AB avaldus alaealise lapsega kindlaksmääramiseks Harju Maakohtu 25.01.2016 määrus
Vaidlustatud kohtulahend
suhtlemiskorra
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OK määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (isa) AB (ik XXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik I (ema) OK (endine P; ik XXXXXXXXXXX, aadress XXX) Puudutatud isik II (laps) BB (ik XXXXXXXXXXX, aadress XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kristina Isokoski Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Olga Žuravljova
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.01.2016 määrus resolutsiooni p-de 1.5, 1.6 ja 1.12 osas ja teha tühistatud osas uus määrus. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1.Määrata AB suhtlemise kord oma lapse BB_iga alljärgnevalt:
4.1.1.AB (isa) on koos BB-iga (laps) jaanuaris 2016.a 25.01, 26.01 ja 27.01. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob OK (ema) elukohta kell 20.00.
4.1.2.Isa on koos lapsega veebruaris 2016.a 16.02, 17.02, 18.02 ja 23.02. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob
lapse ema elukohta kell 20.00. 20.02, 21.02 ja 27.02 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00.
4.1.3.Isa on koos lapsega märtsis 2016.a 17.03, 18.03, 22.03, 23.03, 24.03. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 19.03, 20.03 ja 26.03 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00.
4.1.4.Isa on koos lapsega aprillis 2016.a 18.04, 19.04, 21.04, 28.04, 29.04. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 23.04, 24.04 ja 30.04 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00.
4.1.5.Alates maist 2016.a, kui isa viibib Eestis, siis nädala sees võtab isa kolm korda nädalas lapse lasteaiast ning toob ta tagasi ema elukohta kell 20.00, leppides lapse emaga lapsega kohtumispäevad kokku vähemalt nädal aega varem e-posti või SMS-i teel.
4.1.6.Alates maist 2016.a veedab laps koos isaga iga kuu kolmanda nädala laupäeva ja pühapäeva, võttes lapse ema elukohast kell 10.00 ja tuues samal päeval ema elukohta kell 20.00.
4.1.7.Kahel korral aastas võib laps koos isaga külastada oma vanavanemaid Kohtla-Järvel kahel järjestikusel päeval ühe ööbimisega.
4.1.8.2016.a veedab laps oma sünnipäeva emaga ja 2017.a veedab laps oma sünnipäeva isaga. Isa võtab 30.11.2017.a lapse ema juurest kell 8.00 ja toob tagasi kell 20.00.
4.1.9.Isadepäeval ja isa sünnipäeval võtab isa lapse ema juurest kell 8.00 ja toob tagasi kell 20.00.
4.1.10.Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps koos emaga.
4.1.11.Jõuluaja, s.o 24.12-26.12 veedab laps paaritutel aastatel koos isaga ja paarisaastatel koos emaga. Aastavahetuse, s.o 31.12-01.01 veedab laps paarisaastatel koos isaga, paaritutel aastatel koos emaga. Jaanipäeva, s.o 23.06-24.06 veedab laps paaritutel aastatel koos isaga ja paarisaastatel koos emaga. Kui laps veedab eelnimetatud pühad isaga, võtab isa lapse ema juurest kell 10.00 ning toob lapse ema elukohta tagasi hiljemalt kell 19.00.
4.1.12.Lapse ema kohustub teatama lapse isale lapse välisreisist ette üks kuu.
4.1.13.Lapse ema kohustub informeerima lapse isa e-posti teel lapse elukoha muutusest vähemalt 1 kuu enne reaalset elukoha vahetamist. 4.2.Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti. 4.3.Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. 4.4.Lapse haigestumisel on vanemad kohustatud sellest teineteist informeerima. Juhul, kui laps haigestub isa juures ja emal on võimalik viibida koos lapsega, viib isa haige lapse koheselt ema koju. 4.5.Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik lapsega määratud ajal kokku saada, siis teavitab isa sellest viivitamatult SMS-i või e-kirja teel lapse ema. Vanemate kokkuleppel kohtumine asendatakse. 4.6.Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmise teel. 4.7.Isal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal. Mõlemal lapsevanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel väljaspool tema uneaega.
4.8.Kõik olulised last puudutavad otsustused (sh kooli-, lasteaia-, huviringide jms valik, samuti lapse tervist puudutavad otsustused) tehakse vanemate kokkuleppel. 4.9.Käesolev suhtluskord kehtib kuni lapse kooliminekuni.
4.10.Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Jätta ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Avaldus
1.29.06.2015 esitas AB (avaldaja, isa) Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse BB-iga (puudutatud isik II, laps) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja OK (puudutatud isik I, ema) kooselust BB. Avaldaja ja puudutatud isiku I kooselu lõppes detsembris 2013, laps jäi elama emaga. Alates kooselu lõppemisest on isal probleeme lapsega suhtlemisel, ema ei võimalda isal lapsega regulaarselt kohtuda ega anna lapse osas olulist informatsiooni. Isa soovib osaleda lapse kasvatamises, lapsega regulaarselt suhelda ja osaleda lapse elus oluliste otsuste tegemisel. Isa ei soovi, et ema viiks lapse välisriiki isaga kooskõlastamata. Suhtluskorra kindlaksmääramisel palus avaldaja arvestada tema töögraafikuga, mille alusel viibib isa 1-15 kuupäevadel Eestist eemal ja on ülejäänud aja Eestis. Avaldaja palus määrata kindlaks isa suhtlemiskord lapsega järgmiselt: 1) Isa on koos lapsega jaanuaris 2016.a 18.01, 19.01. 25.01, 26.01, 27.01. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 16.01 ja 17.01 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00. 2) Isa on koos lapsega veebruaris 2016.a 16.02, 17.02, 18.02 ja 23.02. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 20.02, 21.02 ja 27.02 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00. 3) Isa on koos lapsega märtsis 2016.a 17.03, 18.03, 22.03, 23.03, 24.03. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 19.03, 20.03 ja 26.03 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00. 4) Isa on koos lapsega aprillis 2016.a 18.04, 19.04, 21.04, 28.04, 29.04. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 23.04, 24.04 ja 30.04 võtab isa lapse ema elukohast kell 10 00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00. 5) Alates maist 2016.a viibib laps koos isaga iga kuu kolmanda nädala neljapäeva õhtust (isa võtab lapse lasteaiast) ja viib pühapäeval kell 20.00 ema elukohta. Samuti on laps koos isaga iga kuu neljanda nädala neljapäeva õhtust (isa võtab lapse lasteaiast) kuni laupäevani ja isa viib lapse laupäeva õhtul kell 20.00 ema elukohta. 6) Jõuluaja, s.o 24.12-26.12 veedab laps ühel aastal isaga ja teisel aastal emaga. Aastavahetuse, s.o 31.12.-01.01 veedab laps ühel aastal isaga teisel aastal emaga. Jõuluajal ja aastavahetusel võtab isa lapse ema juurest vastavalt 24.12 ja 31.12 hommikul kell 10.00 ning toob lapse ema elukohta tagasi vastavalt 26.12 ja 01.01 hiljemalt kell 19.00. Samal põhimõttel – vahelduvalt veedetakse jaanipäev ja lapse sünnipäev. 2015.a veedab laps sünnipäeva isaga. Isadepäeva ja isa sünnipäeva veedab laps isaga. Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps emaga. 7) Lapsevanem võib käia lapsega reisimas kuni kaks nädalat, teatades teisele vanemale sellest 1 kuu ette ning teise vanema nõudmisel esitab talle kogu reisi puudutava informatsiooni ja
dokumentatsiooni. Välismaale reisimiseks annab ema isa nõudmisel kirjaliku või notariaalse nõusoleku hiljemalt kahe nädala jooksul vastava nõude saamisest. 8) Ema kohustub informeerima teist vanemat e-posti teel lapse elukoha muutusest vähemalt 1 kuu enne reaalset elukoha vahetamist. 9) Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti. 10) Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. 11) Lapse meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 h jooksul hädaolukorra tekkimisest kokkulepitud sidevahendite teel. 12) Lapse haigestumisel on vanemad kohustatud üksteist sellest informeerima. Lapse haigestumisel isa juures teavitab isa sellest ema. Haige laps võib viibida ka isa juures, kui ta seal haigestub ja isal on võimalik viibida temaga haiguslehel ja see on lapse huvides. Lapse haigestumisel ema juures teavitab ema sellest isa. 13) Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis vanemate kokkuleppel kohtumine asendatakse. 14) Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmine teel. 15) Isal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal. 16) Mõlemal lapsevanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel väljaspool tema uneaega. 17) Kõik olulised last puudutavad otsustused (sh kooli-, lasteaia-, huviringide jms valik, samuti lapse tervist puudutavad otsustused) tehakse vanemate kokkuleppel. Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) seisukoht
2.Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; eestkosteasutus) asus seisukohale, et avaldaja ja tema lapse suhtlemiskord tuleks kindlaks määrata selliselt, et kui avaldaja viibib Tallinnas, siis nädala sees võtab ta lapse lasteaiast ning toob lapse koju kell 20.00, leppides lapse emaga lapse võtmispäeva kokku vähemalt nädal varem. Nädalavahetusel võtab lapse isa lapse koos ööbimisega üheks või kaheks ööks. Alternatiivselt leidis eestkosteasutus, et kui avaldaja viibib Tallinnas 2 nädalat, siis ta võtab lapse enda juurde mõlemal nädalal kaheks ööks. Kui laps läheb kooli, tuleks kokku leppida uus suhtluskord, kuna lapsel muutub päevarežiim ja kohustused. Eestkosteasutus teostas 26.08.2015 kodukülastuse avaldaja koju ja tuvastas, et isa üürib ühetoalist heas seisundis korterit. Toas on olemas suur voodi ja diivan. Kui laps jääks isa juurde ööseks, magaks laps voodis. Avaldaja väitel soovib ta osaleda lapse elus täies ulatuses, mitte olla „pühapäevaisa“. Viimati nägi isa last 2 kuud tagasi, kuna tal ei olnud aega lapsega kohtuda. Ema väitel olid avaldajal alkoholiprobleemid, mille tõttu nad 2013.a lahku läksid. Isa nägi last viimati 2 kuud tagasi ja helistab lapsele ebaregulaarselt. Lapse ema ei ole rahul, et isa ei teata ette soovist lapsega kohtuda või ei võta last kokkulepitud ajal. Ema on vastu lapse ööbimistele isa juures, kuid ei ole vastu lapsega kohtumistele isaga. Ema on mures, et isal ei ole püsivat elukohta. Lapse ema kinnitas, et laps soovib oma isaga suhelda. Puudutatud isiku I seisukoht
3.Lapse ema avaldaja pakutud suhtluskorraga ei nõustunud ning palus määrata isa ja lapse suhtluskord kindlaks kuni lapse 7-aastaseks saamiseni järgmiselt: 1) Isa veedab lapsega aega iga kuu ühel nädalal iga päev kell 8.00-20.00, arvestades lapse lasteaiaga ja huviringidega. Isa võtab lapse igal hommikul kell 8.00 ema elukohast ja toob tagasi
igal õhtul kell 20.00. Kahel korral aastas võib laps isaga koos külastada oma vanavanemaid Kohtla-Järvel kahel järjestikusel päeval, ühe ööbimisega. 2) Isa veedab lapsega aega 24.12, 25.12 ja 31.12, võttes lapse ema juurest kell 11.00 ja tuues lapse tagasi sama päeva õhtul kell 20.00. 3) 2015.a veedab laps oma sünnipäeva isaga ja järgmine aasta emaga. Isa võtab lapse 30.11.2015 ema juurest kell 8.00 ja toob tagasi kell 20.00, samuti isadepäeval ja isa sünnipäeval. Emadepäeval ja ema sünnipäeval viibib laps ema juures. 4) Lapse ema kohustub teatama lapse isale lapse välisreisist üks kuu ette. 5) Lapse ema kohustub informeerima lapse isa e-posti teel lapse elukoha muutusest vähemalt 1 kuu enne elukoha vahetust. 6) Vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti. 7) Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu ja järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. 8) Lapse meditsiinilise hädaolukorra puhul peab vanem teavitama sellest teist vanemat viivitamatult. 9) Lapse haigestumisel on vanemad kohustatud üksteist sellest informeerima. Lapse haigestumisel isa juures teavitab isa sellest ema ja toob lapse ema juurde tagasi. Lapse haigestumisel ema juures teavitab ema sellest isa viivitamata, kui kokkusaamine sel põhjusel ära jääb. 10) Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis teavitab ta sellest viivitamata lapse ema, vanemate kokkuleppel, lapsele sobival ajal kohtumine asendatakse. 11) Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel lapsele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-posti või SMS-i teel. 12) Isal on õigus teada lapse asukohta ja suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal lapsele sobivalt. 13) Mõlemal lapsevanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel väljaspool tema uneaega. Ebakaines olekus on lapsega kontakteerumine keelatud. 14) Kõikidest olulistest last puudutavatest otsustest on ema kohustatud lapse isa teavitama. Ema ei ole lapse ja isa vahelist suhtlemist takistanud, vaid sellele kaasa aidanud. Pigem on isa mitmel korral põhjustanud lapsele meelehärmi lubaduste täitmata jätmisega, jättes ilmumata lapsega kokkusaamisele. Isa ei ole 2015.a kahe suvekuu jooksul soovinud lapsega kohtuda. Kuna laps on elanud kaks aastat emaga ja emaga harjunud ning on veel liialt väike, et emast öösiti eraldi olla, ei ole põhjendatud lapse viibimine öösiti isaga. Päevastel aegadel on lapse ema nõus lapse kohtumistega isaga. Laps võiks ööbida isa juures, kui laps on saanud 7-aastaseks ja kooliküpseks. Lapse esindaja riigi õigusabi korras arvamus
4.Lapse esindaja oli seisukohal, et avaldaja taotletu, et isa veedab lapsega iga kuu 15. kuupäevale järgneva täisnädala esmaspäevast pühapäevani, ei ole lapse huvides. Laps on viimased kaks aastat elanud koos emaga ja ööbinud ema juures. Nädalane eemalviibimine oma harilikust elukohast ei ole lapse huvides. Arvestades isa töögraafikut, võiks avaldaja kohtuda lapsega alates 16. kuupäevast kuni kuu lõpuni kolm korda nädalas, võttes lapse lasteaiast ja tuues tagasi ema elukohta kell 20.00. Kui lapsel on tantsu- ja kunstiring ning juhul, kui isa on valmis viima lapse eelmärgitud ringidesse, siis iga kuu kolmandal nädalavahetusel teeb seda avaldaja. Lapse esindaja toetab avaldaja poolt välja toodud suhtluskorra kindlaksmääramist vastavalt selle punktidele 6-17. Maakohtu määrus
5.Maakohus määras 25.01.2016 määrusega lapse ja isa vahelise suhtlemise korra järgnevalt: 1) Isa on koos lapsega jaanuaris 2016.a 25.01, 26.01, 27.01. Isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 2) Isa on koos lapsega veebruaris 2016.a 16.02, 17.02, 18.02, 23.02. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 20.02, 21.02 ja 27.02 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00. 3) Isa on koos lapsega märtsis 2016.a 17.03, 18.03, 22.03, 23.03, 24.03. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 19.03, 20.03 ja 26.03 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00. 4) Isa on koos lapsega aprillis 2016.a 18.04, 19.04, 21.04, 28.04, 29.04. Isa võtab lapse lasteaiast ning viib lapse vajadusel huviringidesse ja toob lapse ema elukohta kell 20.00. 23.04, 24.04 ja 30.04 võtab isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi ema elukohta kell 20.00. 5) Alates maist 2016.a, kui isa viibib Eestis, siis nädala sees võtab isa kolm korda nädalas lapse lasteaiast ja toob ta tagasi ema elukohta kell 20.00, leppides emaga lapsega kohtumispäevad kokku vähemalt nädal aega varem. 6) Alates maist 2016.a viibib laps koos isaga iga kuu kolmanda nädala reede õhtust. Isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse pühapäeval kell 20.00 ema elukohta. 7) Kahel korral aastas võib laps koos isaga külastada oma vanavanemaid Kohtla-Järvel kahel järjestikusel päeval ühe ööbimisega. 8) 2016.a veedab laps oma sünnipäeva emaga ja 2017.a veedab laps oma sünnipäeva isaga. Isa võtab 30.11.2017 lapse ema juurest kell 8.00 ja toob tagasi kell 20.00. 9) Isadepäeval ja isa sünnipäeval võtab isa lapse ema juurest kell 8.00 ja toob tagasi kell 20.00. 10) Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps koos emaga. 11) Jõuluaja, s.o 24.12-26.12 veedab laps paaritutel aastatel koos isaga ja paarisaastatel koos emaga. Aastavahetuse, s.o 31.12-01.01 veedab laps paarisaastatel koos isaga, paaritutel aastatel koos emaga. Jaanipäeva, s.o 23.06-24.06 veedab laps paaritutel aastatel koos isaga ja paarisaastatel koos emaga. Kui laps veedab eelnimetatud pühad isaga, võtab isa lapse ema juurest hommikul kell 10.00 ning toob lapse ema elukohta tagasi hiljemalt kell 19.00. 12) Lapsevanem võib käia lapsega reisimas kuni ühe nädala, teatades teisele vanemale sellest 1 kuu ette ning teise vanema nõudmisel esitab talle kogu reisi puudutava informatsiooni ja dokumentatsiooni. Välismaale reisimiseks annavad vanemad teineteise nõudmisel kirjaliku või notariaalse nõusoleku hiljemalt kahe nädala jooksul vastava nõude saamisest. 13) Ema kohustub informeerima isa e-posti teel lapse elukoha muutusest vähemalt 1 kuu enne reaalset elukoha vahetamist. Maakohus määras, et vanemad ei räägi lapse juuresolekul või lapsele teisest vanemast halvasti. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. Lapse haigestumisel on vanemad kohustatud sellest teineteist informeerima. Juhul, kui laps haigestub isa juures ja emal on võimalik viibida koos lapsega, viib isa haige lapse koheselt ema koju. Kui isal pole temast tingitud põhjustel võimalik lapsega määratud ajal kokku saada, siis teavitab isa sellest viivitamatult SMS-i või e-kirja teel lapse ema. Vanemate kokkuleppel kohtumine asendatakse. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmine teel. Isal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal. Mõlemal lapsevanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel väljaspool tema uneaega. Kõik olulised last puudutavad otsustused (sh kooli-, lasteaia-, huviringide jms valik, samuti lapse tervist puudutavad otsustused) tehakse vanemate kokkuleppel. Käesolev suhtluskord kehtib kuni lapse kooliminekuni. Kohus jättis riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Avaldajal ja puudutatud isikul I on ühine laps. Ema ja isa kooselu on lõppenud. Pärast vanemate lahkuminekut elab laps emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseadusõiguslikust vanema õigusest (PS § 27). Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab PKS § 143 lg
1.Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Lapse õiguste konventsiooni art 9 kehtestab, et konventsiooniga ühinenud riigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Pooled sõlmisid 23.11.2015 kompromissi, mis nägi ette isa ja lapse suhtluskorra kuni 27.01.2016. 22.12.2015 esitas lapse isa kohtule täpsustatud suhtluskorra, mille punktide 1-4 osaga on lapse ema nõustunud. Seega tuli isa ja lapse suhtlemiskord perioodil jaanuar 2016 aprill 2016 kehtestada vastavalt avaldaja 22.12.2015 täpsustatud suhtluskorra punktidele 1-4. Poolte vahel oli vaidlus suhtlemiskorra kehtestamisel perioodil mai 2016.a - lapse kooliküpseks ehk kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. Mõlemad vanemad hoolivad lapsest, kuid omavaheliste suhete korraldamatus mõjutab negatiivselt lahuselava vanema suhtlemist lapsega. Lapse ema on täielikult pühendunud lapse eest hoolitsemisele ja on lapsega hingeliselt seotud. Isa on näidanud üles huvi ja tahet kohtuda oma lapsega ning hoolitseda lapse eest. Lapse esindaja kinnitas, et lapse isa elukohas on ettevalmistused selleks tehtud, et lapsega suhtlemine hõlmaks ka lapse isa juures ööbimist. Samuti on aset leidnud isa ja lapse kohtumised vastavalt 23.11.2015 kompromissile, v.a 20.12.2015, 22.12.2015 ja 23.12.2015 kohtumised. Lapse ema väited, et isa liigtarvitab alkoholi, lahkub kodust teadmata ajaks ja suunal, ei võta vastu telefoni ja seda mitme ööpäeva jooksul, olid tõendamata. Ka eestkosteasutus ega lapse esindaja ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel oleks alust arvata, et lapse viibimine öösiti isa juures seaks lapse võimalikku ohtu. Siiski ei ole kohtu hinnangul lapse viibimine isa juures iga kuu kolmandal nädalal alates neljapäevast kuni pühapäevani, lapse huvidega kooskõlas. Laps on harjunud viibima öösiti emaga ja seetõttu oleks alates maist 2016.a nelja päevane viibimine isa juures lapsele harjumatu. Laps vajab stabiilset elukorraldust ja alla 7-aastane laps vajab pikemat kohanemisaega. Seetõttu oli põhjendatud määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et alates maist 2016.a iga kolmanda nädala nädalavahetuse alates reedest kuni pühapäevani viibib laps isa juures. Maakohus kinnitas suhtluskorra kuni lapse kooliminekuni, mitte kuni lapse kooliküpseks saamiseni, kuna kooli minnes muutub lapse elukorraldus ja suhtluskord tuleb ümber vaadata. Määruskaebus
6.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse suhtluskorra p-d 1.5, 1.6 ja 1.12 ning teha uus määrus, mille kohaselt sõnastada vastavad p-d järgmiselt: 1.5) Alates maist 2016.a, kui avaldaja viibib Eestis, siis nädala sees võtab isa kolm korda nädalas lapse lasteaiast ja toob ta tagasi ema elukohta kell 20.00, leppides emaga lapsega kohtumispäevad kokku vähemalt nädal aega varem e-posti või SMS-i teel. 1.6) Alates maist 2016.a veedab laps koos isaga aega iga kuu kolmanda nädala laupäeva ja pühapäeva võttes lapse ema elukohast kell 10.00 ja tuues samal päeval ema elukohta kell 20.00. 1.12) Lapse ema kohustub teatama lapse isale lapse välisreisist üks kuu ette.
Maakohus ei lähtunud lahendit tehes lapse huvidest. Kohus ei analüüsinud eestkosteasutuse ega lapse esindaja seisukohti ja ettepanekuid lapse ööbimise osas. Ema ei ole teinud takistusi lapse ja isa vahelisele suhtlusele ja koosviibimistele, kuid isa ei ole veetnud aega lapsega alates novembrist 2015.a ühelgi planeeritud nädalavahetusel. Isa ei ole ka välja pakkunud kordagi asendada lapsega ärajäänud kohtumisi. Isa huvi ja tahe kohtuda lapsega puudus üldse enne elatise hagi esitamist. Lapse esindaja ei nõustunud avaldusega lapse ööbimise osas isa juures. Vastused määruskaebusele
7.Eestkosteasutus palub määruskaebus rahuldada, kuna lapse isa ei ole kohusetundlik ning tema käitumine ei kaitse lapse huve ja heaolu.
8.Lapse isa palub jätta määruskaebus rahuldamata.
9.Lapse esindaja toetas määruskaebust.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
11.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o määruse resolutsiooni punktide 1.5, 1.6 ja 1.12 osas. Kohtumäärus on muus osas jõustunud. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega kohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemiskorra koos ööbimistega isa juures ning kohtumispäevade kokkuleppimisviise kindlaksmääramata. Samuti osas, milles maakohus määras suhtluskorra kindlaks seoses lapse reisidega. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab lapse ema määruskaebuse TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et isa ja lapse suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata, kuid lapse ema arvates määras maakohus vääralt kindlaks isa ja lapse suhtlemise ajad ning jättis kindlaks määramata isa ja lapse suhtlemise aegade teavitamise viisi. Vanema õigus nõuda kohtult lapsega suhtlemise korra reguleerimist tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on lahutatud ühest vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt vanemaga ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine mh siis, kui vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21).
Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega, et maakohus ei arvestanud lapse huvidega, kui määras kindlaks suhtlemiskorra selliselt, et laps võib kohtuda isaga ööbimistega isa juures. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et lapse isa ei ole lapsega kokkulepitud suhtluskorrast erinevatel põhjustel (Eestist eemal viibimine, kukkumine tänaval ja peavigastus, telefonirike; tl 60, 79-80, 83-84) kinni pidanud. Seejuures ei ole isa kohtumiste ärajäämisest või hilinemisest ka ette teatanud. Lapse isa väide, et 17.12.2015 istungil avaldaja mainis puudutatud isikule I, et ei viibi detsembri lõpus Eestis, ei kajastu istungi protokollis (tl 48). Vastupidiselt nähtub protokollist, et lapse isa jääb 25.11.2015 kohtule esitatud ajutise kokkuleppe juurde, millest nähtub isa soov ja kohustus viibida lapsega koos 19.12.2015, 20.12.2015, 22.12.2015, 23.12.2015 ja 29.12.2015 (tl 46). Seega ei ole tõendatud, et isa teavitas 17.12.2015 ema kokkulepitud 2015.a detsembrikuu suhtlemiskordade ärajäämisest. Asjaolu, et lapse isa ei käitu kohusetundlikult, nähtub ka eestkosteasutuse poolt äramärgitud kahest juhtumist (tl 80). 22.01.2016 lahkus isa lapsega ootamatult lasteaiast ja palus seejärel emal lapsele kokkulepitust varem järgi minna. 20.02.2016 läks lapse isa lapsele huviringi ligi tund aega kokkulepitust hiljem järgi, olles huviringi administraatori sõnul kummalises seisundis – nägu verine, liigutused aeglased, silmad kummalised. Kolleegiumi hinnangul ei kaitse lapse isa käitumine lapse huve ja heaolu ning lapse viibimine öösiti isa juures ei ole põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt ning arvestades eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohti, samuti asjaolu, et suhtluskord kehtib üksnes lapse kooliminekuni, on põhjendatud määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus muudab maakohtu 25.01.2016 määrusega kindlaksmääratud isa ja lapse suhtluskorda järgmiselt: alates maist 2016.a, kui avaldaja viibib Eestis, siis nädala sees võtab isa kolm korda nädalas lapse lasteaiast ja toob ta tagasi ema elukohta kell 20.00, leppides lapse emaga lapsega kohtumispäevad kokku vähemalt nädal aega varem e-posti või SMS-i teel (suhtlemiskorra p 1.5 ); alates maist 2016.a veedab laps koos isaga aega iga kuu kolmanda nädala laupäeva ja pühapäeva võttes lapse ema elukohast kell 10.00 ja tuues samal päeval ema elukohta kell 20.00 (suhtlemiskorra p 1.6); ema kohustub teatama isale lapse välisreisist üks kuu ette (suhtlemiskorra p 1.12). Arvestades, et tegemist on hagita perekonnaasjaga, milles esitatud määruskaebus rahuldatakse, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetlusosaliste poolt määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1), välja arvatud lapsele riigi arvel määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.