tähtpäeva;  muutustest lapsega kokkusaamise aegades (näiteks lapse haiguse tõttu) teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel;  lastega suhtlemise korda võib muuta vanemate kokkuleppel. Maakohus jättis laste menetluses riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud riigi kanda, muud menetluskulud need kandnud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 137 lg-d 1 ja 3 ning § 143 lg 1. Vanemad ei jõudnud menetluse ajal kokkuleppele vanema venna hooldusõiguse küsimuses.

Eestkosteasutus ja laste esindaja toetavad isa avalduse rahuldamist, et tagada isa ja vanema venna sideme säilimine. Suhtlemiskorra määramisel lähtus maakohus lisaks sellest, et lapsed on nädalavahetustel koos kummagi vanema juures ja nädala sees ühel õhtul koos teise vanema juures. Pikematel isa juures viibimistel tuleb arvestada noorema venna vanusega, kuna ta on alles üheaastane. Selliselt on piisavalt tagatud laste õigused suhelda kummagi vanemaga.

MÄÄRUSKAEBUS

Ema esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega vanemate ühine hooldusõigus vanema venna suhtes osaliselt lõpetati ja ainuhooldusõigus tema elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes anti isale ning uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks jõudis kohus lihtsustatud järeldusele nagu poleks lähedus ja soojus pojaga ema jaoks oluline. Ema näol on tegemist inimesega, kes ei ole harjunud oma tunnetest võõraste inimeste ees rääkima ning seetõttu kõneleb ta vaid lihtsatest asjadest, nagu seda on poja korralik toitumine, puhtus, kord jms, mis kindlasti näitab tema hoolt ja armastust poja vastu. Ka kohus leidis, et vanema venna suhted on mõlema vanemaga väga lähedased ja mõlemad saavad tema hooldamisega hakkama. Teiseks jättis kohus tähelepanuta, et ema Tallinnast lahkumise põhjuseks oli halb suhe isaga. Ema ei lahkunud pojaga juhuslikesse elupaikadesse, vaid läks Võrru, kust ta on pärit ja kus ta oma lähedaste hulgas end turvaliselt tundis. Isa veenmisel tuli ema tema juurde tagasi, kuid ühisest elust siiski midagi välja ei tulnud. Kolmandaks on arusaamatu kohtu väide, et Võrus elades takistas ema isal pojaga suhtlemast, kuna samas kohus leidis, et isa on alati vanema vennaga, ka lapse Võrus elamise ajal, sidet hoidnud. Neljandaks kinnitab ema, et pole kunagi lapsele tema isa kohta „onu“ öelnud. Ilmselt on temast valesti aru saadud. Ka 28. juuni 2016 istungiprotokollist ei nähtu, et ema oleks midagi sellekohast väitnud. Kui laste esindaja ja kohus seda väidetavat ütlust oma seisukoha kujundamisel määravaks pidasid, oleks vähemalt laste esindaja pidanud vanema vennaga veelkord vestlema ning jutuajamise käigus välja selgitama, kuidas ema lapsele isa nimetab. Viiendaks ei ole aru saada millel põhineb kohtu järeldus, et ainult ema eiras Lasnamäe LOV-ga ja Võru lastekaitsega sõlmitud kokkuleppeid. Lasnamäe LOV lastekaitsespetsialisti seisukohast nähtub, et kumbki vanematest ei ole suutnud kinni pidada omavahel, Lasnamäe LOV-s ning Võrus elamise perioodil Võru lastekaitsega sõlmitud kokkulepetest. Nii lastekaitse spetsialist kui lastele määratud esindaja kinnitavad, et ema juures on kord ja puhtus, ta jälgib lapse õppimist distsipliini järgimist, samuti tervislikku toitumist. Isa kodus valitseb seevastu korratus ja räämas olek, isa ei nõua distsipliini ja isiklikust hügieenist kinnipidamist ja endaga arvestamist. Samuti oli isa korteris pikemat aega remont tegemata. Kuuendaks jättis kohus tähelepanuta, et vanema venna elu- ja viibimiskoha küsimuses isale ainuhooldusõiguse andmisega lahutatakse vennad. 28. juuni 2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et vanem vend rääkis laste esindajale, et emaga on tal lähedane suhe ja väike vend on talle väga kallis. Mingit mõjuvat põhjust ei ole, miks vennad peaksid lahus kasvama.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis isale, lastele riigi õigusabi korras määratud esindajale ja eestkosteasutusele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Isa, laste esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu. 6 (8)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, siis sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu 12. veebruar 2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb vanema venna suhtes lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda isale üle ainuhooldusõigus tema elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Maakohus on seejuures arvestanud mõlema vanema õigusi ja kaalunud kõiki asjaolusid. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võtnud asjakohasel määral arvesse ka eestkosteasutuse ja laste esindaja arvamusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole emale ette heitnud lapsega läheduse puudumist, vaid seda, et ta ei pea oluliseks isa ja vanema venna suhete tähtsust ega soovi nendevahelisi suhteid toetada. Maakohus jõudis sellele järeldusele esitatud asjaolude pinnalt, millest nähtub, et ema on takistanud isal vanema venna suhtes hooldusõiguse teostamist ning ka isa ja lapse omavahelist suhtlust. Nii on maakohus välja toonud, et ema elu oli ebastabiilne ja ta vahetas korduvalt elukohta, kolides väikese lapsega Tallinna ja Võru vahet. Kuigi esitatud asjaoludest ei nähtu, et ema oleks Võrus elades takistanud isal lapsega suhtlemast, ei vaidle ema vastu kohtu järeldusele, et lapsega hoidis sidet just isa. Asjakohane ei ole ema väide, et ta pidi elukohta vahetama isa tõttu, sest omavahelised suhted on mõlema poole kujundada ja kahe täiskasvanu omavahelise suhte kvaliteedi eest vastutavad mõlemad suhtepooled. Maakohus viitas põhjendatult ka sellele, et kuigi vanemad leppisid 31. märtsil 2016 Lasnamäe LOV lastekaitse spetsialisti juuresolekul laste elukohas ja elukorralduses kokku, rikkus ema seda juba mais 2016 ja takistas isal vanema vennaga suhtlemist enne kohtumenetlust. Sellele sedastusele ei ole ema vastu vaielnud. Samuti nähtub 13. septembri 2016 istungiprotokollist (I kd tl 82–83), et ema ei eita laste kuuldes isa onuks kutsumise fakti. Vastupidine väide määruskaebuses ei ole veenev. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et ema on tegutsenud isa ja vanema venna suhte vastu. Samas oluline kriteerium, millest kohus hooldusõiguse küsimuse 7 (8)

lahendamisel lähtuda saab, on see, kas on tagatud teise vanema võimalus ilma suurte takistusteta lastega suhelda. Maakohus toetus eestkosteasutuse esindaja ja laste esindaja seisukohtadele ning leidis, et tagamaks isa sideme säilimist lastega tuleb anda isale vanema venna suhtes ainuhooldusõigus elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Nii eestkosteasutuse esindaja kui ka laste esindaja väljendasid 10. novembri 2016 kohtuistungil (I kd tl 152–153), et kui emale jääb otsustusõigus laste ja isa suhtlemise osas, siis laste suhe isaga katkeb. Sama seisukohta väljendasid eestkosteasutus ja laste esindaja määruskaebusele vastates. Nähtuvalt eestkosteasutuse 21. detsembri 2016 seisukohast on mõlemal vanemal laste kasvatuspõhimõtete ja –viiside, samuti koostöö osas arenguruumi, arvestades eelkõige laste huve. Isa on tunnistanud puudujääke oma lapsekasvatuslikes oskustes jm lapse elukorralduslikes küsimustes, samuti suhetes emaga. Laste isa on järginud talle antud soovitusi, ta on valmis oma oskusi jätkuvalt täiendama. Laste ema ei leia, et ta midagi valesti oleks teinud või teeks. Isa on andnud oma nõusoleku enda suunamiseks nõustamisele lapsekasvatuslikes küsimustes ja ta on Lasnamäe LOV poolt suunatud Tallinna Perekeskuse Nõustamisteenistusse (II kd tl 6–7). Põhjendatud ei ole ka ema seisukoht, et vanema venna elu- ja viibimiskoha küsimuses isale ainuhooldusõiguse andmisega lahutatakse vennad. Maakohus on suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtunud piisaval määral sellest, et lapsed saaksid vanemate juures olla koos. Seega on määrusega tagatud, et suhtluskorda järgides ei katke side laste vahel ega kummagi vanemaga. Lisaks võivad vanemad alati kokku leppida kohtumäärusega määratud suhtlemiskorrast erinevas suhtlemiskorras ning seda kas ajutiselt või alaliselt. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtlemiskorda. Seega oleneb ainult vanematest, kui tihe on laste omavaheline side. Kuivõrd isale jääb ainuhooldusõigus vanema venna elu- ja viibimiskoha määramise osas, puudub ka alus muuta vaidlustatud määrusega kinnitatud suhtluskorda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Määruskaebuses ei sisaldu väiteid, mis oleks konkreetselt suunatud suhtlemiskorra vaidlustamisele. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata, siis jäävad määruskaebusega seonduvad kulud ema kanda (TsMS § 171 lg 1), välja arvatud puudutatud isikutele riigi arvel määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tasu puudutatud isikutele osutatud riigi õigusabi eest määrab kohus kindlaks eraldi määrus(t)ega. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab vajadusel rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.