Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

RESOLUTSIOON :

Vilmar Eelsaare menetluskulud on: 1) sundraha 887, 50 eurot; 2) surnu ekspertiisi tasu 222 eurot. 3) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 110,16 eurot. 4) kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1,00 eurot; 5) kutsete saatmise kulu 0,94 eurot; 6) tunnistajatele, kannatanule hüvitatavad summad (KrMS § 175 lg.1 p.2), mille suurus ei ole praegu teada. Kokku on Vilmar Eelsaare praegu teadaolevad menetluskulud 1221,60 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks eurot 60 senti) eurot. Seni kindlaksmääramata menetluskulude summa määratakse vajadusel kindlaks hiljem tehtava kohtumäärusega. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr. EE891010220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr. EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr. 1-14-3445 “ Vilmar Eelsaar, menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 03. detsembril 2014.a.

I SÜÜDISTUS

VILMAR EELSAARt süüdistatakse selles, et tema, olles 08. jaanuaril 1998.a. toime pannud ja 08.12.1998.a. aastal karistatud tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, 30. novembril 2013.a. kella 20.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas maja nr. x korteris nr. x olles alkoholijoobes, pani toime xxxxxxxxxx tapmise väljendades oma kuritegeliku käitumisega hoolimatust inimelu suhtes, mis seisnes selles, et lõi korteri uksest sisenedes korteri sisekoridoris seisvat xxxxxxxxxxx tahtlikult vähemalt 3 korral tugevajõuliselt väliskoridorist kaasavõetud 1 meetri pikkuse 4,5x4,5 cm neljakandilise puidust prussiga elutähtsasse- pea piirkonda, tekitas tahtlikult kannatanule järgnevad vigastused: verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases, koljuluude killunenud murrud otsmikuluus vasakul ja eesmises koljuaugus, koljuluude joonmurrud vasakul kiiru- ja oimuluul, otsmikuluus vasakul, kuklaluus vasakul ja tagumises koljuaugus vasakul, ämbikvõrkkestaalused verevalumid

mõlema ajupoolkera otsmiku- ja kiirusagarapiirkonnas, vereseguse sisaldise aju külgvatsakestes, täppverevalumitega põrutuskoldeid mõlema ajupoolkera otsmikusagaras, nahamarrastused näol juustepiiril, otsmikupiirkonnas, ninajuurepiirkonnas, vasakul põsesarnapiirkonnas ja mõlema õlaliigesepiirkonnas, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ning vasakul nibujätkepiirkonnas ja kaelal, verevalum vasaku silma sarvkestal, näokoljuluude hulgimurrud, mille tagajärjel kannatanu suri 03.12.2013.a. SA Tartu Ülikooli Kliinikumis. Seega Vilmar Eelsaar pannes toime teise inimese tapmise vähemalt teist korda, pani toime mõrva s.o. KarS § 114 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas alustati menetlust 30.11.2013.a. KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Vilmar Eelsaar on kahtlustatavana kinni peetud kriminaalasjas nr. 13260104449 alates 30.11.2013.a. (tl. 94-95) Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlusel (tl. 106108) ja vahistatud Tartu Maakohtu määruse alusel alates 02.12.2013.a. (tl. 9-10). Kohus arutas üldmenetluse korras Vilmar Eelsaarele esitatud süüdistust KarS § 114 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 21.05.2014.a. määrusega on Vilmar Eelsaar antud kohtu alla kriminaalasjas nr. 1-14-3445 süüdistatuna KarS § 114 p. 4 järgi (tl. 28-31). Kohtuistungil 04.11.2013 esitas prokurör süüdistuse teksti, kus on parandatud trükiviga kannatanu nimes (tl.43). Kohus pidas kriminaalasjas nr. 1-14-3445 kohtuistungid 04.-05., 11., 13. novembril 2014. a. 04.11.2014.a. kohtuistungil Vilmar Eelsaar ennast mõrvasüüdistuses süüdi ei tunnistanud, kuid oli nõus, et viibis korteris, kus sündmus toimus. Järgnevate ütluste kohaselt Vilmar Eelsaar väidetavalt xxxxxxxxxxx tappa ta ei tahtnud. Kaitsja oli seisukohal, et Vilmar Eelsaare teos ei ole KarS § 114 p. 4 märgitud kuriteo koosseisu ja see tuleks ümber kvalifitseerida mõne teise KarS § järgi. Kohtulikul uurimisel tuleb selgitada, mis oli kuriteo toimepanemise motiiv ja asjaolud. Kaitsja taotles Vilmar Eelsaare käitumine kvalifitseerida KarS § 117 järgi toimepandava kuriteona.

III KOHTU SEISUKOHT

Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid: 1) Kiirabikaart xxxxxxxxxx kohta (tl. 69), millest nähtub, et 30.11.2013.a. kell 20.45 on saanud kiirabi väljakutse ja kiirabi on kohale jõudnud kell 20.50. Väljakutses on teatatud, et xxxxxxxxxxx on pekstud ja ta on teadvuseta. Kiirabi on konstateerinud, et isik on pikali, pekstud, nägu verine, suust vereeritus, elutundemärkideta, südameseiskuse vormasüstoolia, ei hinga. Diagnoosiks on märgitud: kl. surm, ajukolju trauma. On fikseeritud ravi ja protseduurid, kell 21.23 südamevereringe taastus. 2) Uurija õiend (tl. 67) selle kohta, et 01.12.2013.a. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi üldintensiivravi valvearsti sõnade kohaselt on xxxxxxxxxxx eluks sobimatu peavigastus, momendil elus meditsiiniaparaatide toel. 3) Ekspertiisimäärus koos fotodega (tl. 80-84) ning surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 13E-LÕ0054/356, millest nähtub surma põhjus, vigastuste iseloom, raskusaste ja tekkemehhanismid (tl. 70-79). Ekspertiisiaktist nähtub, et kiirabi on kohalesaabumisel jätkanud elustamist 30 minuti vältel, mille järgselt taastus vereringe. 02.12.2013 seisund

üliraske, hoitud meditsiiniliste võtete abil kehatemperatuuri, 02.12.2013 alustatud ajusurma protokolli, 03.12.2013 kell 7.10 tuvastatud ajusurm. Ekspertiisiaktis uuringute kirjelduses on muu hulgas kirjeldatud näol otsmikupiirkonnas keskjoonel ja sellest vasakul nelinurkse kujuga nahamarrastus, mille parempoolne ja alumine kontuur on sirge; sellega sarnane piklik põikise asetsusega marrastus ninajuurepiirkonnas; nendega sarnane marrastus näonahal juuste piiril vasakul pool. xxxxxxxxxxxsurma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite ja koljuluude murdudega. Eksperdiarvamuse põhjenduse kohaselt kuigi vigastused paiknevad erinevates peapiirkondades ja on morfoloogiliselt üksteisest eristatavad, tuleb peatraumat tema iseloomust lähtuvalt vaadelda ühtse vigastusena, seega ei ole võimalik eristada, milline vigastustest võis surma põhjustada. Ekspert annab arvamuse, et vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, nad võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega. Vigastuste morfoloogiliste iseärasuste põhjal võivad nad suure tõenäosusega olla tekitatud löökidest kandilise puidust prussi (mõõdud 4,5x4,5 cm ja pikkusega 1 meeter) erinevate osadegaservadega, nurkadega, otstega. Vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku vältel. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi xxxxxxxxxxxsurnukehal ei avastatud. Kohtu hinnangul on nende tõenditega tõendatud, et 30.novembril kella 20.45-ks oli xxxxxxxxxx saanud vigastused, mille tõttu ta suri 03.12.2013. Kliiniline surm diagnoositi 30.11.2013, mille järel xxxxxx vereringe elustamisvõtetega taastati ja hoiti elus meditsiiniaparaatide toel kuni 03.12.2013, mil saabus ajusurm. 4)Patrullileht (tl. 44-44.1), mis kinnitab, et 30.11.2013.a toimus väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohta, fikseeritud, et xxxxxxxxxxx on löödud peapiirkonda: patrullilehel tekst“ oli löödud peapiirkonda ja teadvuseta“. Lööjaks olevat olnud xxxxxxxxxxxxxx. Käidud xxxxxxxxxxxx talus ja saadud kätte Vilmar Eelsaar, kes toimetatud kainenema. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 30.11.2013.a (tl. 97-98) nähtub Vilmar Eelsaare joove 0,85 mg/l.. 5)Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (tl. 45-51) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus korter nr . x asub esimesel korrusel. Fotol 1 nähtuvad I korruse koridoris ladustatud püstises asendis kolmes erinevas pikkuses prussid; fotol 2 prussid lähivaates- pikkusega 1,5 meetrit, 1,10 meetrit, 1 meeter. Kõik prussid on ühesuuruse ristlõikemõõduga- 4,5x4,5 cm. Trepikojas ladustatud ehitusmaterjali mitmes kohas. Sündmuskohalt võetud kaasa väliskoridorist seina äärest 2 prussi mõõtmetega 4,5x4,5cm pikkusega 1 meeter ja väliskoridorist vasakult poolt seina äärest 1 pruss mõõtmetega 4,5x4,5cm pikkusega 110,3 meetrit. 6) sündmuskoha 02.12.2013.a täiendav vaatlusprotokoll, millest nähtub millistest kohtadest on uurimise käigus kogutud DNA materjali (tl. 55-56); 7)asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 52-53) kirjeldab kolme puidust prussi vaatlust, prussidelt võeti proovid, mis verekiirtestiga andsid negatiivse tulemuse. Prussid vaadeldi, fotografeeriti ja pakendati kõik eraldi ja seejärel ühte pakendisse. Kohus avas kohtuistungil asitõendipakendi, milles prussid ja vaatles neid. Kõik prussid paksusega 4,5x4,5 cm, kaks pikkusega 100 cm ja üks pikkusega 110,3 cm. Prussid on ühetaolise pinnatöötlusega kuiv kvaliteetne puitmaterjal. Kohtuistungil prusside vaatluse käigus kinnitas Vilmar Eelsaar kohtu küsimusele vastates, et sellist prussi ta kasutas xxxxxxxxxxxlöömiseks, ta võttis selle trepikojast seina äärest, mis on fikseeritud fotol nr . 1 (tl.45.1) ja kohtueelsel uurimisel tegi uurijal olevale fotole ka sellekohase märke (V.Eelsaare küsitlemine kohtuistungil tl.172)..

Nende tõenditega on tõendatud, et kohe pärast xxxxxxxxxx löömist on politseile sündmuskohal teatatud lööja nimi- Vilmar Eelsaar. Sündmuskohalt on kaasa võetud võimaliku löögiriista analoogid ja xxxxxxxxx juures kinni peetud Vilmar Eelsaar. Vilmar Eelsaar on kinnitanud, et kohtule esitatud prussiga sarnase prussiga ta xxxxxxxxxxx lõi. Need tõendid tõendavad ka, et sündmuskohal ei olnud verejälgi kandvat löögiriista (prussi). 8) Vilmar Eelsaare kahtlustatavana kinnipidamisprotokollist (tl. 94-96) nähtub V.Eelsaare kinnipidamine 30.11.2013.a. kell 22.45 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on fikseeritud V.Eelsaarel vasak kulm katki, vasaku silma all verevalum, vasakul pool alumine esimene hammas loksub; on fikseeritud kinnipidamise seaduslikud alused ja muuhulgas tema riietus kinnipidamise ajal. 9)30.11.2013.a koostatud vaatlusprotokoll, millest nähtuvad Vilmar Eelsaarel seljas olnud riided ja temal esinenud vigastused (tl. 101-103): parema käe sõrmenukkide läheduses olevad vigastused, paremal käel verekahtlased määrdumised, vasaku käe peopesas nähtav vigastus, hammas loksub; võetud DNA proovid vasakult ja paremalt käelt (tl.99), kiirabikaart Vilmar Eelsaarel fikseeritud vigastuste kohta 04.12.2013 (tl. 100): vasaku kulmu piirkonnas pindmine haav, silmaümbruse kontusioon. 10)01.12.2013.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll Vilmar Eelsaarel seljas olnud dressipluusist, millel on verejälg ja juuksekarvad (tl. 60-62). Need tõendid tõendavad, et Vilmar Eelsaar peeti kinni 12 kilomeetrit sündmuskohast eemal (tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused kohtuistungil tl.166) umbes kaks tundi pärast häirekeskusele teate saabumist, tal oli vigastusi ja käed verekahtlase määrdumisega. 11)kannatanu xxxxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi (tl.159-163), et 30.11.2013 oli ta koos abikaasa xxxxxxxxxx ja sõbranna xxxxxxxxxxxxxxxxxx oma kodus.xxxxxxxxxx jõi vähesel määral õlut, xxxxxxxxxxxxxxx viina, kui tuli Vilmar Eelsaar. Istuti toas, aeti sõbralikult juttu, xxxxxxxxxx läks vahepeal tahatuppa magama. xxxxxxxxx kinnitusel xxxxxxxxxx kordagi ei kukkunud, tal ei olnud vigastusi. Kui xxxxxxxxxx ärkas, nägi ta kui Vilmar Eelsaar xxxxxxxxxx enda poole kallutas. Sellisele kallistamisele ei andnud xxxxxxxxx mingit tähendust, kuna nende vahel ei olnud mingeid suhteid, kuid xxxxxxxxxx on armukade ja tema reaktsioon nähtule oli kohutav. xxxxxxxxxx vihastas ja viskas Vilmar Eelsaare korterist välja, koridoris toimus xxxxxxxxx sõnul ka rüselemist. Maha keegi ei kukkunud, et oleks löömist olnud-seda kannatanu ei näinud. Kannatanu sõnul on tema mees xxxxxxxxxx 165 cm pikk, Vilmarist väiksem ja füüsiliselt nõrgem, ta ei jõuaks Vilmarit välja tõsta. Pärast Vilmar Eelsaare lahkumist lõixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu vasakut põske. xxxxxxxxi üritas xxxxxxxxxxx endast eemale tõrjuda ja suheldi kõrgendatud häälel. Appihüüdu või karjumistxxxxxxxxxx sõnul ei olnud, sest mingit ohtu ta endal ei tundnud. Sellist olukorda on ennegi olnud ja kõik rahuneb kiiresti. Kindlasti ei hüüdnud ta Vilmar Eelsaart appi. Üsna pea xxxxxxxxxx läks koridori tagasi. xxxxxxxxx ütluste kohaselt tegi ta xxxxxxxxxx kamina ees suitsu kui kuulis, et korterisse sisenes taas Vilmar Eelsaar, xxxxxxxxx kuulis Vilmar Eelsaare häält, misjärel oli kuulda prantsatust ja xxxxxxxxxx oli kukkunud pikali maha peaga suure toa suunas. Välisuks käis- see tähendab, et tulnu lahkus. xxxxxxxxxx pea juures põrandal oli veri. Kannatanu helistas kiirabisse ja ütles, et tema meest rünnati ja ta on teadvuseta. Kui kannatanu oli kiirabiga ära rääkinud, helistas Vilmar Eelsaar ja kannatanu karjus talle telefoni „sa värdjas tapsid mu mehe ära“. Kannatanu kohtuistungil, vastates kaitsja küsimusele ja KrMS § 289 alusel vastuolude kõrvaldamise käigus (tl.162) annab ütlusi, et ta ei tea, kas välja võis kosta kui ta xxxxxxxxxxxx suhtles. Ta ei ole karjuja ja ei karju. Kindlasti ei hüüdnud ta Vilmarit appi.

Kohus loeb kannatanu xxxxxx ütlused usaldusväärseteks, mida saab arvestada tõestena. Kannatanu selgitas, et sündmus on tekitanud talle psüühilise trauma, tema mälu on mõnikord blokeeritud, ta saab ravi. Seetõttu ta kõiki asju ei mäleta ja ütleb kui ei mäleta. Kohus leiab, et kannatanu hoidumine oletuste esitamisest ja ütlemine „ei mäleta“ on põhjendatud ja osutab sellele, et kannatanu arvestab tõe rääkimise kohustusega ega soovi kohtule valeinfot anda. 12) tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxs andis kohtuistungil ütlusi (tl.163-165) selle kohta, et ta oli xxxxxx juures külas, tema jõi viina ja xxxxxxxxxx jõid õlut, kui Vilmar Eelsaar tuli. Eelsaarel oli viin kaasas. Suheldi-vesteldi sõbralikult. Tunnistaja jäi magama ja ärkas siis kui xxxxxxxxxx ütles Vilmar Eelsaarele, et viimane korterist ära läheks. Mingit füüsilist kokkupuudet ta xxxxxxxxxxxxxxVilmar Eelsaare vahel ei näinud. Välisuks käis ja ilmselt siis Vilmar läks ära. Ka xxxxxxxxx oli tavaline, karjumist ei olnud. xxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt hakkas ta kamina ees koos xxxxxxxxxxx suitsu tegema, kui välisuksest tagasi tuldi, käisid mingid matsud, kuulda oli Vilmar Eelsaare ja xxxxxxxxxx hääli ja xxxxxtõusis ja hakkas karjuma ning päästeameti nr küsima. Tunnistaja tõusis kamina juurest püsti ja nägi xxxxxxx kui too oli selili maas. Kamina juurest koridori ja välisust ei näe. 13) Vilmar Eelsaar andis kohtuistungil ütlusi (tl. 169 pöördel-174 pöördel) selle kohta, et 30.11.2013.a enne xxxxxxxxxxxxxxxxxx juurde minekut oli ta alkoholi tarvitanud, külas tarvitati alkoholi edasi, suitsetati kamina ees. Vilmari ütluste kohaselt käis xxxxxxxxxx vahepeal seltskonnast ära magamas. Taha tuppa minekul xxxxxxxxxx koperdas, nemad xxxxxxxxxxx aitasid teda püsti. Hiljem muudab ütlust ja avaldab, et xxxxxxxxxx vajus põrandal põlvili pitsi haarates kui küünitas pitsi järgi, kaotas tasakaalu, ei kukkunud, ja see oli 10-15 minutit enne magama minekut. Kui xxxxxxxxxx oli magama läinud, istus xxxxxxxxx tema kõrvale ja räägiti lihtsalt juttu kuni xxxxxxxxxx ärkas ja süüdistas Vilmar Eelsaar xxxxxxxxxxxxkallistamises. Vastuolude kõrvaldamiseks avaldati 01.12.2013.a protokollist järgmine lause (tl.170 pöördel) „xxxx istus minu kõrval diivani peal, xxxx pea oli vajunud minu õla peale“. Eelsaare ütluste kohaselt võis see ka nii olla. xxxxxxxxxx vihastas Vilmar Eelsaare peale ja lõi teda 3-4 korda rusikaga näo piirkonda, millest tekkisid kulmu vigastus, sinikas silma alla ja esihammas hakkas liikuma. Seejärel karjus xxxxxxxxxx Eelsaare peale, ajas ta esikusse ja Vilmar Eelsaar lahkus korterist. Ta tegi õues suitsu ja kuulis nagu xxxx appihüüdu ja karjumist ja otsustas korterisse tagasi minna, kuna mõtles, et xxxx ja xxxxxx, kes olid korteris, on abitus seisundis ning ta tahtis xxxxxxxx rääkida, et too maha rahuneks ja tüli lõpeks. Ta ei osanud ette kujutada, mismoodi xxxxx teda vastu võtab. Vilmar Eelsaar avaldas, et kuna ta oli juba xxxxxxxx peksa saanud, arvas, et ta võib ka naisi lüüa ja haaras koridorist enese kaitseks kaasa reika, tahtisxxxxxxxt maha rahustada. Kavatsust vigastusi tekitada ei olnud. Korterisse sisenemisel tuli xxxxx uksele vastu, oli Eelsaare peale vihane, neil oli omavahel vaidlus, xxxxx ütles „kao minema siit, saame ise oma asjadega hakkama“ (vastus kohtu küsimusele tl.174). Miks Vilmar Eelsaar ära ei läinud, sellele ei vasta. Eelsaarele jäi mulje, et xxxxxxxxxx ründab teda. Toimus rüselus, Vilmar Eelsaar taganes ja lõi xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx kukkus toa poole vaheukse juurde. Vilmar Eelsaar näitas istungil, mismoodi ta reikat käes hoidis- kahe käega enda ees üleval- löök tabas xxxxxxxxxxx lagipähe. xxxxx kukkus maha. Prokurör palus avaldada Eelsaare kahtlustatavana ülekuulamise protokollist KrMS § 289 lg.1, § 293 alusel järgneva „Selle löögi tagajärjel kukkus xxxxx selili maha koridori. Kui xxxxx maas oli siis ma vist lõin teda veel ühe korra selle reikaga vist külje peale“. Kohtuistungil jääb Vilmar Eelsaar selle juurde, et ta võis xxxxxxxxxxxx ka teist korda lüüa, aga maas lamajat ta ei löönud. Toast tuli kohe xxxxxxxxxx kelle karjumist ta ei suutnud kannatada ning Eelsaar läks korterist ära. Kiirabisse või politseisse ei helistanud, sest arvas, et asi ei ole nii hull. Hiljem helistas ta xxxxxxxxxxx, et uurida, kui suur vigastus on ja seejärel läks tädi ja onu juurde. V.Eelsaar annab ütlusi, et kasutatud prussi viskas ta ilmselt sinnasamasse trepikotta.

Kohus leiab, et uuritud tõendid – kannatanu xxxxxx, tunnistaja xxxxxxxxxxx ja süüdistatava V.Eelsaare ütlused tõendavad, et Vilmar Eelsaar, sisenenud uuesti xxxxxx korterisse, lõi talle esikusse vastu tulnud xxxxxxxxxxxx käesolnud prussiga lagipähe ja veel pea piirkonda. Saadud löögid põhjustasid xxxxxxxxxxx pea kinnise tömp trauma peaajupõrutuse, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite ja koljuluude murdudega, mille tõttu xxxxxxxxxi suri. 14) EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku komisjoni osakonna kohtuarst-eksperti Ilona Drikkitit küsitleti kohtuistungil ekspertiisiakti sisu selgitamiseks. Ekspert kinnitas, et ta on kohtueksperdina vannutatud ekspert, hoiatatud, andnud vande ja neid dokumente hoitakse tema tööandja juures. Ta on teadlik oma kohustustest ja vastutusest. Ekspert andis ütlused (tl. 168-169 pöördel) ekspertiisiaktis (tl. 70-78) kirjutatu kohta, et xxxxxxxxxx vigastused olid tekitatud vähemalt kolme löögiga, kaks neist on iseloomulikud prussiga tekitatud vigastustele, kolmas tömbile traumale iseloomulik vigastus, s.t. jala, käe vmt. löödud, kuid ei saa välistada ka prussi. Surma põhjus on üldiselt pea kinnine tömp trauma, mis hõlmab kõiki peatrauma vigastusi. Vigastusi oli palju ja osa neist võisid olla saadud püsti, osa lamavas asendis. Peaaju põrutuse ja koljuluude hulgimurdude tagajärjel tekkis ajuturse ja ajusurm. Ekspert andis ütlusi, et koljuluude murru tekitamiseks piisab tema hinnangul keskmise tugevusega või tugevast löögist, kõrvakiilust või lahtise käega löömisest seda ei teki. Vigastused viitavad sellele, et need on tekitatud pikliku nurkadega esemega. Eksperdi hinnangul hoiti löögi vahendit nii, et see pikendas jõuõlga, andes löögile tugevust. 15)kohtuarstliku ekspertiisi aktile lisatud fotodelt nr. 1-6 nähtuvad xxxxxxxxxx näol ja koljul lokaliseerunud vigastused-nahamarrastus otsmikupiirkonnas keskjoonel (foto 1), verevalumid mõlema silma peal (fotod 1, 2). Ekspert selgitas nende vigastuste kohta, et need on väljastpoolt tekkinud vigastused, kuhu isikut on löödud. Väljastpoolt tekitatud vigastus on ka vasakul nibujätkepiirkonnas verevalum, sama ka verevalum kõõlustanud. Kohus on seisukohal, et xxxxxxxxxxx on tabanud löögid nii pea keskjoonele ehk lagipähe kui ka muudesse elutähtsatesse rakenduspunktidesse. xxxxxxxxxxxx tabanud löökide (väljastpoolt tekkinud vigastuste) rakendumiskohad nii mõlemal silmal, lagipeal, vasakul nibujätkepiirkonnas kui ka mujal pea piirkonnas osutavad, et saadud lööke on rohkem kui üks. Enne seda, kui korteri esikusse tuli tagasi Vilmar Eelsaar, xxxxxxxxxxx vigastusi ei olnud. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on xxxxxxxxxxx saadud vigastused tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul. Uuritud tõendid tõendavad, et korteri koridori sisenes Vilmar Eelsaar ja tema lahkumisel oli xxxxxxxxxx selili maas ja vigastatud. Sellistest asjaoludest järeldab kohus, et xxxxxxxxxxxx tekitas vigastused Vilmar Eelsaar. Nii kohtuarstliku ekspertiisi akti, sellele lisatud fotode, xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx, Vilmar Eelsaare ütluste, eksperdi poolt antud selgituste ja prusside vaatluse tulemusena kogumis tuvastas kohus, et Vilmar Eelsaar 30.novembril 2013.a. kella 20.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris nr . x lõi korteri koridoris xxxxxxxxxxx tahtlikult vähemalt kolmel korral tugevat jõudu rakendades ja puust prussi kasutades elutähtsasse piirkonda- pea piirkonda, s.h. lagipähe, millega põhjustas xxxxxxxxxxxxx pea kinnise tömp trauma peaajupõrutusega, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite ja koljuluude murdudega, millesse xxxxxxxxxx suri 03.12.203.a. Tartu Ülikooli Kliinikumis. Vilmar Eelsaar on varasemalt 08.01.1998.a. toime pannud ja 08.12.1998.a. karistatud tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Sellega Vilmar Eelsaar pani toime teise inimese tapmise vähemalt teist korda, s.t. KarS § 114 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Hinnates Vilmar Eelsaare poolt süüteo toimepanemise motiive, on kohus seisukohal, et Vilmar Eelsaar ei läinud korterisse tagasi mitte abituid naisi kaitsma, vaid kätte maksma zzzzxxxxxxxe selle eest, et too teda korterist välja ajas. Kohtuistungil antud ütlused ja uuritud tõendid ei kinnita, et keegi oleks korteris üldse appi karjunud või Vilmar Eelsaart appi hüüdnud. Kannatanu xxxxxxxxxxjääb selle juurde, et ta ei ole karjuja tüüp, ka tookordne situatsioon 30.novembril oma abikaasaga ei olnud midagi erakordset ja talle oli teada, et asi rahuneb ruttu. Kindlasti ta appi ei karjunud. Ka tunnistaja xxxxxxxx (kes sel ajal oli ärkvel) ei räägi tülist, kisast ega appikarjumisest. See tähendab, et ei olnud appikarjumist ega kisa, mida Eelsaar saanuks õues olles kuulda. Vilmar Eelsaare tegelik käitumine pärast korteriukse avamist tõendab mineku eesmärki- et tal puudus huvi korterisolevate naisterahvaste ja nende turvalisuse vastu, et tal puudus soov selgituste ja läbirääkimiste teel xxxxxxxxxxxx suhelda. Väga lühikese aja jooksul korteriukse avanemisest lõi Vilmar Eelsaar xxxxxxxxxxxx tugevajõuliselt pähe ja lahkus seejärel. Kohus, olles ära kuulanud Vilmar Eelsaare ütlused kohtuistungil ja uurinud muid tõendeid, hindab, et Vilmar Eelsaar on andnud ütlusi tendentslikult, kujundades neid ja kohandades muude tõenditega eesmärgiga vähendada oma süüd ja vastutust. Nii V.Eelsaare ütlused selle kohta, et xxxxxxxxxx korteris koperdas ja kukkus, Eelsaar ja xxxxxxxxxxitasid ta püsti ja tahatuppa. Teisesküsitluses V.Eelsaar kohandab oma ütlusi selle asjaolu kohta, öeldes, et xxxxxi viinapitsi laualt võttes vajus tasakaalu kaotades põlvili, ei kukkunud. Ka asjas olulist tähtsust mitteomavate detailide kohta (et teda sõidutas tol päeval kaine autojuht, kellele ta korduvalt helistas; et ta ei ole välisriigis süütegusid toime pannud ega karistatud) annab V.Eelsaar kohtuistungil ütlusi, mis on uuritud tõendite alusel tegelikkusega vastuolus, kuid mis näitavad tema käitumist ilustatuna. Sellist ütluste andmise viisi arvestades loeb kohus V.Eelsaare ütluse, et xxxxxxxxxx lõi teda toas 3-4 korda näo piirkonda, ümber lükatuksxxxxxi ütlustega selle kohta, et toas löömist ei toimunud. Väide, et löömist ei toimunud, on kooskõlas xxxxxx surnukeha ekspertiisi aktiga, millest nähtub, et xxxxxx surnukehal ei ole jälgi ega vigastusi, mis viitaksid tema poolt löökide sooritamisele. Kohus leiab, et Vilmar Eelsaare ütlused- võib-olla naised vajasid abi ja ta läks neid kaitsma- on vastuolus ka tookordse sündmuse kulgemise loogikaga: korteriperemees xxxxxx ajas V.Eelsaare korterist välja just tema käitumise tõttu tema naisega. Sellises olukorras hoiab mõistlikult käituv inimene korterist eemale. Ka Vilmar Eelsaar ise annab ütlusi, et põhiprobleem olin xxxxxx jaoks mina (kohtuistungil tl. 172). Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et Vilmar Eelsaare väide, et ta kuulis korterist appikarjumist ja läks abituid naisi kaitsma, on esitatud tagasimineku õigustamiseks ja tegeliku põhjuse -kättemaksu- varjamiseks. Kohus leiab, et olukorra kulg tõendab Vilmar Eelsaare tagasimineku eesmärki (ehk objektiivne külg langeb kokku subjektiivse küljega)- ta võttis kaasa abivahendi trepikojast, s.t. enne sündmuskohale jõudmist varustas ennast hästi käsitletava ja jõulise vahendiga. Vilmar Eelsaare ütlused, et ta võttis reika kaasa enda kaitseks, on vastuolus kogu olukorra olemusega: kui olukord oli selline, et Vilmar Eelsaar ise vajanuks kaitset ja ta sai sellest aru juba trepikojas, tulnuks tal korterisseminekust hoiduda. Vilmar Eelsaar oli korterist välja aetud, teda ei oodatud ega soovitud sinna. Vilmar Eelsaar annab ütlusi, et xxxxx tuli uksele vastu, oli vihane, küsis mis sa tahad, kao minema siit, saame ise hakkama (kohtuistungil tl.172-174). Fakt, et Vilmar Eelsaar ei lahkunud, osutab, et V.Eelsaarel puudus tahe arvestada xxxxxxxxxxxx. Vilmar Eelsaar kohtuistungil annab ütlusi, et talle tundus, et xxxxxxxxxxx ründas teda. Samas kinnitab V.Eelsaar, et xxxxxxxxxx ei löönud teda (tl. 172 pöördel). Vilmar Eelsaarelt ei kuule selgitust selle kohta, milles seisnes xxxxxxxxxxxrünne. Vilmar Eelsaare arvates tahtis xxxxxxxxxxxtemalt reikat

käest ära võtta. Vilmar Eelsaar lõixxxxxxxxxxx reikaga (süüdistuses nimetatud: pruss) lagipähe. Kohus leiab, et Vilmar Eelsaare kujutlus, et xxxxxxxxxx „nagu ründas mind“ ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega. xxxxxxxxxx surnukehal ei ole kohtuekspertiisi käigus avastatud ühtki võitlusele või enesekaitsele tüüpilisi vigastusi. Objektiivselt ei ole tõepärane, et 165 cm pikk ja Vilmar Eelsaarest füüsiliselt nõrgem xxxxxxxxxi n.ö.kahe palja käega ründab Vilmar Eelsaart, kes on temast suuremat kasvu, füüsiliselt tugevam ja varustatud abivahendiga. Vilmar Eelsaare kirjeldatud olukorras, kus tema korteri välisuksel olles sai aru, et xxxxxxxxxx, kes on korteris sees, ründab teda, omas lihtsaimat võimalust korteriuks kinni panna ja eemalduda sellest korterist. Tegelikkuses seda ei juhtunud ja Vilmar Eelsaar lõi korteriukse avanemisel kohe xxxxxxxxxxx kaasasolnud prussiga. Seda kinnitavad kannatanu xxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused, mille kohaselt Vilmar Eelsaare sisenemise järgselt väga ruttu xxxxxxxxxx kukkus põrandale selili. Uuritud tõendid tõendavad, et Vilmar Eelsaar ei kasutanud kaasavõetud vahendit xxxxxxxxxx tõrjumiseks muul viisil ega ka mitte enda kaitsmiseks. xxxxxxxxxxxt lähtuv oht esikus puudus (xxx ei löönud Eelsaart). Asjaolu, et xxxxxxxxxx kukkus maha ülakehaga elutuppa (fotod tl.4951, eriti foto nr . 10), mitte korteri välisukse ette, viitab, et V.Eelsaar sisenes esikusse ja liikus korteri sisemuse suunas. Vigastuste lokalisatsiooni järgi (kandiliste jälgedega vigastus otsmikul keskjoonel ja näol fotod nr . 1, 2 tl.77) on hinnatav, et xxxxxxxxxx oli näoga V.Eelsaare suunas, s.t. liikus korteri sisemuse suunas selg ees ehk taganes. See ei ole ründaja asend. Vilmar Eelsaare käitumine korteriukse avanemisel tõendab, et tema eesmärk ei olnud abivajavaid naisi kaitsta. Vilmar Eelsaare löögid xxxxxxxxxxxx olid suunatud teadlikult ja tahtlikult just sellesse piirkonda- pähe. Need ei olnud kogemata tabanud löögid. Ta kasutas löögivahendina eelnevalt kaasa võetud puidust prussi, mis suurendas nii rakendatavat jõudu kui ka tagas löömiseks kindla võimaluse- võimaluse lüüa näiteks eemalt. Kasutatud vahendi juures märgib kohus, et selle vahendi tähistamiseks kohtumenetluses kasutatud sõnad- pruss (süüdistusaktis), reika (kaitsja ja süüdistatava tekstis) ei oma tähtsust ei kvalifikatsiooni ega sündmuse asjaolude kontekstis. Oluline on, et kohtul oli võimalik kohtulike tõendite uurimise käigus selle kasutatud vahendi analoogi uurida, tema kuju, mõõtusid, töötlusastet ja vastupidavust hinnata. Selle alusel tuleb kohtul hinnata, et tegemist on kvaliteetsest puidust ja hästi töödeldud esemega (kõik kolm eksemplari), mis ei paindu, ei murdu ega ole vetruv. Sellisena on tegemist kompaktse, hästi käsitletava ja väga jõulise vahendiga. Vilmar Eelsaar on igapäevaelus ehitustööline, kellele on sellise ehitustel igapäevaselt kasutatava materjali omadused teada. S.t. – tema elukogemuse juures oli saabuv tulemus talle ettenähtav. Neid asjaolusid- löökide tugevust, suunda ja rakenduspunkte ja kasutatud vahendit arvestades ei ole võimalik väita, et lööja tegutses, mõistmata oma tegevuse tähendust ja tagajärge. S.t., et Vilmar Eelsaar tegutses tahtlikult ja arvestades lõpliku tagajärje saabumisega. Selline tegutsemine välistab tegevuse kvalifitseerimise KarS § 117 või § 118 järgi. Isik, kes võtab väljastpoolt korterit kaasa hästi käsitletava tugeva löögiriista ja korteriukse avanemisel sellega jõuliselt mitu korda lööb elutähtsasse piirkonda, ei kontrolli enam põhjusliku seose kulgemist ja saabuv tagajärg on vältimatu. Asjaolu, et xxxxxxx esinesid koljuluude erinevad murrud (s.h. killunenud murrud), osutab, et löögid olid jõulised. Selliste löökide sooritajal puudub igasugune alus arvata, et löödu ei sure. Vilmar Eelsaare poolt xxxxxxxxxi löömine on otsese tahtlusega toime pandud tapmistegu. KarS § 16 lg. 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et Vilmar Eelsaare suhtumine tema poolt toimepandud teosse, selle tagajärgedesse ja võimaliku hinnangu andmisesse tema käitumisele väljendub tema hilisemas käitumises ja ütlustes. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxütlused (tl. 165 pöördel- 166 pöördel) selle kohta, et novembris 2013.a tuli Vilmar Eelsaar talle ja tema naisele külla 21.00 ajal õhtul ja oli napsitanud. Vilmar Eelsaare kulmul oli kerge haav, xxxxxxxjuures toimunust Vilmar Eelsaar ei rääkinud. 02.12.2013.a vaatlusprotokoll, millega vaadeldi Vilmar Eelsaarele kuuluvat sõidukit (tl. 57-59). Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et Vilmar Eelsaar ei tundnud erilist muret toime pandud teo pärast, tunnistaja ei täheldanud muutust Vilmar Eelsaare käitumises. V.Eelsaar annab ütlusi, et ta ei juhtinud ise tema kasutuses olevat mootorsõidukit, kuna oli alkoholijoobes, ta kasutas kainet autojuhti, kellele helistas nii enne xxxxxx juurde minekut kui ka pärast ja kutsus endale kaine autojuhi järgi. Ta ei ole nõus selle isiku nime avaldama. Kõnede eristus (tl. 85-93), millest nähtuvad süüdistatava kõned enne ja pärast kuriteosündmust, s.h. helistamine xxxxxxxxxxx kell 21.12, s.o. lühikest aega pärast xxxxxxxxxx löömist, ei kinnita mitmekordset suhtlemist nn.kaine autojuhiga. Kohus küsitles Vilmar Eelsaart tema viimaste karistuste kohta. V.Eelsaare kinnitusel on teda viimati karistatud Tartu Maakohtu poolt joobes juhtimise eest, kohus arutas tema kohta koostatud erakorralisi ettekandeid. Kohtu küsimusele, kas ta on välisriigis süütegusid toime pannud ja selle eest karistatud, vastas Vilmar Eelsaar eitavalt. Prokurör juhtis kohtu tähelepanu KIS-ist kättesaadavatele andmetele selle kohta, et Vilmar Eelsaarele on kätte antud Soome Vabariigis tehtud kohtuotsus mootorsõiduki juhtimise kohta raskes joobeseisundis 09.juunil 2013.a. Tamperes (tl.189-192). Need dokumendid on V.Eelsaarele veebruaris 2014 kätte antud. Sellised vastused kohtu küsimustele osutavad, et VIlmar Eelsaar ei anna tegelikkusega kooskõlas olevaid ütlusi ka kontrollitavate asjaolude kohta. Varasemad kohtuotsused iseloomustavad süüdistatava hoiakut ja raskete tagajärgedeni viinud käitumismustrit (tl. 125-142, 189-192). S.h. kohtuotsus 08.12.1998.a., millega tunnistati Vilmar Eelsaar (tol ajal perekonnanimega „Vend“) süüdi KrK § 101 p.6 järgi ja mõisteti karistus. Selle süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu tõttu kuulub Vilmar Eelsaare poolt toime pandud tapmistegu kvalifitseerimisele tapmisena vähemalt teist korda ehk KarS § 114 p.4 järgi. Asjas on tõenditena olemas veel V.Eelsaare kätelt võetud DNA proovid (tl.99), kuid neid ei ole analüüsitud. Kohus nõustub prokuröri selgitusega DNA proovide analüüsimata jätmise kohta- et need võivad sisaldada V.Eelsaare enda DNA-d, kuna tal oli kulmul vigastus.

IV KARISTUSE KOHALDAMINE

Vilmar Eelsaar tuleb KarS § 114 p. 4 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja võimalust teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Varasemalt on Vilmar Eelsaart kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 08.12.1993.a. Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 195 lg. 2 järgi vangistusega 1 aasta; 2) 13.05.1994.a. Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 172 lg. 2, § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 26 päeva; 3) 08.12.1998.a. Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 101 p. 6 järgi vangistusega 10 aastat; 4) 12.02.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 108 lg. 2 p. 4 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud 18 päeva; 5) 18.12.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 274 lg. 1, § 275 järgi vangistusega 10 kuud katseajaga 2 aastat; 6) 04.01.2013.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 7 kuud katseajaga 2 aastat.

Prokurör on seisukohal, et Vilmar Eelsaarele karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et isiku süü on suur ja ta on toime pannud tapmise teist korda. Prokurör taotleb Vilmar Eelsaarele karistuseks 17 aastat vangistust, mida suurendada 04.01.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuud, võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 17 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 järgi on alates Vilmar Eelsaare kinnipidamisest 11 kuud ja 11 päeva karistust kantud, seega ärakandmata karistus on 16 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vahistamistaotlus(tl. 106-108), Jõgeva kohtumaja (tl. 9-10, 109110) ja 30.12.2013.a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärused (tl. 119-121) Vilmar Eelsaare eelvangistuse kinnituseks. Karistuse kestvuse üle otsustamisel ja hinnates võimalusi mõjutada Vilmar Eelsaart edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest võtab kohus arvesse Vilmar Eelsaare eelnevat elukäiku, s.h. mõistetud varasemaid karistusi ja tema isikuomadusi. Vilmar Eelsaar on varem korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest, s.h. tapmise eest. See ei ole mõjutanud hoiduma teda uute vägivallakuritegude toimepanemisest. Lisaks sellele on Vilmar Eelsaarele Tartu Maakohtu 04.01.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-13-66 pandud alkoholitarvitamise keeld, mida ta on korduvalt rikkunud ja kriminaalhooldaja on esitanud kaks erakorralist ettekannet (tl.142). V.Eelsaar on andnud lubaduse ennast parandada ja alkoholist loobuda. Sellele vaatamata ta 30.11.2013 ja eelnevatel päevadel jälle tarvitas alkoholi. Raskes joobes on ta pannud toime järgmise kuriteo teises riigis, ehkki talle oli alkoholi tarvitamine keelatud, juhtimisõigus ära võetud. Järelikult on varasematel karistustel on puudunud mõju Vilmar Eelsaarele. Eeltoodud asjaolud näitavad, et Vilmar Eelsaar ei ole mõjutatav karistusega sanktsiooni alammäära lähedal, talle tuleb valida pigem forsseeritud karistusmäär. Kaitsja esitas tõendi V.Eelsaare terviseseisundi kohta (tl.185), millest nähtub, et V.Eelsaar saab psühhiaatrilist toetusravi, tal on muu hulgas meeleoluhäired alkoholismi foonil. KarS § 114 p. 4 sätestab: tapmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. KarS § 56 lg. 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg. 2 sätestab: vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama. Vilmar Eelsaare käitumises ei ole kohus tuvastanud vastutust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi ega ka vastutust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi. Süü suuruse juures märgib kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, madalal motiivil, kättemaksuks temale osaks saanud hukkamõistu eest, mistõttu kohus loeb tema süü suureks. Kuriteo toimepanemise järgselt oli Vilmar Eelsaarele kohe teada saabunud tagajärje raskus. Sellest hoolimata ei kutsunud ta kiirabi, lahkus sündmuskohalt. Karistuse määra üle otsustades arvestab kohus, et tapmistegu on Vilmar Eelsaare poolt toime pandud teistkordselt. Ehkki eelmisest karistusest samaliigilise teo eest on möödas aastaid, on Vilmar Eelsaare käitumine käesoleva kuriteo järgselt võrreldav aastal 1998 asetleidnuga. Kohus peab põhjendatuks, et teistkordselt toime pandud tapmise eest mõistetav karistus on karmim esmakordse tapmise eest mõistetud karistusest.

Eeltoodut arvestades mõistab kohus Vilmar Eelsaarele karistuseks KarS § 114 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 15 aastat 6 kuud vangistust. Moodustada Vilmar Eelsaarele liitkaristus KarS § 65 lg. 2 sätete kohaselt. Vilmar Eelsaarele mõistetud karistust tuleb suurendada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 04.01.2013.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-13-66 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuud vangistust, võrra ja mõista Vilmar Eelsaarele kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 16 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb lugeda Vilmar Eelsaare eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2013.a.13.11.2014.a., s.o. 11 kuud 15 päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Vilmar Eelsaarele 15 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 14. novembrist 2014.a. Vilmar Eelsaare suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine jätta muutmata.

V TSIVIILHAGI

Kriminaalasjas on kannatanuksxxxxxxxxxx, kes on esitanud tsiviilhagi xxxxxxxxxx surmaga seotud kulude katteks (tl. 150-150). Hagile on lisatud kulutusi tõendavad dokumendid (tl. 152156): krematooriumiteenus, peielaua kulu, surnu riided ja hauaplatsi kulu. xxxxxxxxx ütlustest tuleneb, et psüühilise trauma tõttu vajab ta psühhiaatri abi ja ravi, on esitatud tõendid ravimite kulu kohta (tl. 152). Kokku on xxxxxxxxx kulud 1529,37 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 03.03.2014.a. teatise kohaselt on seoses xxxxxxxxxx surmaga xxxxxxxxxle makstud matusekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 448 eurot (tl. 156). Nimetatud summa arvestasxxxxxxxxxxoma nõudest maha, seega palub xxxxxxxxx Vilmar Eelsaarelt välja mõista 1081,37 eurot. Kohus loeb tehtud kulutused tuvastatuks ja põhjendatuks. Süüdistatav esitatud tsiviilhagile vastu ei vaidle. VÕS § 1043 sätestab: teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 129 lg. 1 sätestab: isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Lg. 2 sätestab: matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Kohus on seisukohal, et xxxxxxxxxxx on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale kahju, kahju hüvitamise kohustus tuleneb seadusest. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Vilmar Eelsaarelt tuleb välja mõista 1081,37 eurot xxxxxxxxx kasuks. Kahjuhüvitis tuleb kanda xxxxxxxxxxxrvele nr. 1102309116 Swedbank pangas.

VI MENETLUSKULUDE JAOTUS

KrMS § 180 lg. 1 sätestab: süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 1 alusel; surnu ekspertiisi tasu KrMS § 175 lg. 1 p. 3 alusel; kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1,00 euro KrMS § 175 lg. 1 p. 5 alusel; kutsete saatmise kulu 0,94 eurot KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel; tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 110,16 eurot KrMS § 175 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel; tunnistajatele, kannatanule hüvitatavad summad KrMS § 175 lg. 1 p. 2 alusel, mille suurus ei ole praegu teada. KrMS § 179 lg. 1 p. 1 sätestab: süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. VV 28.11.2013.a. määrusega nr. 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2014.a. 355 eurot. Eeltoodust tulenevalt on sundraha suuruseks 887,50 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas asjas on läbi viidud surnu kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ning ekspertiisi maksumuse kohta on esitatud õiend (tl. 79). Ekspertiisi hind oli 222 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjale Ann Saarele (tl. 147) tehtud koopiaid kriminaaltoimikust summas 1,00 eurot, kutsete saatmise kulu 0,94 eurot KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel (tl. 146) õiend kutsete saatmisega seotud kulude kohta KrMS § 175 lg. 1 p. 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Roman Levinile on määratud tasu summas 110,16 eurot (tl. 111-113). KrMS § 178 lg. 1 sätestab, et kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Sama sätte lg. 4 kohaselt kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja asjatundjale, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu, tunnistaja, tõlk, ekspert või asjatundja ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast. Nimetatud tasude suurus ei ole praegu teada. Kokku on Vilmar Eelsaare praegu teadaolevad menetluskulud 887,50+222+1+0,94+110,16= 1221,60 eurot. Nimetatud summa kuulub Vilmar Eelsaarelt KrMS § 180 lg. 1 alusel väljamõistmisele. Seni kindlaksmääramata menetluskulude summa määratakse vajadusel kindlaks hiljem tehtava kohtumäärusega. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi vastavale arvele, mille kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

VII ASITÕENDID

Kriminaalasjas on asitõendiks kriminaalasja toimikus (tl. 54) olevad DNA proovid pakendites 1k ja 2k kuupäevaga 02.12.2013; kriminaalasja toimikus (tl. 99) olevad DNA proovid pakendites 2E, 3E, 4E kuupäevaga 30.11.2013; dressipluus, mis asub kriminaalasja juures olevas asitõendi pakendis 1E kuupäevaga 30.11.2013 (tl. 61); kolm puidust „reikat“, mis asuvad kriminaalasja juures olevas asitõendi pakendis nr. 1 kuupäevaga 30.11.2013 (tl. 53); haiglast väljastatud xxxxxxxxxx riided, mis asuvad kriminaalasja juures olevas asitõendi pakendis 1T, kuupäevata (tl. 65); Vilmar Eelsaarelt võetud daktüloskopeerimisel saadud andmed ja DNA proov kanda riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse. KrMS § 124 lg 1 sätestab: asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kriminaalasja toimikus tl. 54 olevad DNA proovid pakendites 1k ja 2k kuupäevaga 02.12.2013 ja kriminaalasja toimikus tl. 99 olevad DNA proovid pakendites 2E, 3E, 4E kuupäevaga 30.11.2013 tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Asitõend-dressipluus, mis asub kriminaalasja juures olevas asitõendi pakendis 1E kuupäevaga 30.11.2013 tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule Vilmar Eelsaarele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Asitõendid- haiglast väljastatud xxxxxxxxxx riided, mis asuvad kriminaalasja juures olevas asitõendi pakendis 1T, kuupäevata, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Asitõendid- kolm puidust „reikat“, mis asuvad kriminaalasja juures asitõendi pakendis nr. 1 kuupäevaga 30.11.2013 tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikulexxxxxxxxxxe KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Vilmar Eelsaarelt võetud daktüloskopeerimisel saadud andmed ja DNA proov tuleb kanda riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse KrMS § 991 lg. 4 järgi.

Kohtunik Ülle Raag

Rahvakohtunik Heldur Lääne

Rahvakohtunik Kadri Kommer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.