NG hagi SG vastu ühisvara jagamise nõudes ja SG vastuhagi NG vastu ühisvara jagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SG apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: NG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Kostja: SG (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.09.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2016 otsus osas, milles SG ́ilt mõisteti NG ́i kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 1393,67 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta NG nõue hüvitise väljamõistmiseks selles osas rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 26.02.2016 otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Hagi ja vastuhagi rahuldada osaliselt. 4.2 Jagada NG ́i ja SG ́i ühisvara järgmiselt: 4.2.1 Jätta NG ́i ainuomandisse: - 2 jalgratast väärtusega 1 070 eurot; - Õmblusmasin väärtusega 282,50 eurot; - Kohviserviis Madonna väärtusega 150 eurot; - Televiisor väärtusega 542,50 eurot; - Muusikakeskus väärtusega 115 eurot;
DVD-mängija väärtusega 60 eurot; Teeserviis väärtusega 132,50 eurot; Lauaserviis Madonna väärtusega 130 eurot; Köögikombain väärtusega 115 eurot. Jätta SG ́i ainuomandisse: kullast lipsunõel ja kuldklotser väärtusega 700 eurot; korteriomand XXX, Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX), väärtusega
000 eurot. 4.3 Mõista SG ́ilt NG ́i kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 1393,67 eurot. 4.4 Jätta rahuldamata SG ́i nõue YYY, Tallinn korteriomandis asunud vallasasjade (külmik Electrolux; 2 tooli; laud; uus köögigarnituur koos pliidiga Hansa, valamukapp, valamu, köögikapid; laevalgustid (5 tükki); pesumasin Electrolux; kummut; peegel; nurgakapp ja nurgariiulid; sektsioonkapp; diivan; ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp, riidestange; 4 vaipa ja 6 kardinakomplekti; kuldehted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee ja kuldkaelakee, arvuti, sülearvuti, videokaamera, padjad, tekid, raamatukogu- umbes 300 raamatut, hõbeserviis ja lauahõbe), sõiduauto Toyota Land Cruiser, hooneühistu liikmelisus (garaažiboks) CCC, Tallinnas ja hooneühistu liikmelisus (garaažiboks) BBB, Tallinnas jagamiseks. 4.5 Jätta rahuldamata NG ́i nõue YYY, Tallinn perioodil oktoober 2007 kuni 25.06.2010 kantud majandamiskulude summas 1 920 eurot hüvitamiseks. 4.6 Jätta rahuldamata SG ́i nõue XXX, Tallinn perioodil 2008 kuni 2010 kantud majandamiskulude summas 1 064,26 eurot hüvitamiseks. 4.7 Jätta rahuldamata SG ́i nõue XXX, Tallinn remonttööde summas 512,50 eurot hüvitamiseks. 4.8 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Menetlusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. 4.9 Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. 4.2.2 -
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NG (hageja) esitas 10.12.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse SG (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes ja täpsustas oma nõuet 14.04.2015, 28.04.2015 ja 04.06.2015 esitatud
hagiavalduse täiendustes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 15.09.1978 ja lahutasid abielu 03.10.2007. 04.06.2015 esitatud lõpliku tervikhagi kohaselt palus hageja jagada poolte abielu kestel soetatud ning seni jagamata ühisvara selliselt, et: - korteriomand, asukohaga XXX, Tallinn jääb kostja lahusvaraks (arvestades korteri turuväärtust 71 000 eurot); - kuldehted (kullast lipsunõel ja kuldklotser väärtusega 700 eurot), hõbeserviis (väärtusega 185 eurot), lauahõbe (väärtusega 600 eurot) jääb kostja lahusvaraks; - jalgratas (väärtusega 70 eurot), televiisor (väärtusega 85 eurot), muusikakeskus (väärtusega 30 eurot), DVD mängija (väärtusega 20 eurot), õmblusmasin (väärtusega 65 eurot), teeserviis (väärtusega 15 eurot), lauaserviis (väärtusega 10 eurot) ja köögikombain (väärtusega 15 eurot) jäävad hageja lahusvaraks. - mõista välja kostjalt hageja kasuks enam saadud vara arvel hüvitis kokku 36 675 eurot; - mõista välja kostjalt hageja kasuks 1/2 hüvitist (s.o 1920 eurot) YYY asuvale korteriomandile perioodil oktoober 2007 kuni 25.06.2010 tehtud kulude katteks; - mõista välja kostjalt hageja kasuks 1/2 hüvitist (s.o 1015 eurot) XXX asuva korteriomandi väljaüürimisest perioodil 08.05.14-08.11.2014 saadud üüri eest ja 1⁄2 hüvitist (s.o 390 eurot) sama korteri väljaüürimisest perioodil 20.01.2015-20.04.2015 saadud üüri eest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning jagada abikaasade ühisvara viisil, nagu on määratud vastuhagis. Kostja leidis, et korter XXX oli soetatud kostja lahusvara arvel kostja isa raha eest ega kuulu ühisvara hulka. Kostja ei nõustunud ka hageja poolt välja toodud korteri turuväärtusega. Samuti kuulub kostja lahusvara hulka kostjale kingitud kullast lipsunõel ja kuldklotser. Hageja nõue YYY majapidamiskulude väljamõistmiseks on aegunud. Samuti on alusetu üüriga seotud hüvitise nõue. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai korteri väljaüürimisest mingit tulu. Kostja vastuhagi
3.20.05.2014 esitas kostja ühisvara jagamiseks vastuhagi, milles palus jagada poolte abielu kestel soetatud korteriomandi aadressiga XXX selliselt, et korteriomand jäetakse kostja ainuomandisse ilma hagejale hüvitist maksmata. Alternatiivselt palus kostja jätta kinnisasja kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat tasuma hüvitist kinnisasja 16 % väärtuse ulatuses, s.o 9075 eurot. Samuti palus kostja mõista hagejalt välja korteriomandi kulude katteks 2673,42 eurot. Kostja täiendas oma nõudeid 06.11.2014, 20.04.2015, 25.05.2015 ja 26.06.2015 esitatud menetlusdokumentides.
4.Kostja märkis vastuhagis, et abielu kestel on soetatud järgmine vara: korteriomand aadressil YYY ja korterisse jäetud vallasvara, korteriomand aadressil XXX, sõiduauto Toyota Land Cruiser, hooneühistu liikmelisus (garaažiboks) CCC ja hooneühistu liikmelisus (garaažiboks) BBB. Pärast abielu lõppemist leppisid pooled kokku, et ühisvara jagatakse nii, et hageja omandisse jääb kogu vallasvara ja korteriomand aadressiga YYY, mida ta saab kasutada isiklikult ja võib omal soovil edasi müüa. Kostja andis oma pojale AG-le selle toimingu tegemiseks volikirja. Hageja müüs korteriomandi (YYY) 25.06.2010 hinnaga 785 000 Eesti krooni (50 1703,64 eurot). Järelikult kostjale kuuluv osa selles oli väärtusega 25 082,32 eurot. Hageja ei ole seda raha kostjale üle andnud. Sõiduauto Toyota Land Cruiser ja hooneühistu liikmelisused olid poolte kokkuleppel üle antud nende pojale AG-le. Pooled olid leppinud kokku samuti selles, et korteriomand aadressil XXX jääb kostja ainuomandisse, sest see oli soetatud kostja vanemate raha eest. Kostja oli E liige alates 1981.a ja tema kasutuses oli 3-toaline korter aadressil XXX, mille maksumus rublades oli
8260,53. Kostja vanemad kinkisid 30.11.1989 kostjale 5562,43 rubla, mis moodustab 67 % korteri väärtusest. Seega on pooled oma ühisvaraga soetanud 33 % korteri XXX väärtusest ning hagejale kuuluv osa on ainult 16,5 %. Pärast abielu lahutamist kandis kostja kõik majandamiskulud, mis on seotud korteriga XXX. Kui korter on ühisvara, peavad pooled kandma kõik majandamiskulud võrdsetes osades. 20.04.2015 vastuhagi täiendustes leidis kostja, et pooled peavad jagama kogu oma ühisvara, mis oli soetatud abielu kestel ja on käesoleval ajal veel jagamata. Kostja esitas vallasvara nimekirja, mis kuulub pooltele ja mis oli jäetud abielu lahutamisel korterisse asukohaga YYY ning mida edaspidi käsutas hageja. Samuti esitas kostja nimekirja vallasvara kohta, mis on hageja kasutuses.
5.29.06.2015 esitatud vastuhagi terviktekstis oli kostja seisukohal, et ühisvara hulgas on korteriomand YYY, Tallinnas; vallasvara, mis jäeti abielu lahutamisel korterisse aadressil YYY, Tallinn : külmik Electrolux väärtusega 400 eurot; laud väärtusega 500 eurot; kaks tooli väärtusega 200 eurot; uus köögigarnituur koos pliidiga Hansa, valamukappiga, valamuga, köögikappidega jne, väärtusega 10 000 eurot; laevalgustid 5 tk väärtusega 1000 eurot; magamistoa mööbli garnituur väärtusega 14,50 eurot; pesumasin Electrolux väärtusega 500 eurot; kummut, väärtusega 300 eurot; peegel väärtusega 500 eurot; nurgakapp ja nurgariiulid väärtusega 1500 eurot; sektsioonkapp väärtusega 1000 eurot; diivan väärtusega 600 eurot; ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp, riidestange väärtusega 1000 eurot. Hageja peab hüvitama korterisse jäänud vallasvarast 50% ehk 22 925 eurot. Hageja kasutuses olev vallasvara oli kostja hinnangul järgmine: kaks jalgratast väärtusega 2000 eurot, kullatooted üldväärtusega 7000 eurot, kuldsõrmus briljandi ja safiiriga väärtusega 1200 eurot, kõrvarõngad teemantidega kullast safiiridega väärtusega 1800 eurot, pärl kaelakee väärtusega 1000 eurot, teemant kaelakee väärtusega 6000 eurot, kuld kaelakee väärtusega 1200 eurot, teler väärtusega 1000 eurot, muusikakeskus väärtusega 200 eurot, DVD pleier väärtusega 100 eurot, vaibad 4 tk väärtusega 800 eurot, kardinakomplektid 6 tk väärtusega 1500 eurot, õmblusmasin väärtusega 500 eurot, teeserviis Madonna väärtusega 250 euro, kohviserviis Madonna väärtusega 150 eurot, lauaserviis Madonna väärtusega 250 eurot, köögikombain väärtusega 100 eurot, hõbe noad, lusikad, kahvlid väärtusega 1000 eurot, arvuti väärtusega 800 eurot, sülearvuti väärtusega 900 eurot, videokaamera Sony, väärtusega 400 eurot, padjad, tekid väärtusega 1000 eurot, raamatukogu (umbes 300 raamatut) väärtusega 1000 eurot. Peale selle kuulub ühisvara hulka Toyota Land Cruiser väärtusega 20 000 eurot, hooneühistu liikmelisus (garaaziboks) CCC, väärtusega 6000 eurot, hooneühistu liikmelisus (garaaziboks) BBB, väärtusega 6000 eurot ja korteriomand aadressil XXX, väärtusega 60 000 eurot. Pärast abielu lõpetamist on hageja nõudmisel sõiduauto Toyota Land Cruiser antud AG-le, et ta organiseeriks sõiduauto müügi, kuid pärast müüki ei saanud kostja rahalist hüvitist summas 10 000 eurot.
6.Kostja palus 29.06.2015 vastuhagi tervikteksti kohaselt jagada poolte abielu kestel soetatud ühisvara selliselt, et: - kostja ainuomandisse jäetakse korteriomand aadressiga XXX, ilma hagejale hüvitist maksmata. - Hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis tema osa eest ühises vallasvaras üldsummas 22 925 eurot. - Hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis XXX asuvale korteriomandile perioodil 01.01.2008 kuni 30.04.2014 tehtud kulude katteks 3507,57 eurot. - Hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis YYY asuvale korteriomandile perioodil 10.2007 kuni 25.06.2010 tehtud kulude katteks 1099,65 eurot.
-
Hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja rahaline hüvitis summas 285 000 Eesti krooni ehk 18 215 eurot YYY asuva korteriomandi eest.
Vastus vastuhagile
7.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Korteriomand aadressil YYY koos selles asuva vallasvaraga on müüdud 25.06.2010 ning selle müügiks andis kostja vabatahtlikult volituse AG-le. Järelikult ei kuulu korter YYY jagamisele. Sõiduauto Toyota Land Cruiser’i ja liikmelisuse hooneühistus BBB kinkisid pooled vastastikusel kokkuleppel nende ühisele pojale. Hooneühistu liikmelisus CCC müüdi 14.03.2008. XXX majandamiskulude nõue on aegunud. Ka korteri remondikulude nõue on tõendamata ja põhjendamatu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 26.02.2016 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning jättis hageja ainuomandisse 2 jalgratast väärtusega 1070 eurot; õmblusmasina väärtusega 282,50 eurot; kohviserviisi Madonna väärtusega 150 eurot; televiisori väärtusega 542,50 eurot; muusikakeskuse väärtusega 115 eurot; DVD-mängija väärtusega 60 eurot; teeserviisi väärtusega 132,50 eurot; lauaserviisi Madonna väärtusega 130 eurot ja köögikombaini väärtusega 115 eurot. Kostja ainuomandisse jättis maakohus kullast lipsunõela ja kuldklotseri väärtusega 700 eurot ja korteriomandi XXX (registriosa nr XXXXXXXX), väärtusega 60 000 eurot (p 2). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitise summas 8492,52 eurot (p 3). Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude YYY korteriomandis asunud vallasasjade (külmik Electrolux; 2 tooli; laud; uus köögigarnituur koos pliidiga Hansa, valamukapp, valamu, köögikapid; laevalgustid (5 tükki); pesumasin Electrolux; kummut; peegel; nurgakapp ja nurgariiulid; sektsioonkapp; diivan; ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp, riidestange; 4 vaipa ja 6 kardinakomplekti; kuldehted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee ja kuldkaelakee, arvuti, sülearvuti, videokaamera, padjad, tekid, raamatukogu- umbes 300 raamatut, hõbeserviis ja lauahõbe), sõiduauto Toyota Land Cruiser, hooneühistu liikmelisuse (garaažiboks) CCC ja hooneühistu liikmelisuse (garaažiboks) BBB jagamiseks (p 4). Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude YYY korterile, perioodil oktoober 2007 kuni 25.06.2010 kantud majandamiskulude, summas 1920 eurot, hüvitamiseks (p 5). Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja nõude XXX korterile, perioodil 2008 kuni 2010 kantud majandamiskulude, summas 1064,26 eurot, hüvitamiseks ja nõude XXX korterile tehtud remonttööde, summas 512,50 eurot, hüvitamiseks (p 6-7). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
9.PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- ja lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-3611). Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti 15.09.1978 ja see lõppes 03.10.2007. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o 03.10.2007), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning ühisvara jagamisele kohaldada kehtivat perekonnaseadust.
10.Vastuhagiavalduse tervikteksti kohaselt kuulub poolte vahel jagamisele korteriomand YYY, väärtusega 758 000 krooni, ehk 50 170 eurot. Korteriomand asukohaga YYY on
võõrandatud poolte kokkuleppel 25.06.2010. Hageja hinnangul ei kuulu antud korteriomand poolte ühisvara hulka, kuna see on müüdud. Kohus leidis, et pooled ei ole sõlminud kehtivat ühisvara jagamise kokkulepet, sest asjast nähtuvalt ei ole pooled jaganud korteriomandeid notariaalselt tõestatud vormis. Kostja volitas AG esindama teda korteriomandi YYY võõrandamisel. Volikirjas on kostja määranud volituse sisu ja ulatuse. Lepingu p-st 2.3 nähtub, et ostja kohustus ostuhinnast 285 000 krooni tasuma müüja (st hageja) palvel AG kontole. Volikirjast ei nähtu, et kostja oleks volitanud AG vastu võtma müügist saadavat raha. Kohus leidis, et kuna korteriomand aadressil YYY kuulus poolte ühisvara hulka, kuulub ühisvara hulka ka korteriomandi müügist saadud raha. Seoses sellega on kostjal õigus nõuda hagejalt temale kuuluvat osa, mille suuruseks on kostja hinnangul 18 215 eurot.
11.Kostja hinnangul kuulub ühisvara hulka vallasvara, mis jäeti korterisse aadressil YYY, mida edaspidi kasutas ja käsutas ainult hageja. Kostja palus hagejalt välja mõista hüvitise tema osa eest ühise vallasvara arvelt üldsummas 22 925 eurot. Kohus märkis, et 25.06.2010 korteri ostu-müügilepingu punkti 1.6.2. kohaselt kuulus lepingu eseme koosseisu ka ostjale üle antavas köögis asuvad – külmik Electrolux, pliit Hansa, laevalgusti; koridoris – kummut, ripplaevalgusti, peegel, nurgakapp, nurgariiulid; vannitoas – valamu koos segistiga, seinariiul koos peegliga, vann dušisegisti, pesumasin, laevalgusti; 1. magamistoas – sektsioonkapp, arvutilaud, diivan, laevalgusti, ruloo; 2. magamistoas- ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp, riidestange. Kohus märkis, et käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, kas 25.06.2010 korteriomandi ostu-müügileping on kehtiv, kuna keegi ei ole taotlenud selle kehtetuks tunnistamist. Kuna vaidlusaluse lepingu punktis 1.6.2. on kokku lepitud lepingu esemeks olevad asjad, siis kohus enam ülaltoodud asju jagada ei saa.
12.Hagiavalduse tervikteksti kohaselt kuulub poolte vahel jagamisele vallasvarana: jalgrattad, kuldehted, televiisor, muusikakeskus, DVD-mängija, 4 vaipa, kardinate komplektid, õmblusmasin, teeserviis, kohviserviis Madonna, lauaserviis, hõbeserviis, köögikombain ja lauahõbe. Vastuhagiavalduse tervikteksti kohaselt kuulub poolte vahel jagamisele: 2 jalgratast, kullatooted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee, kuldkaelakee, teler, muusikakeskus, DVD-pleier, vaibad 4 tk, kardinakomplektid 6 tk, õmblusmasin, teeserviis Madonna, kohviserviis Madonna, lauaserviis Madonna, hõbeserviis, köögikombain, hõbenoad, lusikad, kahvlid, arvuti koos monitoriga, sülearvuti, videokaamera Sony, padjad, tekid, raamatukogu (umbes 300 raamatut).
13.Hageja on märkinud, et ehete (kuldehted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee ja kuldkaelakee) ja asjade (arvuti, sülearvuti, videokaamera, padjad, tekid ning raamatukogu) nimetused ja nende olemasolu ei ole talle teada, kuid kui kostja väidab, et loetletud vara on olnud kunagi abielu kestel soetatud, siis nimetatud vara on kostja käes ning poolte poolt jagamata. Maakohus märkis, et ei saa jagada esemeid, mille olemasolu kohta ei ole kohtule esitatud tõendeid ja mille olemasolus ka hageja ise kahtleb. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et poolte ühisvara hulka kuuluksid tema poolt nimetatud väärtesemed: kuldehted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee ja kuldkaelakee ning muud esemed: arvuti, sülearvuti, videokaamera, padjad, tekid ning raamatukogu (umbes 300 raamatut) ning seega ei saa kohus esemeid jagada. Hageja hinnangul kuulub poolte ühisvara hulka kullast lipsunõel ja kuldklotser, mille olemasolu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus selgitas, et PKS
§ 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega ei ole kullast lipsunõel ja kuldklotser kostja lahusvara, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et need oleks temale kingitud. Kuna kostja ei ole kullast lipsunõela ja kuldklotseri osas nende väärtust esile toonud, lähtus kohus nende väärtuse määramisel hageja hinnangust, mille kohaselt on eelpool nimetatud väärtesemete väärtuseks 700 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele jättis kohus kullast lipsunõela ja kuldklotseri kostja ainuomandisse, pannes talle kohustuse hüvitada antud väärtesemete väärtusest poole, s.o 350 eurot hagejale.
14.Kohus jättis kaks jalgratast väärtusega 1070 eurot, õmblusmasina väärustega 282,50 eurot, televiisori väärustega 542,50 eurot, muusikakeskuse väärtusega 115 eurot, DVD mängija väärtusega 60 eurot, teeserviisi väärtusega 132,50 eurot, lauaserviisi Madonna väärtusega 130 eurot, köögikombaini väärtusega 115 eurot ja kohviserviisi Madonna väärtusega 150 eurot hageja ainuomandisse, pannes talle kohustuse hüvitada kostjale antud esemete väärtusest poole. Kuivõrd jalgrataste, õmblusmasina, televiisori, muusikakeskuse, DVD mängija, teeserviisi, lauaserviisi Madonna ja köögikombaini väärtuste üle oli vaidlus, võttis kohus õigluse huvides nende turuväärtuseks poolte esitatud hindadest keskmise. Kohviserviisi Madonna väärtuseks luges kohus kostja poolt nimetatud 150 eurot, kuna hageja selle turuväärtust esile ei toonud.
15.Kostja hinnangul kuulub poolte ühisvara hulka 4 vaipa ja 6 kardinakomplekti. Hageja on märkinud, et antud esemed on müüdud koos korteriomandiga aadressil YYY. Kohus märkis, et korteriomand asukohaga YYY on 25.06.2010 koos sinna kuulunud esemetega võõrandatud. Nimetatud korteriomandi ostu-müügileping on kehtiv. Seega kohus enam nimetatud asju jagada ei saa. Lisaks kuulub kostja hinnangul jagamisele hõbeserviis ja lauahõbe. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kelle käes nimetatud esemed asuvad. Kohus asus seisukohale, et kuna pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kelle käes nimetatud esemed reaalselt asuvad, ei ole kohtul võimalik ka määrata, kelle omandisse hõbeserviis ja lauahõbe jääb ning kui suur hüvitis tuleb selle eest teisele poolele tasuda.
16.Kohus märkis, et algselt oli kostja seisukohal, et sõiduauto Toyota Land Cruiser ja 2 hooneühistu liikmelisust (BBB ja CCC) oli poolte kokkuleppel üle antud nende pojale AGle. Hilisemalt on kostja asunud arvamusele, et poolte ühisvarasse kuulub ka sõiduauto Toyota Land Cruiser, väärtusega 20 000 eurot ja hooneühistu liikmelisused (BBB ja CCC). Hageja on märkinud, et pooled kinkisid vastastikusel kokkuleppel 09.01.2008 sõiduauto Toyota Land Cruiser’i ning 14.03.2008 hooneühistu liikmelisuse (garaažiboks) BBB nende ühisele pojale AG-le. Hooneühistu liikmelisus (garaažiboks) CCC on müüdud 14.03.2008. Maakohus leidis, et antud vara osas kostja nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus saab jagada ainult vara, mis on pooltel veel jagamata, võõrandamata. Seda vara, mis on poolte poolt kingitud või müüdud, kohus enam jagada ei saa.
17.Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX. Kostja on palunud jätta eelpool nimetatud korteriomandi tema ainuomandisse ilma hagejale hüvitist maksmata. Kostja oli EE liige alates 1981 ja tema kasutuses oli 3-toaline korter aadressil XXX, mille maksumus oli 8260,53 rubla. Kostjale oli tema vanematelt kingitud 22.05.1981 raha summas 3410 rubla, mis oli üle kantud EE ́le esimese sissemaksena kooperatiivkorteri eest ning veelkord oli kingitud hagejale raha summas 2152,43 rubla, mis 30.11.1989 oli laekunud EE ́le kooperatiivkorteri eest. Kokku oli kostjale kingitud vanematelt raha 5562,43 rubla, mis moodustas 67 % korteri väärtusest. Kohus märkis, et saaks abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, kui kostja oleks
tõendanud, et osamaks omandati kostja lahusvara arvel. Kostja väitel kinkisid talle 5562,43 rubla tema vanemad. Ülekannete tegemise ajal kehtis tsiviilkoodeks, mille § 260 kohaselt pidi kinkeleping üle 500 rubla olema sõlmitud notariaalses vormis. Seega kostja poolt esitatud tõendid ei ole kinkelepingu tõendamiseks asjakohased. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendis 3-2-1-4-09. Kuna tõendamist ei leidnud, et kooperatiivkorteri osamaks saadi kostja lahusvara arvelt, ei ole võimalik kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest ühisvara jagamisel.
18.Kostja on kohtule esitanud Kaanon Kinnisvara eksperthinnangu (hindamisaruande kuupäev 09.06.2015), mille kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX turuväärtuseks 60 000 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et korteriomandi hindamisel on vaja lähtuda eksperthinnangust ning luges kinnistu väärtuseks 60 000 eurot. Lisaks märkis kohus, et hageja poolt 04.06.2015 esitatud OberHaus Kinnisvarafirma 18.05.2015 kirjalikust konsultatsioonist ei nähtu, millise metoodika järgi on saadud just selline turuhind (s.o 71 000 eurot). Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks sellest kinnistu väärtuse hindamisel lähtuda. Juhindudes poolte ühisvara jagamise ettepanekust pidas kohus põhjendatuks jätta kinnistu XXX, turuväärtusega 60 000 eurot, kostja ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale hüvitis summas 30 000 eurot omandi kaotamise eest.
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista 1⁄2 hüvitist (s.o 1920 eurot) YYY asuvale korteriomandile perioodil oktoober 2007 kuni 25.06.2010 tehtud kulutuste hüvitamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et hageja on perioodil oktoober 2007 kuni 25.06.2010 tasunud korteriomandi YYY eest makseid seitse korda üldsummas 1604,84 eurot (25 110,27 krooni). Kohus asus TsÜS § 154 lg 1 lähtudes seisukohale, et hageja majandamiskulude nõue perioodi oktoober 2007 kuni 25.06.2010 osas on aegunud. Kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista hüvitise YYY asuvale korteriomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kostja on märkinud, et perioodil oktoobrist 2007 kuni 25.06.2010 on 33 kuud ning neist 26 kuu eest on kulusid summas 3804,12 eurot tasunud kostja. Kohus leidis, et hagejalt tuleb välja mõista pool kostja poolt tasutud kuludest, s.o 1902,06 eurot.
20.Kostja on palunud välja mõista hagejalt hüvitise XXX asuvale korteriomandile perioodil 01.01.2008 - 30.04.2014 tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 3507,57 eurot. Kohus asus seisukohale, et perioodil 2008 kuni 2010 kantud majandamiskulude osas on nõue aegunud ning jättis kostja nõude majapidamiskulude summas 1064,26 eurot hüvitamiseks rahuldamata. Perioodil 15.01.2011 kuni 15.12.2011 tasutud majandamiskulude nõude osas algas kohustuse aegumistähtaeg 01.01.2012 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2014 kell 24.00. Kuna kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamise ning majandamiskulude nõudes kohtule 20.05.2014, ei ole majandamiskulude nõue selle perioodi osas aegunud. Samuti ei ole aegunud hilisemate perioodide majandamiskulude hüvitamise nõue. Perioodil 2011 kuni 30.04.2014 tasus kostja majandamiskulusid kokku summas 3136,31 eurot, millest hageja kanda tuleb jätta pool, s.o 1609,17 eurot. Samuti on kostja perioodil 2012-2014 teinud korteris remondi, mille käigus vahetati välisuks ja paigaldati metalluks, uued aknad, sanitaartehnika ja tapeedid. Korteri välisukse vahetamise ja metallukse paigaldamise kohta on kohtule esitatud arved nr 200911 ja 180811 summas 475 eurot ning leping nr. EU 1342 TN. Kohus leidis, et tegemist oli vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes ning hageja peab hüvitama antud summast poole, s.o 237,50 eurot. Kohus märkis, et kostja ei ole uute akende, sanitaartehnika ja uute tapeetide osas tõendeid esitanud ning seega ei ole nõue remonttööde osas summas 512,50 eurot põhjendatud.
21.Hagiavalduse terviktekstis nõudis hageja XXX üürimisel saadud tuludest hüvitist summas 1405 eurot. 18.05.2015 toimunud kohtuistungil võttis kostja omaks, et korterit üüriti 2014. maikuust kuni 08.11.2014 summaga 290 eurot kuus ning saamata jäänud üür on 900 eurot. Hilisemalt on kostja selgitanud, et kui hageja tuli üürnikke korterisse ähvardama ning võttis nendelt üürilepingud pildistamiseks, jätsid üürnikud 900 eurot maksmata ja lihtsalt lahkusid. Kostja ei uurinud põhjust, miks üürnikud ei tasunud temale üüritasu. Peale 20.01.2015 hakkas kostja korterit jälle välja üürima, üür oli 260 eurot kuus. Üürnikud olid sees 21. jaanuarist kuni 01. aprillini 2015. Kuna kostja katkestas selle lepingu ennetähtaegselt, siis ta maksis üürnikele saadud üüritasust kompensatsiooni 520 eurot. Kohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et korterit asukohaga XXX üüriti välja perioodil mai 2014 kuni 08.11.2014 summas 290 eurot, kokku 2030 eurot (7 x 290). Kohus märkis, et paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et ta ei ole korteri väljaüürimisest tulu saanud, kuna eelmised üürnikud jätsid 900 eurot maksmata. Kostja on tunnistanud, et üüris korterit välja perioodil 21.01.-01.04.2015 (3 kuud) summas 780 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et üürnikele kompenseeriti 520 eurot. Seega on hagejal õigus saada pool kostja poolt teenitud üüritulust summas 1405 eurot [(2030 + 780) : 2].
22.Eeltoodut arvestades jääb hagejale hüvitis suurusega 31 755 eurot (s.o 350 + 30 000 + 1405). Kostja hüvitise suuruseks on kokku 23 262,48 eurot (s.o 18 215 eurot + 535 + 141,25 + 75 + 271,25 + 57,50 + 30 + 66,25 + 65 + 57,50 + 1 902,06 + 1 609,17 + 237,50). Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab kostja hagejale hüvitama 8492,52 eurot (31 755 – 23 262,48). Kuivõrd kohus rahuldab vastuhagi ja põhihagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Kostja esitas 28.03.2016 Harju Maakohtu 26.02.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada (resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 osas) ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, või jagada ühisvara nii, et hageja ainuomandisse jäävad 2 jalgratast väärtusega 1070 eurot, õmblusmasin väärtusega 282,50 eurot, kohviserviis Madonna väärtusega 150 eurot, televiisor väärtusega 542,50 eurot, muusikakeskus väärtusega 115 eurot, DVD-mängija väärtusega 60 eurot, teeserviis väärtusega 132,50 eurot, lausaserviis Madonna väärtusega 130 eurot, köögikombain väärtusega 115 eurot, YYY asuv vallasvara väärtusega 22 925 eurot ja sõiduauto Toyota Land Cruiser väärtusega 20 000 eurot. Kostja ainuomandisse jääb korteriomand XXX, väärtusega 60 000 eurot ning hagejalt mõistetakse kostja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 21 609,98 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
24.Vastuhagi tervikteksti kohaselt kuulub poolte vahel jagamisele korter aadressil YYY, väärtusega 50 170 eurot. Maakohus leidis õigesti, et korteriomandi müügist saadud raha kuulub ühisvara hulka, kuid on ebaõigesti lugenud kostja osa suuruseks 18 215 eurot. Lähtudes PKS § 37 lg 3 on kostja osa suuruseks 25 085 eurot. Vahetult pärast korteriomandi müüki soetas hageja 02.07.2010 korteriomandi aadressiga OOO. Hageja kasutas ühisvara osa oma lahusvara huvides, soetades enda nimele korteriomandi aadressiga OOO ning peab hüvitama kostjale tema osa 25 085 eurot.
25.Kostja palus mõista hagejalt välja hüvitise korterisse YYY jäänud ja ühisvara hulka kuulunud vallasvara eest väärtuses 22 925 eurot. Kostja andis AG-le volituse korteriomandi võõrandamiseks, mitte korteris oleva vallasvara müügiks. Müügilepingu p-s 1.6 on üksnes
müüja kinnitanud, et vallasvara kuulub korteriomandi koosseisu. Kostja esindaja ei ole seda müügilepingu punktis 1.7 kinnitanud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis tema osa eest ühise vallasvara arvelt summas 22 925 eurot.
26.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et korteri, asukohaga XXX, üüriti välja perioodil mai 2014 kuni 08.11.2014 summaga 290 eurot kuus, kokku 2030 eurot (7 x 290). Samuti märkis kohus, et kostja on tunnistanud, et üüris korterit välja perioodil 21.01.01.04.2015 (3 kuud) summas 780 eurot. Kostja märgib, et periood 08.05.2014-08.11.2014 koosneb kuuest, mitte seitsmest kuust. Seega on üüritulu 1740 eurot. Hageja sai 07.11.2014 üürnikelt 900 eurot. Teine kord oli korter välja üüritud alates 21.01.2015. Üürnikud tasusid ettemaksu 520 eurot 2 kuu eest, kuid kaks nädalat hiljem tuli hageja korterisse ja ähvardas üürnike, mille tõttu üürnikud keeldusid üürilepingust ja kostja oli sunnitud neile ettemaksu 520 eurot tagastama. Lisaks maksis kostja ise korteri kommunaalmakseid perioodi jaanuaraprill 2015 eest. Järelikult ei saa kostja hagejale hüvitada midagi. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis esimestelt üürnikelt lisaks 900 eurot, siis kostja hüvitis on 1740:2 = 870 – 900 = 30 eurot. Järelikult sai hageja korteri üüri eest 30 eurot rohkem ja peab kostjale hüvitama 15 eurot.
27.Vastuhagi tervikteksti kohaselt kuulub muuhulgas poolte vahel jagamisele järgmine vallasvara: kullatooted (7000 eurot), kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga (1200 eurot), kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega (1800 eurot), pärlkaelakee (1000 eurot), teemantkaelakee (6000 eurot), kuldkaelakee (1200 eurot), arvuti koos monitoriga (800 eurot), sülearvuti (900 eurot), videokaamera Sony (400 eurot), padjad, tekid (1000 eurot), raamatukogu (umbes 300 raamatut, 1 000 eurot), auto Žiguli (300 eurot). Nimetatud vallasvara oli soetatud abielu kestel ning asub praegu hageja valduses. Korteriomand aadressil XXX oli soetatud suures osas kostja vanemate raha eest. Kokku oli kostjale kingitud 5562,43 rubla. See, et tehing ei olnud notariaalselt kinnitatud, ei tähenda, et kinkelepingut ei sõlmitud. Ka kullast lipsunõel ja kuldklotser ei kuulu poolte ühisvara hulka, vaid oli kostjale kingitud. Sõiduauto Toyota Land Cruiser kohta on kohtuotsuses märgitud, et kohus ei saa jagada vara, mis on poolte poolt müüdud või kingitud. Kostja ei ole mitte kunagi väitnud, et sõiduauto oli kingitud. Sõiduauto oli küll poolte kokkuleppel antud üle nende poja kasutusse, kuid pole vormistatud poja nimele. Vastupidi, kostja lisas vastuhagile võltsitud ARK avalduse. Kostja ei viibinud avalduse allkirjastamise kuupäeval Eestis. Seega ei saa arvata, et sõiduauto oli kingitud ja see ei kuulu jagamisele.
28.Eeltoodut arvestades jääb hagejale hüvitis suurusega 30 000 eurot ja kostja hüvitise suuruseks on kokku 51 609,98 eurot. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab hageja hüvitama kostjale 21 609,98 eurot (s.o 51 609,48 – 30 000). Juhul, kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, palub kostja töövõimetuse ning raske materiaalse seisundi tõttu anda võimaluse tasuda hagejale hüvitis kolme aasta jooksul.
Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas ning osas, milles
maakohus jättis rahuldamata kostja nõuded YYY korteris asunud vallasvara ning täiendava vallasvara, s.o kullatooted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee, kuldkaelakee, arvuti koos monitoriga, sülearvuti, videokaamera Sony, padjad, tekid, raamatukogu (umbes 300 raamatut) ja sõiduauto Toyota Land Cruiser jagamiseks. Samuti on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis arvestamata, et korteriomand aadressil XXX soetati kostja lahusvara arvel ning osas, milles maakohus arvas kullast lipsunõela ja kuldklotseri ühisvara koosseisu.
31.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 1393,67 eurot ületavas osas. Selles osas tuleb hageja hüvitise nõue jätta rahuldamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
32.Maakohus leidis, et ühisvara hulka kuulub korteriomandi, asukohaga YYY, müügist saadud raha ning et kostja osa suurus sellest on vastavalt kostja poolt taotletule 18 215 eurot. Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et tema osa suurus peaks olema 50% korteri müügihinnast, s.o 25 085 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluse jooksul esitanud temale kuuluva hüvitise suuruse osas erinevaid seisukohti. 20.05.2014 esitatud vastuhagis ja 06.11.2014 vastuhagi täienduses on kostja märkinud, et kostjale kuuluv osa on vastavalt 25 082,32 eurot ja 25 085 eurot (I kd lk 102, lk 175). 25.05.2015 esitatud vastuhagi täienduses ja 05.02.2016 esitatud seisukohas on kostja märkinud, et tal on õigus saada korteri müügist saadud rahast 18 215 eurot (II kd lk 147, III kd lk 141). 26.06.2015 vastuses hagiavalduse terviktekstile on kostja märkinud, et kostja osa müüdud korterist on 25 085 eurot ning ta ei ole kätte saanud temale kuuluvat raha 18 215 eurot (III kd lk 4). 29.06.2015 vastuhagi terviktekstis on kostja olnud seisukohal, et ühisvara hulka kuulub korter asukohaga YYY, väärtusega 50 170 eurot, ning kostja ei ole ühisvara müümise eest raha saanud, vaatamata sellele, et ühisvara jagamisel loetakse abikaasade osad võrdseks 50 %, s.o 25 085 eurot. Samas on kostja vastuhagi taotluste osas palunud välja mõista hüvitise 18 215 eurot (III kd lk 48, 53, 57). Ka 05.02.2016 esitatud seisukohas on kostja märkinud, et tema osa korteri müügist saadud rahast on 18 215 eurot (III kd lk 141).
33.Vastavalt TsMS § 392 lg 1 p-le 1 on eelmenetluses kohtu ülesandeks selgitada välja hageja nõuded. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras, kus kostja oli korteri müügist temale kuuluva raha suuruse osas esitanud erinevaid seisukohti, pidanuks maakohus juhtima sellele tähelepanu ning andma kostjale võimaluse oma seisukohta täpsustada. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kostja on läbivalt tuginenud sellele, et ühisvara koosseisu kuulub kogu YYY korteri müügist saadud raha ning et kostjale kuulub sellest pool. Samuti selgitas kostja 12.09.2016 ringkonnakohtu istungil, et 05.02.2016 dokumendis on ekslikult märgitud vale summa ning, et alati oli juttu, et kostjale kuulub pool korteri hinnast. Kolleegiumi arvates on maakohus määranud ebaõigesti korteri müügist saadud raha jagamisel kostja osa suuruseks 18 215 eurot. Vastavalt PKS § 37 lg 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et kostja taotleb korteri müügist saadud raha jagamist võrdsetes osades, s.o kummalegi summas 25 085 eurot. Korteriomand YYY võõrandati 25.06.2010 hinnaga 785 000 krooni (50 170 eurot) (I kd lk 131). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjal on korteri müügist saadud raha jagamisel õigus saada hagejalt hüvitist summas 25 085 eurot (s.o 50 170/2). Hageja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses leidnud, et kostja nõue on aegunud.
Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja aegumise vastuväide põhjendatud. TsÜS § 155 lg 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole kostja nõue korteri müügist saadud raha jagamiseks aegunud.
34.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude YYY korteris asunud vallasvara jagamiseks. 29.06.2015 vastuhagi terviktekstis oli kostja seisukohal, et ühisvara, mis jäeti abielu lahutamisel korterisse aadressil YYY, oli järgmine: külmik Electrolux, laud, kaks tooli, uus köögigarnituur koos pliidiga Hansa, valamukapiga, valamuga, köögikappidega jne, laevalgustid 5 tk, pesumasin Electrolux, kummut, peegel, nurgakapp ja nurgariiulid, sektsioonkapp, diivan, ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp ja riidestange. 25.06.2010 müügilepingu p-st 1.6.2 nähtuvalt kuulusid müügieseme koosseisu köögis asuvad- külmik Electrolux, laud, kaks tooli, valamukapp koos valamuga, segisti, köögikapid, seinakapid, pliit Hansa ja valgusti; koridoris - kummut, ripplaevalgusti, peegel, nurgakapp, nurgariiulid; vannitoas - valamu koos segistiga, seinariiul koos peegliga, vann, dušisegisti, pesumasin, laevalgusti; 1.magamistoas – sektsioonkapp, arvutilaud, diivan, laevalgusti, ruloo; 2.magamistoas – ribikardinad, seinariiulid, garderoobi seinalamp, riidestange (I kd lk 129). Kolleegiumi arvates on maakohus asunud õigesti seisukohale, et kohus ei saa jagada vallasvara, mis kuulus korteriomandi müümisel selle koosseisu ning on võõrandatud. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus jätnud vara ebaõigesti jagamata, kuna korteri müügilepingus on vallasvara kuulumist müügieseme hulka kinnitanud üksnes hageja. Asjaolu, et 25.06.2010 notariaalses müügilepingus ei ole eraldi märgitud kostja volitatud esindaja kinnitust, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust väita, et vallasvara tegelikult korteri koosseisus ei müüdud. Vallasvara jagamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt andis kostja AG-le volituse üksnes korteriomandi, mitte selles asuva vallasvara võõrandamiseks.
35.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja pool korteri XXX üüritulust summas 1405 eurot. Maakohus tuvastas, et korterit üüriti välja perioodil mai 2014 kuni 08.11.2014 üüritasuga 290 eurot kuus (kokku 2030 eurot) ning perioodil 21.01-01.04.2015 üüritasuga 260 eurot kuus (kokku 780 eurot). Kolleegiumi arvates on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti võtnud perioodi mai 2014 kuni 08.11.2014 üüritulu arvestuse aluseks 7 kalendrikuud. Eluruumi üürilepingust nähtuvalt kehtis üürileping 6 kuud alates 08.05.2014-08.11.2014 (II kd lk 9). Seega on üüritasu suurus selle perioodi eest 1740 eurot (6x290). Samuti on maakohus ebaõigesti arvestanud perioodi 21.01-01.04.2015 eest saadud üüritulu suuruseks 780 eurot. Kuna korterit üüriti välja alates
21.jaanuarist 2015, sai kostja sellel kuul üüritasu 11 kalendripäeva eest, s.o 92,29 eurot ning üüritulu suurus perioodi 21.01-01.04.2015 eest on 612,29 eurot. Järelikult on hagejal õigus saada kostja poolt teenitud üüritasust 1176,15 eurot [(1740+612,29):2]. Ringkonnakohus leiab, et tõendamata on kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt sai hageja 07.11.2014 üürnikelt 900 eurot, ning et kostja on perioodil jaanuar-aprill 2015 maksnud ise korteri kommunaalmakseid. Ringkonnakohtu hinnangul on vastuolulised ja tõendamata ka kostja väited üürnikele 520 euro tagastamise osas. Apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et korter oli välja üüritud alates 21.01.2015 ning üürnikud tasusid ettemaksu 520 eurot kahe kuu eest, kuid kaks nädalat hiljem tuli hageja korterisse ja ähvardas üürnike, mille tõttu üürnikud keeldusid üürilepingust ja kostja oli sunnitud neile ettemaksu 520 eurot tagastama. Maakohtu menetluses on kostja selgitanud, et üürnikud elasid korteris 21.0101.04.2015. Kostjal lõppes 1. aprillil tööleping ja ta asus ise Arbu tn korterisse elama ning pidi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetamise tõttu tagastama üürnikele üüritasu ettemakse
520 eurot, kommunaalmaksed maksid üürnikud ära (II kd lk 139). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et muus osas apellatsioonkaebuse väited üürituluga seotud hüvitise suuruse vähendamiseks alust ei anna.
36.Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et vastuhagi tervikteksti kohaselt kuulub muuhulgas poolte vahel jagamisele järgmine vallasvara: kullatooted, kuldsõrmus briljantidega ja safiiriga, kõrvarõngad teemantitega kullast safiiridega, pärlkaelakee, teemantkaelakee, kuldkaelakee, arvuti koos monitoriga, sülearvuti, videokaamera Sony, padjad, tekid, raamatukogu (umbes 300 raamatut) ja auto Žiguli. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole 29.06.2015 vastuhagi terviktekstis nõudnud sõiduauto Žiguli jagamist. Seega ei saa kostja nõuda selle sõiduauto jagamist ringkonnakohtus. Ülejäänud osas on maakohus jätnud eelnimetatud vara jagamata, kuna kostja ei tõendanud, et need esemed kuulusid ühisvara hulka. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale kullast lipsunõela ja kuldklotseri ning XXX korteri ühisvara koosseisu arvamise osas. Maakohus leidis õigesti, et kuna kinkeleping pidi TsK § 260 kohaselt olema notariaalselt tõestatud vormis, siis ei ole tõendatud, et kostja omandas korteriomandi aadressil XXX lahusvara arvel. Tõendamata on ka väide, et kullast lipsunõel ja kuldklotser kuulusid kostja lahusvara hulka.
37.Sõiduauto Toyota Land Cruiser’i kohta on kostja apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohus on selle ebaõigesti jagamata jätnud, kuna kostja ei ole kunagi väitnud, et sõiduauto oli kingitud. Kolleegiumi arvates on maakohus leidnud põhjendatult, et sõiduautot Toyota Land Cruiser ei saa jagada, kuna see on poolte kokkuleppel antud nende pojale AG-le. Toimikust nähtuvalt on kostja ise 20.05.2014 vastuhagis selgitanud, et sõiduauto Toyota Land Cruiser oli poolte kokkuleppel antud üle nende pojale ning kostja esitas koos vastuhagiga tõendina 09.01.2008 Eesti Riiklikule Autoregistrile esitatud avalduse registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel (I kd lk 109). Sellest võib järeldada, et auto kingiti pojale. Apellatsioonkaebuses on kostja asunud väitma, et 09.01.2008 Eesti Riiklikule Autoregistrile esitatud avaldus on võltsitud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist uue väitega, mida kostja ei ole maakohtus esitanud. Kuna kostja ei ole ka põhjendanud, mis takistas tal seda väidet maakohtus esitamast, siis jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta.
38.Ülaltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsust tuleb muuta kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Arvestades, et korteri YYY müügist saadud rahast on kostja osa suurus 25 085 eurot ning XXX, korteri väljaüürimisest saadud üüritulust on hagejal õigus saada 1176,15 eurot, on hagejal õigus hüvitisele summas 31 526,15 eurot (s.o 350 + 30 000 + 1176,15) ning kostjal summas 30 132,48 eurot (s.o 25 085 eurot + 535 + 141,25 + 75 + 271,25 + 57,50 + 30 +
39.Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et palub juhul, kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, võimaldada tal töövõimetuse tõttu tasuda hagejale hüvitis kolme aasta jooksul. Käesoleval juhul kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt ning ringkonnakohus vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitist 7098,85 euro võrra. Arvestades, et väljamõistetav summa ei ole väga suur (1 393,67 eurot), samuti seda, et kostja ei ole tõendanud oma halba varalist olukorda, ei pea kolleegium taotlust põhjendatuks. Menetluskulude jaotus
40.Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas, ei ole kolleegiumi hinnangul alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Vaatamata maakohtu otsuse osalisele tühistamisele kuuluvad nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamisele osaliselt. Ka TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.