Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Vilmar Vennale 15 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 14.11.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.12.2029. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Vilmar Venna tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Vilmar Venna tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, tuues välja süüdimõistetu senise elukäigu, korduva karistatuse ja käitumise vangistuses, asus seisukohale, et Vilmar Venna tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Vilmar Vend selgitas kohtuistungil, kuidas tal on vangistuses läinud ja millised on tema plaanid vabanemise järgselt. Ta on tegelenud programmidega ning on väidetavalt leidnud oma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemidele lahenduse. Vangistuse ajal on ta abiellunud ning lähedastest toetab teda lisaks abikaasale ka vend. Vabanemise korral asuks Vilmar Vend elama rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvis, mis oleks tema jaoks uus keskkond eemal vanadest tuttavatest.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vilmar Vend temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis on rehabilitatsioonikeskus Uus Põlvkond Jõhvis. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Rehabilitatsioonikeskuse juhataja ning Vilmar Venna võimalikud toakaaslased on andnud oma nõusolekud süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Vilmar Venna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vilmar Venda on kriminaalkorras karistatud 11 korral ja praegu kannab ta kuuendat reaalset vanglakaristust. Ta on pannud toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid (tapmine, raskete kehavigastuste tekitamine), aga ka varavastaseid kuritegusid ja narkokuritegusid. Käesolevat karistust kannab ta mõrva toimepanemise eest. Kuritegelikku käitumist on soodustanud mitmed tegusid, sh alkoholi liigtarvitamine ja impulsiivsus. Vilmar Venna senine elukäik viitab tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele, aga ka ükskõiksusele teiste inimeste elu ja tervise suhtes. Teda ei ole suutnud positiivselt mõjutada ka korduvad reaalsed vangistused. Seega tuleneb ainuüksi Vilmar Venna isikust suur risk uute kuritegude toimepanemiseks.

Karistuse kandmise ajal on Vilmar Vend järjepidevalt osalenud tööhõives ja läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest. Kuigi kokkuvõttes saab Vilmar Venna käitumist vangistuses pidada rahuldavaks, ei saa selle põhjal järeldada, et temast tulenevad kuriteoriskid oleksid madalad. Süüdimõistetu on vanglakaristust kandnud mitmel korral, millele järgnevalt on ta siiski pannud toime uusi väga raskeid kuritegusid. Asjaolusid arvamaks, et seekordne vangistust on Vilmar Venda eriliselt motiveerinud ja distsiplineerinud, ei esine. Vilmar Venna puhul on suureks riskiteguriks alkoholi liigtarvitamine. Alkoholi tarvitanuna muutub ta impulsiivseks ja agressiivseks ning on alkoholijoobes pannud toime mitmeid süütegusid, sh tapmise. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis suurendas tema motivatsiooni alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. Praegusel ajal on tal vähemalt sõnades suur soov alkoholi kuritarvitamisest loobuda. Oma probleemi teadvustamine ja soov sellega tegeleda on kiiduväärt, kuid arvestades alkoholi mõju Vilmar Venna käitumisele, ei saa süüdimõistetu paljasõnaliste kinnituste põhjal pidada alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske maandatuks. Tema senine elukäik näitab, et vabaduses ei ole ta siiani soovinud või suutnud alkoholist loobuda. Positiivse asjaoluna tuleb arvesse võtta Vilmar Venna häid vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on võimalik asuda elama rehabilitatsioonikekusesse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Lähedastest toetavad teda abikaasa ja vend. Siiski, arvestades süüdimõistetu isikut, senist elukäiku ja sõltuvusprobleeme, ei garanteeriks ainuüksi stabiilne elukorraldus vabaduses tema edasist õiguskuulekat käitumist. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Vilmar Vend on pannud toime väga raskeid isikuvastaseid süütegusid, sealhulgas korduvalt võtnud teiselt isikult elu, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud ning temast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht väga madal. Vilmar Venna senine elukäik ei anna alust hinnata tema poolt uue kuriteo toimepanemise riski madalaks. Kõike eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et olenemata üksikutest positiivsetest asjaoludest ei ole Vilmar Venna ennetähtaegne vabastamine peaaegu kaheksa aastat enne karistuse lõpptähtaega põhjendatud. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.