Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-14-37321
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2015.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Osaühing Kiviõli Vesi hagi J. R.i vastu 66, 37 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
71, 20 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Ärakuulamine 08.05.2015.a
Menetlusosalised
Hageja :
Hageja lepinguline esindaja:
OÜ Kiviõli Vesi (RK xxx, asukoht: Vabaduse 23, 43125 Kiviõli) Marie Tsine Condor Inkasso OÜ, postiaadress Sikupilli postkontor, Pallasti 28, pk 1292, 11402 Tallinn; e-post: [email protected]) J. R. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Menetluskulud kannavad pooled vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
liitumispunkt ning § 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniomaniku või valdaja määratud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ühenduskont kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1 m väljaspool kinnistu piiri ja liitumispunkt on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni oluline osa. Kostja väidetud ummistuste põhjustasid torustikku sattunud riideesemed ja muu suuremõõtmeline prüügi. Sellest tulenevalt järeldab hageja, et korteriomanikud sh kostja ei ole kasutanud kanalisatsioonitorustikku õigesti. Hageja leiab, et nõue ei ole aegnud, sest TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest kostja on alates 2002. aastast võlgnevust osaliselt tasunud. Hageja viitab muuhulgas kostja esitatud ja hagejale adresseeritud avalduse, milles palub maha kanda võla, mis on tekkinud ajavahemikus 2003-2009.a Seni kulgenud 3 aastane tähtaeg on korduvalt katkenud ning alanud uuesti.
Kostja esitas kohtule OÜ Kiviõli Vesi ja J. R.i vahel 12.06.2002 sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 2558. Nii lepingu sõlmimise ajal kehtinud kui hetkel kehtiva ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja klient eelnimetatud seaduse tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte iga korteriomandit. ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-10605 ja 3-2-1-25-08) Kuigi eespool viidatud seadusesätetest ja riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa lepingupooleks olla korteriomanik iseseisvalt, on käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud leping ja kohus lähtub poolte vahel sõlmitud lepingust. Juhul kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, nagu sellele tugineb hageja, kuid käesoleval juhul on poolte vahel lepingulised suhted, mistõttu ei kuulu kohaldamisele käsundita asjaajamist reguleerivad sätted.
kord uuesti. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks võlgnevust tasunud pärast 2009. aastat, hageja esitatud arvelduste väljavõttest eeltoodut ei nähtu (tl 22). Aegumata on arvete nr 441178 ja 444543 alusel esitatud arve summa kokku 0,65 +0.65 eurot = 1, 30 eurot.
Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 26.10.2013 kuni 03.12.2014.a summas 1 euro 5 senti. Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS § 367 alusel. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise alates 04.12.2014.a 0,2% päevas kuni põhinõude 1, 30 euro tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.