AP avaldus AP ja KK ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks AP ja SP suhtes ning AP ja SP hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks AP-le
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2016.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AP määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (laste isa, määruskaebuse esitaja): AP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I
XXXXXXXXXXX)
(laps):
AP
(isikukood
Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
(laps):
SP
(isikukood
Puudutatud isikutele I ja II RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik III (laste ema): KK (isikukood:
XXXXXXXXXXX)
Eestkosteasutus I: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu, tehinguline esindaja Ülle Laidvee Eestkosteasutus II: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, tehinguline esindaja Eva Vau Menetluse liik
1.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta AP määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja AP kanda, v.a riigi õigusabiga seotud kulud ja tasu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Mitte mõista menetluskulusid APlt välja.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.04.05.2016.a esitas avaldaja avalduse lõpetada laste emaga ühine hooldusõigus laste osas. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on AP ja SP vanemad AP ja KK. Lapsed elavad vanemate vahelise kokkuleppe alusel ema juures. Laste ja isa vaheline kokkuleppeline suhtluskord on kinnitatud Harju Maakohtu 19.12.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-1491. Avaldaja leidis, et lastele oleks sobilikum elada isa juures, kuna laste ema ei suuda seada lapse huve esiplaanile ning takistab isa ja laste vahelist suhtlust ning häälestab lapsed isa vastu. Kuna avaldaja on kolimas Lõuna-Eestisse, soovib ta sinna kolida koos lastega, kes saaksid seal jätkata kooliteed. Avaldaja palus lõpetada osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ning anda talle ainuotsustusõigus laste varahoolduse, isikuhoolduse, elukoha- ja koolivaliku osas.
2.Eestkosteasutus I leidis, et avaldaja nõue ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole antud juhul asjakohane, kuna ei lähtu laste huvidest ja vajadustest, vaid pigem vanemate pikaajalisest vastasseisust ning omavahelisest võitlusest. Eestkosteasutus I leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei vasta laste huvidele. Eestkosteasutus II ei toetanud avaldust. Poolte selgitused oma elu-olu ja lastega suhtlemise osas on vastukäivad. Laste ema sõnul on laste isa süüdistused kunstlikult võimendatud ja pahatahtlikud. Elamistingimused avaldaja praeguses elukohas on sobivad laste kasvatamiseks, kuid avaldaja ei väljendanud väga selget soovi kohe praegu lapsi enda juurde võtta, pigem sooviks ta seda teha hiljemalt 2016.a sügisel, enne uut kooliaastat. Lõuna-Eestisse kolimise plaanide tõenäoline realiseerumine toimub alles tulevikus, mistõttu ei ole võimalik hetkel seal tekkivaid võimalusi/tingimusi hinnata. Kuigi avaldaja väitel on tema jaoks lastega tegelemine, nende huvid, heaolu ja turvalisus esikohal, on vestlustes pooltega lastekaitse spetsialistile jäänud mulje, et avaldaja ei ole mõelnud, et laste elukohavahetusega kaasnev koolivahetus (lapsed õpivad XXX ja XXX) võib halvendada nende saadava hariduse kvaliteeti ja harjumuspärast hobitegevust. Lapsed on senini elanud peamisel oma emaga ja olnud tema kasvatusel ning hooldusel.
3.Lastele määratud esindaja ei toetanud avaldust. Esindaja leidis, et vanemate erimeelsused kehtiva suhtluskorra täitmisel ei saa olla alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapsed ei soovi kehtiva elukorralduse muutmist.
4.06.06.2016.a kuulas kohus ära puudutatud isiku II, kes selgitas, et soovib isaga edasi suhelda, kuid ei soovi kolida isa juurde Lõuna-Eestisse. Tema jaoks on oluline jätkata õpingutega samas keelekallakuga koolis ja muusikakoolis.
5.Harju Maakohus jättis 10.06.2016.a määrusega avalduse rahuldamata. Kohus jättis riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruse kohaselt, esitatud avaldusest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt elavad puudutatud isikud I ja II ema juures. Kokkuleppeliselt hoolitseb igapäevaselt laste eest
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-7164 ja kasvatab neid ema. Avaldaja ei ole välja toonud neid asjaolusid, miks tuleks kehtivat kokkuleppelist korda ümber vaadata. Ainuüksi põhjus, et vanematel on erimeelsusi kehtiva suhtluskorra osas ei ole alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohus on vanematele selgitanud, et neil on õigus TsMS § 563 lg 1 alusel pöörduda Harju Maakohtu poole lepitusmenetluse algatamiseks tsiviilasjas nr 2-14-1491, kui üks vanem leiab, et teine vanem rikub suhtlemist reguleerivat kohtumäärust või raskendab selle täitmist. Samuti ei ole laste poolt isa suhtes esitatud elatise hagi hooldusõiguse ulatuse ümbervaatamise alus. Nimetatud tsiviilasja raames on avaldaja ise möönnud, et ta suhtleb lastega, kes saavad peagi ise otsustada kumma vanema juures nad püsielukohana elada soovivad. Kohus leidis puudutatud isiku II ja lastele määratud esindaja ning eestkosteasutuste ärakuulamise järel, et laste huvides ei ole kehtiva elukorralduse muutmine. Puudutatud isik III on siiani pühendunud laste igapäevasele kasvatamisele ning asjas ei ole tuvastatud ka eestkosteasutuste poolt, et avaldajal oleks suurem hingelisem side ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada kui puudutatud isikul III. Keegi laste huve kaitsvatest isikustest ei toeta avalduse rahuldamist. Kohus ei pidanud põhjendatuks ühise hooldusõiguse lõpetamist.
6.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 10.06.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes kohtul teha uue määruse, millega lõpetatakse vanemate ühine hooldusõigus ja antakse hooldusõigus osaliselt üle laste isale. Kohus lähenes formaalselt hagi materjalidele ning lähtudes laste ema nn prioriteedist jättis tähelepanuta mõned avaldaja poolt esitatud olulised asjaolud. Kohtuotsuses ning laste esindaja, samuti Tallinna Kesklinna valitsuse ja Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistide arvamustes ei ole arvestatud laste ema „vaba“ elustiili, kus juhuslikke meesterahvaid tuuakse regulaarselt koju ning esitatakse lastele kui uusi elukaaslasi. Ettearvamatu käitumisega ja kavatsustega erinevate meesterahvaste süstemaatiline toomine perekonda ning nende presenteerimine kui laste ema elukaaslasi loob laste silmis väärastunud peremudeli. Perre toodud meesterahvad on reeglina laste emal juhututtavad, kelle taust on tundmatu, seega nad on lastele potentsiaalsed ohuallikad. Tundmatu taustaga meesterahvaste toomine perre seab otsesse ohtu laste turvalisuse. Seega ema teadlikult ja süstemaatiliselt riskib nii enda kui ka laste turvalisusega ja eluga. Viimane laste ema kaaselaja on kuulutanud laste isale sõja ning võtnud tarvitusele erinevaid füüsilise ja vaimse terrori meetodeid – suusõnalisi, kirjalike, oma nime all ja anonüümseid – kõigi nende juhtumitega tegeles, tegeleb ja hakkab lähitulevikus tegelema kohus, politsei, maksuamet jt. Täna on laste ema täielikult oma kaaselaja poolt manipuleeritav. Laste ema on süstemaatiliselt ja sihikindlalt süüvimata avaldaja ettepanekute sisusse loobunud kõikidest võimalikest kompromissi ettepanekutest, samuti korduvalt loobunud psühholoogi abist. Need äraütlemised näitavad selgelt, et laste emal ei ole mingit kavatsust ega soovi normaliseerida suhteid avaldajaga, et saaks laste viibimisi kooskõlastada omavahel. Sellest on tingitud ka avaldaja võimatus täita 2014.a kohtumäärust lastega suhtlemise osas. Täna laste ema passiivselt keeldub lapsi isale toomast, mis näitab selgelt, et laste emal ei ole mingit kavatsust normaliseerida suhtlemiskorda laste ja laste isa vahel. Kohus ei ole võtnud arvesse laste ema ja tänase kaaselaja laste kuuldes avaldaja nimetamist solvavate nimedega, sõimu ja vihakõnet laste isa suhtes. Kohus ei võtnud arvesse ema regulaarset karjumist laste peale, ema soovimatust ja oskamatust teha lastele kodus süüa, laste regulaarseid kooli hilinemisi, laste ema soovimatust ja oskamatust abistada lapsi koolitükkide tegemisel ning laste kooliülesannete kontrollimisel jne. Tänavu suvel olid lapsed Tartus laste ema ema ehk laste vanaema juures. Iga kord kui avaldaja helistas, olid nad üksi ja vaatasid telekat või arvutit. Avaldaja käis lapsi Tartus vaatamas 19.06.2016.a. Nad käisid koos söömas,
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-7164 jalutamas, lasteväljakul mängimas jne. Avaldajale on arusaamatu, miks lapsed ei ole isa juures Tallinnas siis, kui avaldaja saab olla lastega, siis kui laste isa viibib reaalselt ise Tallinnas ja miks lapsed istuvad Tartus üksinda. See on seetõttu, et lapse ema ei ole huvitatud laste suhtlemisest isaga. Laste ema soovib distantseerida lapsi isast ning serveerida seda kohtule ja tuttavatele kui avaldaja soovimatust suhelda lastega. Laste ema viimaste aastate käitumine tõestab tema soovi lõhestada isa ja laste suhteid, püüdu asendada isa suhteid lastega suhetega oma kaaselajatega. Teadmata on see, mis saab siis, kui ema läheb enda elukaaslasest lahku. See, et laste ema tänane kaaselaja on kontrollimatu ja agressiivse käitumismustriga, tõestavad tema eelnevad teod – ähvardused, sõimamised, ülbe käitumisstiil ning sõnapruuk jne. Kohtulahend on selgelt laste ema keskne, mis ei ole tasakaalus laste isa sooviga olla lastega ega arvesta ei laste soovi suhelda isaga ega ema soovi takistada isa suhtlemist lastega.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Eestkosteasutused, lastele määratud esindaja ja laste ema leidsid, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 10.06.2016.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
9.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 3-2-1-15-15, p 28). Ringkonnakohtu hinnangul selliseid puuduseid maakohtu määruses ei esine. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole laste huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine ja isale ainuhooldusõiguse andmine. Maakohus on järelduste tegemisel arvestanud nii laste, eestkosteasutuste kui ka lastele määratud esindaja arvamusega, on õigesti kaalunud laste huve, arvestanud muuhulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ning senist pühendumist laste eest hoolitsemisele.
10.Avaldaja ei ole määruskaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, millega oleks kohtu jaoks muudetud usutavaks, et laste huvid ei ole ema juures kaitstud ning on põhjendatud laste isale ainuhooldusõiguse andmine. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu määrus tuleks tühistada põhjusel, et kohus ei ole üksikasjaliselt käsitlenud avaldaja erinevaid üldsõnalisi ja tõendamata halvustavaid väiteid laste ema ja tema elukaaslase kohta. Avaldajapoolsed üldsõnalised ja põhistamata etteheited ei veena kohut, et laste huvid on ema juures elades kahjustatud. Elukaaslaste vahetamine, kui see peaks paika pidama, iseenesest ei ole alus, et ühine hooldusõigus igal juhul lõpetada. Samuti ei anna selleks alust ka avaldaja ja laste ema ja tema elukaaslase vahelised erimeelsused ja konfliktid. Laste senist elukorraldust ei ole põhjendatud muuta avaldaja põhistamata kahtluste ja hirmude alusel.
11.Avaldaja on esitanud erinevaid etteheiteid laste ema suhtes laste kasvatamisel. Samas ei veena üldsõnalised etteheited kohut, et laste huvid oleks avaldaja juures paremini kaitstud. Asja materjalidest nähtub, et lapsed soovivad elada koos emaga. Lapsed ei soovinud kolida isaga elama Lõuna-Eestisse. Avaldaja ei ole määruskaebuses ka toonud kohtu ette asjaolusid, kuidas
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-7164 laste huvid oleks avaldaja juures rohkem kaitstud kui laste ema juures. Asja materjalidest nähtub, et lapsed õpivad Tallinnas XXX, käivad muusikakoolis ja kergejõustiku trennis ning neil on väga head õpitulemused. Ringkonnakohus usaldab, et nii eestkosteasutused kui ka lastele määratud esindaja, olles kursis isa poolt kohtu ette toodud muredega, on laste huvisid silmas pidades andnud olukorrale adekvaatse hinnangu. Eestkosteasutused ja laste esindaja, kelle ülesanne on laste huvide kaitse tagamine menetluses, on pärast lastevanematega ja lastega isiklikke kohtumisi ja vestlusi leidnud, et laste ema on laste eest igapäevaselt hoolitsenud ja neid kasvatanud ning määruskaebuses puuduvad asjaolud ja tõendid, mille kohaselt saaks leida, et laste huvid oleks ema juures kahjustatud. Ringkonnakohtul puudub alus määruskaebuses toodud asjaolude pinnalt jõuda teisele järeldusele.
12.Avaldaja on määruskaebuses märkinud, et tema üks kõige suurematest muredest on laste ema soov piirata laste kontakte isaga ning laste ema keeldumine kompromissidest ja nõustamistest. Asja materjalidest nähtub, et pooled leppisid 19.12.2014.a kompromissiga tsiviilasjas nr 2-14-1491 kokku laste isa suhtlemise korra lastega. Iseenesest ei ole välistatud, et kokkulepitud suhtluskorra järjepidev ja alusetu rikkumine ühe vanema poolt võib olla alus, et lõpetada ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus teisele vanemale. Samas ei ole käesoleval juhul avaldaja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et suhtluskorra rikkumisest tulenevalt oleks põhjendatud anda ainuhooldusõigus laste isale. Avaldaja etteheited on üldsõnalised ja tõendamata ning nende alusel ei ole võimalik tuvastada emapoolseid konkreetseid rikkumisi. Maakohus on iseenesest menetlusosaliste ärakuulamisel selgitanud, et suhtluskorra mittetoimimisel või selle muutmise vajaduse korral on võimalik kohtusse pöörduda lepitusmenetluse läbiviimiseks. Avaldaja kinnitas protokolli kohaselt, et see on talle arusaadav ning ei ole lepitusmenetluse alustamist vajalikuks pidanud (tl 46). TsMS § 563 lg 1 kohaselt toimub lepitusmenetluse läbiviimine siiski poole avalduse alusel. Lepitusmenetluse raames TsMS § 563 lg 7 kohaselt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Seega ei ole üldised viited suhtlemiskorra rikkumisele alus, et maakohtu määrus tühistada. Avaldajal on soovi korral võimalik pöörduda lepitusmenetluse alustamiseks uue avaldusega maakohtu poole.
13.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb jätta lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus teiste menetlusosaliste, sh määruskaebuse esitaja enda määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kuivõrd teised menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud, ei mõista kohus määruskaebuse esitajalt teiste menetluskulusid välja. Toimikust ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid kandnud menetluskulusid. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.