EV avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning ainuotsustusõiguse EV, EV ja AEV viibimiskoha ning lasteaia- ja koolivaliku osas üleandmiseks EV-le Harju Maakohtu 07.03.2016 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KK määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: EV (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Puudutatud isik I: KK (end. K, IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II: EV (IK XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik III: EV (IK XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik IV: AEV (IK XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev Eestkosteasutus I: Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) Eestkosteasutus II: Rae vald (Rae vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik Resolutsioon:
Kirjalik menetlus
1.Harju Maakohtu 07.03.2016 määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas EV avalduse ning lõpetas osaliselt EV ja KK ühise hooldusõiguse laste EV ja EV suhtes ja andis EV-le ainuotsustusõiguse laste EV ja EV viibimiskoha ja koolivalikuga seonduvates küsimustes, samuti EV ja EV suhtes esitatud avaldusega seotud menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Harju Maakohtu 07.03.2016 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahudamata EV avalduse EV ja KK ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse AEV osas. Samuti on maakohtu määrus jõustunud osas, milles AEV esindaja kulud jäeti Eesti Vabariigi kanda ja AEV suhtes esitatud avaldusega seotud ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.
3.KK määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.EV (avaldaja) esitas 05.05.2015 Harju Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus anda ainuotsustusõiguse laste EV (puudutatud isik II), EV (puudutatud isik III) ja AEV (puudutatud isik IV) viibimiskoha ning lasteaia- ja koolivaliku osas üle avaldajale ning määrata kindlaks KK (end. K, puudutatud isik I) ja laste vaheline suhtlemiskord. 02.12.2015 esitas avaldaja alternatiivse taotluse, milles palus juhul, kui kohus ei rahulda avaldust osalise hooldusõiguse üleandmiseks puudutatud isikute III ja IV osas, määrata kindlaks avaldaja ja puudutatud isikute III ja IV vaheline suhtlemiskord. Harju Maakohus eraldas avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks iseseisvasse menetlusse ning tsiviilasjale anti number 2-16-3655.
Avalduse kohaselt on puudutatud isikud II-IV avaldaja ja puudutatud isiku I ühised lapsed. Vanemate kooselu lõppes 2011 veebruaris, kui laste ema ootamatult koos lastega poolte ühisest elukohast lahkus. 2013 suve alguses kolis laste ema koos lastega XXX, mille ajal kurtsid lapsed avaldajale, et ema ei anna neile piisavalt süüa ning puudutatud isikut II sunniti tegema tööd ajal, kui teised sõid. Puudutatud isikut II on korduvalt kodust välja visatud, pärast mida on puudutatud isik II helistanud avaldajale ning kurtnud, et tal on külm ja kõht tühi. Jaanuaris 2014 saatis puudutatud isik I puudutatud isiku III avaldaja juurde elama. Alates augustist 2014 elab laste ema Tallinnas, XXX tänava üürikorteris. Kuni korterit elamiseks valmis seati, kolis puudutatud isik I ajutiselt koos puudutatud isikuga IV avaldaja juurde. 2014 oktoobris kolis laste ema koos puudutatud isikuga IV avaldaja juurest ära, puudutatud isik II ja III jäid elama koos avaldajaga. 2014 detsembris asus puudutatud isik III elama koos emaga. Puudutatud isikud II ja III käivad käesoleval ajal XXX koolis. 2014.a sügisest on laste ema elukaaslaseks HK. Puudutatud isik IV on avaldajale korduvalt kurtnud, et ema elukaaslane on puudutatud isikut IV kodus karistuseks teibiga tooli külge sidunud ja jätnud ta pikaks ajaks sundasendisse istuma. Puudutatud isik II on avaldajale rääkinud, et ema elukaaslane peksab teda ning lukustab last tundideks üksi tuppa. Laste ema ei ole nende karistamisel laste kaitseks vahele astunud. 03.05.2015 tunnistas puudutatud isik III avaldajale, et laste ema elukaaslane oli löönud last karistuseks rusikaga kõhtu.
Puudutatud isik II elab koos avaldajaga. Alates 02.12.2015 elas avaldajaga ka puudutatud isik III, kuid 05.02.2016 asus puudutatud isik III elama koos oma ema ja puudutatud
isikuga IV. Laste ema ei tegutse laste huvidega kooskõlas ega pea silmas laste heaolu ning tema juures ei ole tagatud laste korralik toitumine, hügieen ega turvalisus. Laste ema ja tema elukaaslane on laste suhtes ükskõiksed, hoolimatud ja vägivaldsed ning laste huvides ei ole püsivalt koos elada laste ema ja tema elukaaslasega. Puudutatud isiku I seisukoht
4.Puudutatud isik I vaidles avaldusele täies ulatuses vastu. Lapsed peaksid elama koos emaga, kuivõrd avaldaja juures ei pruugi laste viibimine olla turvaline. 2011 veebruaris kolis puudutatud isik I koos lastega avaldaja juurest ära, kuivõrd elu koos avaldajaga muutus lastele väljakannatamatuks. Kooselu ajal esines pidevalt puudutatud isiku I mõnitamist, alandamist, kontrolli tema tegevuse üle ja füüsilist vägivalda. Kui puudutatud isik I koos lastega XXX kolis, sai puudutatud isiku II suhtes konsulteeritud perearstiga, logopeediga ning nõustamiskomisjonidega, kelle soovitus oli anda puudutatud isikule II koolipikendust. Avaldaja aga sundis last kooli panema. Isaga kohtumised toimusid tol ajal vastavalt isa soovile ja ka siis ei tulnud isa lastele nädalavahetusel alati järele. Avaldaja on maksnud osaliselt laste kulusid, kuid ei ole ükski kuu maksnud lastele elatise miinimumi. Avaldaja juurest tulekul olid lapsed närvilised. Avaldaja lubas puudutatud isikul III mängida väga pikalt arvuti- ja telekamänge ning ta jäeti sageli üksinda koju. Püüdes tagada lastele stabiilsust, tegi puudutatud isik I avaldajale ettepaneku võtta puudutatud isik II enda juurde elama. Novembris 2014 tutvus puudutatud isik I oma uue elukaaslasega, kes on algusest peale olnud laste suhtes hooliv. Elukaaslasel on ka endal alaealine tütar, kellega koos lapsed mängivad. 2014 detsembris helistas puudutatud isik II emale nuttes ja avaldas, et isa tõstis ta kaelast kahe käega üles ja viskas ta vastu voodit ning lõi valusalt käega. Juhtumi kohta kogus politsei andmeid, kuid kriminaalasja ei algatatud. Pärast seda asus puudutatud isik III ema juurde elama, jätkates XXX koolis käimist. Puudutatud isik IV keeldub isa juurde minekust. Tallinna linna seisukoht
5.Tallinna linna esindaja vestles laste isaga ning selgus, et ta elab kahekordses paarismajas XXX külas. Avaldajal on oma ettevõte, mis tegeleb tervishoiuteenuste pakkumisega ning ta saab oma töögraafikut vastavalt vajadusele korraldada. Puudutatud isik II ja III on XXX õpilased, puudutatud isik IV käib Mustamäel asuvas XXX lasteaias.
Tallinna linna esindaja vestles ka laste emaga, mille käigus selgus, et ta elab koos oma elukaaslasega 2-toalises üürikorteris Tallinnas. Laste ema töötab vahetustega üldarstina. Lasteaed on valitud laste ema töökoha läheduses. Laste ema sõnade kohaselt tegelevad nad uue ja suurema elamispinna otsimisega. Laste ema soovib, et kõik lapsed saaksid elada tema juures. Samas nendib laste ema, et puudutatud isik II ei ole soovinud ema juurde elama tulla. Eestkosteasutusel puudub veendumus, et lapsed oleksid nõus ühiselt asuma elama koos ema või isaga ning seetõttu toetab eestkosteasutus kompromissi sõlmimist lähtuvalt laste huvidest.
Rae valla seisukoht
7.Rae valla esindaja kohtus avaldajaga tema kodus XXX külas. Tegemist on paarismajaga, mille juurde kuulub ka aiaga piiritletud õueala. Mõlemal poisslapsel on isa juures eraldi toad, mis olid puhtad ning korras ja sisustatud vastavalt laste eale. Isa on teinud ka tütrele oma toa. Isa kinnitusel on ta püüdnud saavutada laste emaga erinevaid kokkuleppeid, kuid asjad ei toimi. Isa soovib, et mõlemad poisid jätkaksid õpinguid XXX ning et ka tütar hakkaks käima XXX lasteaias. Eestkosteasutuse esindaja vestles ka puudutatud isikuga II.
Puudutatud isik II tahab elada isa juures ja ema juures ei ole ta juba ammu käinud. Emaga suhtleb ta põhiliselt telefoni teel. Puudutatud isik II ei taha ema juurde minna, kuna ema uus elukaaslane on kuri.
Eestkosteasutuse esindaja kohtus laste emaga tema kodus Tallinnas. Kahetoalises üürikorteris on lastel eraldi voodid. Korter oli rahuldavas seisus, kuid vajalik lastele olemas. Kodukülastuse ajal viibisid kodus veel ema elukaaslane ning puudutatud isik IV. Puudutatud isik III oli läinud eelmisel päeval isa juurde, kuid tütar keeldus minemast. Ema kinnitas, et uue elukaaslase tulekuga olid peresisesed suhted keerulised ja lapsed ei tahtnud temaga leppida, kuid tänaseks saavad nad omavahel hästi läbi. Puudutatud isik IV kinnitas, et tema tahab elada koos emaga.
Lastele määratud esindaja seisukoht
9.Lastele määratud esindaja leidis, et ühe pere lapsed peaksid elama koos ja kasvama ühiselt. Juhul, kui vanemad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda, tuleb arvesse võtta laste soove oma elukoha suhtes. Laste esindaja vestles lastega ilma vanemate juuresolekuta, mille käigus selgus, et puudutatud isikule II meeldib avaldaja juures elamine ja ta soovib seal jätkuvalt elada. Oma ema juures ei tahaks ta elada, sest temale ei meeldi seal, eriti ei meeldi talle ema uus elukaaslane. Puudutatud isik II avaldas, et talle meeldiks, kui tema vend ja õde elaksid ka isa juures. Puudutatud isik III teatas, et ta elab küll hetkel ema juures, kuid seal on paha ja ta soovib tagasi minna isa juurde, sest ta soovib seal elada koos venna, õe ja isaga. Puudutatud isik III avaldas, et ka temale ei meeldi ema uus elukaaslane, sest ta on kuri. Ema soovib, et ta käiks teises koolis, aga puudutatud isik III tahab õppida edasi XXX koolis koos oma vennaga. Puudutatud isikuga IV ei õnnestunud esindajal vestelda, kuivõrd ta on väga kinnise iseloomuga laps, kes ei vastanud mitte ühelegi küsimusele. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 07.03.2016 määrusega avalduse osaliselt ning lõpetas osaliselt avaldaja ja puudutatud isiku I ühise hooldusõiguse puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III suhtes ja andis avaldajale ainuotsustusõiguse puudutatud isiku II ja III viibimiskoha ja koolivalikuga seonduvates küsimustes. Maakohus jättis avalduse rahuldamata puudutatud isiku IV osas. Laste esindaja kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
11.Avaldaja ja puudutatud isik I on puudutatud isikute II-IV vanemad. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isik II elab koos avaldajaga, puudutatud isik IV elab koos puudutatud isikuga I ja tema elukaaslasega. Puudutatud isiku III osas laekus kohtule 11.02.2016 taotlus, millest nähtub, et alates 05.02.2016 elab puudutatud isik III koos emaga ning on muutnud oma varasemalt avaldatud tahet elada koos isa ja oma vennaga isa elukohas. Vaidlust ei ole ka selles, et puudutatud isik II ja III käivad XXX koolis, puudutatud isik IV käib ema töökoha lähedal asuvas XXX lasteaias. Puudutatud isik II on pikemat aega elanud koos isaga. Puudutatud isik III on vaheldumisi elanud kord isaga, kord emaga. Puudutatud isik IV elab ema ja tema elukaaslasega.
12.Kohus leidis, et ühise hooldusõiguse jätkamine ei ole laste huvides, kuivõrd vanemate omavahelised suhted on äärmiselt pingestatud ning vanemad omavahel ühise hooldusõiguse teostamiseks vajalikku koostööd teha ei suuda.
13.Tõendamist ei leidnud avaldaja väide, et lastel on ema juures ohtlik viibida. Puudutatud isik III avaldas 05.11.2015 politseile kriminaalmenetluse uurimise käigus, et ema
elukaaslane on nende pere, tema sõber ning tore inimene ega ole mitte kunagi talle haiget teinud. Puudutatud isik III nendib, et üks kord pani ema elukaaslane ta karistuseks ehitusteibiga tooli külge, kuid tal ei olnud tol hetkel valus või hirmus ning see kestis ainult üks minut, ta ise võttis endalt teibi ära. Politsei vestles ka puudutatud isikuga IV, kes avaldas, et ema elukaaslane on hea inimene ja ta ei ole mitte kunagi talle haiget teinud või tekitanud ebameeldivat tunnet. Kuigi puudutatud isik IV kinnitas, et ema elukaaslane on pannud teda karistuseks ehitusteibiga tooli külge, ei olnud tal valus ega hirmus. Politseiuurijad leidsid, et ei ole alust arvata, et laste ema elukaaslane on laste suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise. Eeltoodud tõendite, eestkosteasutuste arvamuste ja lastele määratud esindaja arvamuse põhjal on avaldaja väide laste ema elukaaslase või laste ema füüsilise vägivaldsus kohta alaealiste laste suhtes paljasõnaline ega ole tõendatud. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et laste elu, tervis, heaolu ja turvalisus oleks kummagi vanema juures elades ohustatud. Lapse ema väited selle kohta, et isa on puudutatud isikut II tõstnud kahe käega kaelast üles, visanud vastu voodit ja löönud käega, on tõendamata.
14.Laste huvides on eelkõige säilitada lähedane kontakt vanemaga, kes on ka varasemalt tema eest hoolitsenud ning kellega lastel on tugev hingeline side. Puudutatud isik II on peamiselt elanud isa elukohas ning ta käib kodu lähedal asuvas XXX koolis. Seetõttu on puudutatud isikul II emotsionaalselt tugevam side praeguse kodu ja keskkonnaga, sh sõprade ja kooliga. Puudutatud isik II on rahul ja harjunud oma senise kooliga ning ta on avaldanud, et ei soovi ema juures elada. Kohus leidis, et puudutatud isiku II ärakuulamine kohtu poolt ei aita asja lahendamisele ja asjaolude selgitamisele kaasa. Puudutatud isik II on korduvalt oma tahet elada koos isaga kinnitanud nii eestkosteasutusele kui ka laste esindajale. Maakohus leidis, et puudutatud isiku II osas tuleb avaldus rahuldada ning anda ainuotsustusõigus tema viibimiskoha ja koolivaliku osas avaldajale.
15.Puudutatud isik III, kes on 8-aastane, on elanud nii isa kui ka ema juures. 11.02.2016 teate kohaselt elab puudutatud isik III alates 05.02.2016 koos emaga. Laste ema on eestkosteasutusele kinnitanud, et perenõustaja juures avaldas puudutatud isik III, et soovib elada pigem koos emaga, aga ema sõnul mõtleb puudutatud isik III tihti ümber. Perenõustaja II on eestkosteasutusele kinnitanud, et puudutatud isik III on lastest kõige enam segaduses ning võib oma soovi elukoha osas tihti muuta, kuid on kinnitanud, et soovib elada koos isaga.
16.Kohus märkis, et puudutatud isik III on pidevalt muutnud oma tahet elada ühe või teise vanemaga, millest nähtub, et puudutatud isik III on segaduses ega suuda avaldada oma püsivat tahet elada koos ühe või teise vanemaga. Seega ei saa kohus lahendi tegemisel lähtuda puudutatud isiku III tahtest. Samas olukord, kus puudutatud isik III vahetab pidevalt oma viibimiskohta, ei ole lapse huvides. Lapsele on vaja stabiilsust ja kindlat elukorraldust. Seetõttu on vajalik ühise hooldusõiguse lõpetamine ka puudutatud isiku III suhtes.
17.Kuna ei ole alust arvata, et puudutatud isikul III puuduks hingeline side ema või isaga ning arvestades, et kohus ei saa lähtuda lapse tahtest, peab kohus lapse huvidest lähtuvalt kaaluma muid aspekte, sh majanduslikku valmisolekut last kasvatada ja lapse tulevasi elamistingimusi. Avaldaja elab paarismajas, kus on neli magamistuba ning samuti kuulub maja juurde piirdeaiaga aed. Samuti on isa elukoht lähedale koolile, kus käivad nii puudutatud isik II kui ka III. Puudutatud isiku III elamistingimused ema juures oleks oluliselt halvemad, kuivõrd laste ema elab 2-toalises üürikorteris Tallinnas. Seega on puudutatud isiku III elamistingimused isa juures, kus tal on oma tuba, oluliselt paremad.
Samuti on puudutatud isikul III ema elukohast oluliselt pikem maa minna XXX kooli. Lisaks on puudutatud isiku III huvides kasvada oma vanema vennaga koos, kes saab teda toetada ja kellega koos on hea mängida. Maakohus leidis, et puudutatud isiku III osas tuleb avaldus rahuldada ning anda ainuotsustusõigus tema viibimiskoha ja koolivaliku osas avaldajale.
18.Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isik IV 1-aastane, kui lapse vanemad lahku läksid. Sellest ajast saadik on tütar elanud koos emaga, ta on emaga harjunud ning ta on emale ja politseile avaldanud, et ei soovi koos isaga elada. Kuigi puudutatud isik IV ei ole eestkosteasutustele ega tema määratud esindajale oma tahet selgesõnaliselt avaldanud, nähtub Rae valla seisukohast, et ajal, kui puudutatud isiku IV vennad olid mõlemad isa juures, keeldus puudutatud isik IV isa juurde minemast. Samuti avaldas puudutatud isik IV politseile, et ta ei taha elada koos isaga. Samas avaldab puudutatud isik IV, et talle tegelikult meeldib mõlema vanemaga olla. Puudutatud isikul IV on tugevam hingelisem seotus oma emaga. Seega tuleb puudutatud isiku IV osas jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebus
19.Puudutatud isik I esitas Harju Maakohtu 07.03.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas avalduse puudutatud isikute II ja III suhtes. Puudutatud isik I palub jätta avalduse täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Puudutatud isik I ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles see jäeti puudutatud isiku IV suhtes rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.
20.Maakohus ei pööranud vajalikku tähelepanu puudutatud isiku III viimati avaldatud seisukohale jääda elama ema juurde. Puudutatud isik III on piisavalt arenenud laps, et avaldada kohtule oma mõtted ja soovid. Seda enam, et menetluses ilmnes uus asjaolu, mille kohaselt XXX jagatakse suure laste arvu tõttu kaheks ja enamus lapsi, sealhulgas puudutatud isiku III klass koos klassijuhatajaga lähevad uude majja asukohaga XXX. Puudutatud isik III sai teada, et isa keeldus tema üleviimisest uude koolimajja ja et ta peab alates sügisest käima tema jaoks võõras klassikollektiivis. Puudutatud isiku III ärakuulamisel oleks kohus sellest asjaolust kuulnud vahetult lapselt ning veendunud, et ta ei soovi jätkata õpinguid XXX uues klassikollektiivis uue klassijuhatajaga, vaid soovib jätkata õpinguid oma vanas klassikollekiivis senise klassijuhatajaga uues koolimajas XXX. Puudutatud isik III vajas nõustamiskomisjoni konsultatsioonide tulemusel koolipikendust, kuid avaldaja pani lapse sellele vaatamata 1. klassi. Avaldaja tegevus ei ole kooskõlas lapse huvidega ja tegelike vajadustega.
21.Puudutatud isik III ei ole alates 05.02.2016 isa juures käinud. Laps sai isa juurest lahkuda põhjusel, et politseipatrull küsitles väljakutsel ka last ja viimane avaldas soovi tulla emaga kaasa. Varem ei saanud laps seda teha, kuna avaldaja kasutas lapse suhtes hirmutamist ja manipuleerimist, millega hoidis last enda juures. Ka seda asjaolu oleks kohus saanud kuulda vahetult lapse ärakuulamisel. Iseenesest on õige, et puudutatud isik III on menetluse käigus oma seisukohti ja arvamusi muutnud, mis selles vanuses võib sageli nii olla, ent uute asjaolude valguses tulnuks kohtul lapse tahe ja tegelik huvi vahetult välja selgitada. Kohus ei ole arvestanud puudutatud isiku III enda sooviga ja lapse huviga elada edaspidi koos emaga. Lisaks ei ole kohus menetluse materjalidest nähtuvalt tuvastanud asjaolu, kumma vanemaga on puudutatud isikul III lähedasem hingeline ja emotsionaalne side. Kuni 03.12.2015 oli puudutatud isik III puudutatud isiku I kasvatusel ning tema elukoha määramine emast eraldi on lapse huvidega vastuolus ja last emotsionaalselt kahjustav.
22.Puudutatud isik II ei ole oma tahteavaldustes vaba, vaid on avaldaja poolt tugevasti mõjutatud. Kohus ei põhjendanud, kuidas kohus tuvastas lapse enda soovi, mitte lapse isa mõjutusel avaldatu. Puudutatud isik II on lastest kõige vanem ja kõige kauem näinud kõrvalt avaldaja ja puudutatud isiku I vahelist väga halba ja vägivaldset suhet. Kohus ei pööranud tähelepanu puudutatud isiku I väidetele, et puudutatud isik II vajanuks nõustamiskomisjoni ja logopeedi hinnangul koolipikendust. Puudutatud isikul II on olnud probleeme luumurdudega ja perearsti soovitus oli ujumistreeningud luude ja lihaskonna arenguks ja kontaktspordi vältimine, kuid avaldaja selle soovitusega ei arvestanud ja pani lapse jalgpallitrenni, kus vigastuste oht on väga tõenäoline ja mis vastupidiselt perearsti soovitusele seab lapse tervise ohtu. Avaldaja tegevus puudutatud isiku II kasvatamisel ja tema suhtes otsuste langetamisel seab lapse tervise ja turvalisuse ohtu ning on vastuolus lapse huvide ja vajadustega.
23.Maakohus jättis kaalumata ka asjaolu, et laps (või lapsed) võivad olla kättemaksuvahendiks vanemate vahelises konfliktis. Avaldaja hakkas laste vastu aktiivselt huvi tundma siis, kui sai teadlikuks puudutatud isiku I uuest suhtest ja sellest, et puudutatud isik I päris oma isa järgi XXX suure hoonestatud kinnistu, mida hetkel korrastab ja kuhu kavatseb elama minna. Selle tõttu ei ole otsest vajadust suuremaks elamispinnaks Tallinnas, kuna lapsed viibivad väga palju maal. Vastused määruskaebusele
24.Avaldaja ning eestkosteasutused vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et maakohtu määrus on kooskõlas laste huvidega. Edasine menetluse käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles avaldus rahuldati, samuti sellega seotud menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus tuleb rahuldada.
27.Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud ebaõigesti 10-aastase puudutatud isiku II isiklikult ära kuulamata. TsMS § 5521 lg-st 1 tulenevalt on kohtul kohustus kuulata last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastane laps isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Asjaolu, et puudutatud isik II oli väljendanud oma tahet elada koos isaga eestkosteasutusele ja lapsele määratud esindajale, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks TsMS § 5521 lg 3 kohaselt kohtule aluse loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest. TsMS § 5521 lg-st 1 tuleneb kohtule kohustus kuulata vähemalt 10-aastane laps ära isiklikult ning seda ei asenda eestkosteasutuse või lapse esindaja poolt teostatud lapse ärakuulamine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul puudutatud isik II isiklikult ära kuulata.
28.Puudutatud isik I on määruskaebuses heitnud ette seda, et kohus ei kuulanud isiklikult ära 8-aastast puudutatud isikut III. Maakohtu otsuse kohaselt elab puudutatud isik III alates 05.02.2016 puudutatud isiku I juures. Puudutatud isik III on muutnud korduvalt oma
seiskohta selles, kumma vanema juures ta soovib elada. Puudutatud isik I on märkinud, et puudutatud isik III on piisavalt arenenud laps, kes on võimeline avaldama oma mõtteid ja soove. Lastekaitseseaduse § 5 neljanda punkti kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda põhimõttest, et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Maakohtu menetluse käigus taotleti puudutatud isiku III ärakuulamist. 30.09.2015 istungiprotokollist nähtuvalt on avaldaja esindaja selgitanud, et lapsed on ise avaldanud soovi ärakuulamiseks (I kd lk 75). TsMS § 5521 lg 1 tulenevat võib kohus ära kuulata ka noorema kui 10-aastase lapse. Ringkonnakohus leiab, et kuigi seadusest tulenevalt ei ole kohtul kohustust alla 10-aastast last isiklikult ära kuulata, tulnuks olukorras, kus lapse seisukoht ja tahe ei olnud selge, siiski kaaluda puudutatud isiku III ärakuulamist.
29.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 p-s 25 selgitanud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded ja seetõttu saab kohus lahendada avalduse sõltuvalt taotletavast eesmärgist kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Riigikohus selgitas, et iseenesest saab vanem ka lapse viibimiskoha määramise õigust taotleda alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes lapse viibimiskoha määramise küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes lapse viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lg 1 alusel. Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.
30.Maakohus on vaidlustatud määrusega lõpetanud osaliselt ühise hooldusõiguse puudutatud isikute II ja III suhtes ning andnud ainuotsustusõiguse puudutatud isikute II ja III viibimiskoha ja koolivalikuga seotud küsimustes avaldajale. Ringkonnakohus leiab, et kohtulahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKo 3-2-1-64-15, p 10). Kuigi maakohus lõpetas osaliselt ühise hooldusõiguse, ei ole kohus avaldajale lõpetatud osas ainuhooldusõigust üle andnud. Käesoleval juhul jääb nii maakohtu määruse resolutsioonist kui ka maakohtu määruse põhjendustest ebaselgeks see, kas maakohus on rahuldanud avalduse PKS § 119 või PKS § 137 lg 1 alusel. Lisaks ei ole üheselt selge ka see, kas avaldaja on taotlenud laste viibimiskoha ja koolivaliku osas otsustusõiguse saamist või selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ning avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmist. Ringkonnakohus märgib, et kui vanema avaldusest ei ole aru saada, mida kohtult soovitakse, tuleb kohtul anda võimalus avaldajale oma avaldust täpsustada. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (vt RKTKm 3-2-1159-15, p 25).
31.Kuivõrd käesoleva tsiviilasja menetlemisel on maakohus menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning jätnud olulised asjaolud välja selgitamata, siis tuleb määrus osas, milles
avaldus rahuldati, tühistada ja asi saata selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole eelnimetatud rikkumisi võimalik kõrvaldada kaebemenetluses.
32.TsMS § 173 lg 3 teine lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuigi puudutatud isik I märkis, et ta ei vaidlusta menetluskulude jaotust, tuleb TsMS § 173 lg 3 teisest lausest lähtuvalt tühistada maakohtu määrus ka osas, millega jaotati puudutatud isikute II ja III suhtes esitatud avaldusega seotud menetluskulud. Seda seetõttu, et menetluskulude jaotus sõltub asja sisulise lahendamise tulemusest.
33.Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse puudutatud isiku IV osas rahuldamata, samuti puudutatud isiku IV suhtes esitatud avaldusega seotud menetluskulude jaotuse osas.
34.Puudutatud isik I on määruskaebuses soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse ringkonnakohtus määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
35.Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14). Kuna ringkonnakohus saadab avalduse tühistatud osas maakohtule tagasi uueks menetlemiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.