Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-15-13890/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.03.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1425

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-13890

Kohtuasi

ML-G ja AL-G hagi AG vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ML-G ja AL-G apellatsioonkaebus AG vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

ML-G ja AL-G apellatsioonkaebuse hind 0 eurot AG vastuapellatsioonkaebuse hind 990 eurot nende Hageja I ML-G (ik XXXXXXXXXXX) Hageja II AL-G (ik XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja AL ja lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostja AG (ik XXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 15.12.2015 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta menetluskulud AG kanda.

3.Maakohtu resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1 Suurendada AG-lt Harju Maakohtu 25.04.2014 otsusega välja mõistetud elatist ja välja mõista AG-lt igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) ML-G kasuks tema ülalpidamiseks alates 18.09.2015 kuni ML-G täisealiseks saamiseni. 3.2 Suurendada AG-lt Harju Maakohtu 25.04.2014 otsusega välja mõistetud elatist ja välja mõista AG-lt igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) AL-G kasuks tema ülalpidamiseks alates 18.09.2015 kuni AL-G täisealiseks saamiseni. 3.3 AG-l tuleb elatis tasuda iga kuu eest ette hiljemalt 10.kuupäevaks AL kontole

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

09.10.20262-26-4526/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
09.10.20262-26-100024/18Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
08.10.20262-26-9122/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
08.10.20262-24-14955/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
07.10.20262-25-4027/75Riigikohtu tsiviilkolleegium
07.10.20262-26-8642/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

8.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusele. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kelle kanda tuleb jätta poolte menetluskulud. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebust ning seejärel annab hinnangu kostja vastuapellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus nõustub hagejate apellatsioonkaebuses toodud etteheitega, et maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, jättes poolte menetluskulud hagejate seadusliku esindaja ja kostja endi kanda TsMS § 164 lg-te 1 ja 2 alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul oli tegemist elatise suurendamise nõudega, mitte hagilise abieluasjaga, nagu ekslikult arvas maakohus, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 162. Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Seoses kostja vastuapellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kostjalt tuleb elatis välja mõista, arvestades tema poolt kinnitatud võimalusele tasuda kummalegi hagejale elatist 140 eurot kuus. Üldjuhul peab kohus vanemalt lapse ülalpidamiseks mõistma välja elatise vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus seda teha mõjuval põhjusel, muu hulgas juhul, kui vanem,

kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui vanemal tuleb ülal pidada ka oma teist last. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus (vt Riigikohtu 11.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08, p 11). PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel muu hulgas võtta arvesse kohustatud isikute varalist seisundit. Praegusel juhul ei ole kostja töövõimetu, kuid hagejate seaduslikul esindajal, kelle juures hagejad elavad, on tuvastatud liiklusõnnetuse tagajärjel püsiv töövõimetus töövõime kaotusega 60% alates 29.04.2014 (tl 17-18). Seega on hagejate seadusliku esindaja varaline seisund võrreldes Harju Maakohtu 25.04.2014 otsusega elatise väljamõistmiseks püsivalt ja oluliselt muutunud. Asja materjalidest nähtub, et kostja kolmas alaealine laps on sündinud 30.08.2011 (tl 39). Arvestades kostja laste vanuseid ning hagejate seadusliku esindaja, kelle juures hagejad elavad, püsivat töövõimetust, ei ole põhjendatud hagejate miinimumsuuruses elatise nõude rahuldamata jätmine. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt tõendanud, miks tal ei ole võimalik hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Kuivõrd elatise piiramisel tuleb arvestada kõiki asjas esile toodud asjaolusid kogumis, ei esine praegusel hetkel selliseid aluseid, mis annaksid alust jätta hagejate ülalpidamiskohustuse nõude suurendamise miinimummäärani rahuldamata. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista alates 18.09.2015 igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Hagejad palusid määrata kohtuotsuses kindlaks otsuse täitmise kord ja kanda elatusraha hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi ja hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamisel ning kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.