KM avaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ainuotsustusõiguse avaldajale andmiseks ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks KM vastuavaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramise osas ainuotsustusõiguse vastuavaldajale andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KM määruskaebus KM vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KM/vastuavalduses puudutatud isik (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Eeva Mägi Puudutatud isik I MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II AM (isikukood XXXXXXXXXXX) Alaealiste laste määratud korras esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik III/vastuavalduses avaldaja KM (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mare Lust Eestkosteasutus Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5470 osas, milles maakohus jättis rahuldamata KM avalduse laste haridusküsimuste määramise osas laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja vastavas osas hooldusõiguse avaldajale andmiseks, ning osas, milles maakohus andis ainuotsustusõiguse laste viibimiskoha määramise osas KM-le. Tühistatud osas teha uus määrus, millega KM avaldus laste haridusküsimuste määramise osas laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja vastavas
osas hooldusõiguse avaldajale andmiseks rahuldada ning asendada laste viibimiskoha määramise osas ainuotsustusõiguse KM-le andmine laste viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse KM-le andmisega. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon järgmiselt:
1.KM avaldus rahuldada.
2.Rahuldada KM avaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha ja haridusküsimuste määramise osas hooldusõiguse avaldajale andmiseks.
3.Jätta rahuldamata KM vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse andmiseks, laste viibimiskoha määramiseks, vastuavaldajale.
4.Rahuldada KM avaldus lastega suhtlemiskorra osas, s.o isal on otsustusõigus laste elukoha ja viibimiskoha määramisel:
4.1.Laste ema kohtub lastega igal paaritu nädala nädalavahetusel selliselt, et võtab reedel lapsed lasteaiast- koolist ning toob tagasi isa viibimiskohta hiljemalt pühapäeva õhtul kella 16:00ks, juhul kui laste emal on võimalik teha lastega vajalikud ettevalmistused kooli/lasteaia päevaks. Juhul, kui laste emal sellist võimalust ei ole, toob laste ema lapsed isa viibimiskohta pühapäeval, hiljemalt kella 13:00ks.
4.2.Latse emal on õigus kohtuda lastega peale koolipäeva ning lasteaiapäeva lõppu üks kord nädalas kokkulepitud tööpäeva õhtul kuni kella 18:00ni. Laste ema peab arvestama laste eelnevate kokkulepetega (nt sünnipäevad, huviringid vms). Laste ema võtab lapsed lasteaiast ja koolist ning viib nad peale kohtumise lõppu laste isa viibimiskohta.
4.3.Igal aastal emadepäeval on lapsed koos emaga ja isadepäeval on lapsed koos isaga.
4.4.Talvevaheaja esimese poole (sh jõulud) viibivad lapsed paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga. Talvevaheaja teise poole (sh aastavahetuse) on lapsed paaritul aastal emaga, paaris aastal isaga. Talvevaheaja arvestus toimub vastavalt vaheaja pikkusele. Suvevaheajal viibivad lapsed emaga (ajavahemikul juunist kuni augustini) kokku vähemalt neli (4) nädalat, millest vähemalt üks osa on kaks (2) nädalat järjest. Konkreetsed ajavahemikud lepivad vanemad eelnevalt kokku. Suveperioodi sisse (juuni, juuli, august) jäävate pühade ajal (jaanipäev ja taasiseseisvumispäev) viibivad lapsed selle vanema juures, kelle juures nad suhtluskorra järgi parasjagu on. Vanemad arvestavad ka üksteise puhkusegraafikuga.
4.5.Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised muudel vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles sms-i või e-kirja teel kokku.
4.6.Kumbki vanem ei takista teisel vanemal ja tema lähisugulastel lastega suhelda telefoni, Skype ́i või e-posti teel. Suhtlemised telefoni ja Skype ́i teel peavad olema mõistlikul ajal, s.t. mitte hiljem kui kell 20.00.
4.7.Suhtluskorras määratud kohtumisi ei toimu haigestunud lapse osas ning kohtumisi ei asendata, kui lapse haigestumine on põhistatav arstitõendiga. Vanemad teavitavad viivitamatult teineteist laste haigestumisest sms ́i või e-kirja teel.
4.8.Vanematel on kohustus lähtuda lastega suhtlemisel laste tervisest ja heaolust.
4.9.Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
4.10.Laste isa kohustub andma lastele kaasa kõik vajaliku (riided, õppimiseks vajalikud materjalid jms.), kui suhtluskorra järgselt on lapsed emaga. 2(11)
4.11.Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel kokku kirjalikult, kas sms ́i või e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne kohtumise toimumist või ärajäämist.
5.Jätta KM maakohtu menetluskulud tema enda kanda. Jätta KM maakohtu menetluskulud tema enda kanda. Jätta alaealiste MM ja AM riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi maakohtu kulu Eesti Vabariigi kanda.
6.KM määruskaebus jätta rahuldamata.
7.KM vastumääruskaebus rahuldada.
8.Tagastada KM-le KM füüsilise isiku tuludeklaratsioonid. Kuivõrd deklaratsioonid on esitatud elektrooniliselt, neid paberkandjal ei tagastata.
9.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud KM kanda, v.a laste määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. 10.Välja mõista KM-lt KM kasuks määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude hüvitis 528 eurot.
11.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb KM-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.KM esitas 06.04.2016 Harju Maakohtule avalduse laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ainuotsustusõiguse avaldajale andmiseks ning lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
2.Avalduse ja selle täienduste kohaselt sündisid avaldaja ja KM abielust lapsed MM (XX.XX.XXXX) ja AM (XX.XX.XXXX). Vanemate abielu lahutati 07.12.2015. KM on kandnud laste eest peamist hoolt alates 2014. aasta kevadest, mil vanemate abielulised suhted lõppesid ja KM lahkus pere juurest. Ka juba varem hoolitses laste eest igapäevaselt enamasti KM. KM naasis pere eluasemeks olnud korterisse tagasi kolm kuud peale pere juurest lahkumist, seda eelkõige põhjusel, et tegu on eksabikaasade kaasomandis oleva korteriomandiga. KM ja KM kasutavad tänaseni korterit ühise eluruumina, kuigi KM on varasemalt andnud korduvalt lubadusi kaasomandis olevast korterist välja kolida. Tänaseks on KM asunud vastupidisele seisukohale ja avaldanud soovi lõpetada kaasomand viisil, mille tulemusel on korteriomand tema ainuomand ja KM peaks sealt lahkuma. Õigusrahu saavutamiseks ei ole KM ka sellise kaasomandi lõpetamise viisi vastu. Kuigi ühes korteris elavad mõlemad lapsevanemad, elavad nad üksteisest sõltumatut elu ning lähtuvad igapäevaselt täiesti erinevast elukorraldusest. Sisuliselt kasutab KM korterit vaid ööbimispaigana ja sedagi mitte regulaarselt, nagu seda teeb KM, pakkudes nii lastele hoolt ja turvatunnet. Selline elukorraldus on koormav nii temale kui ka lastele. Lapsi teeb murelikuks, kui ema ei viibi öid kodus ja tema viibimise koht on teadmata. Tekkinud laste huve kahjustava olukorra lahendamiseks on KM pöördunud ka Kuusalu valla lastekaitsespetsialisti poole. Paraku KM laste isa soovi ning püüdu lapsi säästa ning leida spetsialistiga olukorrale lahendus ei jaga, kuivõrd kui ka lõpuks KM soostus minema lastekaitsespetsialisti jutule, lahkus KM koosoleku kestel ruumist, olles ilmselgelt ärritatud ning on keeldunud edasisest suhtlusest ning mõistliku lahenduse kohtuvälisest otsimisest. Eeltoodu näitab selgelt, et KM ei sea oma elus laste huvisid esikohale. Lastel on vaja kindlustunnet, igapäevase elukorralduse väljakujunenud rutiini ja arusaamist, et isiklik distsipliin ja sõnamurdmatus on isiku 3(11)
olulised väärtused. Sellist elukorraldust on ainuvõimalik saavutada korteriomandi kaasomandi lõpetamisega vastavalt KM ettepanekule ning KM ja laste lahkumisega ühisest korterist. KM on pühendunud laste eest hoolitsemisele. Ta viib lapsed hommikul kooli ja lasteaeda, toob nad õhtul koolist ja lasteaiast, tegeleb lastega peale kooli/lasteaia päeva lõppu, õpib M-ga järgnevaks koolipäevaks ning teeb kõik muud argipäevased toimetused. Lapsed on harjunud, et igapäevaselt hoolitseb nende eest isa ning lastel on kujunenud kindlus koos isaga olemisest. KM igapäevastes toimingutes üldjuhul ei osale, kuna ta jõuab koju tööpäevadel tavapäraselt üsna hilistel õhtutundidel ning tavaks on saanud, et nädalavahetusi üldjuhul ta lastega ei veeda. Isa ja laste vahel on tugevam emotsionaalne side ja laste lahutamine isast oleks lastele äärmiselt traumeeriv. Laste ema panus laste eest hoolitsemisse on olnud ja on minimaalne ning kaootiline ja enamasti puudub nii lastel kui ka KM-l reaalne teadmine, milline on KM lähiaja elukorraldus ning millal ja kus ta viibib. KM-l on võimalik asuda lastega koos elama oma isa XXXXXX asuvasse eramusse, mis on lastele ka tuttav elukeskkond. Eramus on olemas kõik tingimused laste kasvatamiseks ja arenguks. XXXXXX on olemas lastele ka tugivõrgustik laste vanaisa ning tema abikaasa näol, kellega lapsed väga hästi läbi saavad. Oluline on ka asjaolu, et KM töökoht on Tallinnas ja Kuusalust Tallinna ja õhtul tagasi sõit vähendab lastega koosviibimise aega ning vanema kättesaadavust vajadusel ka päevasel ajal. KM-le teadaolevalt töötab KM Tallinnas.
3.KM sooviks on, et M saaks lõpetada Kuusalu vallas käesoleva õppeaasta ning A lasteaia-aasta. Oluline on saada kindlus laste igapäevase viibimiskoha suhtes peale kooliaasta lõppu, et siis nad ette valmistada järgmiseks õppeaastaks. Kuivõrd KM ei nõustu laste kooli ja lasteaia vahetusega, tuleb ka laste haridust puudutavates küsimustes anda ainuotsustusõigus laste isale.
4.Laste ja ema vahel tuleb määrata kindlaks suhtluskord avalduses pakutaval viisil. KM seisukoht avalduse osas ja vastuavaldus
5.KM vaidles avaldusele vastu, märkides, et selles toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tõele ei vasta, et laste ema ei ole lastega tegelenud ja jättis lapsed isa hoolde. Laste ema küll lahkus kodust 2014 kevadel, kuid seda seoses tööle asumisega Tartusse, kus ta töötas 14.04-23.05.2014. Tartusse tööle asumine oli kooskõlastatud laste isaga ja nädalavahetustel, s.o reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, oli ema laste juures ja tegeles nende eest hoolitsemisega. Laste isa ei suuda tagada lastele heaolu. Vastavalt vanemate kokkuleppele jääb KM elama laste ja tema elukohta, võtab üle laenujäägi ja maksab KM-le hüvitist enamsaadud vara arvel.
6.Esitatud vastuavalduses palub KM laste ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetada ja anda ainuotsustusõigus laste viibimiskoha määramise osas laste emale. Vastuavalduse kohaselt tuleb laste huvidest lähtuvalt nende elukohaks määrata nende ema igakordne viibimiskoht. Lapsed ei soovi oma senisest kodust ära kolida, sest neil on oma toad ja keskkond, millega nad on harjunud. Lapsed käivad kodu lähedastest lasteasutustes ja trennides. KM on teinud kõik endast oleneva, et lastel oleks hea ja turvaline elu. Laste elukoha muutmine on ebaotstarbekas ega ole vajalik. KM nõustus KM avalduses pakutud suhtluskorraga laste ja isa suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Laste määratud korras esindaja seisukoht
7.Laste esindaja esitatud seisukoha kohaselt avaldas laps A vestluses, et mõlemad vanemad on talle tähtsad. Küll mainis laps, et ema on tihti ära olnud ja isa on temaga rohkem õhtuti kodus. Kui ema on kodus, siis ta loeb õhtujuttu ja neil on koos tore. Koduseid töid pidid tegema mõlemad vanemad, ema rohkem peseb pesu ja isa teeb rohkem süüa. Lasteaias on lapsel kõik hästi ja kodus mingeid tülisid ei ole. Laps rääkis ema sõbrast Ht, kes neil külas käib ja kes tahab nii tema kui vennaga hästi läbi saada. Laps M kinnitas samuti, et ema ja isa on tähtsad ja tegelevad lastega, kuid sagedamini 4(11)
on nendega õhtuti kodus isa ja ema on ikka tihti ära. Koolis on M-l kõik hästi ja õppetööde tegemisel abistab rohkem isa. M veedab mõlema vanemaga vaba aega - isaga käib ta kinos ja emaga käiakse vanavanemate juures. M mainis, et ema sõber H on neil kodus käinud ja kord oli ka isa kodus ja isale H ei meeldinud. Laste esindaja leidis, et pere senine elukorraldus ja kodune õhkkond ei ole laste huvides. Mõlemad vanemad on lastega tegelenud, kuid laste isa on tegelenud lastega järjepidevalt. Ilmne on, et laste ema on perioodiliselt kodust eemal viibinud, millest tulenevalt ei ole tema tegevus olnud kooskõlas laste huvidega. Laste ema on käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal panustanud varasemast enam laste kasvatamisele ja heaolu parandamisele. Samas on selline käitumine, kus just kohtumenetluse ajal hakatakse senisest tihedamini lastega suhtlema ja rahaliselt panustama, pigem kahtlusi kui usaldust tekitav. Lapsed on küll seotud senise kodu lähedal toimuvate huvitegevustega, kuid vestlusest laste isaga on selgunud, et laste hariduse ja huvitegevuse hea kvaliteedi olemasolu on isale prioriteediks edaspidise elu korraldamisel ja elukoha valikul. Eeltoodust tulenevalt toetas laste esindaja laste isa avaldust, kuivõrd on alust eeldada, et isa tegutseb ka edaspidi laste huvidest lähtuvalt, sh uue elukoha lõplikul valikul. Momendil on olemas elamispind, kuhu saab isa koos lastega elama asuda, kuid nimetatud elamispind ei pruugi jääda nende püsivaks elukohaks, kuna isa soov on leida omaette korter. Kuna ema on lastele tähtis, siis on oluline kindlaks määrata ema ja laste vaheline suhtluskord. Eestkosteasutuse seisukoht
8.Eestkosteasutus leidis esitatud arvamuses, et laste ema on oma tegevusega otseselt kahjustanud laste huve. Pikema aja vältel on laste ema periooditi viibinud kodust eemal ja mitte hoolitsenud laste eest. KM on laste eest hoolitsemisel näidanud üles järjepidevust ning vastutustundlikkust. Seega on vallale mõistetav KM avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamise suhtes. Samuti on oluline kindlaks määrata lastega suhtlemiskord. Laste ärakuulamine
9.Laps A sõnul elab ta koos ema ja isaga korteris ja soovib elada koos mõlema vanemaga. Kui isa tööl ei ole, on ta lastega. Lasteaeda viivad vanemad kordamööda, toidupoes käiakse mõlema vanemaga, arsti juures samuti.
10.Laps M sõnul elab ta koos isa ja emaga korteris ja tahab elada mõlemaga koos. Ema tahab sinna korterisse jääda, seda ei tea, kuhu isa tahab. Poes käib tavaliselt isaga. Seda ei tea, kas läheks koos isaga XXXXXX elama, juhul kui isa sinna läheb, ema ütles, et seal ei ole selliseid spordikohti. Tahab elada kodus, kuna seal on sõbrad. Arsti juures on käinud mõlema vanemaga, emaga rohkem. Esimese astme kohtu määrus
11.Maakohus rahuldas KM avalduse osaliselt, lõpetades laste ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas ja andes selles osas ainuotsustusõiguse avaldajale. Laste haridusküsimuste määramise osas jättis kohus avalduse rahuldamata. KM vastuavalduse jättis maakohus rahuldamata. Kohus rahuldas KM avalduse laste ja ema suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, määrates järgmise suhtlemiskorra:
1.Laste ema kohtub lastega igal paaritu nädala nädalavahetusel selliselt, et võtab reedel lapsed lasteaiast-koolist ning toob tagasi isa viibimiskohta hiljemalt pühapäeva õhtul kella 16.00, juhul kui laste emal on võimalik teha lastega vajalikud ettevalmistused kooli/lasteaia päevaks. Juhul, kui laste emal sellist võimalust ei ole, toob laste ema lapsed isa viibimiskohta pühapäeval, hiljemalt kella
2.Laste emal on õigus kohtuda lastega peale koolipäeva ning lasteaiapäeva lõppu üks kord nädalas kokkulepitud tööpäeva õhtul kuni kella 18.00. Laste ema peab arvestama laste eelnevate kokkulepetega (nt sünnipäevad, huviringid vms). Laste ema võtab lapsed lasteaiast ja koolist ning viib nad peale kohtumise lõppu laste isa viibimiskohta. 5(11)
3.Igal aastal emadepäeval on lapsed koos emaga ja isadepäeval on lapsed koos isaga.
4.Talvevaheaja esimese poole (sh jõulud) viibivad lapsed paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga. Talvevaheaja teise poole (sh aastavahetuse) on lapsed paaritul aastal emaga, paaris aastal isaga. Talvevaheaja arvestus toimub vastavalt vaheaja pikkusele. Suvevaheajal viibivad lapsed emaga (ajavahemikul juunist kuni augustini) kokku vähemalt neli (4) nädalat, millest vähemalt üks osa on kaks (2) nädalat järjest. Konkreetsed ajavahemikud lepivad vanemad eelnevalt kokku. Suveperioodi sisse (juuni, juuli, august) jäävate pühade ajal (jaanipäev ja taasiseseisvumispäev) viibivad lapsed selle vanema juures, kelle juures nad suhtluskorra järgi parasjagu on. Vanemad arvestavad ka üksteise puhkusegraafikuga.
5.Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised muudel vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles SMS-i või e-kirja teel kokku.
6.Kumbki vanem ei takista teisel vanemal ja tema lähisugulastel lastega suhelda telefoni, Skype ́i või e-posti teel. Suhtlemised telefoni ja Skype ́i teel peavad olema mõistlikul ajal, s.t mitte hiljem kui kell 20.00.
7.Suhtluskorras määratud kohtumisi ei toimu haigestunud lapse osas ning kohtumisi ei asendata, kui lapse haigestumine on põhistatav arstitõendiga. Vanemad teavitavad viivitamatult teineteist laste haigestumisest SMS-i või e-kirja teel.
8.Vanematel on kohustus lähtuda lastega suhtlemisel laste tervisest ja heaolust.
9.Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
10.Laste isa kohustub andma lastele kaasa kõik vajaliku (riided, õppimiseks vajalikud materjalid jms), kui suhtluskorra järgselt on lapsed emaga.
11.Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel kokku kirjalikult, kas SMS-i või e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne kohtumise toimumist või ärajäämist. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a laste määratud korras esindaja kulu, mis jäi riigi kanda.
12.PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 119 järgi kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale
13.KM taotlus lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt nii, et isal on otsustusõigus laste elukoha ja viibimiskoha määramisel, on laste huvides ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalid ei anna alust kahelda isa võimekuses lapsi kasvatada. Laste ema poolt esile toodu ei võimalda teha järeldust, et laste ema oleks valmis lapsi igapäevaselt paremini kasvatama kui isa, kuna ema on enam tegelenud laste harrastustega. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste suhtes on põhjendatud ka seetõttu, et ema on olnud nõus laste elu korraldamisega isa poolt, kuna lapsed on elanud isaga koos, kui 2014. aastal ema lahkus kodust ja asus elama oma elukaaslase juurde. Laste isa on laste elu korraldamisega väga hästi toime tulnud. Igapäevaselt on lastel isaga lähedasem side, isa on lastele enam pühendunud ja ema tegevus on olnud laste huve kahjustav. Seega on põhjendatud, et lapsed kolivad koos isaga elama teise elukohta ja saavad regulaarselt emaga suhelda. Oluline on saada kindlus laste igapäevase viibimiskoha suhtes peale kooliaasta lõppu, et siis nad ette valmistada järgmiseks õppeaastaks. Kohtuistungil leidis tõendamist, et laste vanemad vaidlevad selle üle, kuidas laste hooldusõigust ühiselt teostada. Seda, et laste isa igapäevaselt laste eest on hoolitsenud, kinnitavad kohalik omavalitsus, laste esindaja ja ka lapsed ise 07.06.2016 ärakuulamisel. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on laste isa senine tegevus suunatud olnud laste huvidele. Isal on soov tagada lastele 6(11)
stabiilne elukeskkond ja elukorraldus ning kasvamiseks head tingimused.
14.Kuna haridusküsimuste otsustamine on toimunud mõlema vanema poolt ja see võib ka selliselt jätkuda, tuleb haridust puudutavate küsimuste osas jätta avaldus rahuldamata. Vastuavalduses laste ema leiab, et laste isa ei suuda tagada lastele heaolu. Eeltoodu ei saa olla aluseks, et lõpetada poolte ühine hooldusõigus laste suhtes. Poeg MM on 9 aastane ja tütar AM 6 aastane, kuid vanemad on juba jõudnud koolimineku probleemi lahendada. Seega on lapse koolivaliku otsustamisega lapse isa poolt lapse ema nõus olnud.
15.Eeltoodu alusel on põhjendatud lõpetada osaliselt ühine hooldusõigus laste suhtes nii, et laste elukoht ja igakordne viibimiskoht on isa juures, s.o isal on otsustusõigus laste elukoha ja viibimiskoha määramisel. Kuna kohus avalduse osaliselt rahuldab, s.o laste elu- ja viibimiskoha osas, jääb laste ema vastuavaldus rahuldamata.
16.Vastavalt PKS § 143 lõikele 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kuna laste ema on nõustunud avalduses avaldaja poolt pakutud suhtluskorraga, kuulub avaldaja taotletud laste ja ema suhtluskord rahuldamisele.
17.Arvestades, et kohus rahuldab avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kuid jätab osaliselt rahuldamata ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning samuti jätab rahuldamata vastuavalduse, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Alaealistele lastele määratud korras õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jääb riigi kanda. KM määruskaebus
18.KM palub maakohtu 27.09.2016 määruse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
19.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kohelnud menetlusosalisi võrdselt ja on lähtunud mitte laste, vaid eelkõige KM huvidest.
20.Maakohus ei ole võtnud seisukohta KM vastuavalduse osas. Maakohus on menetlenud avaldust, mida ta ei ole menetlusse võtnud.
21.Tõendite hindamisel rikkus kohus TsMS § 232 sätteid.
22.29.09.2016 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega anti KM-le otsustusõigus laste hariduse küsimustes, mis on vastuolus 27.09.2016 määrusega. Esialgse õiguskaitse määrusega anti laste viibimiskoha määramise osas (sh sisse kirjutamine XXXXXX alevikku) ainuotsustusõigus KM-le, mis andis viimasele võimaluse üle viia lapsed nii teise kooli kui ka lasteaeda, kuigi oli lubanud jätta lapsed nii endisesse kooli kui ka lasteaeda. Samuti ei registreerinud ta lapsi sisse oma isa elukohta. Uues kohas puuduvad lastel vajalikud tingimused. KM vastumääruskaebus
23.KM palub 13.10.2016 esitatud määruskaebuses maakohtu 27.09.2016 määruse tühistada osas, milles kohus jättis KM avalduse rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega avaldus rahuldada ja anda KM-le ainuotsustusõigus laste haridusküsimuste määramiseks. Menetluskulud jätta KM kanda. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd nähtuvalt kohtute infosüsteemist said KM esindajad vaidlustatud maakohtu määruse kätte 27.09.2016, oli määruskaebuse esitamise viimane tähtaeg 7(11)
12.10.2016. Seega on 13.10.2016 määruskaebus esitatud hilinenult, s.o pärast TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaja (15 päeva) möödumist, mistõttu ringkonnakohus käsitleb KM määruskaebust vastumääruskaebusena.
24.Vastumääruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsus jätta avaldus laste hariduse küsimustes ainuotsustusõiguse isale andmise osas rahuldamata põhjendatud. See ei lähtu laste huvidest ning läheb vastuollu kohtumenetluse kestel tõendamist leidnud asjaoludega.
25.Pärast 27.09.2016 kohtumääruse tegemist lahkus avaldaja koos lastega senisest Kuusalu kodust, sest elukorraldus sealses kodus oli nii avaldajale kui ka lastele emotsionaalselt kurnav. 29.09.2016 määrusega rahuldas maakohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja andis avaldajale ainuotsustusõiguse määrata laste viibimiskoht (s.h sissekirjutamiseks XXXXXX alevikku). Alates 30.09.2016 on lapsed sissekirjutatud XXXXXX alevikku ja MM käib XXXXXX koolis ning AM XXXXXX lasteaias. Laste ema KM on ähvardanud nii XXXXXX kooli kui ka XXXXXX kohalikku omavalitsust ja XXXXXXX kooli õpetajaid, edastades neile ähvardava sisuga teateid, et last ei tohi XXXXXX kooli vastu võtta, XXXXXX kool ei tohi anda infot MM kohta ja Saue Vallavalitsus ei tohi lapsi lasta valda sisse kirjutada. Seega jätkab KM ebamõistlikku ja laste huve kahjustavat tegevust ning vanematel on endiselt vaidlus ka laste haridusküsimusi puudutavates asjades.
26.Maakohus on oma otsust jätta rahuldamata avaldaja taotlus laste haridusküsimustes ainuotsustusõiguse saamiseks põhjendanud vaid ühe lausega: „Kuna haridusküsimustes on otsustamine toimunud mõlema vanema poolt ja see võib ka selliselt jätkuda, jätab kohus haridust puudutavate küsimuste osas avalduse rahuldamata“. Taoline kohtu otsus ei ole järgitav ega selgelt põhjendatud. Sellise lakoonilise lausega oma otsuse põhjendamisel on kohus rikkunud nii menetlusõiguse norme kui ka materiaalõiguse norme. Kohtumenetluses on nii laste esindaja kui ka avaldaja esitanud oma seisukohad selles osas, miks tuleb laste haridusküsimustes anda ainuotsustusõigus avaldajale. Laste esindaja 25.04.2016 seisukohast nähtub üheselt, et KM ei ole nõus, et lapsed vahetaksid kooli või lasteaeda. Avaldaja ise on aga kohtumenetluses läbivalt avaldanud, et soovib koos lastega vahetada elukohta, millega kaasneb laste kooli ja lasteaia vahetus. Seega nähtub kohtule esitatud dokumentidest üheselt, et vanematel on vaidlus laste kooli ja lasteaia valiku osas. Menetluse edasine käik
27.Vastuses määruskaebusele vaidleb KM KM määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
28.KM KM määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
29.Laste määratud korras esindaja toetab KM määruskaebuse rahuldamist, KM rahuldamist laste esindaja ei toeta.
määruskaebuse
30.Eestkosteasutus märgib määruskaebustele esitatud vastuses, et lapsed on isa juures elamisega hästi kohanenud ning lapsed on hästi hooldatud.
31.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht 8(11)
32.Ringkonnakohus käsitleb esmalt maakohtu määruse seda osa, milles maakohus lõpetas ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas ja andis selles osas ainuotsustusõiguse laste isale. Seejärel käsitleb ringkonnakohus maakohtu määruse seda osa, milles maakohus jättis laste isa taotluse lõpetada ühine hooldusõiguse laste haridusküsimuste määramise osas ja anda selles osas ainuotsustusõigus laste isale rahuldamata. Lõpuks vastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja KM väidetele. I 33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27.09.2016 määrus on osas, millega maakohus lõpetas ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas, seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määrust osas, millega maakohus andis laste isale ainuotsustusõiguse laste viibimiskoha määramiseks, selliselt, et laste isale tuleb üle anda laste hooldusõigus nende viibimiskoha määramise osas. Laste isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha ja haridusküsimuste määramise osas isale on esitatud PKS § 137 lg 1 alusel. Maakohus on hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse rahuldamisel viidanud eksitavalt nii PKS § 137 lg 1 kui ka PKS § 119, kusjuures määruse resolutsioonis märkis maakohus, et rahuldab laste isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse andmiseks laste viibimiskoha määramiseks laste isale. Ringkonnakohus leiab, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja hooldusõiguse osaliselt üleandmine ühele vanematest PKS § 137 lg 1 alusel ei ole samastatav ainuotsustusõiguse andmisega teatud küsimuses ühele vanematest PKS § 119 alusel. Vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded ja seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. PKS § 119 alusel ainuotsustusõiguse andmine on kohane siis, kui koos elavad vanemad ei jõua lapsesse puutuvas konkreetses ja üldjuhul ühekordselt otsustatavas olulises küsimuses üksmeelele ja taotlevad vaidluse lahendamist kohtu kaudu. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist nö ühekordse ainuotsustusõiguse andmise olukorraga, kuna laste vanemate abieluline kooselu on lõppenud ning käesolevaks ajaks on vanemad juba ka lahku kolinud. Seega tuleb maakohtu määrust muuta selliselt, et laste isale tuleb anda ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas. II
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27.09.2016 määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata laste isa avalduse laste haridusküsimuste osas ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja vastavas osas ainuhooldusõiguse laste isale andmiseks. Maakohus on põhjendanud selles osas avalduse rahuldamata jätmist sellega, et haridusküsimuste otsustamine on toimunud mõlema vanema poolt ja see võib ka selliselt jätkuda. Maakohus ei ole aga põhjendustes esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel ta sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohus leiab, et laste isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks tuleb rahuldada ka laste haridusküsimuste määramise osas. Maakohus on leidnud põhjendamatult, et laste koolivaliku otsustamisega lapse isa poolt on laste ema nõus olnud. Asja materjalidest nähtub, et laste vanematel on vaidlus laste kooli ja lasteaia valiku küsimuses. Nimetatule on juhtinud tähelepanu laste esindaja oma 25.04.2016 seisukohas ja KM oma avalduse täiendustes 27.04.2016. Laste ema ei esitanud 19.05.2016 kohtuistungil vastuväiteid laste isa väitele, et kui ta kolib XXXXXX, siis ei tohi ta lapsi XXXXXX kooli panna, kuna ema ei luba lapsi praegusest elukohast ära viia. Samuti on laste ema oma 21.06.2016 vastuses laste isa ettepanekule avaldanud vastuseisu laste kooli ja lasteaia vahetusele, väites, et laste 9(11)
praegune kool ja lasteaed on lastele ideaalsed ja ükski Tallinna piirkond ei võimalda samaväärset. KM vastuargumendid laste XXXXXXX lasteaiast ja koolist lahkumisele sisalduvad 21.06.2016 menetlusdokumendis. 01.09.2016 menetlusdokumentides väljendab laste ema ise ja oma esindaja kaudu selgelt, et tal on laste isaga erimeelsused laste haridusküsimustes. Maakohus tuvastas õigesti, et kuigi ema hoolib lastest ja otsib võimalusi neile erinevaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuda, on isa enam pühendunud sellele, et lastel oleks turvaline kodu. Isa tegeleb samuti laste vaba aja sisustamisega, kuid on pühendunud pigem igapäevastele tegevustele. Ka hariduselu küsimused kuuluvad argielu juurde. Ringkonnakohus leiab, et kuna vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas lõpetatakse ja antakse üle laste isale, siis on olukorras, kus vanematel on vaidlus ka laste kooli ja lasteaia määramise küsimuses, õige lõpetada ka ühine hooldusõigus laste haridusküsimuste määramise osas ja anda selles osas hooldusõigus üle laste isale. III
35.Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Vastuseks laste ema KM määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
36.Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna on menetlenud KM 25.04.2016 esitatud vastuavaldust, mida ei ole menetlusse võetud. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Maakohus on 28.04.2016 kohtuistungil KM vastuavalduse menetlusse võtnud (I kd, tl 70) ja andnud teistele menetlusosalistele tähtaja avalduse osas seisukohtade esitamiseks. Asjaolu, et maakohus ei ole vormistanud vastuavalduse vastuvõtmist eraldi määrusega, ei ole käsitatav menetlusõigusnormi olulise rikkumisena.
37.Samuti ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole vastuavalduse osas seisukohta võtnud. Maakohus on KM vastuavaldust menetlenud põhjendatult koos KM avaldusega, kuna vaidluse ese on sama, kuigi vastassuunaline, s.o mõlemad vanemad taotlevad laste hooldusõiguse osalist üleandmist endale, ning jätnud selle määruse resolutsioonis rahuldamata.
38.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus kohelnud menetlusosalisi võrdselt, kuna ei ole lähtunud mitte laste huvidest, vaid KM huvidest, samuti on maakohus rikkunud TsMS § 232 sätteid tõendite hindamise osas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited on põhjendamatud. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus oleks menetlusosalisi ebavõrdselt kohelnud või ebaõigesti tõendeid hinnanud. Määrusekaebuses ei sisaldu ühtegi asjassepuutuvat asjaolu ja põhjendust selle kohta, miks oleks tulnud jätta rahuldamata KM avaldus ja rahuldada KM vastuavaldus.
39.Määruskaebuse esitaja väitel viis KM lapsed pärast 27.09.2016 kohtumääruse tegemist omavoliliselt tema poolt valitud elukohta ja asus ainuisikuliselt otsustama laste haridusküsimusi. Väidetavad KM teod ei muuda asjaolusid, mis andsid maakohtule aluse otsustada laste viibimiskoha määramise õiguse üleandmise laste isale. Maakohus asus seisukohale, et hooldusõigus laste viibimiskoha määramise küsimuses tuleb anda laste isale, kes on pärast vanemate kooselu lõppemist alates 2014. aastast rohkem pühendunud igapäevasele laste eest hoolitsemisele, samal ajal, kui laste ema on olnud sageli kodust ära, jättes lapsed isa hoolde. Laste ema ei ole nimetatud asjaolusid iseenesest eitanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga.
40.Määruskaebuse esitaja väited, mis käsitlevad maakohtu 29.09.2016 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse õiguspärasust, ei ole käesoleva, s.o maakohtu 27.09.2016 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel asjakohased.
10(11)
Määruskaebuse esitaja päringu alusel on ringkonnakohtule laekunud KM tuludeklaratsioonid. KM ei ole taotlenud kohtult vastavate dokumentide asja juurde võtmist ega selgitanud, milliseid asjaolusid soovib ta nendega tõendada. Kuna käesolevas asjas nimetatud tõendid tähendust ei oma, tagastab ringkonnakohus tõendid KM-le. Arvestades, et tõendid on saadetud elektrooniliselt, nende paberkandjal tagastamist ei toimu.
41.Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja rahuldab vastumääruskaebuse, jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, v.a laste määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
42.KM esitas ringkonnakohtule oma apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja, taotledes määruskaebuse esitajalt õigusabikulude katteks 528 euro väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati taotlejale õigusabi 4 tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks määruskaebemenetluses olid määruskaebuse koostamine (2 h) ja vastuse koostamine KM määruskaebusele (2 h). Taotleja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §113 lg 1 ettenähtud korras. Määruskaebuse esitaja KM menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, hinnanud lepingulise esindaja toiminguid asja materjalide põhjal, leiab, et esindaja toimingud olid vajalikud ning nende toimingute ajakulu arvestades asja keerukust ja mahtu ning esitatud menetlusdokumente põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust lähtudes tuleb taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada ning mõista määruskaebuse esitajalt KM kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitiseks 528 (4 x 110 x 1,2) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada taotlus määruskaebuse esitaja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.