Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
04.04.2019, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number Kohtunik
1-11-7393 Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Silvi Erro (kokkuleppel)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ARTEMI KURVITS, isikukood 36705232752, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 25.07.2006 ja lõpp 25.07.2021
Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.03.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ARTEMI KURVITS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Artemi Kurvits (endine nimi Artemi Šlotov) kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 05.07.2011 kohtumääruse nr 1-11-7393 alusel, mille kohaselt KrMS § 483 lg 1 alusel tunnistati lubatavaks Artemi Šlotovi suhtes tehtud Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Tavda Linnakohtu 07.12.2007.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Artemi Šlotovi süütegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 13 aastat ning KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.07.2006. Isiku kuritegude laad on muutunud raskemaks. Esimene kuritegu oli vargus, sellele järgnes tapmise katse, raske tervisekahjustuse tekitamine ning käesolevalt tapmine. Üldpildis on isiku käitumine sarnane varasemaga - kuriteod on toime pandud impulsiivsuse ja emotsioonide kontrollimatuse tõttu. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Artemi Kurvits taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et vabanemise korral pöördub Sotsiaalametisse elukoha saamiseks, kokkuleppeid aga ei ole, saab elama asuda ka lähedaste juurde. Distsiplinaarkaristuse osas selgitas, et vangla suhtub temasse diskrimineerivalt, iga ametnik võib teda alandada, ka vangla poolne iseloomustus on koostatud talle kättemaksuks, kuna ta vaidlustab vangla tegevust. Lähedasteks nimetas ema ja õe, kes elavad xxxx ning arvas, et saab ka nende juurde elama minna. Märkis, et tal on tervisega probleeme, tal on puusaliigese trauma, haigus ägenes peale seda, kui ametnikud teda peksid. Kurtis, et teda sunnitakse vanglas koristajana töötama vaatamata tema valutavale puusale ja sellele, et ta liigub karkudega. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Silvi Erro oli seisukohal, et kuigi vangla iseloomustus Artemi Kurvitsa kohta on paljuski negatiivne, on teda võimalik siiski enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna formaalne eeldus on selleks täidetud: isik on kandnud ära rohkem kui 2/3 karistusest. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava kõrgohtlikkus ja selle sisu väljamõeldis, sest isik on 52 aastat vana ja haige ning peab tegelema oma tervisega. Ka on isik võtnud ühendust sotsiaalametiga elamispinna saamiseks vabanemise korral. Kaitsja palus kinnipeetav vangistusest enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis viitab sellele, et kuritegude
toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Artemi Kurvitsa käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud õiguskuulekas, kuna tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas ning et karistuse üld- ja eripreventiivsaed eesmärgid on täidetud. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Artemi Kurvitsal puudub elukoht. Vangla materjalide kohaselt on isik ise avaldanud soovi elama asuda xxxx. 15.01.2019. telefonivestluses andis xxxx tegevjuht teada, et neil ei ole kinnipeetavaga sõlmitud kokkulepet ega väljastatud kinnitust majutamiseks. Artemi Kurvitsa vastuvõtmist xxxx ei pooldata isiku käitumisest ja hoiakutest tulenevalt. Ema ja õe juurde xxxx ei ole kohtul võimalik isikut vabastada, kuna välisriigis ei ole võimalik teostada isiku üle kriminaalhooldust. Ka ei ole ükski Eestis elav väidetav sugulane avaldanud valmisolekut kinnipeetavale elukohta pakkuma. Seega on täitmata kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu. Kinnipeetaval puudub Eestis toetav lähisuhtevõrgustik, tema ema ja õde elavad xxxx. Suhted nendega on katkendlikud, kriminaalhooldajal ei õnnestunud kinnipeetava õega kontakti saada. Varem oli ema poega toetanud ja uskunud muutustesse tema käitumises, kuid praeguseks olevat pettumus liiga suur, et teda uuesti toetada. Muude lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Seega vabanemise korral lähedaste poolsed toetavad suhted puuduvad. Artemi Kurvitsal puudub vabanedes Eestis töökoht, ka ei ole ta Eestis ametlikult töötanud. Vangistuses on isik periooditi osalenud tööhõives, kuid on esinenud töödistsipliini rikkumisi (ebaviisakas käitumine tööandjaga ja töökorralduste eiramine), samuti ka tööst keeldumist. Käesoleval ajal osaleb Artemi Kurvits taas tööhõives (koristaja), kuid nõuab omale meelepärast tööd (soovib tööd, kus saab 8 tundi järjest töötada, töö peab olema istuv jne). Töökoha leidmine vabaduses ei pruugi õnnestuda, kuna isik on väga pretensioonikas, ega soovi alluda tööandja korraldustele. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad tasumata rahalised nõuded. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Artemi Kurvits on siiski töötanud ja töötab vanglas, on omandanud riigikeele A1 tasemel ja läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Individuaalkavas ettenähtud tegevustest keeldus isik 2012. aastal aga osalemast sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ja loobus riigikeele õppest A2 tasemel, mida tuleb lugeda negatiivseks. Ka alustas isik abikoka erialal õpinguid, kuid eriala omandamine jäi lõpetamata, kuna konfliktide tõttu rakendati tema suhtes VangS § 69 (täiendavate julgeolekuabinõude) sätteid. 07.05.2015 lubati Artemi Kurvitsal uuesti osaleda õppetöös, kuid 25.05.2015 toimus taas konflikt kaaskinnipeetavaga, mistõttu luba tühistati. Agressiivsuse asendamise treeningprogrammi läbis isik siiski hiljem 2016. aastal, osales programmis aktiivselt, arutles ja vaidles, iga küsimuse kohta oli tal oma arvamus, kuid kodutöid ei teinud järjepidevalt. Programmi käigus õppis siiski paremini hindama oma käitumist vaadeldes seda läbi teiste arvamuse ja sai aru, et kui osata analüüsida ning aru saada enda käitumisest, siis on võimalik aru saada ka teiste käitumise motiividest.
Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi liigtarvitamisega, samuti ei ole tal narkosõltuvust. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetava kuritegelik käitumine oleks seotud sõltuvusprobleemidega. Selle asjaolu loeb kohus positiivseks. Eelnevast aga tuleneb, et isik on võimeline kainena toime panema raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Vangla hinnangul on kinnipeetav tähelepanu saamiseks valmis ennast vigastama- on protestiks vanglaametnike tegevuse vastu end lõikunud. Isik on tihti ebastabiilses emotsionaalses seisundis, kergesti ärrituv, ei oska oma emotsioone kontrollida, on agressiivne. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Artemi Kurvitsa vaimne tervis vabanedes kindlasti probleemiks, mis võib viia taaskord kuritegeliku käitumiseni. Vangla materjalide kohaselt on isik vestlustel tihti manipuleeriv ning püüab näidata ennast kannataja rollis. Käitumine on agressiivne, provokatiivne, ebastabiilne, isik ei oska oma negatiivseid emotsioone kontrollida, igas asjas näeb negatiivset külge, süüdistab teisi, ei näe endas probleeme. Tal ei ole realistlikke eesmärke ja tal puudub probleemide lahendamise oskus, Impulsiivsust ja sellega kaasnevaid probleeme tunnistab kinnipeetav ka ise. Isegi pärast „Agressiivsuse asendamise treeningu“ programmi läbimist on isik jätkanud impulsiivset ja agressiivset käitumist, seega kinnipeetav ei oska ega taha muuta oma käitumist. Artemi Kurvits on üle toodud vanglast Venemaalt ja sealse vangla iseloomustuse kohaselt käitus ta agressiivselt ja asotsiaalselt, mõjutusmeetmetele ei reageerinud, järeldusi ei teinud, korduvalt rikkus kodukorda, provotseeris kaaskinnipeetavaid. Administratsiooniga käitus väljakutsuvalt, jõhkrutses ning tekitas konfliktsituatsioone, süüdistas kõiges vanglat. Nagu nähtub Viru vanglast antud iseloomustusest, ei ole Artemi Kurvits oma käitumist korrigeerinud, kuna ta käitub ka Viru vanglas ametnikega üleolevalt, kohati agressiivselt, süüdistab vanglaametnike provokatsioonides ning seaduste moonutamises. Isik arvab, et talle avaldatakse survet, teda piinatakse ning ei lasta elada normaalset elu, samas kui ta ise provotseerib konfliktsituatsioone nii ametnike kui kaaskinnipeetavatega. Oma käitumisest tulenevalt on Artemi Kurvits korduvalt viibinud eraldatud lukustatud kambris, kuna kujutab ohtu vanglas viibivatele isikutele. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Artemi Kurvitsal puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Ka märgib kohus, et korduvalt distsiplinaarkaristusena kohaldatud kartserisse paigutamine viitab tõsisematele korrarikkumistele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust Artemi Kurvitsa võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Artemi Kurvitsa vabastamise tema varasem elukäik ning käitumine vangistuse ajal. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Seega kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise määruses tuleb äranäidata koht, kus süüdimõistetu elama peab. Artemi Kurvitsal puudub aga elukoht, mis teeb võimatuks tema allutamise käitumiskontrollile. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.