1755 eurot AG hagi suhtes ja 1755 eurot DG hagi suhtes
Menetlusosalised esindajad
ja
I: AG (isikukood nende Hageja Hageja II: DG (isikukood hagejate seaduslik esindaja DG hagejate lepinguline esindaja
XXXXXXXXXX)
XXXXXXXXXX)
Jelena
Fedjajeva
Kostja: IK (isikukood XXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04. veebruari 2016 otsus osas, millega kohus mõistis IKlt välja elatise AG ja DG kasuks juhul, kui hagejad täisealisena omandavad põhikesk- või kõrgharidust või õpivad tasemeõppes kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada. 3.2.Välja mõista IK-lt igakuine elatis muutuva suurusena miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (2015.a on 195,00 eurot kuus, 2016.a 215,00 eurot kuus ) AG ülalpidamiseks alates 01.10.2015.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3.3.Välja mõista IK-lt AG kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks 2305 eurot ( elatis 01.10.2014 kuni 01.10.2015).
3.4.Välja mõista IK-lt elatis muutuva suurusena minimaalmääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale DG ülalpidamiseks alates 01.10.2015.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3.5.Välja mõista IK-lt DG kasuks ülalpidamisekohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks 2305 eurot (elatis 01.10.2014 – 01.10.2015). 3.6.Elatisraha tuleb maksta iga kuu kümnendaks kuupäevaks DG arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX märkega „elatis“ ja „tagasiulatuv elatis“.
4.Esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Tõendite tagastamine Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata ja tagastab IK-le 12.04.2016 menetlusdokumendile lisatud tõendid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AG ja DG esitasid Harju Maakohtusse 01.10.2015 hagi IK vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud alammääras alates 01.10.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt perioodi eest 01.10.2014–01.10.2015 AG kasuks summas 2305 eurot ja DG kasuks summas 2305 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt elasid hagejate ema DG ja kostja alates 2005.a kuni 2012.a augustini vabaabielus. Poolte kooselust sündisid XX.XX.XXXX tütar DG ja XX.XX.XXXX poeg A (endine A) G. Pärast vanemate lahkuminekut jäid lapsed elama emaga ja kõik lastega seotud kulud on ema kanda. Alates 2012.a augustist isa perekonda materiaalselt ei toeta. Ta saadab küll pakke laste riiete ja mänguasjadega, kuid saadetud asjad on olnud väikesed, suured või mittevajalikud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Laste ema DG ei ole nende esindaja, kuna on lapsed isalt ära varastanud. Vaidlus hooldusõiguse üle toimub tsiviilasja nr 2-1-23157 menetluses. Hagi ei väljenda laste tegelikku soovi. Lapsed ei soovi raha, vaid elada koos isaga. Lapsi toetab majanduslikult kostja ema SG, mistõttu on elatise maksmise kohustus juba täidetud. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuised elatised muutuva suurusena miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale alates 01.10.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni või kui lapsed täisealisena omandavad põhi- , kesk- või kõrgharidust või õpivad kutseõppe tasemeõppes, kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks 2305 eurot (elatis 01.10.2014 kuni 01.10.2015). Kohus märkis, et elatisraha tuleb maksta iga kuu kümnendaks kuupäevaks DG arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkega „elatis“ ja „tagasiulatus elatis“. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
5.Kohus tuvastas, et kostja ei ela lastega koos. Harju Maakohtu 19.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-23157 anti laste emale ainuotsustusõigus laste elukoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes.
6.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kingituste saatmist lastele ei saa käsitleda elatise maksmisena. Kostja ega kostja ema tema asemel ei ole laste ema kontole kandnud igakuiselt elatist. Lastele taskuraha andmist, mänguasjade kinkimist ja lastega teatris käimist ei saa käsitleda laste ülalpidamiskohustuse täitmisena.
7.Kui elatist nõutakse seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Puudub alus vähendada elatist alla alammäära põhjusel, et siis saaks kostja kolm korda aastas reisida Küproselt Eestisse. Kostja on töövõimeline ja tema kohuseks on leida taas samaväärse palgaga töö, mis tal oli 2014.a (2300 eurot kuus).
8.Kaalukaid asjaolusid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja töötasust, mis on tema sõnade kohaselt 1000-1100 eurot kuus, on võimalik pidada ülal kõiki tema kolme last minimaalse elatisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks hinnata tema kulutusi kolmandale lapsele. Seega ei ole ta tõendanud, et temaga koos elav laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed elatise väljamõistmise korral.
9.Õige ei ole kostja seisukoht, et vanem, kelle juures elavad lapsed, peab kandma kõik lastega seotud kulud. Kumbki vanem peab kandma poole laste ülalpidamiskuludest, olenemata sellest, kumma vanema juures lapsed elavad.
10.Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest miinimummääras ja kahju hüvitisena tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldamata või alternatiivselt teha uus otsuse ja vähendada elatise suurust ja ulatust 50 eurole lapse kohta kuus kuni laste 18-aastaseks saamiseni. Samuti palub kostja tühistada tagasiulatuvad kahju nõuded 2305 eurot lapse kohta, mis on välja mõistetud perioodi 01.10.2014-01.10.2015 eest.
12.Põhjendamatu on maakohtu otsuse nõue, et kostja tasuks elatist kuni laste 21-aastaseks saamiseni. Elatise saab välja mõista vaid kuni 18-aastaseks saamiseni. Täisealine laps saab ise otsustada, kas ta esitab elatisnõude vanema vastu või mitte.
13.Kohtu otsus on laste suhtes traagiline, kuna selle tagajärjel ei jätku isal vahendeid reisiks Eestisse ja lapsed ei saa isaga kohtuda. Samuti on asi sisuliselt ebaõiglane, kuna ema ise
lahkus isa juurest. Lapsed tahavad olla isaga, mida neile ei võimaldata. Lastele ei jää mingeid õigusi. Ema arvele raha kandmisel ei ole teada, kui palju laste heaks läheb. Kuigi seaduse kohaselt on laps õigustatud saama elatist, on antud olukorras seaduse rakendamine suunatud laste huvide vastu. Hagi rahuldamine põhjustab laste ema rikastumise laste arvelt, sest lapsi peavad ülal teised perekonnaliikmed, mitte ema.
14.Kostja ei ole suuteline määratud elatist, s.o 430 eurot kuus maksma ka parimatel kuudel. Kostja igakuine sissetulek on 1000-1100 eurot, kuid võib halvematel kuudel olla ka alla poole sellest. Kostjal on 2 ülalpeetavat, 9-kuune laps ja elukaaslane. Korteri üür on 400 eurot, kommunaalmaksud 150 eurot, ülejääv 450-550 eurot kulub esmaste vajaduste rahuldamiseks, nagu toit, riided, meditsiin jne.
15.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse ajatada sissetulekute kohta tõendite esitamine. Kuna kostja on eraettevõtja ja aastaaruanne ei ole veel valmis, ei saanud kostja oma sissetulekut tõendada.
16.Põhjendamatu on võlgnevuse 2305 eurot lapse kohta väljamõistmine. Hageja ei ole tõendanud, kui palju ta laste peale kulutas ja kelle käest laste ülalpidamiseks raha laenas. Kostja on alati lapsi toetanud, nende heaks kulutusi teinud ja muretsenud neile kõik vajalikud asjad nagu riided, elektroonika, tahvelarvutid, telefonid, mänguasjad, sularaha ja palju muud. Kostjal ei olnud kohustust kanda laste ema kontole raha ja tal ei ole vaja tehtud kulutusi tõendada. Kostjal ei ole esitada tõendeid selle kohta, kui palju ta laste heaks on kulutanud. Kostja on järginud laste ema palveid lastele vajalike esemete muretsemiseks, mida tõendab ka laste ema väide kohtuistungil, kus ta avaldas pahameelt, et kostja olevat korra valed saapad ja vale kleidi ostnud.
17.Kohtuistungi protokoll on puudlik ja kohati vale. Kohus keeldus kohtuistungil protokolli istungil ettelugemisest, mis on menetlusreeglite rikkumine. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks elatise välja juhul, kui hagejad täisealisena omandavad põhi- kesk- või kõrgharidust või õpivad tasemeõppes kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
20.TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejad ei esitanud hagiavalduses nõuet elatise saamiseks pärast nende täisealiseks saamist. Seega ei saanud maakohus ka teha otsust selle kohta, et kostja peab maksma elatist juhul, kui hagejad jätkavad täisealisena õppimist kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.
21.Isegi kui hagejad oleks sellise nõude esitanud, ei oleks kohus saanud seda rahuldada. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 13, et kohus ei või alaealise lapse kasuks välja mõista elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist.
Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. ka aja eest pärast täisealiseks saamist.
22.Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub muus osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Alusetu on kostja väide, et kohtuotsus rikub laste huve. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seda eesmärki tuleb eelistada kostja soovile hoida raha kokku Eestisse sõitmiseks, et lastega kohtuda. Elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust asjaolu, mis põhjusel kostja ja laste ema kooselu lõppes. Põhjendamatu on kahtlustus, et laste ema ei kasuta elatist laste huvides ja rikastub laste arvel.
24.Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Vanemate varalist seisundit ülapidamise suuruse määramisel seaduse järgi ei arvestata. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandlikult võib kohus mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid, mis annaks alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks, kostja kohtu ette ei toonud ega tõendanud. Kuna kostja ei esitanud andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta, ei olnud maakohtul alust elatist välja mõista alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Kostja ei esitanud sellekohaseid tõendeid ka koos apellatsioonkaebusega.
25.Ebausutav on kostja väide, et tal ei ole võimalik oma sissetulekut tõendada seetõttu, et tema kui eraettevõtja aastaaruanne ei ole veel valmis. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks esitanud maakohtule taotluse tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks (ajatamiseks), nagu ta apellatsioonkaebuses väidab.
26.Tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõude esitamisel PKS § 108 järgi ei pea hagejad ega nende seaduslik esindaja tõendama, kui palju on konkreetselt laste peale kulutatud ega seda, kelle käest laste ema kulude kandmiseks raha sai.
27.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks perioodi 01.10.2014-01.10.2015 hagejaid ülal pidanud ja ostnud nendele kõik vajaminevad asjad, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Üksikute esemete ostmist omal algatusel ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, eriti olukorras, kus ostetakse asju, mida hagejatel ei ole võimalik kasutada.
28.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohtuistungi protokoll oleks tulnud kohtuistungil ette lugeda. TsMS seda ette ei näe.
29.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 165 lg 1 alusel poolte endi kanda. Tõendi tagastamine
30.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab kostjale 12.04.2016 esitatud tõendid, kuna TsMS § 647 lg 1 alusel võis kostja esitada käesolevas menetlusstaadiumis üksnes avaldusi ja seisukohti, mitte uusi tõendeid, mida ringkonnakohus selgitas ka oma 06.04.2016 kirjas menetlusosalistele. Reet Allikvere