Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
1.17.03.2016 esitasid hagejad maakohtule hagi kostja vastu tsiviilasjas nr 2-15-15220 sõlmitud kompromissiga väljamõistetud elatise suurendamiseks seaduses sätestatud alammäärani.
2.20.05.2016 keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest osas, milles hagejad paluvad kostjalt välja mõista suurendatud elatise alates 17.03.2016, ja võttis hagi ülejäänud osas, so elatise suurendamise nõue alates 11.04.2016, menetlusse.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kuna ta ei ole võimeline nõutud elatist tasuma ning tema sissetulek võrreldes varasema elatise väljamõistmisega ei ole mitte suurenenud, vaid vähenenud. Kostja saab töötasu 950 eurot (bruto) kuus.
4.11.08.2016 istungil märkis hagejate seaduslik esindaja, et ta oli eelmine kord sunnitud kompromissi tegema, kuigi soovib tegelikult elatist miinimummääras. Samuti märkis ta, et hageja I läheb sügisest õppima XXX ja hageja II 7. klassi XXX. Hagejate seadusliku esindaja hinnangul ei ole kostja tegelik sissetulek see, mis ta ütleb. Samuti märkis hagejate seaduslik esindaja, et kostjal on väike eramaja ja teda aitab elukaaslane, samal ajal kui hagejate seaduslik esindaja elab üürikorteris ja tema maksed on 500 eurot kuus. Hetkel on hagejate seaduslik esindaja töötu ja otsib maalri tööd.
5.19.08.2016 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. Kohus märkis, et kuna hagejad on esitanud nõude elatise suurendamiseks, ei pea nad oma vajadusi põhjendama. Harju Maakohtu 17.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15220 on kinnitatud hagejate ja kostja vaheline kompromiss, millise kohaselt kostja tasub kummagi hageja ülalpidamiseks 135 eurot kuus alates 01.01.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on väitnud, et ei saa väljamõistetust suuremat elatist tasuda, kuna tema sissetulek ei võimalda seda. Kostja on esitanud kirjaliku tõendi, mille kohaselt tema töötasu (brutos) on XXX-s 3. palgaastme palk määraga 950 eurot. Hagejad esitasid hagi elatise suurendamiseks vaid kolm kuud peale kompromissi sõlmimist eelmises kohtuvaidluses. Hagejate seaduslik esindaja ei nimetanud uue hagi esitamise alusena hagi esitamisel ega kohtuistungil hagejate vajaduste suurenemist. Kohtu hinnangul ei saa kolme kuu jooksul olla hagejate vajadused niipalju suurenenud, et oleks põhjendatud uue hagi esitamine. Samuti ei ole asjas väidetud ega tõendatud, et kostja võimalused elatise tasumiseks oleks suurenenud. Hagejate seaduslik esindaja nimetas
hagi esitamise ajendina soovi saada alammääras elatist, kuna eelnevas menetluses oli sunnitud sõlmima kompromissi. Kompromissi sõlmimise sundust ei ole hagejate seaduslik esindaja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jäi hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hagejate seadusliku esindaja ja kostja kanda, kuna menetluskulude alaealiste hagejate kanda jätmine on ebaõiglane.
6.17.03.2016 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja elatis alammääras. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 19.08.2016 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu üksnes kaebuse põhjal (TsMS § 646). Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis selgelt toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lõike 1 punkti 5 ja TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.TsMS § 392 lõike 1 järgi selgitab eelmenetluses kohus mh välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 392 lõige 2 sätestab, et kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Vajadusel peab kohus TsMS § 392 lõikes 1 toodud eesmärkide täitmiseks selgitama pooltele õiguse kohaldamisega seonduvat, tõendamiskoormuse jagunemist ja muid olulisi aspekte ning määrama pooltele tähtajad taotluste ja tõendite esitamiseks. Lahendi nr 32-1-158-14 punktis 15 leidis Riigikohus, et juhul, kui hageja nõude lahendamiseks on esitatud faktilised asjaolud puudulikud, tuleb kohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust, vastasel juhul jätab kohus täitmata seadusest tuleneva selgitamiskohustuse. Lahendi nr 3-2-1-145-14 punktis 15 on Riigikohus märkinud, et kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama.
9.Praegusel juhul on hagejad esitanud tsiviilasjas nr 2-15-15220 sõlmitud kompromissiga kostjalt väljamõistetud elatise 135 eurot kuus kummalegi hagejale suurendamise nõude seaduses sätestatud elatise alammäärani. Riigikohtu lahendi nr 32-1-124-15 punkti 11 järgi on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märkis Riigikohus, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks märkis Riigikohus, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad
asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, punkt 12).
10.Praeguses asjas jättis maakohus hagi rahuldamata mh põhjusel, et hageja ei nimetatud uue hagi esitamise alusena hagis ega kohtuistungil hagejate vajaduste suurenemist ning samuti ei olevat asjas väidetud ega tõendatud, et kostja võimalused elatise tasumiseks oleks suurenenud. Kolleegiumi arvates ei nähtu toimiku materjalidest, et maakohus oleks tsiviilasjas läbi viinud eelmenetluse mahus, mis tagab õige ja seadusliku otsuse tegemise. Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Samuti on maakohus hagi rahuldamata jättes seoses elatise maksmiseks kohustatud isikute varalise seisundi muutumisega vääralt viidanud üksnes sellele, et hageja ei ole välja toonud kostja võimaluste suurenemist. Eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-15 tulenevalt annab elatise suuruse muutmiseks mh aluse kohustatud isiku(te) varalise seisundi muutumine, seega lisaks kostjale ka hagejate seadusliku esindaja varalise seisundi muutumine. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate seaduslik esindaja toonud 11.08.2016 kohtuistungil välja asjaolusid, mis võivad viidata nii laste vajaduste suurenemisele kui ka kohustatud isiku(te) varalise seisundi muutumisele. Mh tõi hagejate ema välja oma töötuse, tema hinnangul kostja tegelikust suurema sissetuleku, samuti asjaolu, et hageja I läheb sügisest uude kooli õppima (millega võivad teoreetiliselt kaasneda täiendavad kulutused). Viidatud asjaolud võivad tõendatuse korral anda aluse jõustunud kohtulahendiga paika pandud elatise suuruse muutmiseks. Kui maakohtule jäid hageja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolud ebaselgeks, tulnuks selgitada hagejale asjaolude täpsustamise vajadust, samuti vajadust esitada tõendeid oma väidete tõendamiseks. Lisaks eeltoodule, juhul, kui kostja ei nõustu elatise miinimummääras väljamõistmisega, tuleb poolte võrdsuse põhimõttest tulenevalt selgitada ka kostjale tema vastuväite aluseks olevate asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustust. Siinjuures arvestab kolleegium asjaoluga, et nii hagejad kui kostja osalevad menetluses isiklikult (so hagejad oma seadusliku esindaja vahendusel), st neil puudub lepinguline esindaja, kes muul juhul võinuks eeltoodut menetlusosalisele selgitada. Lisaks on antud juhul tegemist olukorraga, kus kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, seega tuleb Riigikohtu seisukoha järgi elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma.
11.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kulud, jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.